lapseni. Kõrget sündimust kannavad eeskätt Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrika maad, kus sündimustase ulatub keskmiselt 5,35,7 lapseni. Suhteliselt mõõdukas on sündimus kontinendi põhja- ja lõunaosas, vastavalt 2,9 ja 2,6 last naise kohta. Kõnekas on samuti tõsiasi, et maailma riikide sündimustaseme pingereas mahub esimese 40 hulka vaid 5 riiki väljastpoolt Musta Mandrit. Pingerea esikohta hoidvas Nigeris ületab summaarne sündimuskordaja 7 last naise kohta. Kuna suremuse langus algas vähemalt 3040 aastat varem ning oli tänu kaasaegse meditsiini saavutuste rakendamisele suhteliselt tõhus, siis on Aafrika rahvastiku kasv olnud alates 1970. aastatest maailmas kõige kiirem. Kirjeldatud kasv viis Aafrika 1990. aastate keskpaigas rahvaarvult Euroopast (arvestatud koos Venemaaga) ette ning maailmajagudest Aasia järel teisele kohale. 20. sajandi lõpul elas Aafrikas 13% maailma rahvastikust, 21.
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK8 Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Katb41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev:12.02 ja 26.02.14 Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses. Andmete puudumisel komponentide aktiivsustegurite kohta, kasutame näilist tasakaalukonstanti K'x. Antud tööd kasutan näilist tasakaalukonstanti. See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas. Tasakaal reaktsioonile ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK19 Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses. Andmete puudumisel komponentide aktiivsustegurite kohta, kasutame näilist tasakaalukonstanti K'x. Antud tööd kasutan näilist tasakaalukonstanti. See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas. Tasakaal reaktsioonile saabub aeglasest...
50. Energiatõhususarv. Energiatõhususe miinimumnõudeid väljendatakse energiatõhususarvuna, mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii · _ sisekliima tagamiseks (kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks, valgustuseks); · _ tarbevee soojendamiseks; · _ olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. · Arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone standardkasutusel. 51. Energiatõhususega seotud mõisted: tarnitud energia, hoone summaarne energiakasutus, primaarenergia, netoenergiavajadus. Tarnitud energia (kWh/a): · elektrivõrkudest ostetud elektrienergia; · kaugküttevõrkudest ostetud soojusenergia; · kütuste tarnijatelt ostetud kütuste energiasisaldus Hoone summaarne aastane energiakasutus: (Hoone summaarne energiakasutus sisaldab kõiki tehnosüsteemide kadusid). · hoone kütmiseks; · jahutamiseks; · tarbevee soojendamiseks; · ventilatsiooniks; · valgustuseks;
Viisakusreeglid teevad kooselu mõnusamaks (seegi on üks koostöökasu vormidest). Pareto-inferioorseks nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete koguheaolu on võimalik suurendada, ilma ühegi liikme heaolu vähendamata. Pareto-optimaalseks (ehk Pareto-efektiivseks) nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete koguheaolu ei ole võimalik suurendada ilma ühegi liikme heaolu vähendamata. Pareto-parenduseks nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete summaarne heaolu suureneb ning ühegi osalise heaolu seejuures ei vähene. Kaldor-Hicksi parenduseks nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete summaarne heaolu suureneb. Iga Pareto-parendus on ka Kaldor-Hicksi parendus, aga mitte vastupidi. Koostöökasude loomine: Ühisressurss - Ressurss või vara, mis on kasutatav paljude indiviidide poolt. Kasutamine on rivaalne = kui keegi seda vara kasutab, siis teistele jääb vähem. Näited:
QM 5 r5 QM 5 r5 QM 3 r3 = ; = = ; QM1 r1 QM 3 r3 QM 1 r1 · Ohtlike (äärmiste) neetide sisejõud 5 · Tasakaalutingimus 130 195 F 150 = 22kN = 32,5kN F = 0 : nQF = FL QF = L = = 25 kN 6 6 n 6 · Ohtliku need ühe lõikepinna summaarne sisejõud Q5 = Q6 = QF2 + QM2 5;6 = · Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge · Tugevuskontroll 51MPa [ ] = 56 MPa · Suhteline alapinge 56 - 51 x = 100 = 9,8% 51 Tugevustingimus on täidetud! 5. Neetide kontroll muljumisele · 24 10 = 240mm2 Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala AC = d 0 = 18,5 12 = 222 mm 2
150 195 F = 0 : nQF = FL QF = = == =25 32,kN 5kN 39kN n 6 65 · Ohtliku need ühe lõikepinna summaarne sisejõud Q3 = Q4 = Q F2 + QM2 3 = 40,72kN · Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge Q 4Q 4 33,75 10 3 neet = 3 = 3 = 90056617 Pa 902 ,1MPa = 74641719,8Pa 75MPa A0 d 0 0,024 · · Tugevuskontroll 90 MPa [ ] = 100 MPa · · Suhteline alapinge 100 - 90 x = 100 = 10% 100 Tugevustingimus on täidetud 5
*tekib CO2, mis lahkub moodustub vesi mitokondrist, rakust, jõuab verega *SAADUS H2O kopsudesse, hingatakse välja *tekib NADH2 9.Millised võivad olla glükoosi lagundamise lõppsaadused? Millest oleneb nende teke? * 10. Glükoosi summaarne võrrand. Selgita lähteainetega toimuvaid muundumisi ja saaduste teket. C6H12O6+ 6O26CO2 + 6H2O 38 ADP 38 Pi 38 ATP 11.Millise tähtsusega on püroviinamarihape glükoosi lagundamise protsessis? Millised ained tekivad veel glükoosi esialgsel lagundamisel enne mitokondrisse sisenemist? 12.Kus ja kuidas toimub glükoosi mittetäielik lagundamine e anaeroobne glükolüüs? Toimub anaeroobsetes tingimustes- st seal kus organismis pole piisavalt hapnikku. 13
2 12:00:00 AM 0 7:12:00 PM 14-May 14-Jul 14-Sep 14-Nov Kuupäev Joonis 2. Terminaliseansside aeg kordades ja summaarne aeg iga päeva kohta 4:48:00 AM 12:00:00 AM 7:12:00 PM 2:24:00 PM Terminaliseansside summaarne aeg 9:36:00 AM 4:48:00 AM 12:00:00 AM 7:12:00 PM 14-Nov
Enne väljaastumist on paat koos inimesega paigal ja nende koguimpulss null. Astumisel hakkab inimene kalda poole liikuma ja omab teatud impulssi. Et koguimpulss ei muutu ja jääb nulliks, saab paat vastassuunalise impulsi ning eemaldub kaldast. Absoluutselt plastiline ja elastne põrge (+ valemid / kehtivad jäävuse seadused ja joonised) Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt plastiline põrge - põrkel kehad deformeeruvad, ühinevad ning liiguvad koos edasi. m1∙v1+m2∙v2=(m1+m2)∙u (impulsijäävuse seadus kehtib) Kineetiline energia muutub peamiselt soojusenergujaks
⃗ Magnetväljatugevus H antud punktis iseloomustab magnetvälja ruumi mingis punktis ega sõltu keskonna magnetilistest omadustest, vaid ainult välja tekitavast makrovoolude suurusest ja juhtme kujust. Magnetväljade kuju Sirgjuhtme magnetväli on ringikujuline (ümber juhtme). Magnetvälja suund määratakse kruvi reegli abil. Püsimagnet Laengu jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemi summaarne laeng on jääv. Culon´i ehk Coulombi seadus: Jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1∗q2 F= 4 πƐ Ɛ 0 r 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Superpositsiooni printsiip Elektriväljad on sõltumatud, laengule mõjub summaarne väli. ⃗E= ∑ ⃗Ei =⃗ E1 + ⃗ E 2+..+ ⃗ En Gaussi teoreem
I0 −6 8489 ∙ 10 ∙ a 3.8 Suurim nihkepinge t Q =7937 ∙ a−1 - ohtliku punkti lõikepinge t Tmax =77∙ 103 ∙ a−1 - ohtliku punkti väändepinge Nurk tQ ja tT vahel : zc 105 a=π −arctan =π −arctan =2,5 rad b−x c 210−70 Punktide O1 ja O2 summaarne nihkepinge: t O 1=√ t 2Q +t 2T −2∙ t Q ∙ t T ∙ cosα=√(7937 a−1 )2+(77 ∙ 103 ∙ a−1 )2−2∙( 7937 a−1) ∙(77 ∙10 3 ∙ a−1 )∙ cos 2,5=69,1∙ 103 ∙a− 4. Nurkõmbluse kaatet 4.1 Keevisõmbluse voolepiir nihkel t y ,K =0,56 ∙ σ y =0,56 ∙350=196 MPa 4.2 Keevisõmbluse tugevustingimus tO 1 ≤ t y , K 69 ∙103 ∙ a−1 ≤ 196 ∙10 6 4.3 Keevisõmbluse vähim paksus 69 ∙ 103 −6 a≥ 6
Lahustuvuskorrutis: Ksp =[Ca2+][CO3-2]. Rasklahustuva ühendi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis (antud temperatuuril) jääv suurus. Sademe tekkimine: sade tekib, kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise. Vee elektrijuhtivus. Elektrijuhtivus võime juhtida elektrivoolu, on tingitud laetud osakeste (ioonide) olemasolust vees. Vee karedus ja kareduse liigid. Vee karedus: Vees leiduvate Ca2+ ja Mg2+ katioonide summaarne sisaldus. Mida rohkem neid katioone vesi sisaldab, seda karedama veega tegemist on. Põhjavesi on reeglina karedam, kui pinnavesi. Karedus on oluline näitaja vee kvaliteedi hindamisel. Kareduse liigid: Vee üldine karedus: on summaarne Ca ja Mg ioonide sisaldus ning on põhjustatud mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Karbonaatne ehk mööduvkaredus: on tingitud vees lahutuvatest Ca ja Mg vesinikkarbonaatidest
paarikaupa kogu oma pikkuse ulatuses keeratud üksteise ümber (joonis 2.74). Keerupaare ümbritseb tavaliselt varjestus, mis võimaldab lisaks indutseeritud müra vähendamisele (keerupaari abil) summutada ka mahtuvusliku sidestuse tõttu tekkivat müra. Joonisel esitatud juhtmete A ja B korral indutseerub müraallikale lähemal asuvates juhtmete lõikudes pinge U1, kaugemal asuvates lõikudes aga pinge U2, kusjuures U1 on suurem kui U2. Summaarne juhtmete pinge moodustub lõikude pingetest. Vaadeldaval juhul on juhtme A esimeses kahes keerus indutseeritud pingete summa U1 + U2 ning juhtmes B vastavalt U2 + U1. 9 Selline pingete võrdsus kahe keeru kaupa jätkub kogu juhtmete pikkuse ulatuses ja seega summaarne indutseeritud pinge on juhtmetes võrdne. Väike erinevus võib
alkaanide nimetamine Järelliide: *leia asendusrühmad *asendusrühmad reasta tähestikulises järjekorras *nummerda süsinikuahel alustades sealt otsast, millele asendusrühm on kõige lähemal *asendusrühmade arv näita ära eesliitega *Kui mitu asendusrühma on identsed (NT: 2 metüül rühma) kasuta vastavat arvu näitavat eesliidet (di, tri jne) Isomeerid on ained, mis koosnevad ühesugustest aatomitest (on sama summaarne valem) kuid omavad erinevat ehitust. Sideme tüübid: Kovalentne kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks ühine orbitaal: Ideaalselt kovalentne side moodustub samaliigiliste, rangelt ekvivalentse elektronegatiivsusega aatomite vahel. Iooniline: Olekus, kus naatriumi elektroni arvel täidetakse klooriaatomi 3p-alakiht,on energia minimaalne. Iooniline side moodustub
Mingile maa-alale iseloomuliku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid- astronoomilised tegurid (Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa tiirlemine ümber päikese)Geograafilisd tegurid (mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused) Otsekiirgus päikesekiirgus,mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena Hajuskiirgus Päikesekiirguse seda osa, mille hajutavad veeaur, pilved, tolm Kogukiirguse e. Summaarne kiirgus Otse ja hajuskiirguse summa. Peegeldunud kiirgus e albeedo nim. Maapinnale saabunud päikesekiirgust, mis peegeldub tagasi maailmaruumi. Coriolisi jõud selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid püsivad tuuled, mis põhjapoolkeral puhuvad kirdest ja lõunapoolkeral kagust. Läänetuuled-laskuvate õhuvoolude tõttu kujuneb maapinna lähedal kõrgrõhkkond ning
2°C läheb -tina üle kuubilise struktuuriga -tinaks. 2 Tina sulamid Legeerimata tina on metall, mis sisaldab vähemalt 99 % massist tina, tingimusel, et vismuti- või vasesisaldus ei ületa tabelis toodud piirnorme. Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: a) muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist või b) vismuti- või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad Korrosioonivastase kattena (tinutatud plekk). Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga (i.k. pewter) nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tina-plii vahekorras orelivilede valmistamiseks. Mitmesuguste sulamite koostises: pronks (sulam vasega, ajalooliselt oluline materjal:
Raud Raud (ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54,56,57 ja 58. Omaduselt on raud metall. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua füüsikalised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874kg/m3 Raua sulamistemperatuu on 1535 kraadi. Raud muutub kuumutamisel palstiliseks, milletõttu seda on võimalik sepitseda ja valtsida. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua keemilised omadused Raud on keemiliselt keskmise aktiivsusega metall. Raua kristallvõre muutub erinevatel tempareatuuridel. Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Seejuures muudab ta oma värvi oraanzikas-pruun...
Tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad hõõrdumisel elektrilaengu.)|Aine nõrgendab elektrijõude ja ka elektrivälja. Peamiseks aine eletrilisi omadusi määravaks suuruseks on vabade laengukandjate arv. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise. Seda nim elektrilise induktsiooni nähtuseks. Tekkivaid laenguid nim indutseeritud laenguteks. Indut laengute elektrivli tasakaalustab juhile väljaspoolt mõjuva elektrivälja. Selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub.| Dielektrik-aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Pol nähtus-omavahel seotud erinimeliste laengute lahknemist ruumis. Pol tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Aine polariseerumise mõõduks on tema dielektriline läbitavus . Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on elekt jõud vaakumis suurem jõust selles aines.|Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet
H BENSEEN H C H C C C C H C H H Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri C6H6 Summaarne valem........ Lõhkeaine trotüül Heterotsükliline ühend nende tsüklis on peale C aatomite ka teiste elementide aatomid *BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks.
Iisrael 0-14 aatsased 15-64 aastased 65+ aastased 9,90% 27,90% 62,20% Rahva arv kokku 7353985 6426679 6276883 6116533 0-14 aastat 27,90% 26,10% 26,50% 26,90% mehed 1031629 858246 851415 842885 naised 984230 818690 812095 803864 15-64 aastat 62,20% 64,20% 63,70% 63,20% mehed 2283034 2076649 2010888 1941440 naised 2221301 2046343 1986256 1922512 65 + aastat ...
Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: v1= x CAp x CBq k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2 reaktsiooni temperatuuritegur ( 2...4) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 1% Na2S2O3 lahus, 1% H2SO4 lahus, büretid, katseklaaside komplekt, kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit Katseandmed Tabel 1
difraktsioonipilt tekib lainefrondilt lähtuvate sekundaarlainete interferentsi tulemusena. 8. Mis on lainete käiguvahe? Kiirte teepikkused kuni kohtumiseni on erinevad. Kahe naaberkiire teepikkuste erinevust nimetatakse käiguvaheks 9. Millise käiguvae korral valguslained võimendavad üksteist? Kui nüüd ühendada geomeetriliselt need lainefrondi punktid, mille kaugus vaatluspunktist on , saame pinna, mille kõik punktid üksteise kiirgust võimendavad. Summaarne kiirgus on loomulikult võrdeline selle pinna pindalaga. Summeerides sellised pinnad vahemikus , saame nn.positiivse faasi võimsuse. 10. Millise käiguvahe korral valguslained summutavad üksteist? 11. Milline valgus kaldub pärast difraktsioonivõre läbimist rokem kõrvale sinine või punane? Punane/kollane värv kaldub difreaktsioonivõre läbmisel rohkem kõrvale. 12. Kas kõrvalekalle on suurem teiss või neljandas spektrijärgus?
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ...
Kordamisküsimused kontrolltööks „Magnetvälja ja aine vastastikmõju“ 1. Millest on põhjustatud iga aineosakese magnetväli? Aineosakeste magnetväli on põhjustatud aineosakeste loomulikust omaliikumisest (pöörlemisest), mida kirjeldab kvantarv spinn. 2. Miks on kõikide keha moodustavate aineosakeste magnetväljade summaarne väli null (keha tervikuna ei oma magnetvälja) ilma välise välja mõjuta? Ilma välise magnetväljata puudub kehal mõjutaja, mis paneks muidu kaootiliselt liikuvad aineosakesed orienteeruma kindlasuunaliselt välise magnetvälja suhtes. Välise magnetvälja mõju aga põhjustab keha aineosakeste kindlasuunalise orienteerituse, mistõttu omandab keha tervikuna magnetvälja. Kui osakesed pole kindlasuunaliselt orienteeritud välise välja suhtes, on keha
Aatomimudelid Planetaarne aatomimudel Aatomi keskel paikneb positiivse laenguga aatomi tuum kuhu on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Aatomi tuuma ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid. Summaarne aatomi elektrilaeng on 0 ehk neutraalne. Negatiivses ioonis on negatiivsed osakesi ehk elektrone rohkem. Positiivne loovutab – elektrone vähem Aatomiehitus Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest Aatomituum Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleoididest – positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) määrab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatom...
H BENSEEN H C H C C C C H C H H Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri C6H6 Summaarne valem........ Lõhkeaine trotüül Heterotsükliline ühend nende tsüklis on peale C aatomite ka teiste elementide aatomid *BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks.
Test 1 mood, mediaan, aritmeetiline keskmine, asendikeskmine, mahukeskmine aritmeetiline keskmine, mood aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, detsiilid detsiil, kvartiil lihtne harmooniline keskmine, kaalutud aritmeetiline keskmine, kaalutud harmooniline keskmine, lihtne aritmeetiline keskmine, mood, järjestusskaala kaalutud aritmeetiline keskmine, mediaan keskmise hinnaga, keskmine hind, arvukogumis, geomeetriline keskmine, harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline, mediaan Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefit...
isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' soojusmasina kasutegur = (T1- T2) / T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Keha või ainekoguse (TD süsteemi) siseenergia U saame, lahutades koguenergiast süsteemi kui terviku mehaanilise energia. U = Ekogu - Emeh . Aine siseenergia on tema osakeste summaarne energia nende vastastikusel liikumisel ja mõjustusel. Ideaalgaasi siseenergia on võrdeline tema temperatuuriga: U = c T, kus c on konstant. Termodünaamika I printsiip : aine mingile kogusele antud soojushulk Q (või: olemasoleva soojushulga Q muutus Q ) põhjustab siseenergia kasvu U ja võimaldab paisumisel teha tööd A . Q = U + A . TD I printsiip on oma olemuselt energia jäävuse seadus. Ta väidab näiteks, et kui me soojust juurde ei anna
Planeet, mille orbiidi raadius on 4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga. v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab paigalseisust. Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne liikumishulk jääb muutumatuks m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk -> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis. F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt & sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus: Kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
oksüdatsiooniaste väheneb. 7. Oksüdatsiooniaste. Valemi koostamine lähtuvalt elementide oast Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis. Oksüdatsiooniastme suurenemine keemilise reaktsiooni käigus on oksüdeerumine, oksüdatsiooniastme vähenemine aga redutseerumine. Selliste reaktsioonide puhul toimub formaalne elektronide ülekanne: elektronide summaarne formaalne juurdesaamine on redutseerumine ja elektronide summaarne formaalne loovutamine on oksüdeerumine. 1) vaba elemendi (ühinemata neutraalse aatomi) oksüdatsiooniaste on 0; 2) lihtsa (monoaatomilise) iooni puhul on oksüdatsiooniaste võrdne iooni summaarse elektrilise laenguga; 3) enamikus ühendites on vesinikul oksüdatsiooniaste 1 ja hapnikul oksüdatsiooniaste 2. (Siin on eranditeks, et vesinikul on aktiivsete metallide hüdriidides, näiteks LiH, oksüdatsiooniaste 1 ning hapnikul näiteks ülihapendites,
Norb = 32 = 9 Elektronide spinnidest vaid niipalju, et elektron kui selline võib pöörduda ümber oma telje ja omada seejuures kahte väärtust: ms = 1/2 ; - 1/2 ms spinnkvantarv 3. Elektronide paiknemine aatomis. Pauli printsiip. Hund' i reegel. Klit skovski reegel. Elektronid paigutuvad aatomis nii, et nende summaarne potentsiaalne energia oleks minimaalne - s.t. orbitaalid täituvad elektronidega energia kasvu järjekorras. Aatomis ei saa olla kahte elektroni, mille kõik 4 kvantarvu Pauli printsiip: oleksid ühesugused. Sellest järeldb, et ühele orbitaalile mahub max. 2 elektroni, aga nende spinnid peavad erinema Näide:
molekulidevahelised jõud. Nende interaktsioonide energia on samas suurusjärgus. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. Molekul on permanentse dipooliga kui hapnikuaatomil on nõrk negatiivne osalaeng ja süsinikuaatomil vastavalt sama suur positiivne osalaeng. See molekul on polaarne/ permanentne dipool . Polaarne molekul on A) süsinik monooksiid +C(kolmikside)O- ja B) VESI H2O 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Veemolekuli summaarne laeng 0. O osalaeng on -0,66 elementaarlaengut ja H osalaeng on 0,33 elementaarlaengut. 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekul on polariseeritav, kui temas on võimalik indutseerida dipoolmoment (muuta ta polaarseks). Molekulid, mis ei ole iseenesest polaarsed, võivad muutuda polaarseks välise elektrivälja toimel. Näiteks on hästi polariseeritavad aromaatsed struktuurid, kuna nende aromaatse ringi tasapinnas paiknevad pii-elektronid on kergesti ,,nihutatavad". 38
YFR0012 Kordamis küsimused eksamiks 1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 3. Elektrivälja tugev...
Inimene ja töökeskkond Töötervishoiu kirjalik IT Riskianalüüs OP 1 Fred Nääs Juhendaja: Milvi Moks 24.11.2009 Sisukord: 1.MIS ON RISKIANALÜÜS ? Riskianalüüsi peaeesmärgiks on teie ettevõtte töötajate tervise kaitsmine ja edendamine ning töökohal ohutuse tagamine. Selle läbiviimisel hindab ja selgitab riskianalüütik töökeskkonna ohutegurid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada, hindab olemasolevaid meetmeid töötajate tervisekahjustuse ennetamiseks. Riskianalüüs on osa tööhügieeni ja tööohutuse korraldusest teie ettevõttes, mille abil ennetatakse tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste tekke võimalusi. Samuti aitab see hoida Teie ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Riskianalüüsi viivad läbi töötervishoiuarst ja töökeskkonnalabori spetsialistid. Riskianalüüsi tulemused esitatakse ...
Temperatuur. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Kui kaks keha on tasakaalustatud kontaktis, siis nende temperatuurid võrdsed. Kui temperatuurid on võrdsed on ka kehade kulgliikumise kineetilised energiad võrdsed. näitab kui suur osa molekuli kineetilisest energiast vastab ühele kraadile. 1°=1/100 puhta vee sulamis- ja keemistemperatuuride vahe atmosfääri rõhu juures. Ühes moolis olevate gaasi molekulide summaarne energia, mis vastab 1° : universaalne gaasi konstant. Absoluutse nulli juures osakeste energia ei ole null vaid omab nullenergiat. 21. Molekulaar-kineetilise teooria põhiseos. gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende energiaga ruumalaühikus.
kasutatud reostaatkäivitust ja reostaatpidurdust. Samuti saab reostaate kasutada mootori kiiruse reguleerimiseks. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine olid valdavalt kasutusel pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega. suma a +++= RRRRR 321 = RUI sumaaa . Takistuse suurenemisel väheneb vooluga võrdeliselt ka mootori moment amm = ΦIkT , kus km on masina ehitusest konstant tegur Ф on magnetvoog. Mootori käivitamisel lülitatakse algul ankruga jadamisi kõik takistid ning käivitamine toimub vastavalt mootori tunnusjoonele 1, kuni vool väheneb läveni I1. Seejärel
-COOH = - COO- + H+ -NH2 + H+ = -NH+3 Ionogeensed rühmad ei asu ainult ahela lõpus, vaid lühikeste külgahelatena, mis on jaoutnud kogu ahela pikkuses. Makromolekuli võib tema neutraalses olekus kujutada tinglikult Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Isoelektrilisest punktist happelisemas
Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused; nende kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. Aatom koosneb positiivse elektrilaenuga tuumast ning seda ümbritsevad sama suure negatiivse nimetatakse neutraalseks aatomiks ehk ioniseerimata aatomiks. Laiemas mõttes nimetatakse aatomiteks ka ioniseeritud aatomeid; need erinevad ioniseerimata aatomitest selle poolest, et nende elektrilaengu absoluutväärtus erineb tuuma elektronkatte omast; nende summaarne elektrilaeng erineb nullist ja nad kuuluvad ioonide hulka. Aatomi ehitus: Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9%kogu aatomi massist; aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima
hapnikuga vib ta moodustada psiva sideme. 4) Ssiniku, lmmastiku, hapniku valentsolekud ja struktuuride nited ssinik - neli valentsolekut 1.) neli ksiksidet, nt metaan 2.) kaks ksik, ks kaksikside nt etaan 3.) kaks kaksikut nt CO2 4.) ks kolmik ja ks ksik nt etn lmmastik - kolm valentsolekut 1.) 3 ksiksidet 2.) ks kaksik, ks ksik 3.) ks kolmikside hapnik - kaks valentsolekut 1.) kaks ksikut 2.) ks kaksik 5) Orgaanilises keemias kasutatavad valemid 1.) summaarne ehk molekulvalem 2.) klassikaline ehk tasapinnaline struktuurvalem 3.) lihtsustatud ehk lhendatud struktuurvalem 4.) ruumiline struktuurvalem 5.) nurkvalem ehk molekuli graafiline kujutis 6) Orgaaniliste ja anorganiliste ainete vrdlus. org - * peamiselt kovalentne side * madalad sulamis- ja keemistemperatuurid *halb elektrijuhtivus *vees halvasti lahustuvad * mittepolaarsetes hendites hsti lahustuvad anorg. *iooniline side *krged sulamis- ja keemistemperatuurid *hea elektrijuhtivus
saada samast CCD-st kolm valguse värvikomponenti. Joonis Teise tehnoloogiana on kasutusel kujundi kontaktsensoreid (Contact Image Sensor, CIS). CIS tehnoloogias kasutatakse reas valgusdioode ning iga punkti juures on andur, mis asetseb võimalikult lähedal skaneeritavale dokumendile (Joonis 2). Värviskannerite puhul kasutatakse RGB LED-e ning läbi optilise süsteemi juhitakse kolme põhivärvi summaarne valgus igasse skaneeritava rea punkti. Peegeldus fikseeritakse sensorite reas ja edastatakse sealt ADC töötlemiseks. Sellise tehnoloogia eelis on väikesed mõõtmed (Puudub liikuvate lambi ja peeglite süsteem) ja seetõttu on võimalik luua väikeste mõõtmetega ja vajadusel ka kaasaskantavaid seadmeid. Puudusena on CIS tehnoloogia puhul ära märgitud, et skaneerimise pildikvaliteet on kehvem ja kui skaneeritav dokument ei ole sile, muutub pilt hägusaks. Joonis Skannerite liigid
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8F Töö pealkiri ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 5,03 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv...
!) 8 Koostada samale lehele teine tabel . Toode Omahind Müügihind Kogus Kassa Tulu 9 Kopeerida eelmisest tabelist veerud Toode ja Hind (=Omahind) 10 Kopeerida nädalakogus kasutades korralduse Paste asemel Paste Special... ja märkida Values 11 Teised veerud täita eeskirju kasutades Müügihind=Omahind*1,15 Kassa=Müügihind*Kogus Tulu=Kassa - (Omahind*Kogus) 12 Leida kogu toodangu summaarne Kassa ja Tulu 13 Korrastada esimene tabel: joonida tabel kogused esitada täisarvuna hind esitada kroonides kujundada tabeli esimene ja teine rida kujundada viimane rida 14 Sisestada tabeli ette pealkiri "AS Pagaripoiss nädalaaruanne (2.12.02 - 7.12.02)" 15 Teine tabel - veeru pealkirjade muutmine muuta kirja suurust paigutada veergude suhtes keskele pealkirjade ja andmete vahejooneks kahekordne joon
Ülesanded 3. harjutustunniks 1. Reisinõudlus liinil on antud valemiga Q (G) = 800 80G. Kohalik omavalitsus doteerib liini ning sellest tulenevalt on piletihind 1. On teada, et summaarne keskmise reisija kaalutud reisiaeg Kt = 1h ning sõitja ajaväärtus Vt = 5 /h. Omavalitsus otsustab doteerimise lõpetada, mispeale piletihind tõuseb 4-ni. Arvuta reisi üldistatud kulu G, sõidunõudlused enne ja pärast ning tarbija hinnalisa (TR) muutus. G1 = 1+5x1=6 G2=4+5x1=9 G=3 Q1 = 800-80x6=320 Q2 = 800-80x9=80 TR = 80x3+1/2x240x3 = 240+360=600 (kuna läks halvemaks, siis see number on tegelikult miinusega) 2
53 80-235-21-110 80-2 Ar Joonis 1. Terminaliseansside arv arvutite kaupa Serveristatistika 2 seansside arv seansside summaarne aeg Terminaliseansside arv kordades Kuupäev 19:12 14:24 9:36 4:48 0:00 5.jaan 5.märts 22.märts 25.apr 7.mai 18.mai 6
0 *C 17. ARVUTUSLIK KYTUSE KULU 4.45 M**3/S 18. GAASIDE MAHT 11.7 M**3/KG ARVUTATUD SUURUSED ----------------------------------- 19. FESTOONI KORGUS 5.65 M 20. KYTTEPIND 93.6 M*M 21. KESKMINE TEMPERATUURIDE VAHE 625.6 K 22. SOOJUSLABIKANDETEGUR 81.54 W/(M*M*K) 23. GAASIDE TEMP. FESTOONI JAREL 945.2 *C ENTALPIAD JA SOOJUSHULGAD - KJ/M**3 24. GAASIDE ENTALPIA FESTOONI JAREL 16748.3 25. FESTOONI SOOJUSVASTUVOTT 26. SUMMAARNE 1726.3 27. SUITSUGAASIDELT 1074.1 28. KIIRGUSEGA KOLDEST 652.2 29. FESTOONI LABIV KIIRGUSLIK SOOJUSHULK 194.8 B5. Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus. B5.1. Küttepindade bilansi arvutus. Algandmed. Jrk Parameeter Tähis Ühik Põhjendus Väärtus Valitud väärtused
kasutatakse redutseeritud NADH2 ja FADH2 oksüdeerimise ks 14. Glükoosi täieliku lagunemise summaarne võrrand: C6H1206 + 6 02 = 6 CO2 + 6 H20 Eraldub kokku 38 ATP-d Anaeroobne glükolüüs ei ole anaeroobne hingamine! Anaeroobse glükolüüsi korral toimub vaid rakuhingamise I etapp (tsitraaditsüklit + hingamisahelat ei toimu!) Aeroobse hingamise korral toimub terviklik hingamise protsess O2 asemel on glükoosi lagundamisel viimastes etappides kas väävel, raud, nitraadid 15.
asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1367 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 min1) Absoluutselt must keha-neelamisvoime on 100% peegeldamisvoime 0%. Mitte üksnes ei neela kog utema pinnale langevat kiirgust vaid kiirgab ka energiat mis soltub ainult keha temperatuurist · Stefan-Boltzmanni seadus- absoluutseltmustakeha kiirgamisvoime on vordeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega E = *T4 kus E absoluutselt musta keha summaarne kiirgamisvoime, Stefan-Boltzmanni konstant ( = 5,67 W m-2 K-4) T - keha absoluutne temperatuur (Kelvini kraadides) · Paikese lühilainelise kiirguse neeldumine atmosfaaris nimetada peamised neelavad gaasid ja lainepikkuste vahemikud- · Paikese aktiivsuse ja solaarkonstandi pikaajaline muutumine- päikese aktiivsus ja solaaarkonstant on suhteliselt käsikäes muutunud, hetkel on tousutrend molemal . · Kiirgusvoo tiheduse muutus soltuvalt kiirguse langemisnurgast-
S U D A E T A A M Veeringe M Evaporatsioon auramine A (eestikeelses erialakirjanduses: kitsamas tähenduses auramine mulla pinnalt A T Transpiratsioon aktiivne auramine taimede õhulõhedest E Evapotranspiratsioon A summaarne auramine mullalt ja taimedelt D U S Sademed, M infiltratsioon ja pindmine äravool A A T E A ...
Mitokondrites Mis on tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: püroviinamarjahape. Lõpp- produktid: CO2 ja NADH Mitu ATP-d moodustub tsitraaditsükli käigus? Kus rakus toimub?Toimub mitokondri sisemembraani harjakestel Mis on hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid?Lähteained: Lõpp-produkt: Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas?36 Kus rakus toimub fotosüntees?Kloroplastis Mis on fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid; fotosünteesi summaarne võrrand? Lähteained: vesi, süsihappegaas. Lõpp-produktid: suhkur, hapnik. 6CO2 + 12H2O => C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Kirjelda fotosünteesi valgusstaadiumi (kus toimub, lähteained, lõpp-produktid). Toimub kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Lähteaine: Kirjelda fotosünteesi pimedusstaadiumi ehk Calvini tsüklit (kus toimub, lähteained, lõpp-produktid). Toimub kloroplasti lammelidest väljaspool; membraanide vahelises alas ehk stroomas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
