määratav tiitrimisel soolhappega metüüloranži juuresolekul: kare vesi 3 - 4,5 mmol/l väga kare vesi > 4,5 mmol/l Ca(HCO3)2 + 2HCl = CaCl2 + 2CO2 + 2H2O Vee mööduv karedus on 1 liitris vees lahustunud Ca ja Mg summaarne MÖÖDUVAST KAREDUSEST SAAB LAHTI: millimoolide hulk. 1. Vee keetmisega: Ca(HCO3)2 → CaCO3 + CO2 + H2O Reaktiivid: 0,1M HCl mõõtelahus, indikaator metüüloranž, uuritav vesi. Töövahendid: Statiiv muhvi ja käpaga, bürett Mohri näpitsaga, koonilised kolvid 2
rakendumisajaga 30ms. kui eriti ohtlikes kohtades kasutatakse väikese nimirakendusvooluga (nt. 10mA) rikkevoolukaitselülitit. Joonis 5. Alalisrikkevoolule tundliku (B-tüüpi) rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõtte selgituseks. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo. Normaaltalitluses on faasivool I1 ja neutraaljuhtme vool I2 võrdsed, nende magnetvood võrdsed ja vastassuunalised. Summaarne magnetvoog südamikus on null. Rikke korral tasakaal rikutakse, südamikus tekib magnetvoog ning mõõtemähises indutseeritakse rikkevooluga võrdeline vool. Rikkevooluvabasti relee lahutab kaitselüliti voolukontaktid ja rikkis seade lülitatakse välja. Üldist põhimõtet kajastab kõrval olev põhimõtteskeem, kus rikkevoolukaitse on nn. normaalolekus. Joonis 3. Rikkevoolukaitselüliti ehitus Tänapäeva rikkevoolukaitselülitid valmistatakse kompaksete moodulseadmetena
Esitatud: 26.10.2008 Kaitstud: Õppejõud: Tallinn 2008 Tähistuste selgitused X(t) antenni nurk [rad] X2 antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] X2max maksimaalne lubatud antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] J kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] Bs igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s2] M mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s], M=k*U(t) Md=Xh tuule häiringu moment [kg*m2/s] ehk olekuhäiring U(t) mootori sisendpinge [V]. Umax maksimaalne lubatud mootori sisendpinge [V] J = 20 Bs =36 A = 0 1.0000 B=0 G= 0 C= 1 0 D= 0 -1.8000 0.3890 0.0500 0 1 Algolek X(0)= [0.800 ; 0] näitab antenni nurka enne katse algust Xs=[0; 0] seadesuurus
loodusvarad taimkate mullad pinnamood kliima ajaloolised tegurid poliitilised tegurid sotsiaalsed tegurid majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub: vanuseline koosseis meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkordaja summaarne sündimuskordaja vanuskordaja 4. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Millest sõltub suremus? sündimust mõjutavad tegurid: religioon haridustase majanduslikud tingimused väärtushinnangud suremust mõjutavad tegurid: vaesus ebterve eluviis halb tervishoiukorraldus halb arstiabi kättesaadavus suremus sõltub: südameveresoonkonna haigused vähk hingamisteede haigused vägivald, õnnetused
Liigiline mitmekesisus Alates 1991.a. on Brasiiliast leitud 6 uut primaadiliiki Madagaskaril vähemalt 3 uut leemuri liiki Igal aastakümnel on kirjeldatud viit kuni kuutsadat uut kahepaikse liiki Avastatakse ka uusi kooslusi (troopikametsade puuvõrades putukad, seened) Raske uurida mikroskoopilist maailma Liigilise mitmekesisuse tasandid α-mitmekesisus: koosluses leiduvate liikide arv γ-mitmekesisus:mingi suurema piirkonna (kontinendi) summaarne liigirikkus β-mitmekesisus: seob α ja γ , esindades liigilise kooseisu muutumise kiirust Liigilise mitmekesisuse tasandid Geneetiline mitmekesisus Erinev alleelide hulk nii populatsioonis kui liigis Mitmekesisuse hulgast sõltub vastupidavus Loodusliku valiku algmaterjal Haruldaste liikide seas geneetiline mitmekesisus väike! Koosluste mitmekesisus Mingil kindlal territooriumil ja ühetaolises keskkonnas elavate liikide kogum
Analüüsi segavad ka tsink, alumiinium, mangaan ja raud, mistõttu nende suurema sisalduse korral on proovile vaja lisada enne tiitrimist 1-2ml maskeerivat reaktiivi. Analüüsitaval veel segavaid lisaaineid häirivas koguses ei esine, ning maskeerivat reaktiivi pole vaja lisada. 2.Analüüsi läbiviimine. Vee üldine karedus jaguneb mööduvaks ja jäävkareduseks, sõltuvalt sellest, millise soolana Ca2+ ja Mg2+ looduslikus vees esineb. Vee üldine karedus on summaarne Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisaldus ning on põhjustatud mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Kareduse määramiseks kasutatakse kompleksonomeetrilist meetodit. Selle puhul tehakse kindlaks Ca2+ ja Mg2+ ioonide kontsentratsioon tiitrimise teel TriloonB-ga. Meetod põhineb sellel, et TriloonB moodustab Ca2+ ja Mg2+ ioonidega püsivaid ning vees hästi lahustuvaid kompleksühendeid. Skemaatiliselt kirjeldab määramist reaktsioonivõrrand: Ca2+ + H2Y2- -> CaY2+ + 2H+
Eristatakse keskmist kiirust ja kiirust mingil ajahetkel. v1 Massitoimeseadus (valem) - Pärisuunalise reaktsiooni [ aA + bB → saadused ] kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (nn massitoimeseadus): v 1=k 1∗C pA∗CqB , kus k1 on reaktsiooni kiiruskonstant, p on reaktsiooni järk aine A suhtes, q on reaktsiooni järk aine B suhtes, p+q on reaktsiooni summaarne järk Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid - reageerivate ainete eripära, kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatori toime ja reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid – kontsentratsioon (lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale, saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas),
K x xCH 3COOH xC2 H 2OH K=0,0115*0,2328/0,0272*0,0393=2,5 Katseandmed esitatakse järgmiste tabelite kujul: Tabel 1 Uuritav lahus: 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk: - g 5 m1 3n HCl lahuse mass: 5,263 g HCl-ga sisseviidud vee hulk: 4,683 g Summaarne vee hulk lähte lahuses: 4,683 g 0,260 mooli Etanooli lähtelahuses: - g mooli Etüületanaati lähtelahuses: 3,407 g. 0,0387 mooli
Tekib 10 NADH2. REAKTSIOONID 2 Rakuhingamise summaarne võrrand: 3. Etapp: Hingamisahela reaktsioonid C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH2-molekulidest. energia Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga 38 ADP + 38P 38 ATP (O2) ja moodustub H2O.
ja keerulise ehitusega Üle 70 bioelemendi, talituseks 27 Inimese põhibioelemendid ca. 97% - H, C, O, N, P, S Aineringe aine liikumine eluta loodusest elusasse loodusesse ja vastupidi Suletud aineringe (kadu ja juurdetulekud võrdsed) looduslikud ökosüsteemid Avatud aineringe (toiteained viiakse rohkem ära kui tagastatakse) põllumajandus Evaporatsioon aurumine maapinnalt Transpiratsioon aurumine taimedelt Evapotranspiratsioon summaarne aurumine Sublimatsioon tahkest olekust gaasilisse üleminek või vastupidi Kondenseerumine gaasilisest olekust vedelasse üleminek Vee ülesanded: Rakkude sisekeskkond Lahustumine, reaktsioonid Transport Jääkainete eemaldamine Termoregulaator
esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese) 11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse üht hüvist teisest rohkem, kui selle hind langeb, sissetulekuefekti puhul tarbitakse ühe hüvise hinna langedes aga selle võrra rohkem mõlemaid hüviseid. Teise hüvise nõudlus esimesel juhul väheneb, teisel juhul suureneb. 12. Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? See on kõikide majapidamiste summaarne nõudlus mingile hüvisele teatud hinnataseme korral. 13. Kuidas tekib tarbija hinnavaru? Tarbija maksab tegelikult kõikide hüviseühikute eest võrdse summa – fikseeritud hinna. Tarbija valib sellise koguse, mille korral hind vastab viimase ühiku poolt lisatud kasulikkusele. Kõigi eelnevate ühikute korral on lisanduv kasulikkus aga suurem makstavast hinnast. 3. Firmateooria Ettevõte – väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani
vastupidised: . Rakendame nendele kehadele Newtoni teist seadust: ; , kus ja on kehade impulsid vastastikmõju algul, ja aga vastastikmõju lõpul. Eeltoodud seostest järeldub, et . Võrdus tähendab, et kahe keha vastastikmõju tulemusel nende summaarne impulss ei muutu. Seega suletud süsteemis ei saa sisejõud muuta selle summaarset impulssi, s.t. kõigi süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsummat. Joonis 1.17.1 illustreerib impulsi jäävuse seadust kahe erineva massiga kera mittetsentraalse põrke näite varal, kusjuures üks keradest oli enne kokkupõrget paigal. Joonis 1.17.1. Erineva massiga kerade mittetsentraalne põrge. (1) Impulsid enne põrget, (2) impulsid
TTÜ materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool KYF0080 Füüsikaline ja kolloidkeemia Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll K. Lott 14.02 ja 28.02.2011 13.03.2011 arvestatud: Töö teoreetilised alused Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH 3COOH aC2 H 2OH xC...
suurendades sellega ka rakumembraani läbimisvõimet, mille tõttu tekivadki molekulaarsed muutused). Inimeste tervise kaitsmiseks PAH-ide kahjuliku mõju eest on Eesti Vabariigi sotsiaalministri määrusega nr 82 2001. aasta 31. juulist („Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“) kehtestatud benso(a)püreeni ja 4 PAH-i summa piirnormid joogivees. Määruse kohaselt ei tohi benso(a)püreeni sisaldus joogivees ületada 0,010 μg/l ning 4 PAH-i summaarne benso(b)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni ja benso(ghi)perüleeni piirnorm on 0,10 μg/l. (Suuri PAH- ide kontsentratsioone on leitud näiteks röstitud kohvist ja kuivatatud teelehtedest). Loomkatsetes on PAHid, sealhulgas benso(a)püreen (BaP), näidanud erinevaid toksilisi vastuseid, nagu reproduktiiv- ja immunotoksilisus, toksiline toime südame-veresoonkonnasüsteemile, maksale ja luuüdile.
elemente. 22.–25. mail 2014 valitakse Euroopa Parlamendi uus koosseis järgmiseks viieks aastaks. Euroopa Liidu algus Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu rahvastik ja keeled 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli... 2011. aasta algul 502,5 miljonit 2010. aasta algul 501,1 miljonit 2009. aasta algul 499,7 miljonit Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, Liikmed 1952 – Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luxemburg, Holland
Tabel Lahus nr. Lahus nr. 1 2 Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk(g) 6,195 - 5 m1 3n HCl lahuse mass (g) 5,197 5,224 HCl-ga sisseviidud vee hulk (g) 4,659 4,659 Summaarne vee hulk lähte lahuses (g) 10,85 4,659 (mooli) 0,603 0,265 Etüületanaati lähtelahuses (g) 3,479 (mooli) - 0,039 Etaanhapet lähtelahuses (g) 1,053
Fotosüntees KT4 Fotosüntees. Süsinik moodustab peaaegu poole taimede kuivainest. Valdava osa süsinikust saavad taimed õhust. Selleks, et taim saaks kasutada õhu süsihappegaasi, on vajalikud kindlad tingimused: valgus ja klorofülli olemasolu. Rohelised taimed on autotroofsed organismid. Loomad, inimesed ja klorofüllita taimed kasutavad toiduks roheliste taimede toodetud orgaanilisi aineid, nad on heterotroofid. Süsihappegaasist ja veest orgaaniliste ainete moodustamise protsessi, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes nimetatakse fotosünteesiks. Fotosünteesi iseärasus seisneb selles, et erinevalt teistest protsessidest toimub selle käigus süsteemi vaba energia kasv. Fotosünteesi vältel taim akumuleerib valguse energiat oma lehtedega ning kasutab seda, et toota suhkrut -glükoosist- veest ja süsihappegaasist. Glükoosi on tarvis nii “kütuseks” kui ka kasvuks vajalike ainete tootmiseks. Fotosünteesi käigus l...
· (Optiline mass) Näitab mitu korda on kaldu langenud kiirte teele sattunud ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba mass suurem vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba massist. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris 1) osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel; 2) osa neeldub. Bougueri seadus - neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korral. 11. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo. Insolatsioon kiirgusvoog horisontaalsele pinnale S'=S*sin h0 Summaarne kiirgus - horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo - näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 12. Maa kiirgusbilanss. Maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. Aluspinna (maapinna) kiirgusbilanss Atmosfääri kiirgusbilanss Maa-atmosfääri kiirgusbilanss 13
jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu (+ ja ) "raskuskeskmete" kokkulangemiseleb(Klaasid / Keraamika · Kummid · Parafiin · Õhk) Polaarse dielektriku aatomite (molekulide) erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku (Distsilleeritud vesi · Piiritus)' Indutseeritud ja summaarne väli elektriku sees, dielektriline läbitavus. Indutseeritud laeng mittepolaarses dielektrikus tekib tänu neutraalsete molekulide polarisatsioonile (erinimelised molekuli osad nihkuvad erinevates suundades, osaliselt deformeerudes molekuli) ja nende järgenvale ümberorienteerumisele Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks E', mis on vastupidine välise väljaga E 0.
Tuumafüüsika. 1.Rutherfordi katse I -kiirgus sai väljuda plii kastist ainult ühes suunas sirgjooneliselt. Tekkisid sähvatused ekraanil. II Kuldlehe korral üksikud oskesed levisid laiali, enamus läksid sirgjooneliselt läbi nagu poleks midagi juhtunud, üksikud põrkusid tagasi (mis oli kõige hämmastavam). Järeldus: kujutas ette, et aatomi keskel on positiivne tuum, mille läbimõõt on võrreldes aatomiga 100 000 korda väiksem. Samal ajal on enamus aatomi massist tuumas. Elektronid tiirlevad ümber tuuma. Elektronide kogulaeng ja tuuma laeng on võrdsed. Rutherfordi teooria puudused: 1. Ei selgitanud energia (nt.valgusenergia) kiirgumist ja neeldumist (kui laetud osakesed liigucvad kiirendusega , siis peaks aatom koguaeg energiat kiirgama. Tegelikult kiirgab ainult siis, kui ta on energiat väljaspoolt ise juurde saanud. Neelab ja siis kiirgab): 2. Ei selgitanud seda, miks aatom on suhteliselt püsiv ...
Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele Keemilise reaktsiooni kiirus(ühikud) - näitab reageerivate ainetekonsentratsioonide muutust ajaühikus (mol*dm-3*s-1) Massitoimeseadus - v1=k1 x CA(üleval on P) x CB(üleval on q) [k1 reaktsiooni kiiruskonstant; p reaktsiooni järk aine A suhtes; q reaktsiooni järk aine B suhtes; p+q reaktsiooni summaarne järk] Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid - reageerivate ainete eripära ja konsentratsioon Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid - temperatuur, katalüsaatorid, reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus Katalüüs - reaktsiooni tasakaalu nihutamine katalüsaatori toimel Katalüsaatorid - ained, mis muudavad reaktsioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reakstiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas.
5m täitematerjali, 2.5m kunstkarusnahka ja 1m plüüsi. Karu müüakse hinnaga 10 eur. 4. Ühe mängurebase valmistamiseks tuleb kasutada 2m niiti, 3m puuvillariide, 3m täitematerjali ja 3m plüüsi. Rebast müüakse hinnaga 7.5 eur. Tehase käsutamises on laos olemas kindlad materjalide kogused. Niiti on olemas 980m, puuvillariide 850m, täitematerjali 1250m, kunstkarusnahka 670m ning plüüsi 900m. Tehase ülesandeks on teha sellise tootmisplaani, mille järgi summaarne kasum oleks maksimaalne võimalik. Matemaatilise mudeli koostamine: 1. Esiteks tuleb koostada sihifunktsiooni. Võtame muutujaid x1, x2, x3, x4, mis on vastavalt jäneste, siilide, karude ja rebaste kogused. Nende kordajateks on ühe tüki hind. Sihifunktsioon Q moodustub nende muutujate summast ning on ise maksimeeritav funktsioon. See tähendabki maksimaalset kasumit. max Q =7x1+6.5x2+10x3+7.5x4 2. Teiseks on vaja moodustada kitsendusi
Labor nr. 1 Antenni mudel Rain Jõearu 040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed [X1]- antenni nurk [rad] '[X2] - antenni nurga muutumise kiirus J - kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] J = 20 Bs - igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s] Bs = 16 M - mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s2], M = k*U(t) Md - tuule häiringu moment [kg*m2/s2] e olekuhäiring Xh U(t) - mootori sisendpinge [V] A = 0 1.0000 - olekumaatriks 0 -0.4000 B=0 - sisendmaatriks 0.1945 C - väljundmaatriks D - otsesidemaatriks G - häiringu ülekande maatriks G=0 0.0250 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus Max |X2|=X2max = 1 maksimaalne pööramise kiirus X0 = 1
HCl + vesi kolvid Reaktsioonilahuse kolvid I II I II Lähtelahusesse pipeteeritud vee mass, g 4,972 4,972 2,963 2,963 5 m1 3n HCl lahuse mass, g 5,228 5,228 5,228 5,228 HCl-ga lahusess viidud vee hulk, g 4,690 4,690 4,690 4,690 Summaarne vee hulk lähte lahuses, g 9,662g 9,662 7,653 7,653 mooli 0,537 0,537 0,425 0,425 Etanooli lähtelahuses, g -- -- -- -- mooli Etüületanaati lähtelahuses, g -- -- 1,728 1,728 mooli 0,020 0,020
Suhteline eelis on võime toota kaupa või teenust väiksema alternatiivkuluga. Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. 3. Kuidas toodetud hüviseid jaotada? Toodetud hüviste jaotamise teeb vajalikuks ühiskondlik tööjaotus. Kuni hüviseid saab vahetada ilma, et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvelt, räägitakse efektiivsest vahetusest. Vahetus võib olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks. Jaotuse efektiivsus ja tootmise efektiivsus on majandusliku efektiivsuse 2 põhilist aspekti. 1.2 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale. Tootmisvõimaluste raja sellist kuju tingib ressursside piiratus. Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal, siis tähendab see, et ressursid
malm: (pliidirauad, radiaatorid, torud) eriterased: vastutusrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. roostevaba teras: kahvlid, noad, potid 12) Metallide saamine elektrolüüsi abil Elektrolüüs toimub kas sulatatud ühendis või soolalahuses.Nii toodetakse enamasti aktiivseid metalle.Nt alumiiniumoksiidi elektrolüüs (õp lk 166) Protsess toimub sulatatud boksiidis (Al2O3) katoodil eraldub alumiinium,anoodil hapnik summaarne võrrand 2Al2O3 4Al + 3O2 13) Tähtsamad sulamid ja kasutamine (pronks, messing, melhior, roostevaba teras, joodis, duralumiinium, malm, invar, amalgaam, ehtekuld ja ehtehõbe) pronks: vasesulam, mille põhilisandiks on tina, skulptuurid, medalid messing ehk valgevask: vasesulam, mille põhilisandiks on tsink, vaskpillid melhior: vasesulam, lisanditeks: Ni, Fe, Mn mündid roostevaba teras: rauasulam, lisandiks Cr, kodumasinad, kahvlid, noad jne
Õiguslikus vaidluses on pooltel (vaidluse osalised koos nende esindajatega) võrdsed õigused. Kriminaalmenetluses on sellest taganetud: süüdistamise koorem lasub täielikult süüdistajal. Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi. Poolte võrdsus aitab ilmselt kaasa sellele, et vältida vigade tegemist. Niipea, kui üks pooltest saab eeliseid, suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind. Poolte võrdsuse printsiip leiab kõige järjekindlamat järgimist tsiviilasjade puhul. Kriminaalasjade puhul on poolte võrdsusest oluliselt taganetud sellega, et tõendamise koormus on täielikult pandud süüdistuse poolele. Selline ebavõrdsus on õigustatud, kui me peame süütute süüdimõistmist suuremaks veaks kui süüdlaste õigeks mõistmist. 5. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8f ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.2014 Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad an...
areenühendid, milles esineb tervelt süsiniku tsüklit hõlmav pielektronpilv sahhariididpolühüdroksüülühendid, kus vesiniku ja hapniku aatomite vahekord vastab veemolekulidele polümeerkõrgmolekulaarne ühend, mis koosneb korduvatest struktruuriühenditest polümerisatsioonpoümeritekkereaktsioon, kus tekib ainult polümeer polükondentatsioonreaktsioonpolümeritekkereaktsioon, kus eraldub madala molekulmassiga ühend isomeeridühendid, millel on täpselt sama summaarne valem aga erinev ehitus isotoobkeemiline elemendi teisendid,millel on ühesugune tuumalaeng, kuid erineb neutronite arv pHsuurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahustes endotermiline reaktsioonenergia neeldumisega kulgev reaktsioon amfoteersusoksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega isomeerijanähtus, kus sama molekulvalemiga ühendid esinevad erinvea ehituse ja omadustega teisendid rasvadpropadioonid ja rasvhapete estrid valgudbiopolümeerid, mis sisaldavad petiidrühma.
Katseandmed: Lahus nr 1 Lahus nr 4 I II I II Lähtelahusesse pipeteeritud vee 4,981 4,981 2,980 2,980 hulk , g 5 m1 3n HCl lahuse mass , g 5,158 5,158 5,158 5,158 HCl-ga sisseviidud vee hulk, g 4,6448 4,6431 4,6448 4,6448 Summaarne vee hulk lähte lahuses, g 9,6258 9,6241 7,6248 7,6248 mooli 0,5348 0,5347 0,4236 0,4236 Etanooli lähtelahuses, g -- -- -- -- Mooli Etüületanaati lähtelahuses, g -- -- 1,749 1,749
katkestab. Laengute tõttu tekib p- ja n-kihi vahele potentsiaal, mille suurus sõltub ainest (germaaniumi korral ligikaudu 0,3 volti; räni puhul pisut üle 0,6 voldi). Vastupingestatud p-n siire Kui ühendada p-n-siire pingeallikaga selliselt, et pingeallika plussklemm oleks ühendatud n-osaga ja miinusklemm p-osaga, siis on vooluallika poolt tekitatud elektriväli samasuunaline p-n-siirde elektriväljaga. Elektriväljade liitumise tõttu suureneb summaarne potentsiaalibarjäär veelgi. Samal ajal leiab aset ka enamuslaengukandjate liikumine (pingeallika elektrivälja mõjul) pingeallika klemmide poole ja ruumilaengu tihedus suureneb veelgi. Kuna elektriväli on nüüd siirdes eelnevaga võrreldes veelgi tugevam, siis ei saa enamuslaengukandjad siiret üldse läbida. Seda olukorda võib kujutada ka nii, nagu muutuks tõkkekiht paksemaks. Selliselt pingestatud siirde olukorda nimetatakse vastupingereziimiks. p-n-
madalam on kiirus ja seda suurem on mähist läbiv vool. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi. H-sillaga saab peale pöörlemissuuna muuta ka mootori pöörlemiskii- rust - selleks tuleb transistore pulsilaiusmodulatsiooniga (PWM) pi- devalt avada ja sulgeda, nii et summaarne mootorile antav energia on midagi seismise ja täisvõimsuse vahepealset. PWM (pulse width modulation) signaal on digitaalne signaal, mil- lega antakse mootori sisendisse kindla aja järel impulsse. Avatud aega kogu PWM perioodist nimetatakse ka töötsükliks (duty cycle). PWM sagedus peab olema piisavalt kõrge, et vältida mootorivõlli vibreerim- ist. Madalal sagedusel tekitab mootor lisaks ka müra ja seepärast kasu- tatakse enamasti üle 20 kHz moduleerimissagedust. Samas kannatab
g = 9.807 gravitatsioonikiirendus 2 s Valin kandetrossiks trossi allikas 5, lk 1, läbimõõduga, d tr := 42mm, mille jooksva meetri mass kg 2 q k := 9.97 traadi ristlõikepindala P := 1176mm ,traatide summaarne katkejõud m ST := 1894kN. Kandetrosside lubatav tööpingsus, kui k´ := 3 (kandetrossi varutegur arvestades ka hõõrdumist kandepakkudel) 0.9Sa Sp := = 516000 N (2, lk 268) k´ Kandetrossi ja pakkude vaheline hõõrdejõud, kui f := 0.15 (kinnise konstruktsiooniga trossi ja pakkude vaheline hõõrdetegur) G0 Ff := g + qT + q k Lh f = 345358 N (2, lk 268) a
25ºC juures? a) samas suurusjärgus. soojusliikumise energia toatemperatuuril on ligikaudu 2,5 kJ/mol; tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide kui ühtede nõrgemate mittekov. sidemete energia oleks Väljamäe konspekti alusel ~4kJ/mol ja G&G õpiku alusel 0,41,2kJ/mol. Pigem siis samas suurusjärgus soojusliikumisega ja mitte üle 10x väiksem. 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Null (O negatiivne osalaeng 0.66 elementaarlaengut, H positiivne osalaeng +0.33 elementaarlaengut) 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekule, millepuhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks (nt. Valise elektrivälja toimel), nimetatakse polariseeritavateks molekulideks. Ehk siis, molekul on polariseeritav, kui välise elektrivälja toimel saab temas indutseerida dipoolmoment ehk muuta ta polaarseks 38. Mida tähendab indutseeritud dipool
Dipool on punktikujuline objekt, millele välises elektriväljas E mõjub jõud r r r r r r F = grad ( p e E ) ja jõumoment M = p e × E . Dielektrikud on ained, mis ei juhi elektrivoolu. Dielektrikuid on kahesuguste molekulidega: mittepolaarsetega (+ ja laengute massikeskmed langevad kokku) ja mittepolaarsetega (+ ja laengud moodustavad dipooli). Välise elektrivälja puudumisel dielektriku molekulide summaarne dipoolmoment on null, välises väljas saab aga nullist erinevaks, mille kohta öeldakse, et dielektrik polariseerub. Dielektriku r 1 r polarisatsiooniastet iseloomustab polarisatsioonivektor: P = p ei , so selle V i mahuühiku dipoolmoment. Isotroopsetes dielektrikutes ja mitte eriti tugeva elektrivälja r r
summutusplaadi liikumine aeglustub, püsimagnet, aga püüab jätkata liikumist. Selle liikumise tulemusena indutseeruvad summutusplaadis pöörisvoolud, mis tekitavad püsimagneti magnetväljale vastupidise magnetvälja. Summaarne magnetväli väheneb ja põhjustab Hall-elemendis pinge muutuse. Mida suurem on püsimagneti liikumine summutusplaadi suhtes seda rohkem summaarne magnetväli väheneb ja seda suurem on pinge muutus Hall-elemandis.
Kaubanduspiirangute vältimiseks tehtavad välisinvesteeringud võivad tuua kaasa ka negatiivseid mõjusid.Kui tootmine sihtriigis on kallim kui oli tootmine päritoluriigis, toob tootmise ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise.Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega. 28.Vaba kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse.Vaba kaubandusega paratamatult kaasnevad ka kaotused, ent summaarne võit on suurem kui kaotus.Kui võitjad kompenseeriksid kaotajatele nende kaotuse,saavutatakse kõrgem heaolu tase kui ilma vaba kaubanduseta.Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest ei suuda konkureerida madalama hinna juures.Tarbijad võidavad madalamatest hindadest.Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama.Luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid.Vaba kaubandus toob kaasa potentsiaalse eksportkauba hinna tõusu kodumaisele tarbijale
edasi kiskjateni; ja laguahelad, mis algavad surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. Lagundamisprotsessi erinevatel astmetel on osalised ka kõdutoidulised liigid (saprofaagid) mullas ja vees. Energia läbib ökosüsteemi ühe korra ja väga palju energiat läheb kaduma troofiliste tasemete vahel liikudes. Energia ülekanne ühelt toiduahela tasemelt teisele on umbes 10% (kümne protsendi reegel). Seega, mida lühem on toiduahel, seda effektiivsem on summaarne energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne. ► Kooselavate liikide vahelised suhted. Liik A Liik B Neutralism Populatsiooni ei mõjuta Populatsiooni ei mõjuta Konkurents Populatsiooni ohustav Populatsiooni ohustav Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta
temperatuuril pöördumatult, kuid temperatuur võib olla erinev, see sõltub konkreetsest valgust. Denatureerimisega kaasneb tavaliselt valgu väljasadestumine lahusest. Denatureerunud valk ei pruugi aga lahusest välja sadeneda, kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu pI (isoelektriline täpp) väärtusest. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, millal valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute arv võrdne, st molekuli summaarne laeng on null. Sellest tingituna sadestuvad valgumolekulid välja. Kui aga pl ja pH on väga erinevad, siis väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml munavalgu lahust, ühte lisada ka 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutada keeval vesivannil. Jälgida sademe teket katseklaasides. Tulemus: See katseklaas, kuhu äädikhapet ei lisatud, sinna tekkis valge sade. See tähendab, et
ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine; metsaribade rajamine põhjasuunda, valida kohad, kus öökülmadeta periood on kõige pikem, mitte kasutada põhjanõlvasid, saagi õigeaegne koristamine. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajukiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine ( potentsiaalne ja tegelik aurustumine) Insolatsioon otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule ( 1 cm2) 1 minuti jooksul. Maksimaalne on juunis ja minimaalne detsembris. Otsekiirgus levib Päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb sageli päikesepaistelisel päeval ja puudub öisel ajal. Hajukiirgus Päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma puhul
Sulfate); SDS annab valkudele tugeva negatiivse laengu, mistõttu on elektroforeesil võimalik eristada valke vaid nende massi järgi. Tavalisel geelelektroforeesil eristuvad valgu massi ja laengu järgi – mida väiksem mass ja suurem laeng, seda kiiremini liiguvad geelis. Isoelektriline fokuseerimine – elektroforeesi geeli on moodustatud pH gradient; sellel geelil liiguvad valgud seni, kuni on jõudnud sellise pH-ga geeli ossa, mis vastab nende isoelektrilisele puntkile (pI) e. kui valgu summaarne laeng muutub nulliks ja kui laeng on null ei ole võimalik enam elektriväljas edasi liikuda. α – heeliks – valgu helikaalne sekundaarstruktuur, mida stabiliseerivad keskteljega paralleelset asetsevad vesiniksidemed aminohapete amino ja karboksüülrühmade vahel. Paralleelne ja antiparalleelne β – leht – teine võimalik valgu sekundaarstruktuur, kus aminihapped moodustavad pikki „linte“, mis seonduvad vesiniksidemete abil külgepidi teiste
Esimene tõmme, detaili tõmbejõud: P1= π ∙ (d1 ∙ s ( ∙ s ∙ Rm ∙ k1 = π ∙ (191 ∙ 1,5( ∙1,5 ∙ 420 ∙ 0,63 = 357236N ≈ 35,7T Tallinn 2017 18 Ivo Hein 𝑘2 = 0,63 Esimene tõmme, surveplaadi survejõud: 𝜋 Q1= 4 [𝐷2 − (𝑑1𝑡 + 2 ∙ 𝑟𝑚1 )2 ] ∙ 𝑞 = 0,785 ∙ [3402 - (191 + 2 ∙ 12)2] ∙ 2 = 108918N ≈ 11T Esimene tõmme, pressile mõjuv summaarne tõmbejõud: 𝑃𝑝𝑟1 = 𝑃1 + 𝑄1 = 35,7 + 11 = 46,7𝑇 Teine tõmme ümardusraadiused matriitsil ja templil: s 1,5 ∙ 100 = 190,4 ∙ 100 = 0,788 𝑑1 𝑟𝑚 𝑟𝑡 Ümardusraadiused leian sõltuvalt materjali paksustele graafikutele suhetest ja [1:70] 𝑆 𝑆 𝑟𝑚
stratosfäär- ulatub -50km kõrgusele, moodustab umbes 20% atmosfääri masssit. seal hakkab temp. kõrguse kasvades tõusma kuna seal neelatakse enamus UV kiirgusest mesosfäär - 50-85km osooni enam pole ja temp. lange kõrguse kasvades üsna palju , õhk on hõre Termosfäär - õhumolekul on seal nii vähe et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. u 1000km paks osoonikihi pakust mõõdetakse Dobsoni ühikutes Hüdrosfäär ookeanide summaarne veekogus on umbes 1,4x 10 km³ Veekiht kus temp. väga kiiresti kahaneb nim. temperatuuri hüppekihiks Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi InsolatsioonPäikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal-ja kaldpinnale; insolatsioonatmosfääriülemiselpiiril(S'): S'= S * sinh, kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h- päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant(S)-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale
surnud orgaanilised materjalid - mikroorganismid. Toiduahela mõistmiseks on välja mõeldud erinevad moodused, nt toiduahela püramiid jne. Energia läbib ökosüsteemi ühe korra ja väga palju energiat läheb kaduma troofiliste tasemete vahel liikudes. Energia ülekanne ühelt toiduahela tasemelt teisele on umbes 10% (kümne protsendi reegel). Seega, mida lühem on toiduahel, seda effektiivsem on summaarne energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted. Liik A Liik B Neutralism Populatsiooni ei mõjuta Populatsiooni ei mõjuta Konkurents Populatsiooni ohustav Populatsiooni ohustav Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta
Harmooniliste võnkumiste liitmine: Kahe ühesuguse sagedusega (w), samasihiliste aga erinevate amplituutidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks jälle sama sagedusega harmooniline võnkumine. Kahe samasihilise kuid erineva sagedusega harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks mitteharmooniline võnkumine. Kahe vastastiku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedustest ja faasidest: Kui võnkumine on sama sagedusega ja samas faasis, siis summaarne liikumine toimub mööda sirget. Kui võnkumine on sama sagedusega, kuid faasid nihutatud, siis toimub summaarne liikumine mööda ellipsit. Kui võnkumiste sagedused on erinevad, siis täisarvkordsete sageduste suhte puhul, kirjeldavad liitvõnkumisi nn Lissajous` kujundid. Lained elastses keskkonnas: v=ruutjuur E/roo E = elastsusmoodul, roo on keskkonnatihedus. Akustika: Akustika käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemikus infraheli - 20Hz – 20kHz – ultraheli
samal ajal ka paramagneetik või ferromagneetik. Diamagnetismi korral tekitatakse välise magnetvälja B mõjul aatomis nõrgad dipoolmomendid. Magnetväli kaob kui kaob väline magnetväli. Nimetust diamagneetik kasutatakse nende ainete puhul millel on üksnes diamagnetismi omadused. Paramagnetis esineb ainetes, mis sisaldavad poolmetalle, haruldasi muldmetalle või aktinoide. Selliste ainete igal aatomil on püsiv summaarne magnetiline dipoolmoment. Need momendid on juhuslikult orienteeritud ja ainel tervikuna summaarne magnetväli puudub. Väline magnetväli B pöörab dipoolmomente osaliselt samasuunaliseks ja tekib summaarne magnetväli. Kui väline magnetväli kaob, kaob ka aine sisemine magnetväli. Nimetust paramagneetik kasutatakse ainete puhul, millel valdavalt avaldub paramagnetism. Ferromagnetism on omadus, mis avaldub raual, niklil ja mõnedel teistel keemilistel elementidel ja nende sulamitel
seal, kus tema töö annab parima tulemuse. Seepärast ongi spetsialiseerumine majanduslikult väga otstarbekas. Kolmas põhiküsimus on, kuidas toodetud hüviseid jaotada. Ühiskondlik tööjaotus teeb vajalikuks toodetud hüviseid jaotamise. Niikaua kui eksisteerib võimalus vahetada hüviseid, ilma et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvel, räägitakse efektiivsest vahetusest. Seega võib vahetus olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks. Jaotuse efektiivsus ja tootmise efektiivsus on majandusliku efektiivsuse kaks põhilist aspekti. Jaotusest sõltub tootmisressursside pakkumine. Inimeste põhiliseks sissetulekuallikaks on tulu, mida nad saavad tootmistegurite müügist. Kui jaotus on ebaefektiivne, siis vähenevad inimeste töömotivatsioon või ettevõtluse stiimulid. Selle tulemusena võib väheneda aga tootmisressursside pakkumine.
Soojuskiirgus kujutab endast soojusenergia ülekandumist kuumalt kehalt ümbritsevas ruumis asuvatele kehadele erineva lainepikkusega elektromagnetiliste võnkumiste abil. Soojuskiirte ja valguskiirte füüsikalised omadused on sarnased. Nii ühed kui teised levivad valguse kiirusega ning murduvad ja peegelduvad, kohtudes oma teel mingite pindadega. Soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda toimub sageli mitme soojusülekande viisi kaudu, mistõttu summaarne ülekantav soojushulk on mittelineaarses sõltuvuses temperatuurist. Seepärast on elektriaparaatide soojusliku talituse arvutus raskendatud.
NPSH < (101325/(9.81*1000))-2-1,5-(3166/9810))= 7,3 m Manomeetri näit pumba järel Pman/y= 4,58,21+2,45+0,0410=15,2 => Pman= 15,2*(9,81*1000)=149112 Pa Vaakummeetri näit saadakse järgnevatest valemitest 101325 / 9,81*1000 2 -1,5 - 0,041= pi/y= 6,8=> Pi= 6.8* (9.81*1000)= 66691 Pa Pvak =101325-66691=34634 Pa kus Pi absoluutne rõhk pumba imiavas, Pa. P= 9,81 *18,70*0,028/0,68=7,55 W Pumba käitamiseks vajaminev mootorivõimsus kus summa on pumba summaarne kasutegur, mille leiate kataloogist. summa=0,68 Pumb rahuldab ülesande.
** st et ühte ja sama varuühikut ei saa mitu korda ( järk-järgult) kasutada. 13) D FIFO-meetodit 14) A D: Kassa K: Müügitulu ***see on müügi kajastamise kanne müügihinnas 15) B 1715 eurot 10 tk hinnaga 53 eur/tk 20 tk hinnaga 50 eur/ tk 30 tk hinnaga 47 eur/tk Kokku: 2940 2490 / 60 = 49 eurot ühe ühiku kohta 49 * 35 (müügi kogus) = 1715 eurot 16) C varaobjekti soetamise hetkest arvestatud summaarne kulum ***A on lõpetamismaksumus *** B on depretsiatsioonikulu *** D on jääkmaksumus 17) A kahekordselt alaneva jäägi meetod ja kasutusaastate järjenumbrite summa meetod 18) A krediteeritakse kontot Materiaalne põhivara 19) A- debiteeritakse kontot Akumuleeritud kulum summas 5000 eurot *** C on kulumi kajastamise kanne ja peab olema summas 1000 (mitte 5000)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
