1. Kehade elektriseerimise võimalused: kehade vahetul kokkupuutul (vähemalt üks keha laetud)/ kehade vastastikusel hõõrumisel (hõõrdumisel). 2. Elektrilaengud: positiivne ,,+" ja negatiivne ,,-" 3. Elementaarlaeng- elementosakese laeng |e|=1,6*10 -19 C, elektronil, prootonil 4. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemis on summaarne laeng muutumatu. q1+q2+q3+...+qn=0 5. Coulombi seadus: kaks punkti kujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute abs. väärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengute vahelise kaugusega. F=(k|q1||q2|)/R2 6. [1C] laeng, mis läbib juhi ristlõiget 1s jooksul, kui juhis on vool tugevusega 1A 7. Punktlaeng on laeng, millel puuduvad mõõtmed või laengut omava keha mõõtmed on nii tühised
Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molekulid võivad olla: sirged (siksakilised) hargnenud tsüklilised Alkaanide (ja süsivesinike üldisemalt) peamised omadused: Hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad: ei lahustu vees ega märgu Nende tihedus on vee tihedusest väiksem Sulamis- ja keemistemperatuur sõltuvuses molekuli pikkusest (ja seetõttu ka molekulmassist)
Seega on kasvuhooneefekt tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustabki temperatuuri tõusu. Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside emissioonist moodustab meie panus 0,36%. 2009. aastal oli Eesti summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus 16836,86 gigagrammi (Gg) ehk 16,8 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2ekv) maakasutuse, maakasutuse ja metsanduse sektori mõju arvestamata. Metsa- ja maakasutussektor on reeglina süsinikdioksiidi siduja ja selle sektori mõju arvestades oli Eesti netoemissioon 2009. aastal 9802,3 Gg ehk 9,8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes 1990. aastaga on aastal 2009. aastal Eesti kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus vähenenud 59%. 2009
MESKALIIN Martin Pajussaar 2013 Aine summaarne & struktuurvalem 3,4,5- trimetoksüfenetüülamiin C11H17NO3 Omadused Alkaloid Poolväärtus: 6h m: 211.257 g/mol Põlemismistemp. : 183 °C helekollane Leidumine Peioote-uimakaktus Texas Chihuahua (Mex.) Coahuila Nuevo Leni Tamaulipas 1001500 m Füsioloogiline mõju LSD psilotsübiin loomingulisus Aldous Leonard Huxley ajataju enesekontroll pohmell Kasutamine üle 3000 aasta entogeen lõigatakse pea maha kuivtakse 200-400 mg alkoholism & depressioon sõltuvust tekitav KEELATUD! Huvitavat 15 Jimmy Page sõltlane ILLEGAALNE!
O-2 N-3 C-4 halogeenid-1 6. Mis on kovalentne side? Mitmekordne võib see olla? Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. 7. Millist süsinikku ja miks nimetatakse tetraeedriliseks, tasandiliseks e. planaarseks ja lineaarseks? Tetraeedriline süsinik on süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse Tasandiline süsinik on süsiniku aatom, mille sidemed asuvad tasapinnal. Lineaarne süsinik 8. Mida näitab summaarne valem e. molekulivalem, struktuurvalem? Summaarne valem näitab koostist, struktuurvalem nii koostist kui ka ehitust. 9. Struktuurvalemite erinevaid liike (tasapinnaline e. klassikaline, lihtsustatud, graafiline), millised on nende koostamise reeglid? Tasapinnaline ehk klassikaline: märgitakse kõik süsinikud ja kõik vesinikud. Lihtsustatud: sidet vesinikuga ei märgita. näitavad, millised aatomite grupid on omavahel seotud. Graafiline: ei märgita süsinikke ja süsinikuga seotud vesinikke
mille lagunemisel enegia vabaneb. ATP-d kasutatakse: Temperatuuri hoidmiseks Mitmesugustes liikumisprotsessides Ainete rakusisesel ja rakkude vahelisel transpordil ATP tekib: Fotosünteesi valgusstaadiumis Glükolüüsil (käärimise käigus) Hingamise käigus (hingamisahel) Glükoos täieliku oksüdatsiooni võrrand C6H12O6 + 6O2= 6CO2 + 6H2O Fotosüünteesi summaarne võrrand 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Fotosünteesi lähteained on süsihappegaas ja vesi. Fotosünteesi toimumiseks vajalikud tingimused on valguse ja klorofülli olemasolu. Fotosünteesi saadused on hapnik ja orgaaniline ühend (suhkrud). Pimedusstaadiumi järjestikku toimuvad reaktsioonid moodustavad tsükli. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse aminohapete ja lipiidide süntees. Fotosünteesi tähtsus:
=> Z = ühe needi lõikepindade arv F = kogu neetliitele rakenduv põhikoormus 5. Vahelehe paksus ja laius Vahelehe paksus: Vahelehe laius: 6. Neetide kontroll lõikele r1 = 37,5 mm r2 = 112,5 mm Ohtlike neetide sisejõud: => Ohtliku needi ühe lõikepinna summaarne sisejõud: Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge: Tugevuskontroll: 64 Tugevustingimus on täidetud. 7. Neetide kontroll muljumisele Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala: Ühe needi ja vahelehe kontakti kontroll muljumisele: Tugevustingimus on täidetud 8. Nurkteraste kontroll tõmbele
.........................................................................8 10. Boileri hüdrauliline arvutus...........................................................................................................9 10.1 Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris........................................................................9 10.2 Liinikaod boileris...................................................................................................................12 10.3 Summaarne survekadu boileris..............................................................................................12 10.4 Survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit (Hsum)..........................................................12 10.5 Veepumba vajalik võimsus....................................................................................................14 Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli selgitada boileri soojuslikud ja hüdraulilised näitajad. Lisaks tuli sooritada
4.2 Organismi varustamine energiaga / 4.3. Glükoosi lagundamine Bioloogia test 10. klassile A. Otsusta kas antud väide on tõene või väär. Väära väite puhul kirjuta tõene. · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. · Aeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel. · Organism kasutab esmalt lipiidide varusid. · Glükoosi oksüdatsioon kulgeb ühtemoodi nii looma- kui ka taimerakkudes. · Anaeroobse glükolüüsi tulemusena moodustub etanool või piimhape. B. Vasta küsimustele. · Mis on ATP? · Nimeta glükoosi lagundamise etapid. · Mis vahe on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? · Mis tekib tsitraaditsükli reaktsiooni tulemusena? C. Kirjuta glükoosi lagunemise summaarne võrrand.
Juht omandab ühesuguse potendsiaali. Juhi välispind on eksvipotentsiaalpind. Dielektrik elektriväljas polaarsete dielektrik molekulid on diipolid. S.t , et molekuli + lanegukese ja - laengukese ei ühti. Mittepolaarsetel molekuli laengukese ja pluss laengukese ühtivad. Nt: Süsihappe gaas. Kui polaarses dielektrikus tekitab elektriväli, siis hakkavad diipolid orienteeruma välise välja sihiks. Kuna diipolile enda vastu elektriväli on välisele vastu summaarne elektriv. nõrgeneb. Mittepolaarsete dielektri molekulid hakkavad elektrivälja mõjul polarseerima. Jällegi hakkab selle tulemusena väliline väli nõrgenema. Aine dielektriline läbitavus näitab mitu korda on elektrivälja aines nõrgem kui elektrivaakumis. Mahutavus ja kondensaator kahekeha vaheline mahtavus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele, tekib nende vahele ühikute pinge. Kondesaator on seade, mis on loodad kindla mahtuvuse saamiseks
Kui k 1,siis neutronite arv ajas väheneb ja ahelreaktsiooni ei toimu.Plutooniumi tootminePlutoonium on uraanil töötava tuumareaktori kõrvalprodukt.Kuna plutonium on on isegi parem tuumakütus kui 235U o plutooniumi avastamine oluline muutus tuumaenergeetikas.AatompommPommi sisemuses on kaks poolkera kujulist 235U või 239Pu tükki ,mille mass on kriitilisest massist väiksem.Lõhkelaengute plahvatamisel peavad poolekrad kokku puutuma ja nende summaarne mass ületama kriitilse massi mille tulemusel algab ahelreaktsioon mille käigus vabaneb tohutu energiahulk.vesiku pommKergete tuumade sünteesil vabaneval energial põhinev pomm.Kergete tuumade sünteesiks vajalik temperatuur saavutatakse vesinikupommis selle sisse paigutatud aatomipommi plahvatuse tulemusel.Seega on vesiniku pommis ühendatud aatomipommi energia ja kergete tuumade sünteesil vabanev energia.kriitiline massLõhustuva aine väikseima mass,mille korral on võimalik
13. mida mõistetakse hajukiirgusena? Hajukiirgus on selline kiirgus, mis esineb ka siis kui päike ei paista ning hajukiirguses on lühema lainepikkusega kiirguse osatähtsus suurem kui otsekiirguses. 14. kuidas sõltub hajuskiirgus pilvisusest? Mida pilvisem on taevas seda suurem on hajukiirguse roll, väiksemad aineosakesed hajutavad lühemalainelist kiirgust rohkem kui pikemalainelist. 15. mida mõistetakse summaarse kiirgusena? Otsene kiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus 16. milliste tegurite järgi arvutatakse summaarse kiirguse kuu- ja aastasummad? Kiirgusvoog, kiirgusvootihedus, intensiivsus 17. millised on summaarse kiirguse territoriaalse jaotuse olulisemad seaduspärasused talvel? 18. millised on summaarse kiirguse territoriaalse jaotuse olulisemad seaduspärasused suvel? 19. mis on albeedo? Iseloomustab pinna peegeldumisvõimet –arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud
Samuti vib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt testas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa fsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mtmistulemused ja testas elementaarlaenu olemasolu ameerika fsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS-Makroskoopilise keha elektrilaeng vib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust le kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade suletud ssteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu. Seega saab he keha elektrilaeng suletud ssteemis muutuda ksnes nii, et lejnud kehade summaarne elektrilaeng muutub samapalju vastupidises suunas. See on elektrilaengu jvuse seadus. ELEKTRILAENGU THIS- on tavaliselt Q vi q. Elektrilaengu mthik SI- ssteemis on kulon (this: C) Coulombi seadus - C poolt kasutatud vndkaalu korral rippus traadi kljes horisontaalne mittejuhtiv varras,mille hes otsas paiknes uuritav
Elektriväli levib vaakumis ja metallides valguskiirusena. Koosneb osakestest(footonid ehk valgusfondid). Aine ja väli on mateeria Ep2//q=Ep1/q-Ep2/q=f1-f2. Pinge on potentsiaalide vahe U= f 1-f2. Elektriline induktsioon st + laengud kogunevad ühte otsa ja teise otsa. nn eksisteerimise vormid. Coulombi valemiga. Elektriväljatugevus näitab elektriväljas paiknevale tühiklaengule mõjuvat jõudu. E= F/q E-elektrivälja tugevus Selle tulemusena saab summaarne elektriväli nulli sees, võrdseks nulliga. Kogu piht saab ühesuguse potentsiaali. Juhi välispind on (V/m) F-jõud(N) q-laneg(c) F= q1q2/Er 2. Elektriväljatugevus on vektor mis on suunatud positiivse laengule mõjuvale suunas. Elekriväljajõujooned on jooned mille puutuja siht mis tahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga antud punktis
Z = ühe needi lõikepindade arv F = kogu neetliitele rakenduv põhikoormus 5. Vahelehe paksus ja laius Vahelehe paksus: Vahelehe laius: , Kuna 12mm paksu materjali üle 200mm laiust ei ole, siis tuleb paksuseks võtta 15mm. 6. Neetide kontroll lõikele r1 = 37,5 mm r2 = 112,5 mm Ohtlike neetide sisejõud: => Ohtliku needi ühe lõikepinna summaarne sisejõud: Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge: Tugevuskontroll: 106 Tugevustingimus ei ole täidetud. Lahendusi on 2: Lahendus 1: Suurendada konstruktsiooni tugevust Lahendus 2: Lubada väikest (+/- 5%) ülepinget , Tuleb suurendada konstruktsiooni tugevust lisades juurde ühe needi: 89 (Tugevustingimus on täidetud) 7
Impulss (liikumishulk) p = m v näitab liikuva keha võimet Impulsimoment (pöörlemishulk) L = I näitab pöörleva teisi kehi liikuma panna. keha võimet teisi kehi pöörlema panna (ühik 1 kg . m2/s). Impulsi ühik on 1 kg . m/s. Pöörlemisteljest kaugusel r kiirusega v liikuv punktmass m omab impulsimomenti L = m v r Suletud süsteemi summaarne impulss on jääv (impulsi Suletud süsteemi summaarne impulsimoment on jääv jäävuse seadus) pi = const (impulsimomendi jäävuse seadus) Li = const Dünaamika põhivõrrand (Newtoni II seadus impulsi kaudu) Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand (Newtoni II seadus dp dL
Impulss (liikumishulk) p = m v näitab liikuva keha võimet Impulsimoment (pöörlemishulk) L = I näitab pöörleva teisi kehi liikuma panna. keha võimet teisi kehi pöörlema panna (ühik 1 kg . m2/s). Impulsi ühik on 1 kg . m/s. Pöörlemisteljest kaugusel r kiirusega v liikuv punktmass m omab impulsimomenti L = m v r Suletud süsteemi summaarne impulss on jääv (impulsi jäävuse Suletud süsteemi summaarne impulsimoment on jääv seadus) pi = const (impulsimomendi jäävuse seadus) Li = const Dünaamika põhivõrrand (Newtoni II seadus impulsi kaudu) Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand (Newtoni II seadus dp dL
RAKUHINGAMINE. Rakuhingamine toitainete lõhustamine, glükoosi reageerimine hapnikuga -> tekib süsihappegaas. Rakuhingamise 3 etappi: 1. Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikul, glükoos lõhustatakse ning tekib 2 püruvaati ja 4 vesiniku aatomit: vesinikuaatomid seonduvad vesinikukandjaga NAD C6H12O6 -> 2C3H4O3 + 4H 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondris, püruvaadi edasine lagundamine: toimub palju reaktsioone, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H-ioonid, mis seotakse vesinikukandjatega NAD Kokku tekib 12NADH2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimub mitokondris. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH2 molekulidest. Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga ja moodustub H2O. Vabaneva energia arvel saab sünteesida 36 ATP molekuli. 12NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O...
2PTAE Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituma. Lihtsaim esindaja on benseen. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine elektronide pilv. H H C H C C C C BENSEEN H C H H Rõngas tsükli sees tähendab aromaatset struktuuri Summaarne valem C6H6 Areenide nomenklatuur ·Üldjuhul on tüviühendiks tsükkel (aromaatnetuum) ·Kui benseenituum asendusrühmana, siis fenüül-(C6H5 ) BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED
Soojusvaheti vajalik küttepinna suurus arvutatakse järgmise valemiga: Q F= ; m2 k t Ehituslikud näitajad a) Teada on boileris kasutatavate torude sise- ja välisläbimõõdud ds ja dv; m. b) Teada on ka torude arv käigus nk (vt. punkt 4). c) Vertikaalse asendiga aparaadi korral on ette valitud torude kõrgus h; m (punkt 8 c). Horisontaalse asendiga aparaadi puhul tuleb torude pikkus l ette valida (11,5 m). d) Torude summaarne pikkus boileris: F L= ;m dv e) Üldine torude arv boileris: L L nü = või nü = (ümardada täisarvuni) l h f) Käikude arv boileris: nü z= (ümardada täisarvuni) nk Näide. Oletame, et üldine torude arv tuli nü = 62 ja torude arv käigus on nk = 3. Käikude arv z = 62 / 3 = 20,67 21. Tegelik torude arv nü = 3 21 = 63.
M A A TE A Maa kiirgusbilanss D U S Maa summaarne kiirgusbilanss M A A TE A D U S M A Päikese lühilainelise A kiirguse muundumine TE atmosfääris ·Hajumine (scattering) A ·Peegeldumine (reflection) D
7. Millist süsinikku ja miks nimetatakse tetraeedriliseks, tasandiliseks e. planaarseks ja lineaarseks? Nelja üksiksidemega süsinikku nimetatakse tetraeedriliseks, kuna temaga seotud aatomid asuvad tetraeedri tippudes. Ühe kaksiksidemega seotud süsinikku nim tasandiliseks kuna temaga seotud aatomid asuvad ühel tasapinnal. Kolmiksidemega süsinikku nimetatakse lineaarseks, kuna temaga seotud aatomid asuvad ühel sirgel. 8. Mida näitab summaarne valem e. molekulivalem, struktuurvalem?Summaarne valem ehk molekulivalem väljendab aine koostist: milliste ainete elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad ained ühe molekuli koostisesse. (näiteks: C2H6O).Struktuurvalem väljendab aine ehitust ehk struktuuri: kuidas on aatomid omavahel seotud. 9. Struktuurvalemite erinevaid liike (tasapinnaline e. klassikaline, lihtsustatud, graafiline), millised on nende koostamise reeglid? a) Tasapinnaline ehk klassikaline
Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt rauasulam, rauaühend). Tal on kaks poolust N ja S Spinn füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab kaudselt ära magneti kaks poolust. Magnetvälja iseloomustab B-vektor. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel.. Ampere 2. Seaduspärasus : Kui paralleelsetes juhtmelõikudes liiguvad samasuunalised voolud, on juhtmete vahel tõmbejõud, kui vastassuunalised, siis tõukejõud. Ampere 3
· Kõige enam lagundatakse energia saamiseks süsivesikuid · Gklükoosi lagundamist energia saamiseks nimetatakse hingamiseks. Hingamine · Hingamine on raku varustamine energiaga · Hingavad kõik elusorganismid (aeroobne, anaeroobne) · Energiaga varustamiseks lagundatakse glükoosi · See toimub kolme etapina: glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel · Vabanev energia salvestatakse ATP-sse · Lähteained: glükoos ja hapnik · Saadused: süsihappegaas ja vesi · Summaarne võrrand: C6 H12 O6 + 6O2 .....6CO2 + 6H2 O Glükolüüs · Toimub tsütoplasmavõrgustikus · Põhiprotsessiks on 1 glükoosimolekuli lagunemine 2 püroviinamarihappe molekuliks · Eralduv vesinik seotakse NADH2 -te · Vabaneva energia arvel sünteesitakse 2 molekuli ATP-d · Võib toimuda aeroobsetes tingimustes või anaeroobsetes tingimustes · Anaeroobset glükolüüsi nimetatakse käärimiseks (alkoholkäärimine, piimhappekäärimine)
Arvutused 1. HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine a) Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine (Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse kontsentratsiooniga: c N , NaOH = c M , NaOH ) n c M , NaOH = NaOH n NaOH = c M , NaOH Vlahus = 0,5028 0,0272 = 0,0137 mol Vlahus b) HCl massi leidmine Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulk võetud võrdseks lahuses g leidunud HCl moolide hulgaga n NaOH = n HCl ja HCl molaarmass M HCl = 36,5 mol m HCl = M HCl n HCl = 36,5 0,013676 = 0,499 g c) 5ml 3N HCl lahuse massist lahuses leidunud HCl massi lahutamine mvesi = mlahus - m HCl = 5,227 - 0,49918 = 4,728 g 2. Summaarse vee hulga leidmine grammides lahuses nr ...
Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad. Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Polaarpäev-asendub põhjapoolusel poolaaröö polaarpäevaga, mil Päike ei loojugi ööpäeva kestel. Otsekiirgus-päikesekiirgus, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena. Harjuskiirgus-päikesekiirguse osa, mille harjutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus e. Summaarne kiirgus-otse- ja hajuskiirguse summa. Peegelduv kiirgus e.albeed-maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi. Lühiajaline-kui Päikese pinnal valitseb kõrge temperatuur, umbes 6000°C. Pikkalaineline e. Soojuskiirgus-elektromagnetiline kiirgus, mille lainepikkus on natuke pikem nähtavast punasest valgusest, kuid lühem raadiolainetest.
Kolhitsiin 10 klass Valemid Aine summaarne valem: C22H25NO6 Aine struktuurvalem: Ruumiline: Kolhitsiin (1) Alkaloid ehk taimse päritoluga füsioloogiline toimeaine Mürgine Helekollane kristalliline pulber Lõhnatu Sügav värvimuutus valguse toimel Säilitamise tingimused: Jahe ja kuiv õhk Kasutatakse ravitööstuses (tabletid) Luuvalu vastu Kolhitsiin (2) Sulamistemperatuur: 155 - 157 Molaarmass: 399,437 g/mol Biosaadavus: 45%: Illegaalne (v.a retsept)
Gauss'i süsteemis (CGSE) valitakse laengu ühik (LÜ) nii et See tähendab, et 1 LÜ mõjutab teist kauguselt 1 cm jõuga 1 dn. SI-süsteemis on laengu ühik defineeritud elektrivoolu tugevuse kaudu: 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui vooutugevus on 1 A (amper). Seega võrdetegur : kehadele tõmbe- või tõukejõudu. Elektrivälja kohta käib kaks teoreemi · Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. · Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga(gaussi teoreem) Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. (Ilmne sarnasus ülemaailmse gravitatsioonijõuga) (k on võrdetegur, q on laengud, r on vahekaugus) Erinevalt grav-jõust, võib vastasmõjuks olla nii tõmbe-, kui tõukejõud.
Fotosüntees Johana Koppel 11.c Üldiselt Fotosüntees on hapniku ja glükoosi saamine süsihappegaasi, vee ja valgusenergia toimel. Viiakse läbi taimedes Alustuseks Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli elektronide energia arvel. · Valguskiirgu · Klorofülli s molekulid ergastab Jagunemine Valgusstaadium Pimedusstaadium Valgusstaadium · Klorofülli · H0 ergastunud · O elektronid Lagundatak se eraldub Reaktsioonid valgusstaadiumis Fotosüsteem II Fotosüsteem I Ergastunud seovad klorofülli e¯ energia · Klorofülli ergastunu · NADP · H lagundamin süntees d e¯ molekulid e ...
2ATP Kokku: 14ATP Summaarne energiasaagis = 38 ATP TCC INTERMEDIAADID ON LÄHTEPUNKTIDEKS PALJUDELE BIOSÜNTEESI RADADELE Punktiirjoonega on märgitud reaktsioonid, mis täiendavad TCC intermediaatide varu. GLÜKOOSI OKSÜDATSIOONI PENTOOSFOSFAATNE RADA · NADPH ja ribuloos-5-fosfaadi tootmine teatud rakkude tsütoplasmas (maksa-, piimanäärme-, rasvkoe jt. rakud). · 3C, 4C, 5C, 6C ja 7C suhkrute pöörduvad üleminekud (koostöös glükolüüsi ensüümidega). Oksüdeeriva staadiumi summaarne võrrand NADPH - vesiniku doonor redutseerivates biosünteesi protsessides (rasvhapete ja steroidide süntees, fotosüntees) Ribuloos-5- P - nukleotiidide biosünteesi lähteühend Mitteoksüdeeriva stadiumi summarne võrrand RASVHAPETE KATABOLISM RASVHAPETE OKSÜDATSIOON EHK -OKSÜDATSIOON Keskne energiat tootev ainevahetusrada loomade, paljude protistide ja mõningate bakterite rakkudes. Protsess algab rasvhappe aktiveerimisega KoA abil raku mitokondri välismembraanil.
hüdrolüütiline happesus- võimalik määrata hüdrolüütiliselt leeliselise lahusega. Leeliselisus- ehk aluselisus on tingitud mullas olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididel neeldunud metallide katioonidest.. tahke faasi tihedus, -De- - mg/m3- on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides lasuvustihedus, - Dm.- Mg/m3 on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass poorsus- mulla näitaja üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga seotud veega täidetud poorsus- Ps %- liikumatu- , raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus; aeratsioonipoorsus, eripind,- Ep m2/g- massi või ruumala ühikut mulla tahkete osade summaarne välispind m2
Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) v=k'Ca=k=const Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini.Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) v=k*Ca aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb.Teist järku reaktsioon (x + y = 2)aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, C A ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3).Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA aktivatsioonienergia kJ/mol).Aktivatsioonienergiat on võimalik vähendada ensüümide ja katalüsaatoritega, kokku puute pinna suurendamisega
halogeenidest ja metallidest. 2. Miks on orgaaniliste ainete hulk väga suur? Sest süsinik on võimeline moodustama väga pikki ja keerulisi ahelaid(hargnenud, tsükliline ja normaal- ehk lineaarahel); süsinik moodustab 4 püsivat kovalentset sidet; C moodustab nii üksik-, kaksik- kui kolmiksidemeid. 3. Mitu kovalentset sidet on võimelised moodustama järgmised keemilised elemendid: C, H, N, O? C- 4 sidet; N- 3 sidet; O- 2 sidet; H- 1 side 4. Selgita ja oska koostada: 1. Summaarne valem - nt C₃H₈O; näitab, millised ained on valemis 2. Lihtsustatud struktuurivalem - nt CH₃CH₂CH₂OH; näitab ära aatomite rühmad 3. Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem - nt ; näitab täpsemat aine ehitust ja keemilisi sidemeid 4. Joonvalem ehk molekuli graafiline kujutis - nt ; näitab aine ehituse iseloomu Joonvalemi reeglid: sirglõik on side 2 süsiniku aatomi vahel
Telfri sõidutee valik Algandmed M koormus := 2000kg L := 9m Telfri tõstejõud Fkoormus := M koormus g = 19.6 kN Telfri omakaaluks arvestan M telfer := 150kg Ftelfer := M telfer g = 1.5 kN Telfri enda ja koormuse poolt tekitatav summaarne jõud Fsum := Fkoormus + Ftelfer = 21.1 kN Joonis 1. Kraana sõidutee koormused Paindemoment kraana sõidutee keskel Fsum L M C := = 47.44 kN m 2 2 Joonis 2. Kraana sõidutee paindemomentide epüür Varutegur s := 3.5 Kraanatala teraseks valin S355J2 355 adm := = 101.429 3.5 adm := 100MPa M max max = adm Wx MC 3 Wx := = 474
3) Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. 4) Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. VIHIKUST?? 5) Mis on süsivesinikud? Keemilised ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. 6) Mis on isomeeria? Ühendid, millel on sarnane summaarne valem kuid erinev struktuur. 7) Mis on alkaanid? Süsivesinikud, mille molekulis süsinike aatomite vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. 8) Alkaanide füüsikalised omadused. Veest kergemad. Hüdrofoobsed ained ja vees ei lahustu. Värvusetud. Agregaatolek muutub homoloogilises reas korrapäraselt. Süsiniku arvu kasvuga kasvab alkaanide tihedus, sulamistemp, keemistemp. Alkaanide aurud on mürgised. 9) Alkaanide keemilised omadused
viinamarjasuhkruks. Glkoos on mrudam kui tavaline suhkur. Fruktoos C6H12O6on teistsuguse struktuuriga kui glkoos. Fruktoosi leidub puuviljades =puuviljasuhkur. Fruktoos on kige magusam suhkur. Sahharoosi valem on C12H22O11. Kliister on valge pulbriline aine, mis klmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu hguse lahuse. Tsklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse ja seemnetesse ja vartesse. Tselluloos on teine thtis looduslik polmeerne sahhariid.Tselluloosi summaarne valem on C6H12O5. Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli lhustavad bakterid ja seenekesed. Tselluloos on organismis konstruktsioonimaterjal. tselluloosirikkamad materjalid on ntks puuvill.RAsvad on tekkinud gltseroolist ja rasvhapetest. Rasvhapped on pika ssivesinikahelaga karbokslhapped. Rasvu leidub kikides elusorganismides, nad on organismis thtsaks varuaineks, mida organism kasutab toidupuuduse korral. .RAsva rsumine thendab rasva oksdeerumist ja
1.Planetaarne aatomimudel. *Aatom on neutraalne, elektronid neg. Prootonid positiivsed, neutronid neutraalsed 2.Miks me ütleme,et aatom on neutraalne? *Aatomi summaarne elektrilaeng on null (elektronid-, prootonid+, neutronid0), seega on aatom neutraalne 3.Mida näitab Z ? *Näitab prootonite arvu tuumas ja elektronide arvu tuuma ümber 4.Millal aatomist saab positiivne ioon? *Kui aatom loovutab elektrone 5.Bohri postulaadid. *Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlal orbiidil, sellel orbiidil elektron ei kiirga *Üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele elektron kiirgab või neelab valgustkindlate portsjonite, kvantide kaudu 6
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagad...
Fotosüntees Fotosüntees on taimede kloroplastides toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse glükoosi molekulide keemiliseks energiaks. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO 2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2. Fotosünteesi võib jagada valgus- ja pimedusstaadiumiks (vasakpoolne joonis). Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti sisemembraanides, kus klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad fotosüsteem I ja fotosüsteem II (parempoolne joonis). Valgusenergia toimel ergastuvad esmalt elektronid fotosüsteem II klorofülli molekulides. Osa nende energiast kasutatakse vee molekulide lagundamiseks ehk fotooksüdatsiooniks
keset ristmikku. Mari istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 19 m ja Jüril on jõudu 210 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? 55. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 56. Elektron liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega 8107 m/s. Talle mõjuvad elektrilised ja magnetilised jõud ning gravitatsioonijõud. Kui suur on elektronid 1.0 meetrisel lõigul tehtav töö? 57. Ülesandes 55 saime kõikide jõudude poolt tehtud tööks 10 kJ. Ree kaal oli 14700 N. Olgu ree algkiirus 2.0 m/s. Kui suur on lõppkiirus? 58. Rammimishaamer massiga 200 kg on tõstetud 3
· Pedosfäär ehk mullastik. · Hüdrosfäär ehk mineraalidega keemiliselt sidumata vesi. · Atmosfäär ehk õhkkond. · Biosfäär ehk organismid. Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb: Otsene kiirgus + hajuskiirgus = kogukiirgus Summaarne kiirgus · Kiirgust iseloomustab: o Lainepikkus(UV, infropunakiirgus) o Sagedus o NB! Suur lainepikkus, väike sagedus. · Kiirguse jaotuses on oluline: o Maa kerakujulisus o Maa kujuteldav telg on kaldu Maa pöörlemise suhtes. Maa teke · Geoloogiline aeg-aeg, mille jooksul on eksisteerinud planeet MAA (4,5 miljardit aastat)(loe õpikust maa tekkimine) · geoloogiline ajaarvamine jaguneb: o eoon-kõige pikem periood(üle 100 milj.a)
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagad...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Ahela parameetrid Õpilane: Tallinn 2011 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Antud: R1=560 ±10% R2=200 ±10% Mõõdetud: R1=562 R2=190.1 Rjuhe = -0.002 R1=561.9±1.6 R2=189.95±0.29 Takistuse tegelik väärtus on tolerantsiga lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutatava takistustermomeetri tüüp on TCP-107 9 RT = 110,6 r = -0,002 RT parandatud väärtus on RT-r = 110,602 R0 = 100 WT = RT/R0 = 110,602/100 = 1,106 T = 26 ºC 1.1029 + x 0.00004 = 1.106 Lahendame selle ja leidame, et x = 77,5 Temperatuuri saame leida järgnevalt: 26 °C + x 0.01 °C = (26 + 77,5 0.01) = 26,775 °C R RT = ±0,15 + 0,05 k - 1 = ±0,19 Takistuse mõõteviga R ...
sulamistemperatuurig a metall. Füüsikalised omadused on 50. , tina tuumalaeng on 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Molaarmass 118,9 g/mol elektronegatiivsus on 1,7 sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C tihedus on 7,29 g/cm3 Tina sulamid Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist või vismuti või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tinaplii vahekorras orelivilede valmistamiseks. Aknaklaasi valmistatakse vedela klaasimassi jahutamisega sulatina vannil Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada ja säilitada toiduaineid
*) Süsinikud asetsevad sedasi, et nad on kõik omavahel seotud. -) Sealt võib veel eralduda mõni lisa süsinik, kuid kolm ja rohkem süsiniku on ,,ring"- ahelas. * Süsiniku ühendite paljususe põhjused: -) 1. Süsinikul on neli valentsolekut; -) 2. Süsinik võib moodustada erineva kujuga ahelaid; -) 3. Süsiniku aatom võib olla seotud teiste aatomitega; -) 4. Muutes molekolis aatomite järjekorda, saame uue aine. Valemid orgaanilises keemias 1. Summaarne valem ehk molekuli valem. -) Kirjutatakse C'de, H'de summad. -) Kui valemis on lisa elemente, siis summaarne ja molekui valem lähevad lahku: *) Molekuli valemi puhul kirjutatakse aine klassi määratlev lisa element muust valemist lahku. *) Summaarse valemi puhul kirjutatakse kõik elemendid kokku ühte valemisse. 2. Tasapinnaline ehk klassikaline struktuuri valem. -) Struktuur ehk ehitus ehk aatomite paiknemine. 3. Lihtsustatud struktuuri valem.
väävliärastusaste on endise 65% asemel 95% ehk ainult 5% põlevkivis sisalduvast väävlist on lubatud viia välisõhku. o Juhul, kui heite piirväärtustest ei suudeta kinni pidada, tekib ettevõttel kohustus tasuda kõrgendatud saastetasu. o Eestis on 2016. aasta seisuga kokku 19 suurt põletusseadet, nende alla kuuluvad elektrijaamad, soojuselektrijaamad ja suuremate linnade katlamajad. SAASTEAINETE HEITE SEIRE NÕUDED o Suure põletusseadme korral, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 100 megavatti või enam, mõõdetakse heiteallika väljuvates gaasides pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: 1) vääveldioksiid; 2) lämmastikoksiidid; 3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku; 4) süsinikoksiid gaaskütuse põletamise korral. o Kivisütt või pruunsütt kasutavate põletusseadmete puhul mõõdetakse vähemalt üks kord aastas elavhõbeda summaarset heidet. SAASTEAINETE HEITE PIIRVÄÄRTUSTE JÄRGIMINE
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 8 Kaitstud: ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Töö käik: Kõikidele katsetele tehakse paralleelkatsed! 50ml klaaskorgiga suletavatesse kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse vastavalt juhendaja määratud lahused. Kolvid suletakse ning jäetakse seisma 48 tunniks kuni nädalaks, vahetevahel loksutades. Reagendi hulk määratakse kaalumise teel, pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasile. Tasakaalud on määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitritakse otse kolbi 0,5N NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. ...
Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest, nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lammastiku ja halogeenide aatomid. Orgaanilistes ühendites on süsinikul neli, lämmastikul kolm, hapnikul kaks ja vesinikul üks side. Summaarne valem näitab kui palju ja millised aatomid molekulis on. Struktuurvalem kirjeldab molekuli ehitust. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millised aatomite rühmad on oma vahel seotud. Tasapinnaline struktuurvalem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. *Mis tahes orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel hapnikuga, olenemata oksüdeerumise viisist moodustavad süsinikdioksiid ja vesi. Pürolüüs nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel
Orgaaniline keemia-(e. Elusorganismidest pärinevate ainete keemia.) on süsiniku ühendite keemia, süsiniku ühendeid on palju, sest süsiniku aatomid võivad ühendites olla seotud moodustades lineaarseid, hargnenud ahelaid või tsükleid. Valents- näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatomil olla. Tüüpilised valentsid: C/4, N/3, O/2, H/1. Tetraeedriline süsinik- Süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. (Nim. On saanud sellest, et süsinikuga(sp2) seotud 4aatomit paiknevad tetraeedri tippudes e. Kõik nurgad on võrdsed (109c) Sp3- hübriidorbitaalidest moodustub alati 4üksik e. Sigmasidet. Tasandiline süsinik(Sp2)- süsiniku aatom olekus, mis esineb kaksiksidemelvõi aromaatses ringis. Süsinikuga seotud 3 aatomit paiknevad süsinikuga samal tasapinnal(nurgad 120c). Pii-side- tekib 2naaberaatomi p-orbitaalide kattumisel, kui nende teljed on paralleelsed. Lineaarne süsinik(Sp)- nim, on sellest et süsini...
väljarändest. Eesti registreeritud välisränne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1988. aastal sündis Eestis 25 000 last, 1998. aastal aga üksnes 12 000, 1988. aastal oli sündimuse kõrgseis (SSK 2,3). SSK(sündimuse summaarne kordaja ehk sündide arv keskmiselt ühe naise kohta) vähenes 1998. aastal 1,3ni, misjärel see kasvas taas 2009. aastaks 1,63ni. See on suurem kui enamikus Ida-Euroopa riikides, kuid mõnevõrra väiksem kui Põhjamaades Uurimused näitavad, et Eesti perre soovitakse keskmiselt 2-3 last ja selle soovi täitumist takistavad kõige enam majanduslikud ja eluaseme probleemid, pooleli olevad õpingud ning ebakindlus tuleviku suhtes, nt mure laste hariduse pärast,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
