graafikute koostamine. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus · Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk · Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus, büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. Kasutatud uurimis-ja analüüsimeetod ning metoodikad:
Russia Germany Germany Germany Russia Malaysia Russia China France India Czech Republic Russia Hong Kong Ülesanne Forbes tabeli andmete alusel leida: 1. Isiku nime järgi (lahtris on määratud valideerimine) leida otsingufunktsioonide abil tema auaste, vanus, n 2. Leida mitu isikud elab antud riigis (määrata valideerimisega). 3. Arvutada keskmine netovara väärtus inimestel, kes elavad antud riigis (määrata valideerimisega) ja mitm netovara on suurem leitud keskmisest. 4. Arvutada summaarne netovara inimestel, kes elavad antud riigis (määrata valideerimisega). Kasutada nimed töölehtedel: Forbes, YL, Abi. Õiged tulemused valitud andmete jaoks on näidatud pildil paremal. 1. Nimi Auaste Vanus Netovara Amancio Ortega 7 Err:508 31 2. Kus Mitu Spain 1 3. Kus Kesk_netov Mitmel_suurem
Ühtlane sirgjooneline liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v ∆ x x 2−x 1 Keskmine kiirus: v= = ∆ t t 2−t 1 dx Hetkkiirus: v= dt m Ühik (v): s Ühtlaselt kiirenev liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v, kiirendus a ∆ v v −v 0 v=v + a ∆ t Kiirendus: a= = ⇛ 0 dx=(v+v0)/2xt ∆t ∆t m Ühik (a10): s2 Newtoni 2. seadus Mõisted: keha kiirendus a, kehale mõjuv jõud F (summaarne jõud), keha mass m F Kiirendus: a= ⇛ F=am m m Ühik (F): 1 N =1 2 ⋅ 1 kg s Gravitatsioon Mõisted: gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus g, keha mass m, gravitatsiooniline konstant G, Maa mass M, Maa r...
y σ 325 Lubatav ohutu pinge: [ σ ] = [ S ] = 5 =65 MPa Leian võlli ohutu läbimõõdu: D≥ √ 3 32 M Ekv 3 32∗119 π [σ ] = √ π∗65∗106 =0,027 m ≈30 mm 5.2 Tugevuskontroll lõikes E ja C Suurim väändepinge: T 16 T 16∗21,9 τ max = = = ≈ 4,2 MPa W 0 π D3 π∗0,033 Suurim summaarne paindepinge: |M| 32 √ M y + M z 32 √ 101,22 +58,52 2 2 σ max =|σ min|= = = ≈ 44,1 MPa W π D3 π∗0,033 √ 2 2 Ekv = ( σ max ) +4 ( τ max ) = √ 44,1 + 4∗4,2 ≈ 45 MPa σ III 2 2 σ Ekv =45 MPa ≤ [ σ ] =65 MPa Joonis 14
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
Geograafia teaduse areng e. maateadus -kirjeldav geograafia (avastati uusi maid, valimistati väga palju kaarte) Kaart- maapinna vähendatud, mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud kujutis. -geograafia spetsialiseerumine (tekkisid geograafia erinevad harud) Geograafia: 1) Loodusgeograafia Uurib looduses toimuvaid protsesse a) Geomorfoloogia (teadus mis uurib erinevaid pinnavorme) b) Klimatoloogia (tegeleb eri paikade kliima uurimisega) c) Imnoloogia (järveteadus) d) Maastikuteadus (uurib nende ehitust, teket ja seaduspärasusi) e) Petroloogia ( uurib kivimite ehitust, levikut, teket jne) 2) Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia Uurib ühiskonnas toimuvat protsessi ja nende ruumilist levikut a) Poliitiline geograafia (uurib poliitilise kaardi kujunemist) b) Majandusgeograafia (majanduslike geosüsteemide, nende kujunemise ja toimimise iseärrasusi) c) ...
USA USA Israel India France USA India USA Sweden Germany USA Germany Russia Russia Russia Russia Russia USA Ülesanne Forbes tabeli andmete alusel leida: 1. Isiku nime järgi (lahtris on määratud valideerimine) leida otsingufunktsioonide abil tema auaste, vanus, n 2. Leida mitu isikud elab antud riigis (määrata valideerimisega). 3. Arvutada keskmine netovara väärtus inimestel, kes elavad antud riigis (määrata valideerimisega) ja mitm netovara on suurem leitud keskmisest. 4. Arvutada summaarne netovara inimestel, kes elavad antud riigis (määrata valideerimisega). Kasutada nimed töölehtedel: Forbes, YL, Abi. Õiged tulemused valitud andmete jaoks on näidatud pildil paremal. 1. Nimi Auaste Vanus Netovara Paul Allen 57 58 13 2. Kus Mitu USA #NAME? 3. Kus Kesk_netov Mitmel_suurem
koostamine. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus · Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk · Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Reaktsiooni temperatuuri tõstmine 10 ºC võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Katalüsaatortid ained, mis muudavad reaktsiooni kiirust. Heterogeensete reaktsioonide korral, kus reageerivad ained on erinevates agregaatolekutes,
Siit leiame õhuvahe paksuse d, mille korral valgustatus on minimaalne: (2) Maksimumid on jälgitavad kohtades, kus valguslained liituvad samas faasis. Seal peab kiirte käiguvahe olema täisarv lainepikkusi: , kus k' = 1, 2, 3 ... . (3) Saadud miinimumi ja maksimumi tingimused (1) ja (3) näitavad, et antud katses on peegeldunud kiirte summaarne intensiivsus vaadeldavas kohas määratud klaasplaadi ja läätse vahelise õhukihi paksusega d. See tähendab, et võrdse paksusega õhuvahele vastab ühesugune valguse intensiivsus. Tekivad ühesuguselt valgustatud ribad. Selliseid ribasid, mis tekivad interferentsi tõttu sama paksusega kohtades, nimetatakse samapaksusribadeks. Sfäärilise läätse korral kujutavad nad endast kontsentrilisi ringjooni ümber läätse ja plaadi puutepunkti
mängida, nimetatakse "dormie'ks". Rajamäng on võidetud siis, kui üks pool juhib suurema arvu rajavõitudega, kui radasid mängida on jäänud. Viigi puhul võib komitee pikendada täisringi nii mitme raja võrra, kui palju on vaja mängu võitja selgitamiseks. Löögimängu võistlus koosneb võistlejatest, kes mängivad täisringi või -ringide iga raja ning annavad iga ringi kohta sisse tulemuskaardi, millel on kirjas iga raja summaarne tulemus. Võistluses mängivad kõik võistlejad üksteise vastu. Võitjaks on mängija, kes läbib täisringi või ringid kõige väiksema löökide arvuga. Händikäp-rajamängus on võitjaks võistleja, kes on läbinud täisringi või -ringid kõige madalama netotulemusega. Golfi mängimine ja reeglid Golfi mängitakse loodusliku muruga väljakul, mis on 2530 hektari suurune ja mitmekesise reljeefiga, kuhu kuulub nii looduslikke kui ka spetsiaalselt loodud takistusi. Täismõõtmelisel
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940)
suurusega sellel ajavahemikul. Sündide arv 1000 elaniku kohta. Võetakse promillides rahvastikutaaste - protsess, mille käigus ühe põlvkonna teisega asendumise kaudu rahvaarv pidevalt taastub Rahvastiku alusprotsesside vanus-sõltuvus: tüüpiline sündimuskõver; ajaga toimunud muutused Sündimusnäitajad: perioodsündimus; kohortsündimus Perioodnäitaja: Sündimuse üld- ja erikordaja sündimuse vanuskordaja sündimuse summaarne kordaja taaste bruto- ja netokordaja Kohortnäitaja: kumulatiivne sündimus (ajaga laste arv kasvab) lapsesuse järjestuskordaja Sündimus arenenud riikides: Perioodsündimus kohortsündimus soovitud laste arv sündimuspoliitikad Hiinas pärast ühe lapse poliitika kehtestamist olukord oluliselt ei muutunud. Sündimuse mõjutegurid: poja eelistus ja soovitud laste arv; abiellumiskäitumine; pereplaneerimisprogrammid; linnastumine; meedia.
36ADP + 36P ↔ 36ATP Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH2 molekulidest. Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga (O2) ja moodustub vesi (H2O). Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsi käigus ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36 ATP molekuli, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli. Rakuhingamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 → 6CO2↑ + 6H2O kloroplast - taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees. strooma - kloroplasti sisemus, kus toimuvad fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. tülakoidid - membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid (kloroplasti sees). klorofüll - roheline pigment, mis võimaldab valguse energiat saada. ER e tsütoplasmavõrgustik - organell, kus toimub glükolüüs.
nõrgemate mittekov. sidemete energia oleks Väljamäe konspekti alusel ~4kJ/mol ja G&G õpiku alusel 0,41,2kJ/mol. Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. (Loodetavasti seda ei küsita.) 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul Vesi 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. välise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38
3) 4,9J + 4, 9J = 0 ja A2 = -A = 4, 9 J palli liikumine alla 5. Kui suure töö peab tegema, et tõsta vertikaalasendisse maapinnal lebav homogeenne latt, mille pikkus on 2 m ja mass 100 kg? A = mgh = 100 9,8 1 = 980 J 6. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 1) vedav jõud on A = F S cos = 80kN 2) raskus töö on A = F S cos - mgS cos90º = 0 3) hõõrdejõud A = F S cos 4) toereaktsiooni töö = 0 5) summaarne 80 kJ 70 kJ = 10 kJ VÕIMSUS 7. Boeing 767 kumbki mootor avaldab lennukile veojõudu 197000 N. Kui suur on ühe mootori võimsus, kui lennuk lendab 250 m/s? N = A / T = F S / t = F v = 4,93 104 =kW 8. Jooksja massiga 50.0 kg peab jõudma treppe pidi 443 m kõrguse Sears Toweri tippu 15.0 minutiga
vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba massist Beeri seadus (ka Bouguer'-Beeri seadus ja Beeri-Lamberti seadus) on empiiriliselt tuletatud optika seadus, mis seob omavahel valguse neeldumise lahuses ja lahuse omadused. Seadus väljendub valemis. A=log10(I0/I) = ε*c*L Bougueri seadus – Sn=S0*p3, kus p on integraalne läbipaistvuskoefitsent 12. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo. V: Insolatsioon e pealelangev päikesekiirgus on igas Maa punktis määratud pealelangeva kiirguse nurga ja kestvusega (geograafilise laiusega) Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus Otse- ja hajuskiirguse summa Aluspinna albeedo (peegeldusvõime,peegeldustegur) - pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe 13. Maa kiirgusbilanss. V: kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
majanduslik olukord, naise koht ühiskonnas, meditsiini tase, naiste vanus. 5) Millest sõltub suremus a. Arengumaades? ● arstiabi halb kättesaadavus ● nakkushaigused (HIV, EBOLA, AIDS) ● liiklusõnnetused ● vägivald (mafia) ● vaesus ● tööõnnetused b. Arenenud riikides? ● liiklusõnnetused ● ebatervislikud eluviisid ● haigused (infarkt, vähk,südamehaigused) ● vägivald (terrorism) ● tööõnnetused 6) Miks on summaarne sündimuskordaja parem näitaja kui sündimuse üldkordaja? Summaarne sündimuskordaja on parem näitaja, sest siis arvutatakse keskmine sündinud laste arv naise kohta, aga üldkordaja puhul mõjutab seda ka meeste, laste ja vanade naiste arv. 7) Miks ei tohi riigi suremuse üle otsustada ainult suremuse üldkordaja põhjal? Sest seda näitajat mõjutab palju rahvastiku vanuskoosseis. 8) Demograafiline üleminek: graafik!
Ladu-Fiider e = 267 187 × 0,9 = 240 468 TEU-op QLd− Rdt Ladu-Raudtee e = 29 687 × 0,9 = 26 718 TEU-op Fi− Ld Fiider-Ladu Qe = 89 063 × 0,9 = 80 157 TEU-op QRdt −Ld Raudtee-Ladu e = 89 063 × 0,9= 80 157 TEU-op Erinevate laadimis-lossiimisprotsessi variantide töödemahu summeerimisel, saadakse antud terminali summaarne kaubatöötlemis maht TEU-operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul. Arvutamiseks kasutatakse valemit: Qet op Qei t−op Qe =106 875 + 320 625 + 240 468 + 26 718 + 80 157 + 80 157 = 855 000 TEU-op Kus: Qt−op e – Summaarne kaubatöötlemise maht TEU-operatsioonides; Qie – laadimis-lossimisoperatsiooni variantide töömahud TEU-operatsioonides.
Kõrgvererõhu haigust nim. hüpertoonia tõveks. Veri peab liikumisel veresoontes ületama hõõrdumistakistust vastu veresoone seina. Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest
Bioloogiline maksimum- määratav bioressursside tehnilise tootmisvõimega o tehniline tootmisvõime- potentsiaalse võime kasutamise maksimaalne piir kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul Majanduslik optimum- määratav kulude tasemega, mille puhul on ressurssidest saadav kasum kõige suurem ressursiühiku kohta Ressursside maksimum- määratav hinnatasemega enamtoodang- kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusel o summaarne enamsaak (SE)- enamsaak arvutatakse lähte saagi suhtes, katsetes aga kontrolli variandi suhtes o astmeline enamsaak (AE)- arvutatakse iga eelmise taseme suhtes, näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki o keskmine enamsaak (KE)- saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta Efektiivsuse väljundid • tehnoloogiaefekt- muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas
· Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeostaasi säilitamine (neurohumoraalne regulatsioon) Retseptorite põhijooned · Liitvalgud (valguline+mittevalguline osa, tavaliselt süsivesik) · Kõrgspetsiifilisus (võtab vastu vaid kindla hormooni) · Kõrgafiinsus (võtab hormooni vastu juba väga väikeses kontsentratsioonis) · Küllastatusenomen (kui on 10 retseptorit, siis võtab vastu 10 hormooni, mitte rohkem)
69. Millistes ühikutes võib mõõta NPP-d ja GPP-d? A. J aasta(astmes -1) kg(astmes -1) B. kg m(astmes -2) C. kg J(astmes -1) aasta(astmes -2) D. J m(astmes -2) aasta(astmes -1) 70. Kas parasvöötme metsas on puhas primaarne produktiivsus troopilise vihmametsa omast: A. Ligikaudu kümme korda väiksem? B. Ligikaudu kaks korda väiksem? C. Ligikaudu sama? D. Ligikaudu poolteist korda suurem? 71. Kumb lausetest on õige? A. Globaalselt on maismaa summaarne primaarne produktsioon umbes kaks korda suurem kui ookeanis B. Globaalselt on maismaa summaarne primaarne produktsioon umbes kaks korda väiksem kui ookeanis C. Globaalselt on maismaa summaarne primaarne produktsioon sama suur kui ookeanis 72. Kuidas avaldub produktsiooniefektiivsus? A. PE = In/Pa-1 B. PE = An/In C. PE = Pn/An-1 D. PE = Pn/An 73. Kas kiskja-saaklooma süsteemis: A. Kiskja populatsioonitiheduse madalseis vastab saaklooma populatsiooni suurimale tihedusele
37. 0,34 nm 38. Milline on aromaatse tuuma van der Waalsi raadius? 0.17 nm 39. Ligikaudu milline on tugeva vesiniksideme energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? 10 korda 40. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? Samas suurusjärgus 41. . Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 42. 43. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? 44. Null(O=-0,66 , H=+0,33 H=+0,33) 45. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? 46. Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipool moment( muuta polaarseks) nimetatakse polariseeritavateks. 47. Mida tähendab indutseeritud dipool? 48. Välise elektrivälja poolt esile kutsud dipooli 49. . Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? Nad mõlemad jagavad elektronpaari ning sidemete pikkused on fikseeritud 50.
Priit Põdra, 2004 123 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS · kahe samasihilise normaalpinge (tõmbepinge või survepinge) resultant antud ristlõike punktis (koordinaatidega y ja z) võrdub nende pingete algebralise summaga: Ristlõike iga punkti summaarne My Mz paindepinge = selles punktis mõjuvate = My + Mz = z+ y normaalpingete algebraline summa: Iy Iz NB! Arvestada tuleb nii paindemomentide (My ja Mz) kui ka koordinaatide (y ja z) märke (+ või -)
magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis =B/Bo aines/vaakumis
Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:
1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt
magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli.
Magnetväli diamagneetikus nõrgeneb veidi =B/Bo<1 (B
Polaarsed fosforüülX pearühmad XOH Fosfolipiidi nimi X X=H, Vesi fosfatiidhape i. etanoolamiin fosfatidüületanoolamiin NB! X iseloomust ii. koliin fosfatidüülkoliin sõltub pearühma iii. seriin fosfatidüülseriin summaarne laeng iv. müoinositool fosfatitüülinositool v. glütserool fosfatidüülglütserool vi. fosfatidüülglütserool kardiolipiin Xid i v ii iii iv vi Fosfolipaasid Fosfolipaasid on glütserofosfolipiidi hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid Erinevad fosfolipaasid atakeerivad erinevaid sidemeid
Galaktoosi fosforüleerimist katalüüsib galaktokinaas Galaktoosi edasine aktiveerimine toimub läbi UMP ülekande UTPlt galaktoos1 fosfaadile. Reaktsioonil vabaneva pürofosfaadi hüdrolüüsi katalüüsib pürofosfataas Aktiveeritud galaktoos (UDP galaktoos) on galaktosüülgrupi doonoriks järgnevas grupiülekande reaktsioonis. Aktseptoriks on glükoos ja moodustub laktoos Ühe laktoosimolekuli sünteesiga kaasnes kahe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüs. Summaarne G0`=2x(30)+15 = 45 kJ/mol Oligo ja Polüsahhariidid 1. Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid 2. Moodustavad nii lineaarseid kui hargnenud ahelaid Arabinoos Ara Glükoonhape GlcA Fruktoos Fru Glükuroonhape GlcUA Fukoos Fuc Galaktoosamiin GalN Galaktoos Gal Glükoosamiin GlcN Glükoos Glc Natsetüülgalaktoosamiin GalNAc
6. Positivistlik vaateviis kõik looduses käib oma seaduspära järgi 7. Kõige levinum vaateviis sotsiaalne konstruktivism 8. Antropoloogia põhieesmärk uurida kultuuride ja ühiskondade mitmekesisust 9. Välisvaatluse kestus vähemalt 1a (antropoloogil) 10. Mis on taastekordaja? tütarde suhe emade arvukusse..keskmiselt ema poolt sünnitatud tütarde arv 11. Kõige täpsemini väljendab andmeid? Summaarne kordaja 12. Milline väide on õige? (koolitulistamine) nii Pekkal kui Mattil olid internetileheküljed, kus nad said toetust ja tõuke tulistamiseks 13. Koolitulistamise juures nimetatakse faktoreid nagu õpetajate ignorantsus, vaimse tervise spetsialistide ebakompetentsus mis faktorid need on? Sotsiaal- ja kultuurilised faktorid 14. Lexise võrk inimese uurimust ja eluiga kirjeldav diagramm 15. Mis on loogiline mudel? Mudel, mida saab konstrueerida ilma andmestiku
MAGNETVÄLJA JA AINE VASTASTIKMÕJU Keha asetamisel magnetvälja mõjutab väli ainet, mille tulemusena toimuvad aines muutused, mis muudavad ka magnetvälja aine sees. Aine molekulide koostises olevad elektronid kujutavad ringvoolusid (mikroskoopilisi vooluga kontuure), mis omavad magnetmomente ja tekitavad mikroskoopilisi magnetvälju. Molekulide kaootilise soojusliikumise tõttu on need väljad suunatud korrapäratult ja kõikide molekulide summaarne magnetväli on null (aine ei ole magnetvälja tekitajaks). Keha asetamisel välisesse magnetvälja püüab see väli orienteerida molekulide mikroskoopilisi välju. Sellisele välise välja mõjule alluvuse (magneetumise) seisukohalt on kõik ained liigitatavad kolme rühma: Heiti Aarna 2008 Magnetism 7 1. Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad
minimaalne raadius 200m. Kivimitükkide laialilennu ohtliku tsooni raadiused arvutatakse järgmiselt: W=5Wmax/7 W=5*1,9/7=1,7m kus Wmax - pikim vähim vastupanujoon, m W - tinglik vähim vastupanujoon, (1,7m) Seega järeldub Tabelist 13.2 [1, lk61], et ohtliku tsooni raadiused on: Inimestele: 200m Masinatele: 100m 5.2 Seismiliselt ohutu kaugus Korraga ühes viites lõhatav seismiliselt ohutu summaarne laeng arvutatakse valemiga: Qohutu=v2*r2,7/K2 Qohutu=32*6502/2502=5665,4kg Kus v - kaitstava objekti suurim lubatav võnkekiirus. Antud juhul korduval lõhkamisel, mitmesugused elu- ja ühiskondlikud hooned, administratiiv- ja tööstushooned. Tabel 13.3 [1, lk. 62] alusel v=3cm/s r - kaitstava objekti kaugus lõhketööde läbiviimise piirkonnast, m K - kaitstava objekti aluse pinnase seismilisuse tegur. Tabel 13.3 [2, lk. 62] alusel
küllaltki ebasoodsates oludes. Enamus jõgesid on väikese languga ja vähese veega. Eesti jõgede aastane potentsiaal kogutarbimisest jääb väga väikeseks. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Küllaltki uus nähtus on soojuspumbad. Nende tööpõhimõte on umbes nagu külmkapil. Soojuspump võimaldab muundada madalama potentsiaaliga soojust kõrgemapotentsiaaliliseks. Selle protsessi läbiviimiseks kulub ka energiat, aga väheneb summaarne kütteenergiakulu vähemalt 20...25% võrra. Soojuspumpa saab kasutada ka maja jahutamiseks suvel. Eesti oludesse peaks soojuspumbad sobima küll. Soojusvahetid vajavad teatud pinda. Selleks võib olla pinnasekiht, jõed, järved, heitveed, heitgaasid. Ainuke takistav tegur nende levikul on kõrge maksumus. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Päikeseenergia kasutamisest Eestis, kui väga alternatiivsest energialiigist, rääkida ei saa
1. He avastamine ja leidumine · (avastati Päikesel 13 aastat varem kui Maal) · avastasid sõltumatult · prantsl. J.Janssen ja ingl. J.N.Lockyer (art. Nature's 1869) · (teated saabusid Pariisi Akadeemiasse 26. okt. 1868 mõneminutilise vahega) · saadi Maal 1895 mineraal kleveiidist (W.Ramsay) · 1881 L. Palmieri Vesuuvi gaasides · Kosmoses leidub He väga palju (rohkem on ainult vesinikku), · Maal suhtel. vähe · sisaldub õhus (5,27 . 10-4%) - radioakt -lagun. tagajärg · He koguvarud Maal (atmosfääris, litosfääris, hüdrosfääris) 5 . 1014m3 · (kuid "lahkub Maalt") · Leidub absorbeerunult radioakt. mineraalides (kleveiit, monatsiit jt) ja loodusl. põlevgaasides 2. Koobalti ühendid · CoO - hallikasrohel või sinakas krist aine · saadakse O2 või H2O toimel Co-sse üle 940 C juures · (et vältida Co3O4 moodustumist) · on ka palju teisi meetodeid CoO saamiseks · (soolade ja hüdroksiidi lagunemine jt) · CoO + happed Co(II) soolad · CoO...
katkestade pihustite avanemise, sulgedes drosselklapi, vähendades turboõhku. Stabiilsuskontrolliseade: piirates veorataste veojõudu ning rakendades ratastele erinevat pidurdusjõudu ilma, et juht pidurile vajutab, tagab sõiduki lihtsa juhitavuse erinevates olukordades. Alajuhitavus: esirattad libisevad kurvist välja, rataste pöördenurk on suurem kui sellele vastav auto pöördenurk kurvis. Esirataste summaarne siirdenurk > tagarataste oma. Ülejuhitavus: tagarattad libisevad kurvist välja, esirataste pöördenurk on väiksem kui sellele vastava auto pöördenurk kurvis. Roolisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad: roolimehanism(vähendab rooli pööramiseks vajaliku jõudu), rooliajam(tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö ebatasasustel).
ja selles lahustunud gaasid Elektrolüüs redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel) Sulatatud elektrolüüt redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid Orgaaniline keemia Lineaarne süsinik süsinikuga seotud kaks aatomit paiknevad süsinikuga samal sirgel Molekulivalem ehk summaarne valem väljendab aine koostist milliste elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad aine ühe molekuli koostisse Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem näitab kõiki sidemeid aatomite vahel Lihtsustatud struktuurivalem näitab, millised aatomirühmad on omavahel seotud Ruumiline struktuurivalem - püüab anda ettekujutlust molekuli ruumilisest ehitusest. Punktiirjoonega kujutatakse joonise tasapinnast tahapoole jäävaid sidemeid ja mustade
juhul, kui keskkonda pääseb hapnik? V: Veini kääritamisel saavad pärmseened elutegevuseks vajalikku energiat. Protsess kestab seni, kuni lõpeb glükoositagavara käärimissegus või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Juhul, kui käärimisprotsessi käigus ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs, oksüdeerivad segusse sattunud äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks. Viimast kasutatakse näiteks toidu valmistamisel. 12) Kirjuta fotosünteesi summaarne võrrand. Selgita lähteainetega toimuvaid muundumisi ja saaduste teket. V: Fotosünteesi võrrand: 6CO2+12H2O -> C6H12O6+6O2+6H2O. 13) Mil viisil toimub vee fotooksüdatsioon ja mis on selle tähtsus? V: moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja veisinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda 14) Milles seisneb Calvini tsükli tähtsus? V: tehakse süsinikdioksiidist glükoosi
grupp Hiinlased 77.0% 78.3% 77.8% 76.8% 74.1% 74.1% 74.2% 74.2% 74.3% Malaid 14.8% 14.4% 14.0% 13.9% 13.4% 13.4% 13.3% 13.3% 13.3% Indialased 7.0% 6.3% 7.1% 7.9% 9.2% 9.2% 9.2% 9.1% 9.1% Teised 1.2% 1.0% 1.1% 1.4% 3.3% 3.3% 3.3% 3.3% 3.3% Summaarne sündimus etnilistes gruppides Aasta 1990 2000 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 hiinlased 1.65 1.43 1.14 1.14 1.08 1.02 1.08 1.16 1.24 1.25 Malaid 2.69 2.54 1.94 1.91 1.82 1.75 1.64 1.53 1.46 1.43 Indialased 1.89 1.59 1.25 1.19 1.14 1.13 1.09 1.18 1.25 1.31 Kogu- 1.83 1.60 1.29 1.28 1.22 1.15 1.20 1
Kuna minul oli kolonn ühendatud eluendi pudeliga, siis rohkem enam käsitsi ma eluenti kolonni kandma ei pidanud. Kolonnis tekkis kolm värvilist riba sinine, pruun ja kollane. Kui sinine riba jõudis kolonni alla äärde, siis eemaldasin ühendatud fraktsiooni kogumise jaoks mõeldud kolvi ning edasi kogusin eluaati juba 2 mL fraktsioonidena. Lõpetasin elueerimise kui eluaat oli pärast kollase riba kogumist muutunud uuesti värvituks ning ka eluaadi summaarne maht oli enam-vähem võrdne arvutatud kogumahuga Vt. Samuti vastas kogutud fraktsioonide üldarv varem väljaarvutatule, kui võtsin arvessse seejuures ka kolbi kogutud ühendatud fraktsiooni mahtu. Ühendatud fraktsiooni mahuks oli: 26 mL Fraktsioonide analüüsimine Antud töös väljendatakse aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorptsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel.
Autotransport on ökonoomsem kui rongitransport ka siis, kui on tegemist väikeste saadetistega suurtele kaugustele. Autovedude suurim eelis teiste transpordiliikide ees on asjaolus, et kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta. Autotransport jääb kiiruses alla ainult lennutranspordile, kuid lühikestel vahemaadel ka mitte, 3 kuna lennutranspordil on summaarne aeg suur (lennujaamani jõudmine ja kauba mitmekordne peale- ja mahalaadiminedudel. Ta on äärmiselt paindlik aja ja marsruudi poolest. 15. Veetransport (sh. eelised, puudused, järeldused). [10 p.] Veetransport tegeleb nafta, teravilja, liiva, söe, kruusa, metsamaterjali ja teiste hästi säilivate ning odavate masstoodetega. Ta on odavaim, kuid aeglaseim transpordiliik. Veetranspordi puhul võib eristada: meretransporti; siseveekogude (jõe-, järve-) transporti.
Üldiselt on hoiakuid väga raske mõõta. Hoiakute mõõtmiseks on loodud rida vahendeid nagu näiteks: Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, sotsiomeetria, Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. Likerti skaala e summeeritud hinnangute skaala Selline skaala kus hinnatakse tulemust 5 või 7 palli skaalal. Kus ühes otsas tugev väitega nõustumine ja teises mitte nõustumine. Iga küsimuse skoorid summeeritakse ja saadakse summaarne skoor. 4. Sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkond, isikutevahelised ja grupiprotsessid. Sotsiaalne mina, Johari aken ( 4 väljundit) - seos enesehinnangu ja enesetõhususega Uurimisvaldkond koosneb kolmest osast · Isikusisesed protsessid See, kuidas inimene tajub ennast ja kuidas ta käitub, mõjutab kõiki tema suhteid. Kes inimene enda arvates on ja kuidas ta käitub, tuleneb osaliselt sellest, mida inimene
Selle lähenemise kohaselt tuleks üldist enesehinnangut mõõta spetsiifilistest minapiltidest eraldiseisvana. Mudeli suurimaks probleemiks on ühtse ja üheselt mõistetava määratluse puudumine, mistõttu üldise enesehinnangu mõõtmiseks on kasutatud surel hulgal erilaadseid küsimustikke. Ka on ühemõõtmelised skaalad eriti tundlikud vastandamistendentsi ja sotsiaalselt soovitava vastamise suhtes, kus inimesed kalduvad nõustuma pigem positiivselt sõnastatud väidetega. Summaarne enesehinnagu mudel- meetod, mille kohaselt ei summeerita väidetele antud vastuseid, vaid võimalikult erilaasetele omadustele antud hinnanguid (nt akadeemiline, sotsiaalne, füüsiline) ühtseks enesehinnangu üldnäitajaks. Mudel lähtub ideest, kus inimene hindab pidevalt oma erinevaid omadusi ja oskusi. Kõik need hinnangud kas suurendavad või vähendavad enesehinnangt. Mudeli suurimaks probleemiks on see, et
ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14. Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht 10-15 km kõrgusel
Lisaks neile erinevustele võib tuua ka üldistuse, et mehi on Viljandi maakonnas vähem kui naisi. 2010. aasta esimese jaanuari seisuga on mehi 47% rahvastikust ja naisi 53%. 1.3 Sündimus Viljandimaa laste arv on viimase kahekümne aasta jooksul jätkuvalt kahanevas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1990 aastal oli see peaaegu 16 , siis tänaseks on see langenud vaid 9 piireisse. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Viljandimaale samuti sünget tulevikku, kuna vaid 1990. aastal on sündimus üle rahvastiku taastetasemest (2,5). 2009. aastal on keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul tervelt 1 lapse võrra madalam ( 1,4) ja samas kõvasti allpool rahvastiku taastetaset. Sündimuse vanuskordaja (Joonis nr.4) iseloomustab naiste seas järjest enam levivat trendi planeerida oma lapsesaamine hilisemasse ikka, kui naised on juba omandanud hariduse
satelliidi tegevuste jaoks laiali jaotada. Energia kogumiseks on satelliidil 6 päikesepaneeli, millest igaüks koosneb kahest elemendist. Iga päikesepaneel toodab optimaalsetes tingimustes 2.4 W elektrienergiat, kuid ainult siis, kui Päikese poole on pööratud ainult üks päikesepaneel. Satelliidi kuubikujulisuse tõttu valgustab Päike satelliidi pöörlemise erinevates faasides enamasti mitut päikesepaneeli ja seetõttu on summaarne toodetav võimsus tavatemperatuuril 2.4 W - 3.6 W. Lisaks sõltub võimsus ka satelliidi külgpaneelide temperatuurist, sest paneelide efektiivsus väheneb temperatuuri tõustes, samuti ka paneelide vananemisest missiooni jooksul. Päikesepaneelidest maksimaalse võimsuse kättesaamiseks on kasutusel maksimaalse võimsuspunkti jälgimise mikroskeemid. See lahendus on niivõrd uudne, et seda ei ole kosmoses seni veel katsetatud.
eralduv soojus, F soojuse kulu fotosünteesis ja V tuule kineetiline energia. Harilikult on soojusbilansi võrrandi liikmed F ja V väga väikesed, seetõttu neid ei arvestata. B on päeval harilikult positiivne, P, H ja T negatiivsed, öösel vastupidi. 12. mis on aluspinna kiirgusbilanss ja milline on selle struktuur? Kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. seos B = Q ( 1 - Ak) = Ea - Eb, kus Q on summaarne kiirgus, Ak aluspinna albeedo, Ea ja Eb vastavalt atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus. Atmosfääri veerežiim 1. selgita auramise füüsikalist olemust Aurumise all mõistetakse vee või jää ülemineku gaasilisse olekusse, s.o. muutumist veeauruks. Et vee molekulid on alati liikumises, siis võib vee pindmises kihis liikuvate molekulide kineetiline energia ületada väljumiseks vajaliku energia, mille tagajärjel väljuvad veest ümbritsevasse keskkonda – õhku. Ka tahke vee s.o
tagasi glükolüüsi ja tsitraaditsüklisse 12 NADH2 12 H2 + 12NAD (NADH2 lagunemine) Eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi 12 H2 + 6 O2 12H2O (vee teke vabanenud vesinikest) 3 NADH2 vesinike vabanemise energia arvelt saab moodustada kuni 36 ATP molekuli 36 ADP + 36 Pi 36 ATP (ATP molekulide süntees) Summaarne hingamisahela reaktsioonide valem 12 NADH2 + 6O2 12 NAD + 12 H2O Fotosüntees ... - assimilatsiooniprotsess, mille käigus sünteesitakse kloroplastides klorofülli abiga valgusenergiat kasutades süsihappegaasist ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Enamik orgaanilisest ainest on pärit taimedest FS (fotosünteesi) kiirus ja kasutegur sõltuvad o valguse tugevusest o süsihappegaasi kontsentratsioonist õhus
· Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine. Kui keskkonnaosakesed võnguvad risti laine liikumissuunaga, nimetatakse lainetust ristlaineks; kui samas sihis, siis pikilaineks. Pikilaine ja ristlaine · Energiavoog laines: voo tiheduse sõltuvus laine parameetritest (amplituudist, kiirusest, sagedusest). Keralaine amplituud väheneb võrdeliselt allika kaugusega. Punkti ümber leviva keralaine summaarne energiavoog jääb küll kõigil kaugustel samaks, see-eest aga kahaneb energiavoo tihedus vastavalt kerapinna suurenemisele. Kaugusel on energiavoo tihedus järelikult korda väiksem: Et kõik lainet iseloomustavad suurused peale amplituudi on konstandid, peab keralaine valem olema: - muidugi juhul, kui laineallikas (punktallikas!) asub koordinaatide alguspunktis. · Lainete liitumine: amplituudi sõltuvus käiguvahest ja faasinihkest.
· Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine. Kui keskkonnaosakesed võnguvad risti laine liikumissuunaga, nimetatakse lainetust ristlaineks; kui samas sihis, siis pikilaineks. Pikilaine ja ristlaine · Energiavoog laines: voo tiheduse sõltuvus laine parameetritest (amplituudist, kiirusest, sagedusest). Keralaine amplituud väheneb võrdeliselt allika kaugusega. Punkti ümber leviva keralaine summaarne energiavoog jääb küll kõigil kaugustel samaks, see-eest aga kahaneb energiavoo tihedus vastavalt kerapinna suurenemisele. Kaugusel on energiavoo tihedus järelikult korda väiksem: Et kõik lainet iseloomustavad suurused peale amplituudi on konstandid, peab keralaine valem olema: - muidugi juhul, kui laineallikas (punktallikas!) asub koordinaatide alguspunktis. · Lainete liitumine: amplituudi sõltuvus käiguvahest ja faasinihkest.
enamus aga jääb tekkivasse püruvaati. C6H12O6 + 2ADP + 2NAD+ + 2Pi 2CH3COCOOH + 2ATP + 2NADH+H+ + 2H2O glükoos püruvaat Glükoosi konversioon püruvaadiks on eksergooniline protsess, mille standartne vaba energia muut G10 = - 146 kJ mol-1. ATP süntees ADP-st ja anorgaanilisest fosfaadist on endergooniline protsess, mille vaba energia muut G20 = 2 x 30,5 = 61 kJ mol-1. Juhul, kui ei toimu biomassi moodustumist, avaldub glükolüüsi summaarne vaba energia muut G0sum = G10 + G20 = -146 + 61 = -85 kJ mol-1 9) Etappide kaupa pärmide metaboolsete omaduste uurimine. Töökäik. Söötme ettevalmistamine Selleks on kas naturaalne või veega lahjendatud mahl, kuhu lisatakse erinevas koguses või erinevat liiki suhkruid. Vajaduse korral sööde filtritakse. Varem kaalutud 1000 ml mahuga koonilisse kolbi mõõdetakse mõõtsilindriga 300 ml söödet ja kaalutakse. Teise, 100-200 ml
t s - pressitsükli kestvus, 28 x 8,5+20 = 258sek.= 4,3min n üheaegselt pressitavate plaatide arv. 1 9 t k - formeerimiskonveieri samm, ( konveieri tugede vaheline kaugus ), 9,8 m Formeerimiskonveieri kiirus t n 9,8 x1 vk = k = 4,3 =2,27 m/min ts Liimitatud laastu summaarne kulu laastuvaiba formeerimiseks leitakse valemiga L B ( 100 + wväl väl + ws s ) G= = Rk 10 3 ( 100 + w ) 659 x9,8 x 2,67 ( 100 x 29,3 +12 x10 +8 x18 ) = 50,95 kg/min. 9,8 x 10 3 ( 100 + 10,3 ) - plaadi tihedus L paketi pikkus, m
protsesside soojusülekandeid hea iseloomustada entalpiamuutuste kaudu. H (aur)=Hm(g)-Hm(v)=-H(kondens) (v)-(t)=(tahk); (g)-(t)=(aur)+(sul) 13. Mida kirjeldab aine soojendamiskõver ja millest sõltub selle kuju? Soojendamiskõver kirjeldab graafiliselt aine (proovi) temperatuuri muutust, sõltuvalt talle antud soojuse hulgast. Kuju sõltub: 1) aine soojusmahtuvusest; 2)toimuvatest faasiüleminekuprotsessidest, kusjuures faasiülemineku ajal proovi temp ei muutu. 14. Leidke Hessi seaduse abil summaarne reaktsioonientalpia, kui osareaktsioonid ja nende entalpiad on antud. 15. Arvutage kütuse põlemisel vabanev soojus. Peab olema antud põlemisreaktsiooni entalpiamuut jne. 1 16. Arvutage standardne reaktsioonientalpia, kui osalevate ainete standardsed tekkeentalpiad on antud. Hr0=nHf0(saadused)-nHf0(lähteained) 18. Defineerige sidemeentalpia. Nimetage sidemeentalpia puudused. Reaktsioonientalpiat saab ka ennustada,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
