XXVIII sajandil eKr oli juhtpositsioonil linnriikide seas Kiś. XXVI sajandil Ur. XXV sajandil Lagaś. XXIV sajandil eKr ühendas Umma kuningas Lugalzages kogu sumeri ala. 6 Järk-järgult levis sumeri kultuur peamiselt semiidi päritolu hõimudega asustatud Mesopotaamia põhjaosasse. Toimus sumerite ja semiitide järk-järguline segunemine, seejuures võtsid semiidid üle sumeri kultuuri saavutused, sumerid aga läksid üle semiidi keeltele. III aastatuhande II poolel tekkis Sumerist pisut põhja pool semiidi päritolu Ak(k)adi riik. Akkadlaste kuningas Saragon I rajas 24 saj keskel suurriigi, mis allutas Sumeri, Elami, Süüria ja osa Väike-Aasiast. Tekkis ajaloo esimene paljurahvuseline impeerium. Rahvaste paabel, peamiselt semiidid ja semiidistunud sumerid. Akkadi keel omandas piirkonnas keskse koha, mis püsis läbi Vana-Banbüloonia, Assüüria ja Kaldea riigi ning isegi kauem.
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
kodanlust ja orginaalitsevaid kunstnikke Teoseid: Franz Kafka ,,Protsess" ja ,,Loss", James Joyce'i ,,Ulysses" Sürrealism ja Salvador Dali Nii sürrealism kui ka Kafka looming peegeldas inimese heitunud olekut temale arusaamatuks ja võõraks jäänud maailmas (eksistentsialism) 1922 Howard Carter leidis Egiptuses vaarao Tutanhamoni hauakambri Avastati maailma vanimaks ajalooliseks rahvaks osutunud sumerid Tõesati Einsteini üldrelatiivsusteooria järeldusi: gravitatsioonijõud suudab painutada valguskiiri ja et universum paisub Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks, James Chadwick avastas neutroni, Linus Paulig seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse Maailma kultuurikeskuseks jäi Pariis, kus Euroopa erinevad kultuurid kohtusid jõulise Ameerika kultuuriga (George Gerhwini muusikal ,,Ameeriklane Pariisis", Varl Lewise ja Barbara Dreiseri romaanid, F
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, millel asetseb iga kahe kivi peal rõhtselt kolmas (kuulsaim Stonehenge`is Inglismaal) . Vana-Mesopotaamia kunst Umbes 5000 aastat tagasi Lähis-Idas, Indias ja Hiinas kujunesid riigid, kus valitseti religiooni abil, ehitati kanalid ja veehoidlad, arenes tööjaotus, tekkis kiri, hakkasid tegutsema elukutselised kunstnikud. Tigrise ja Eufrati jõe vahel, Mesopotaamias, arenenud ühiskonnas elasid sumerid ja akaadid. Hakati kasutama kiilkirja ja ehitati templeid, valitsejatele losse ja linnakindlusi. Ehituslikud uuendused olid kaared ja võlvid. Templikompleksis oli kõige tähtsam pühamu ehk tsikuraat kõrge astmiktorn, mille tipus oleva jumala kujuga templi juurde viis eri astangutel erinevast kohast kulgev trepp. Skulptuurist leidub savitahvleid, kus kujutati tähtsaid sündmusi ja lihtsustatud kujusid. Palju on leitud keraamikat. Assüüria ja Uus-Babüloonia ehk Mesopotaamia kunst
Kaitsetammide rajamine. Üleujutusi kasutati ära. E ja T üleujutused olid kaootilised, tavaliselt ujutasid vilja valmimise ajal üle. Lisaks niisutussüteemidele oli vajada siis kaitsetamme. Algas ulatuslik põlluharimine. See süsteem andis suuremat saaki kui VP ala.'l Tehnoloogia areng: 5000 e.m.a metallikasutus, aga mitte veel pronksiaeg. 4000 e.m.a tõendid meresõidust (esimene Eridu linnast), leitud paadikujutis mastikohaga. Suuremaid paate ei tea, kas oli. Sumerid leiutasid ratta, rattakujutised 4000 e.m.a. Selle aastatuhande keskel kasutati potiketra ja lõpupoole on märke ka mujal kasutamisest. Sai alguse ka külvipõllundus. See tõi kaasa 5 at suurte asulate tekke, kus olid ka kesksed suured hooned. Eridu on olulisemaid sumeri linnriike. Seal oli keskne Enki tempel, u 4000 e.m.a. Astmiktempel ilmselt, aga leitud vaid vundament. Samal aastal kerkis ka Uruk. Sellest kujunes 3500 suuur linn ja aina kasvas 500 aastat. Kihistusi palju.
Inimene muutus paikseks, pikka aega elati ühes kohas. Vanimad asulad ja linnad. Kunstinäiteid on leitud kõikjalt (kivi ja luu), megaliitilised monumendid. Menhir püstises kõrged kivimonumendid Dolmen püstised kivimonumendid, millel lapik kiviblokk Kromlehh kui menhirid või dolmenid asuvad tsentriliselt (ringis) MESOPOTAAMIA KUNST Mesopotaamia on alanimetus Eufrati ja Tigrise alal või elanikud Erinevatel aegadel eksisteerisid erinevad riigid, millest tähtsamad olid: · Sumerid · Babüloonia (vana ja uus) · Assüüria · Pärsia SUMERI AKKADI PERIOOD Leiutasid: · Ratas · Kiri · Maailma vanim eepos (Gilgames) Vanimad linnriigid: · Babülon · Ur · Uruk · Nippur Oli madal, soine ala, mida tuli kuivendada, pealmiseks ehitusmaterjaliks oli savi. Ehituskunstist pole säilinud midagi. Tsikuraat kõige olulisem ehituskunstist, astmiktempel, reeglina 3-me või 7-me astmeline. Sumerite arvates:
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks:
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid.
jõgede orud). Kunstliku niisutamisega, kanalite ja veehoidlate ehitame. Toodang suurenes, rahvas kasvas, nõudis rahvalt ühehoidvust ja distsipliini tekkisid esimesed riigid. Inimesi ei seotud sunniviisiliselt, vaid vaimse religiooni abil. Igal riigil olemas kiri, arenes tööjaotus ja ilmused elukutselised kunstnikud. · Vana-Mesopotaamia: · Lähis-idas riigid Niiluse orus ja Tigrise ja Eufrati vahelisel alal ehk Mesopotaamias. · Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad sumerid lõid väikseid riike, mis koosnesid ühes linnast ja seda ümbritsenud alast, ehitati esimesed templid ja loodi kiilkiri (märgid pehmes savis või raiuti kivisse). · III at II poolel eKr tungisid mesopotaamiasse akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. · Kuningas Sargon ühendas linnriigid oma võimu alla. Mesopotaamia kunsti peateemas ainuvalitseja ülistamine. · Kuningas Hammurapi ajal mesopotaamia tähtsaim kultuurikeskus babülon.
kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinevate sümbolite loomisega. Egiptuse kunstis kujutati inimesi külgprofiilis, kuid õlad ja silmad otsevaates. Egiptuse kunst mõneti realistlikum. · Mõlemas valitses usk kõikvõimsasse jumalasse. Kardeti jumalate sekkumist, sest jumalal võime muuta ja sekkuda inimeste ellu. Usk oli seotud ka riigivõimuga- valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. · Mõlemal religioonil oma mütoloogia. Nt maa tekkimine
Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega. 3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad. Kiviaeg ( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid. Maa ajaloos on jääajad vaheldunud jäävaheaegadega.
kirjutusmaterjaliks. Kivi, puitu ja metalle tuli hankida teistelt maadelt. See sundis mesopotaamlasi juba oma kõige varajasemal ajalooperioodil suhtlema naaberaladega. Olles välismaailmale avatud, tuli siinsetel aladel kannatada ka sagedaste sissetungide all. Samas levis Mesopotaamia enda tsivilisatsioon laialdaselt naaberpiirkondadesse. Võib öelda, et sealne tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi. AJALOOLINE ARENG. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks on sumerid, kes pisut varem kui egiptlasedki - IV aastatuhande lõpuks eKr - jõudsid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. · u 7000 eKr tehakse Mesopotaamias algust põlluharimisega · u 3000 eKr algab Sumeri linnriikide ajajärk (linnad Ur, Uruk) ja Akadi riik. Gilgames, maailma vanima eepose prototüüp elas 27.saj eKr. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni saavutuseks oli kiilkiri ja suurte templite tsikuraatide ümber rajatud linnad
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon. Kõik kolm maailma usundit on tulnud idamaadest (Budism, Kristlus, Islam). Ka hinduism, judaism. Budism Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal. Rooma impeeriumi idaosas. Islam Koraan ,,Allah on ülekõige". Pärit on araabia poolsaarelt. (Saudi Araabia linn Meka). 3) Riiklus. Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid, Akad. Neljandal aasta tuhandel enne Kristlust tekkisid esimesed riigi moodustused linnriigid. Vaated riigile on osa poliitilisest filosoofiast. 4) Looduslikud klimaatilised tingimused. Kliima mõju inimeste mõtlemisele, vaadetele kuum kliima. Inimene ei ole kuumas kliimas eriti aktiivne, pigem passiivne ja sellest tulenevalt inimene omab psühholoogiliselt tüübilt introvert (sissepoole põõratud). Lääne omad on ekstroverdid. Immanentne õpetus idamaas, läänes on transsendentne.
tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
eristatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. 11.Nimeta kuulsamaid megaliitehitisi? Kuulsaim kromlehh on Inglismaal Stonehenge' is ja menhirid Prantsusmaal Carnacis Vana-Mesopotaamia, Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst 1)Mida tähendab Mesopotaamia? Milliste tänapäeva riikide territooriumil see asub? Mesopotaamia tähendab "jõgedevaheline ala". Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Millised olid kõige tähtsamad Mespotaamias elanud rahvad? Vanimad kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Seejärel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid sumerite kultuuri üle. 3)Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? Too näiteid. Mesopotaama ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused, näiteks Uri tsikuraat ja Marduki tempel. 4)Kirjelda tsikuraati. Maini üks kuulus tsikuraat. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole
Ehnaton, jmalaks pidi saama Aton. * Muudeti ära ka pealinne ja selleks uueks pealinnaks sai Ahetaton. Mesopotaamia * Assüroloogia teadus, mis uurib kiilkirja kasutanud rahvaste ajalugu, mis kujunes välja 19. sajandi keskel (sel ajal dessifreeriti esimesed kiilkirjad tegelikkuses see oli toimunud juba 19. sajandi algusel, kuid paljud pidasid seda tõlget ebaõigeks ning alles 19. sajandi keskel tõestati, et asi oli õige). * Sumerid Mesopotaamia tsivilisatsiooni loojad. (umbes IV aasta tuhat eKr) * Sumeritel ei kujunenud välja mitte ühte riiki, vaid terve rida linnriike. * Mesopotaamia kiri: -) Kiilkiri kiilukujulised kirjamärgid. -) Olid mõistemärgid, silbimärgid ja seletavad märgid. (algselt oli kuskil 1800 märki, aga aina mindi üle ainult silpmärkidele ja lõpuks oli neid umbes 500) -) Vana-Pärsia kirjas oli 30 märki. Kaananimaa
tempellinna kuningas aastal 2650 e.Kr. ) 5 Sumerlased panid aluse tsivilisatsiooni nurgakivile - kiilkirjale. Näide kiilkirjast: (Nii MUL kui ka MÚL tähendavad taevatähte ) Mesopotaamia ajaloost Arheoloogide arvates on Mesopotaamia vanimad paleoliitikumi aegsed leiud vähemalt 60 000 aastat vanad. Neljandal aastatuhandel eKr tungisid jõgedevahelisse orgu sumerid ja rajasid sinna püsiva asustuse. Mesopotaamia harrastas vastupidiselt Vana-Egiptusele väliskaubandust. Riigil endal polnud ehitusmaterjaliks sobivat metsa, ei oma siidi kuningate ja vürstide riieteks, maitseaineid rikaste toidule ega kuigi palju väärismetalle templite nõude jaoks. Nende tarbeesemete hankimiseks liikusid kaupmehed eesli- ja kaamelikaravanidega läbi mäekitsuste ja kõrbete, minnes läände Liibanonist
· Jean- Jacques Rousseau (1712-1778) üksikisik peab allutama oma huvid ühiskonna huvidele kahtles seadusandlikkuse võimus · Saksa kameralistid üksikisiku heaolu peab tagama riik, st valitsejal on kohustus hoolitseda oma alamate eest · Valitsejat peab nõustama filosoof Pilet 4 1.Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Sumeri linnriigid: Mesopotaamia tsivilisatsiooni on rajanud sumerid kiilkiri, linnad, religioon, ratas Iga linn on omaette riik, ümbritsetud müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Hiljem riigi eesotsas kuningad juhtis sõjaväge, mõistis kohut, suured maavaldused, tugeva kuninga puhul kuuletus preesterkond kuningale Kodanikkond: talupojad ja käsitöölisedmoodustati sõjavägi Aristrokraatlik vanemate nõukogu + rahvakoosolek, seal võidi valida kuningas, kuninga ja vanemate otsuste kinnitamine
· Tiitelelemendid tiitelleht, frontispiss (autori portree, ill.) ehk palgeleht, kaitsetiitel (enne uut osa või peatükki; nt ,,2.osa", lehe teine pool tühi ja siis hakkab tekst), päistiitel, tiitellehe pöördel olev (andmed trüki kohta, muud inimesed, autoriõigus). · Illustratsioonid vinjett (väike pilt, ornament peatüki alguses või lõpus) Raamatu vormid Savitahvel (2300-800 eKr) Mesopotaamia, 4 at eKr. Sumerid lõid kiilkirja enam kui 5000 aastat tagasi. Viimati kasutati kiilkirja 75 a pKr. Kõigepealt oli piltkiri, seejärel kiilkiri ning lõpuks siplkiri. Savitahvlilt loeti paremalt vasakule (vastupidi), rõhtridades (nagu meie). Tahvlid olid kujult õhukesed ja nelinurksed. Kirjamärke tehti pilliroost pulgaga pehmesse savisse, hiljem põletati tahvel et savi kivistuks. Näide Gilgamesh. Rullraamat (al 2500 eKr) see valmistati Egiptuses nii, et lõigati papüürusest õhukesed ribad,
Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 11 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 3. MESOPOTAAMIA: BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA JA PÄRSIA AIAD Mesopotaamia kultuuri kannavad erinevatel ajastutel eri rahvused ja riigid. Sumerid lõid inimkonna vanima tuntud kõrgkultuuri (u 4000 a e.Kr). Nad panid aluse arhitektuurile, maali- ja ka aiakunstile, millele toetus hilisem areng. Sumeritele järgnesid kultuuripärandi kandjatena semiidi rahvad, kes lõid Babüloonia, Assüüria ja Uus-Babüloonia riigid. Võrreldes Egiptusega oli Edela-Aasia riikides rikkalikult maad ja seetõttu olid rikaste inimeste elamuid piiravad aiad suured parkaiad, kus peeti rahvapidusid ja kasvatati jahiloomi.
asustuse süsteem. Epidemioloogilisest vaatevinklist tähendas säärane areng tingimuste loomist paljude selliste haiguste levikule, milledel oli varem raske inimkonnale suurt mõju avaldada. Oma osa andis loomade kodustamine, kelledelt kandusid inimestele üle nii mitmedki tõved (mh nt gripp). ANTIIKKULTUURID Inimkonna ajalugu käsitledes on tavaks alustada paari tsivilisatsiooniga, millistel arvatakse olevat tänapäevase euroopaliku kultuuri alguse juures tähtis roll. Sumerid, akkadlased, egiptlased, babüloonlased lõid ühiskonnad, millede puhul saab rääkida teaduse algetest, seega tänapäeva Euroopa teadusliku mõtte algusest. Egiptuse ja mesopotaamia teaduslik mõte oli tehnoloogia- ja rakenduste keskne eelkõige arenesid matemaatika ja astronoomia. Jõgede-äärseis kultuurides pandi alus tugevale matemaatika ja astronoomia traditsioonile, mida kreeklased vaid täiustasid. MUISTSE EGIPTUSE arstiteaduse taset peetakse kõrgeks. Kõige olulisemate
Linna ümbritses kas tambitud savist või toortellisetest müür, tihti oli mõnes suunas kaitserajatisi mitu. Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata. Teada on, et ajal, kui see rahvas asustas Tigrise ja Eufrati alamjooksu, oli tal kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
