Soojuskiirgus kujutab endast soojusenergia ülekandumist kuumalt kehalt ümbritsevas ruumis asuvatele kehadele erineva lainepikkusega elektromagnetiliste võnkumiste abil. Soojuskiirte ja valguskiirte füüsikalised omadused on sarnased. Nii ühed kui teised levivad valguse kiirusega ning murduvad ja peegelduvad, kohtudes oma teel mingite pindadega. Soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda toimub sageli mitme soojusülekande viisi kaudu, mistõttu summaarne ülekantav soojushulk on mittelineaarses sõltuvuses temperatuurist. Seepärast on elektriaparaatide soojusliku talituse arvutus raskendatud.
32 M Ekv 3 321325,7 6510 6 =0,059 m=59 mm 61. Valides eelisarvude reast R10", on võlli ohutuks läbimõõduks 60 mm. 62. Tugevuskontroll 63. Suurim väändepinge: T 16 T 16175,2 64. max = W = 3 = 3 =4130954,9 Pa 4,2 MPa 0 D 0,06 65. Suurim summaarne paindepinge: |M | 32 M y + M z 32 13142 +02 2 2 66. max=| min|= = = =61964324,5 Pa 62 MPa W D3 0,06 3 Ekv = max + 4 max= 62 +44,2 =62,6 MPa III 2 2 2 2 67. 68. Ekv =62,6 MPa [ ]=65 MPa 69. Läbimõõduga 60mm on võlli tugevus tagatud. 70. 71
4) teelõigu läbimise aeg tCB = 0,47 min teelõik B A pikkus 500 m kogutakistus -4 + 2 = -2% 0,6 min (Lisa 2 Diagr. 5) pinna struktuuri klass 0.0 0,5 min haardetegur 0,8 teelõigu läbimise aeg tBA = 0,6 min Tühjalt tagasisõidu aeg: tt = 2,6 + 0,44 + 3,5 + 0,47 + 0,6 = 7,61 min 13. Summaarne tsükli aeg on: tts = tla + tml + tl + tmt + tt + tp = 1,84 + 0,4 + 15,31 + 0,5 + 7,61 + 0,25 = 25,91 min III Kompleksi "Laadur + Dumper" tunnitootlikkuse määramine 14. Tööaeg tunnis määratakse lähtudes tsükli ajast ja ettenägematute seisakute ajast tsükli jooksul, Oletagem, et antud juhul on asi organiseeritud heal tasemel ja nimetatud kaod on: TS = 1,5 min Tootlik tööaeg tunnis arvutatakse: 15. Arvutame reiside arvu tunnis: 16
koguimpulsi jäävusega. · Millised jäävuse seadused kehtivad absoluutselt plastilise põrke korral? Kuidas muutub selle käigus energia? Deformatsiooni potentsiaalset energiat ei teki. Kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks. Pärast põrget kehad kas liiguvad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib vaid impulsi jäävuse seadus. Energia jäävuse seadus ei kehti (peame teadma soojushulka Q), vaid summaarne energia. Ep+Ek alguses = Ep+Ek+Q · Mis on jõuõlg? Kuidas avaldub jõumoment, teades jõuõlga ja kehale mõjuvat jõudu? Jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. M=rf*sina · Mis on inertsmoment ja millest ta sõltub? On suurus, mis arvestab, et nurkkiirendust mõjutab nii pöörleva keha mass kui ka massi jaotus pöörlemistelje suhtes. Sõltub massikeset läbiva telje ja sellele paralleelse esialgse telje kaugusest ja keha massist. Steineri teoreem: I=I0 + ma2, I= M
looduse kui terviku kaitse elujõulise ja meeldiva keskkonna säilitamiseks looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on teatud objekti kaitse põhjenduseks. Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine keskkond – eluta ja elusa looduse tegurite kogum, milles organism elab ja mis teda mõjutab keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad
Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Kontsentratsiooni puhul on see määratletav massitoimeseadusega. v1=k1*Cpa*Cqa k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p + q reaktsiooni summaarne järk Temperatuuri puhul on see määratletav van't Hoffi reegeliga: temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. Katalüsaatorite toime. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reakt-sioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reaktsiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas. Katalüsaatorite mõju on selektiivne: katalüsaator kiirendab ainult kindlat reaktsiooni ja sellise
NPSH < (101325/(9.81*1000))-2-1,5-(3166/9810))= 7,3 m Manomeetri näit pumba järel Pman/y= 4,58,21+2,45+0,0410=15,2 => Pman= 15,2*(9,81*1000)=149112 Pa Vaakummeetri näit saadakse järgnevatest valemitest 101325 / 9,81*1000 2 -1,5 - 0,041= pi/y= 6,8=> Pi= 6.8* (9.81*1000)= 66691 Pa Pvak =101325-66691=34634 Pa kus Pi absoluutne rõhk pumba imiavas, Pa. P= 9,81 *18,70*0,028/0,68=7,55 W Pumba käitamiseks vajaminev mootorivõimsus kus summa on pumba summaarne kasutegur, mille leiate kataloogist. summa=0,68 Pumb rahuldab ülesande.
** st et ühte ja sama varuühikut ei saa mitu korda ( järk-järgult) kasutada. 13) D FIFO-meetodit 14) A D: Kassa K: Müügitulu ***see on müügi kajastamise kanne müügihinnas 15) B 1715 eurot 10 tk hinnaga 53 eur/tk 20 tk hinnaga 50 eur/ tk 30 tk hinnaga 47 eur/tk Kokku: 2940 2490 / 60 = 49 eurot ühe ühiku kohta 49 * 35 (müügi kogus) = 1715 eurot 16) C varaobjekti soetamise hetkest arvestatud summaarne kulum ***A on lõpetamismaksumus *** B on depretsiatsioonikulu *** D on jääkmaksumus 17) A kahekordselt alaneva jäägi meetod ja kasutusaastate järjenumbrite summa meetod 18) A krediteeritakse kontot Materiaalne põhivara 19) A- debiteeritakse kontot Akumuleeritud kulum summas 5000 eurot *** C on kulumi kajastamise kanne ja peab olema summas 1000 (mitte 5000)
Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine tilga Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised kaalud. meetodil. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja teisele poole jäävate keskkondade erinevusest tingitud jõud tõmbavad pinnamolekule vedeliku sisse. Seetõttu on uute molekulide tootmiseks pinnakihti, s.t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö läheb molekulide potensiaalse energia suurendamiseks: molekulide potensiaalne energia on pinnal suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne. Seepärast võtab vedeliku
konsool Korsten Post- vundame nt jne jne Kokku: Hsoojusläbivus,W/K … Hliitekoht, W/K … Hõhuleke, W/K … Kokku: Avälispiirded, m2 … Välispiirete summaarne soojuserikadu H W/K Hoone köetav pindala Aköetav m2 Välispiirete summaarne soojuserikadu köetava pindala kohta H / Aköetav W/(m2·K) Taotluslik maksimaalne välispiirete summaarne soojuserikadu H / Aköetav W/(m2·K)
Koondtabelid - kokkuvõtted ja koo Materjal töövihikutes: Exc_Andmeloendid.x kkuvõtted ja koondid Exc_Andmeloendid.xlsm Data / Subtotal Ülesanne Luua antud töölehe veel kaks koopiat ja koostada jargmised vahekokkuvõtted, iga üks eraldi lehele: - iga riigi kohta keskmine vanus ja keskmine netovara väärtus; - iga riigi kohta maksimaalne vanus ja maksimaalne netovara väärtus; - iga riigi kohta summaarne netovara. FORBES 100 RICH LIST 2011 http://www.thisismoney.co.uk/news/article.html?in_article_id=525125&in_page_id=2 Auaste Nimi Vanus 8 Eike Batista 54 55 Jorge Paulo Lemann 71 68 Joseph Safra 72 65,66667
selline: rohelised taimed - taimetoidulised loomad - kiskjad; ning teine tüüp on laguahelad: surnud orgaanilised materjalid - mikroorganismid. Toiduahela mõistmiseks on välja mõeldud erinevad moodused, nt toiduahela püramiid jne. Energia läbib ökosüsteemi ühe korra ja väga palju energiat läheb kaduma troofiliste tasemete vahel liikudes. Energia ülekanne ühelt toiduahela tasemelt teisele on umbes 10% (kümne protsendi reegel). Seega, mida lühem on toiduahel, seda effektiivsem on summaarne energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted Liik A Liik B Neutralism Populatsiooni ei mõjuta Populatsiooni ei mõjuta Konkurents Populatsiooni ohustav Populatsiooni ohustav
Konstruktsiooni poolest võib saari jagada kolme tüüpi: I – äärekivide või plaatide abil tõstetud saared; II – teekattele märgistatud saared; III – teekatteta saared, mille kuju on määratud teekatte servaga. Tõstetud äärekiviga saared (I tüüp) on kõige efektiivsemad 13. Millal on vaja iseseisvat pöörderada (kaetud rada) Iseseisev pöörderada- kui on pöörde intensiivsus 500 a/h, siis on see vajalik. 14. Summaarne kalle ristmikul, kuidas arvutada Summarse kalde resultantvalem – pythagorase ruutjuur ruutjuur(pikikalde ja põikkalde ruutude summast) 15. Nähtavuskolmnurk – piirangud kolmnurga ala kohta Nähtavuse piirang – 0.40m(Põõsad)-2.40m(puu oksad) Iga ristmikule läheneva sõiduki juht peab nägema teistelt harudelt ristmikule lähenevat sõidukit õigeaegselt, et oleks võimalik kokkupõrget ära hoida. Nähtavuskolmnurk on
Mida tihedamalt on jõujooned, seda tugevam on elektriväli. Jõujooned ei lõku kunagi. Magnetvälja jõujooned on alati kinnised kõverad.Magnetvälja jõujooned ümbritsevad vooluga juhet kontsentriliste ringjoontega. Välja suuna jõujoonel määrab kruvireegel magnetvlja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Magnetvälja kohta kehtib superpositsiooni printsiip. Kui ühes punktis tekitab magnetvälja mitu keha, siis summaarne magnetinduktsioon on üksikute kehade poolt tekitatud B- vektorite vektoriaalne summa. Ringjoone magnetväli keskel kõige tugevam.Solenoidi magnetväli spiraaljuhe. Solenoidi sees on magnetväli homogeenne jõujooned on paralleelsed ja vahekaugus ei muutu. Pöördmagneti väli pöörisväli on väli, mille jõujooned on alati kinnised kõverad .Elektromagnet vooluga pool, mille sees on raudsüdamik magnetvälja tugevdamiseks
(d) kui gaasi T =0, siis V = 0 (e) Ideaalgaasi tihedus sõltub gaasi molaarmassist. 3) Mida tähendab termin "osakestevahelised interaktsioonid ehk toimed"? (vali õiged) (a) osakeste vahel mõjuvad Van der Waalsi jõud 4) Paranda järgmised väited: (a) Kindla koguse ja temperatuuriga gaasi ruumala ja rõhu korrutis on konstantne. (b) Kui konstansel temperatuuril ühe mooli ideaalgaasi ruumala vähendada 2 korda, siis summaarne gaasi molekulide poolt anuma seintele avaldatav rõhk kasvab 2 korda. Vlõpp = Valg/2, siis plõpp = 2palg ja Vlõppplõpp = Valgpalg = konstant (c) Konstantsel rõhul on ruumala võrdeline temperatuuriga. (d) Kui ideaalgaasi temperatuur on 0°C, siis gaasi ruumala V = 0. (e) Ideaalgaasi tihedus sõltub gaasi molaarmassist. 4) Tuleta ideaalgaasi olekuvõrrandist ideaalgaasi tiheduse arvutamise valem. Kas
sisene söökla. Töö läbiviimiseks on etteantud osad ained ja lisaks püstitatud ülesanne, mille põhjal ainetööd koostada. Selle eesmärgiks on rakendada loengutes saadud teadmisi 2 praktiliselt. Töö käigus on vaja leida vajalikud seadmed, koos põhjendustega. Leida lahendused ruumide ja tööpindade hulgale ja vajalikud seadmed paigutada ruumide vahel. Lisaks leida kogu köögi summaarne elektritarbimine. ANDMED Tüüp: asutuse sisene söökla Sööjaid: 200 inimest Söögiaeg: 11.00 – 13.00 Tooraine: juurvili koorimata, liha väikesetükiline Menüü: toorsalat, 2 suppi, 3 praadi, magustoit ISEPÜSTITATUD ÜLESANNE Püstitasin iseendale ülesande, mille käigus jagan ära, kui palju teatud sööki tuleks valmistada. Lisaks on juurde märgitud ka kogused. Supi portsjon on 300 gramm, prae portsjon 550 g, taimetoidu portsjon 490 grammi ja magustoit 200g
sealses piirkonnas idatuuled ning arvestades võrgupunkti läbivat rannajoone nurka põhjasuuna suhtes ,on seal suhteliselt suur osakaal sellest rannalõigust mööda levivatel lainetel, mis on laineenergia summaarse ressursi arvutustes ignoreeritud. võrgupunkt 24 73 147 194 i number ranna 1,47 2,55 0,70 1,20 suunas leviv laineenergia voo komponent (kW/m) summaarne 2,10 3,77 1,08 1,64 laineenergia voog (kW/m) erinevus 30 % 32 % 35 % 27 % Tabel 2. Lainete keskmine võimsus võrgupunktides 24, 73, 147 ja 194 (joonis 5). KOKKUVÕTE Võib kokkuvõtlikult öelda, et laineenergia ressurss varieerub uuringualal päris suurtes piirides, enam kui viis korda. Laineenergia selline jaotumine on suhteliselt ootuspärane, eelkõige
imbuda. Korratakse veel kord sama. · Kui proov on täielikult geeli imbunud kantakse geeli pinnale suurem hulk voolutit. · Kui esimene värviline riba on kolonnis lähenemas põhjale, eemaldatakse kolb ning hakatakse eluaadti koguma 2 ml mahu kaupa katseklaasidesse. · Kogu voolutamise vältel jälgitakse, et geeli kohal oleks piisavalt eluenti ja seda lisatakse vajadusel pidevalt juurde. · Elueerimise võib lõpetada, kui eluaat muutub värvituks ja eluaadi summaarne maht ei ole väiksem kui kolonni kogumaht. Kogutavate fraktsioonide üldarv peab vastama varem väljaarvutatule. Fraktsioonide analüüsimine · Aine kontsentratsiooni väljendatakse optilise tiheduse väärtusena, mis mõõdetakse vastaval lainepikkusel spektrofotomeetris. · Spektrofotomeetris mõõdetakse segude optilist tihedust järgmistel lainepikkustel: sinised segud 670 nm, kollased segud 410 nm ja pruunikad segud 370 nm.
Tpart = Tel + Ttk x n = [min], kus Ttk – tükiaeg ja n – detailide arv partiis. Vajaliku arvu seadmete arvu määramisel arvutan pingigruppide kaupa, neil pinkidel töödeldavate toodete töötlemise ajanormidest ja pingi A pr ∗T 1 efektiivsest tööajafondit aastas, tundides. Pa= Fef ∗60 [ tk ] , kus Pa – arvutuslik pinkide arv grupis, Apr – detailde töötlemise aastaprogramm, T1 – ühe detaili summaarne ajanorm kõigil operatsioonidel, mis tehakse sellel pingil, Fef – pingi efektiivne ajafond aastas, tundides. . Fef =( K p−Pü−Pu )∗V a∗V k∗S k =[ h ] . Kus Kp – kalendripäevade arv, Pu – puhkepäevade arv aastas. Pü – pühade arv aastas, Va – vahetuste arv aastas, Vk – vahetuste kestvus, Sk – seadmete Pa kasutamise tegur
) kordajateks 4. Aseta need võrrandisse vastavate valemite ette. 5. Ülejäänud kordajad leia tavalisel teel. (Jäta viimaseks hapnik, et seda kasutada kontrolliks.) 2) ioon-elektroonne meetod liidetud ja loovutatud elektronid leitakse lähteainete ja saaduste laengute summa järgi oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessi osavõrrandites (poolreaktsiooni võrrandites) osavõrrandite kordajate alusel tasakaalustatakse ka summaarne reaktsioonivõrrand happelises keskkonnas võib tasakaalustamiseks lisada H+ ioone ja H2O molekule; aluselises keskkonnas OH- ioone ja H2O molekule. tuntumate oksüdeerijate osavõrrandid 1) KMnO4 osavõrrandid tugevalt happelises keskkonnas: MnO- 4 + 8 H+ + 5e -> Mn2+ + 4 H2O nõrgalt happelises keskkonnas: MnO- 4 + 4H+ + 3e -> MnO2 + 2 H2O neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas: MnO- 4 + 2H2O + 3e -> MnO2 + 4 OH−
i. etanoolamiin fosfatidiilatanoolamiin NB! R iseloomust Glütserofosfolipiidide struktuur ii. koliin fosfatidiilkoliin sõltub pearühma iii. seriin fosfatidiilseriin summaarne laeng -glütserool-3-fosfaat iv. müo-inositool fosfatitiilinositool -posits. C1 ja C2 esterifitseeritud v. glütserool fosfatidiilglütserool rasvhappe poolt vi. fosfatidüülglütserool kardiolipiin -fosforüül seotud rühmaga X
Katioonide III rühm Katioonide kolmandasse rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+. Nendeahustuvate soolade vesilahustel iseloomulikud värvused on järgnevad: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ ja Zn2+ - värvitu Sadestamisel eraldatakse kõigepealt lahustumatud hüdroksiidid, mille sademed värvuvad erinevalt: Fe2+ + 2NH3 H2O→ Fe(OH)2 – määrdunudvalge, rohkeas, seismisel pruunistub Fe3+ + 3NH3 H2O→ Fe(OH)3 – punakaspruun Cr3+ + 3NH3 H2O→ Cr(OH)3 – määrunudroheline Al3+ + 3NH3 H2O→ Al(OH)3 – valge Seejärel sadestatakse TAA-ga sulfiidid. Sadenevad CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena: CoS, NiS, FeS – mustad MnS – roosakasvalge ZnS – valge TAA hüdrolüüsub kõrgemal temperatuuril ning tekkinud H 2S regeerib kohe NH3 H2O-ga. CH3CSNH2 + H2O → CH...
Orgaanilise keemia nomenklatuur I Valemid ja struktuurivalemid: Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on mitut liiki valemeid: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (summaarne aatomite arv) (näiteks: C2H6O) 2) struktuurivalem kirjeldab molekuli ehitust: a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem näitab kogu molekuli kõiki sidemeid eraldi (suhteliselt hea viis ehituse kujutamiseks). H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem
Sooleepiteeli rakkudes saab glükoosi transportimine vastu kontsentratsiooni gradienti toimuda tänu glükoosi sisenemisega kaasnevale Na+ iooni sisenemisele rakku. Tegemist on: Sekundaarse aktiivse transpordiga. 15. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) Na+ 16. Tagurpidi töötav ioonpump: Tagurpidi töötav ioonpump võimaldab fosfoanhüdriidsideme sünteesi. 17. Erütrotsüütides on summaarne O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O2 liikumisele erilist takistust. Kuidas see võimalik on? Kuna erütrotsüüdid seovad hapniku, moodustub kompleks ja vaba hapniku kontsentratsioon rakus väheneb selle arvelt. 18. Seletage modifitseerimise kaudu toimiva transpordi põhimõtet. Rakku kas passiivse või vahendatud passiivse difusiooni kaudu sisenenud molekuliga toimub
Kui tootmine sihtriigis on kallim kui oli tootmine päritoluriigis, toob tootmise ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise.Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega. 28. Kuidas suurendab vaba kaubandus heaolu? Missugused muutused jaotuses leiavad aset, kui saaksime vabalt eksportida ja importida? Vaba kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse.Vaba kaubandusega paratamatult kaasnevad ka kaotused, ent summaarne võit on suurem kui kaotus.Kui võitjad kompenseeriksid kaotajatele nende kaotuse,saavutatakse kõrgem heaolu tase kui ilma vaba kaubanduseta.Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest ei suuda konkureerida madalama hinna juures.Tarbijad võidavad madalamatest hindadest.Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama.Luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid.Vaba kaubandus toob kaasa potentsiaalse eksportkauba hinna tõusu kodumaisele tarbijale
= k 1c E cS - k 2 c ES - k 3c ES = 0 (9.21) dt Avaldame ES kontsentratsiooni: k 1c E c S c ES = (9.22) k2 + k3 Reaktsiooni kiirus avaldub: k 3k1c E cS r= (9.23) k2 + k3 Reaktsiooni alguses kehtivad tingimused: [E]0 = [E] + [ES] = ensüümi summaarne kontsentratsioon [S]t=0 = [S] + [ES] = substraadi summaarne kontsentratsioon Asendades reaktsiooni algstaadiumis E ja S kontsentratsioonid algkontsentartsioonidega vôrrandis (9.21) saame: dc ES ( ) = k1 (c E0 - c ES )cS0 - k 2 c ES - k 3c ES 0 (9.24) dt t = 0 Avaldades ES kontsentratsiooni reaktsiooni alguses saame: k 1c E0 c S0 C ES t = 0 = (9.25)
Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus- tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tähistus De Mulla lasuvustihedus- 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm MIDA ROHKEM ORGAANIKAT, SEDA VÄIKSEMAKS JÄÄB LASUVUSTIHEDUS MULLA PAISUMISE TULEMUSENA KEVADEL LASUVUSTIHEDUS VÄHENEB JA SUVEL MULLA KUIVADES SEE SUURENEB 30. Mulla poorsus. … mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht % rikkumata ehitusega mulla üldmahust Pü(%)= De-Dm/De*100 a) Kapillaarne poorsus- poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Täituvad mullas niiskumisel veega b) Mittekapilaarne poorsus- üldpoorsuse ülejäänud osa. Poorid täidetud õhuga. 31. Mulla eripind. … 1 g kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind m2 32. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused.
6. Mool ja Avogadro arv. Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1- moolises ainehulgas. 6,02 * 10 astmel 23. Mool - aine hulk, mis sisaldab 6.02× 1023 ühe aine osakest (molekuli või aatomit). Moolide arv - n, mol (ka n, mol) 7. Aatomi tuum ja isotoobid. · Ühesuguse prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga elemente nimetatakse · isotoopideks. Elektronide arv aatomis võrdub prootonite arvuga, seega on aatomi summaarne laeng 0 aatom on elektriliselt neutraalne 8. Avogadro seadus. Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus. Seadus on nimetatud Amadeo Avogadro auks, kes 1811. aastal oletas, et kindlalt temperatuuril ja kindla rõhu all on kõikide gaaside moolruumalad võrdsed. P*V = n*R*T 9. Aine koostise püsivuse seadus. igal puhtal ainel on püsiv koostis sõltumata tema saamisviisist või leiukohast. 10. Aatomi mass ja aatomkaalud ning molekulkaalud.
VIIRUSED KT 30 September · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli · Neil puudub ainevahetus, nad ei reageri väliskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib. · Nad on rändavad ,,halvad uudised" Viirused jaotatakse: DNA ja RNA viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi ...
Pauli printsiip aatomis ei saa olla kahte (või enamat) elektroni samas 4s 4p 4d 4f 5s 5p 5d 5f 5g kvantolekus; 6s 6p 6d aufbau printsiip elektronid täidavad orbitaale energia kasvu järjekorras; 7s 7p Hundi reegel antud alanivoo elektronide summaarne spinn peab olema maksimaalne; Kletskovski reegel määrab alanivoode täitumise järjekorra (mida suurem on orbitaali n + l summa, seda kõrgem on orbitaali energia; kui kahe orbitaali n + l summa on võrdne, täitub enne madalama n väärtusega orbitaal). 2. Elektronvalemi seos elemendi asukohaga perioodilisussüsteemis Maksimaalne n väärtus määrab perioodi numbri (energianivoode ehk elektronkihtide arvu); s- ja p- elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri;
Lainefront kaugem samafaasipind, milleni laine vaadeldavaks ajahetkeks jõudnud on. 21. Sõnastage Huygens-Fresneli printsiip. Tehke joonis koos selgitustega. Keskkonna iga punkt,milleni lainetus on jõudnud,muutub ise elementaarsete k eralainete allikaks. 22. Sõnastage lainete superpositsiooni printsiip. Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis n ad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summaarne hälve on üksiklai nete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa. 23. Mis on koherentsed lained? Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ru umipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune saged us. 24. Mis on interferents? Mis tingimustel tekib mingis ruumipunktis interfe rentsimaksimum, mis tuingimustel miinimum? Interferents koherentsete lainete liitumisel tekkiv toime, mis tähendab, et nendes keskkonna
mittemehaanilisteks energiavormideks. Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama. Absoluutselt mitteelastne põrge kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks; pärast põrget kehad kas liiguvad ühessuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib impulsi jäävuse seadus ja summaarne enegia mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus. Elastne ja plastiline deformatsioon elastne kui keha pärast deformatsiooni esilekutnunud jõudude mõju lakkamist võtab keha esialgsed mõõtmed ja kuju tagasi. Plastiline siis, kui keha ei võta enam esialdset kuju ja mõõtmeid tagasi. Elastsusmoodul - Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib
· Väiksemal maa-alal ning lühikese ajavahemiku kestel mõjutavad veebilanssi ka pinna- ja põhjavee filtratsioon, vee kondenseerimine pinnases, lumi jm. · Oletades, et hüdrosfääri veevaru on muutumatu suurus, ja et veeringest osavõtva vee keskmine hulk ei muutu, võib oletada , et maakera veeringe tuluosa ja kuluosa vahel valitseb tasakaal, millel põhineb maakera veebilanss · Maakera veebilanss · Amaailm aurumine aastakeskmine summaarne Maailmamere pinnalt, · Ap maismaa perifeerse äravooluala pinnalt, · As siseäravoolu pinnalt, A kogu maakera pinnalt · S maailm sademete summa Maailmamere pinnale, · Sp perifeersele äravoolualale, Ss- siseäravoolualale, S aastasumma kogu maakerale · Ä aastakeskmine äravoolu hulk mandritelt · Väikese veeringe bilansi võrrand · Am = Sm + Ä
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ3-6 KJ MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS Iseseisev töö Kohtla-Järve 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Haavandtõbi on haigus, mille puhul mao ja kaksteistsõrmiksoole algosa limaskest hakkab mitmesuguste faktorite koosmõjul seeduma. Oluline osa on maomahla peptilisel toimel. Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt, mis paraneb armi tekkimisega; on juba tekkimise momendist krooniline ja võib retsidiveeruda. Haavandtõvel eristatakse kaks vormi, mis erinevad etiopatogeneetiliselt ja kliiniliselt: mao- (ulcus ventriculi) ja kaksteistsõrmiksoole (ulcus duodeni) haavand. Kesksed mõisted: Õenduslugu - sisaldab tähtsaid elulooliseid ja tervise kohta käivaid andmeid patsiendi kohta (Roper jt 1999:59).
Siiski leidub rida vee-energia kasutamiseks kõlbulikke koondatud langusega jõeosi, millest suur osa on ka varem kasutusel olnud. Esmajoones olgu mainitud paeastangult alla voolavad Põhja-Eesti rannajõed. Riia lahe vesikonnas on suurim potentsiaal Pärnu jõel. Peipsi järve vesikonnas leidub astanguid võimsusega umbes 100 kW paljudel jõgedel. Eesti Entsüklopeedia annab meie jõgede summaarseks teoreetiliseks hüdroenergeetiliseks ressursiks umbes 300 MW. Summaarne tehniliselt rakendatav potentsiaal on erinevatel hinnangutel 30-60 MW. See võimaldaks toota 150-400 GWh elektrienergiat ja katta 2-5% elektritarbimisest. Teoreetilisest ressursist tunduvalt väiksem on tehniliselt kasutatav ressurss, mis on põhiliselt määratud koondatud languste (jõuastmete) olemasoluga ja nende kasutamise võimalustega.
alustas tööd uus elektri- ja soojuse koostootmisjaam. 2013. aastal valmib Paides ka uus 4 efektiivne ja kaasaegne koostootmisjaam, mis hakkab energia tootmiseks kasutame kohalikke biokütuseid. Päikeseenergia ja Eesti Mõiste "päikeseenergia kasutamine" all mõeldakse enamasti päikesekiirguse kasutamist a) soojusenergia või b) elektrienergia tootmiseks. Päikesekiirgust iseloomustab perioodilisus ja juhuslikkus: summaarne päikesekiirgus selgel ning pilvisel suvepäeval võib Eestis kordades erineda. Sealjuures oleneb reaalselt soojus- või elektrienergiaks muundatav ressurss suuresti: a) geograafilisest asukohast ning b) kohalikest klimaatilistest tingimustest. Kuivõrd Eesti territoorium on suhteliselt väike, siis jaguneb päikese energeetiline ressurss suhteliselt ühtlaselt (suurimaks erinevuseks ~10 %) . Elektrienergia Elektrienergia tootmisel tuleb arvestada: a) tarbitava elektrienergia koguse ning
Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min. 4 süsinikuaatomit) · Tsükliline (min. 3 C-aatomit) VALEMID JA STRUKTUURIVALEMID 1. Molekulvalem e. summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid moelkulis on. [ CH -metaan ] 2. Klassikaline struktuurvalem e. tasapinnaline 3. Ruumiline struktuurvalem püüavad anda ettekujutuse molekuli ruumilisest ehitusest. 4. Lihtsustatud stuktuurvalem - näitab, millised aatomiterühmad on omavahel seotud . 5. Graafiline kujutus süsinikühendi projektsioon tasandil ( vesinikku ei kujutada, C kujutatakse täpina ja ülejäänud kirjutatakse tähega välja).
7. Proovis sisalduvad ained andsid kolonnis erineva värvuse- sinine, pruun ja kollane, mida kogusin 2 ml fraktsioonidena kaliibritud katseklaasidesse. Katseklaase sain kokku 38. 8. Kui uuritavad ained mööda kolonni allapoole liikusid, lisasin ülevalt pidevalt eluenti, et eluendi nivoo oleks kolonni peas koguaeg sama, sest see tagab uuritav lahuse ühtlasema kiirusega läbivuse kolonnist. 9. Lõpetasin elueerimise, kui eluaadi summaarne maht oli sama, mis arvutuslik kogumaht. Proovide analüüsimine Selleks, et teada saada aine kontsentratsiooni mõõtu, mõõtsin kõikide proovide (va täiesti värvusetute) optilise tiheduse ehk absorbtsiooni. Optilist tihedust määratakse aine neeldumis- maksimumile vastaval lainepikkusel spektrofotomeetri abil. Ainete lainepikkused: · Sinine (Dekstraansinine) 670nm · Pruun (Müoglobiin) 410nm · Kollane (DNP- aspartaat) 360 nm Fraktsiooni Elueerumismah Absorbtsioo
Pauli printsiip – aatomis ei saa olla kahte (või enamat) elektroni samas 4s 4p 4d 4f 5s 5p 5d 5f 5g kvantolekus; 6s 6p 6d aufbau printsiip – elektronid täidavad orbitaale energia kasvu järjekorras; 7s 7p Hundi reegel – antud alanivoo elektronide summaarne spinn peab olema maksimaalne; Kletškovski reegel – määrab alanivoode täitumise järjekorra (mida suurem on orbitaali n + l summa, seda kõrgem on orbitaali energia; kui kahe orbitaali n + l summa on võrdne, täitub enne madalama n väärtusega orbitaal). 2. Elektronvalemi seos elemendi asukohaga perioodilisussüsteemis Maksimaalne n väärtus – määrab perioodi numbri (energianivoode ehk elektronkihtide arvu); s- ja p- elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri;
Pidevalt kõrgenenud vererõhku nim. hüpertooniatõveks. Arterioolides pole enam vahet süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Arterioolide alguses on rõhk 70-80. Arterioolne läbides vererõhk langeb 80-t 40-le. 40-lt ubes 15-ni. Veenides langeb rõhk 15-lt kuni -5-ni õõnesveenide suubumiskohal südamesse paremasse kotta. Negatiivse rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse toimib imeva pumbana verele, mis soodustab vere liikumist südame poole. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem. VERERÕHU MÕÕTMINE Eristatakse otsest ja kaudset vereõhu mõõtmist: 1) Otsene otse veresoonest, veresoone viiakse tundlik andur, mis on manomeetriga ühenduses ja manomeetri näit näitab rõhku vastavas veresoones, seda meetodit kasutatakse kliinikus. Püsikateeter ühenduses manomeetriga ja nõnda uuritakse vererõhku, saab vaadata vereõhku, pulssi jm.
ja kiirust mingil ajahetkel . Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsentratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust. Pärisuunalise reaktsiooni kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (massitoimeseadus): k1 reaktsiooni kiiruskonstant p rektsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk Mõlema lähteaine suhtes esimest järku reaktsiooni korral: Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete t - õenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Van't Hoffi reegel: Temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda. vt1 reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2
Mill (1806 1873). See mudel on kohandatud olmepsühholoogilisele ning hedonistlikule seisukohale, mille järgi inimesed (ja loomad) püüdlevad naudingu poole ja eemale valust. Teooria kohaselt tekitab meeldiv stiimul hedonistliku reaktsiooni. Stiimuli lõppemisel kulgeb vastassuunaline (see tähendab ebameeldiv) järelreaktsioon. Stiimuli korduval esitusel hedonistlik reaktsioon veidi väheneb, vastandreaktsioon aga jääb muutumatuks. Seega korduval esitusel stiimuli summaarne hedonistlik mõju alaneb, äärmuslikel juhtudel isegi sedavõrd, et ülekaalu saavutab ebameeldiv järelreaktsioon. Selle vältimiseks soovivad naudinguga harjunud inimesed naudingut tekitavaid tingimusi järjest suuremal hulgal. Sama olukord võib olla ebameeldivate stiimulite korduval esitusel, kus lõpuks võib ülekaalu saavutada ebameeldivusest pääsemise meeldiv järelreaktsioon. Eluohtlike ettevõtmistega korduval katsetamisel alaneb ohust tulenev hirm ja ülekaalu
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 14 OT NEWTONI RÕNGAD Töö eesmärk: Töövahendid: Tasakumera läätse kõverusraadiuse Mõõtemikroskoop, suure kõverusraadiusega määramine. tasakumer lääts, monokromaatiline valgusallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Klassikaliseks näiteks koherentsete valguslainete ja nende abil püsiva interferentsipildi tekitamise kohta on nn Newtoni rõngad. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Mida suurema kõverusraadiusega lääts, seda ulatuslikum on see üliõhuke kiht. Juhtides läät...
14. Trafode diferentsiaalkaitse Trafo dif. kaitse tuvastab välis- ja siselühiseid. Trafo difkaitse rakendub vastavalt neile skeemidele vaid siselühise korral. 15. Jaotla lattide kaitse. Lihtsamal juhul kasut. liigvoolukaitset, olulistel lattidel elektrikaare ja difkaitset. Elektrikaarekaitse tunnussuuruseks on valgusimpulss, mis tekib kaarega. Kui rakendub mõni valgusandur, siis rakendub relee. Välislühise korral ei reageeri kuna kõikide fiidrite summaarne vool=0, aga siselühise korral reageerib kui kõikide fiidrite vool on 1suunaline. 16. Koormusvähenduskaitse Ül. vähendada koormust järsu võimsusvajaku korral. Alapingekoormusväh.kaitse- ül. taastada norm.pinge koormuse osalise väljalülitamisega. Järsk reaktiivvõimsusvajadus on väiksem probleem kui järsk aktiivvõimsusvajak kuna seda on võimalik kompenseerida generaatori ergutusvoolu suurendamisega. Alasageduskoormusväh
Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele konserviks, külmutamisesk, hapendamiseks, kuivatamiseks 5) eluea kestuse järgi *üheaastased *kaheaastased *mitmeaastased 2. Köögiviljade nõuded kasvutingimuste suhtes 1) kiirgus Summaarne kiirgus 300...2600 nm. Taimele vajalik on 400...720 nm. Kiirgusehulka mõjutab asukoht. Suurima kiirguseaga alad kõrbetes. Kasvuhoones on kiirgus 30...50% väiksem. Varjutamine on vajalik, et vältida liiga kõrget temp. Talvine kiirgus väiksem kuni polaarööni. Kiirgusele reageerimine on iga taime puhul erinev. Paremini kasutab valgust ära taim, kelle lehtedele langeb rohkem valgust. Nõrgema kiirguse korral on taimede lehed õhemad, taime vars venib, üldiselt on koed õrnemad
nõrgemate mittekov. sidemete energia oleks Väljamäe konspekti alusel ~4kJ/mol ja G&G õpiku alusel 0,41,2kJ/mol. Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. (Loodetavasti seda ei küsita.) 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul Vesi 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. välise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38
Näidatud on ka nähtava spektraalpiirkonna piirid. Absoluutselt musta keha kiirguse spekter (temperatuuril T) on antud Plancki kiirgusseadusega: , kus I on kiirguse intensiivsus (W) ühikulise pindala (m2) ja ühikulise lainepikkuse intervalli (nm) kohta, on lainepikkus, h on Plancki konstant, c on valguse kiirus vaakumis ja k on Boltzmanni konstant. Integreerides üle kõigi lainepikkuste, saadakse summaarne kiirguse võimsus: . Seda nimetatakse Stefan-Boltzmanni seaduseks (võrdeteguri väärtuseks tuleb , mida nimetatakse Stefan-Boltzmanni konstandiks). Seega kiirguse intensiivsus kasvab väga kiiresti temperatuuri tõustes. Kiirguse maksimum asub lainepikkusel, mis on arvutatav Wieni nihkeseadusega: .
Vesi D = 80, orgaanilised solvendid D = 1 - 10 Coulomb´i seadus elektrostaatilise interaktsiooni energia U (J) jaoks: U = k D-1q1 q2 r -1 Vastab energiale, mis kulub kahe, teineteisest lõpmata kaugel oleva laengu q1 ja q2 (C) toomisel teineteisest kaugusele r (m) Laeng-laeng interaktsioon: ·ei ole suunaline ·sõltub pöördvõrdeliselt laengute vahelisest kaugusest van der Waalsi interaktsioonid - permanentsete dipoolide osalusega interaktsioonid Polaarsed molekulid puudub summaarne laeng kuid esineb asümmeetriline molekulisisene laengute jaotus Dipoolmoment µ = q x µ (D, debai) Permanentne dipool = dipool Dipoolid võivad interakteeruda: ·laengutega ·teiste dipoolidega Dipoolide osalusel interaktsioonid sõltuvad dipoolide orientatsioonist ja on lühema ulatusega, kui laeng- laeng interaktsioonid van der Waalsi interaktsioonid - indutseeritud dipoolide osalusega interaktsioonid, dispersioonijõud Polariseeritavad molekulid
Tiheda veestiku laevatatavad jõed on Schelde, Sambre ja Maas. Tähtsaim maavara on kivisüsi. 5 1 RIIGI ARENGUTASE 1.1 Arengutaseme näitajad Riigi arengutaseme iseloomustamiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Üks kõige sagedamini kasutatavaid on SKT. See on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Belgias on SKT 27 600 OJS elaniku kohta. Keskmine eluiga naistel on 80,8 ja meestel 74,5 aastat. Summaarne sündimuskordaja (laste arv naise kohta) on 1,64. Imikute suremus on 4,5% ja suremus on 10,1%. Abiellumise üldkordaja ( 1000 elaniku kohta ) on 4,1%. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi : põllumajandus 1,2%, tööstus 21,2%, ehitus 4,9% ja teenindus 72,7%. 6 1.2 Rahvusvahelised organisatsioonid Belgia osalus rahvusvahelistes organisatsioonides: Euroopa Liit, NATO, IMF, WTO, ESA,
36ADP + 36P ↔ 36ATP Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH2 molekulidest. Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga (O2) ja moodustub vesi (H2O). Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsi käigus ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36 ATP molekuli, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli. Rakuhingamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 → 6CO2↑ + 6H2O kloroplast - taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees. strooma - kloroplasti sisemus, kus toimuvad fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. tülakoidid - membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid (kloroplasti sees). klorofüll - roheline pigment, mis võimaldab valguse energiat saada. ER e tsütoplasmavõrgustik - organell, kus toimub glükolüüs.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
