Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sumerid" - 278 õppematerjali

sumerid - rajasid Mes. Tsivilisatsiooni, tegelesid niisutuspõldudega, rajasid küllaltki suuri asulaid, kasutasid piltkirja, hakkasid kasutama vasest tööriistu, leiutasid ratta, võtsid kasutusele kiilkirja, kõrgetasemeline kirjandus, kunst.
thumbnail
6
doc

Muusika eri ajajärkudes

Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus ­ loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule). Kõik need oletused on arvestatavad. Igal juhul omistati muusikale imepärast jõudu ja muusika oli tihedalt seotud igapäevae...

Muusika
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mesopotaamia, Kaananimaa

Jõgede suudmealal Pärsia lahe ääres laiuvad aga sood ja pillirootihnikud, mis ei kõlba põlluharimiseks ilma kunstliku kuivenduseta. 2. Loodusvaradelt on Mesopotaamia vaene. Ainult savi ja pilliroogu leidub külluses. Nii kujuneski Mesopotaamias suurel määral savitsivilisatsioon- savi oli nii ehituses kui tarbeesemete valmistamisel peamine tooraine ja sellest tehtud tahvlid said ka põhiliseks kirjutusmaterjaliks. 3. Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas. Semiidid elasid sumeristest läänepool. Nende keskus oli Mari linn. 4. KuningasPreesterkond, asevalitsejaTalupojad, käsitöölisedOrjad Vaitseja Vabad kodanikud Sõltlased Orjad 5. Mesopotaamias oli linnatsivilisatsioon. See ei tähenda, et elanikkonna enamuse moodustasid linlased. Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides, nii...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esiaeg (kordamine 1. kt-ks)

Ajalooline aeg- algas kirja tekkega ca 3300 eKr (sumerid leiutasid kirja) jaguneb: vanaaeg (lääne rooma riigi lagunemine 476), keskaeg (ameerika avastamine 15,16saj), Uusaeg (I1. Maailmasõda). Muistis- inimetegevuse jäänus, inimeste poolt valmistatud aineline objekt Antropogenees- inimese põlvemine Etnoloogia- loodusrahvaste tavasid uuriv teadus Paleantropoloogia- arheloogide poolt leitud kontide rekustreermisega tegelev teadus Homoniidid-inimlased Austrolopitukus(lõunaahvlane)- vahelüli ahvi ja kaasaja inimese vahel (käisid püsti, 5 miloj a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste perekonda, tegele korilusega, ainult aafrikas; homo erectus- sirge püstine inimene- u 2milj a tagasi, tegeles koriluse ja küttimisega, leidub ka euroopas, kandis juba rõivaid, kasutas ka elamuid ja tuld; homo sapiens- päris inimene- jagunes kahkes alali...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kunstiajaloo kordamine

· Koos ehetega leiti tööriistu, mis olid kaunistatud. · Hetkel on need koopad turistide jaoks suletud. · Kõige vanem keraamika on leitud Jaapanist. Homon kultuur 30000- 2000 eKr. Kuid keraamika häda on see et ta puruneb kergesti 3. Mesopotaamia kunst · Mesopotaamias areneb välja esimene kunsti liik. · Kuskil 4000 aastat eKr jõuab Mesopotaamia aladele esimene rahvas nimega sumerid . Sealt sünnib omalaadne kunst · See jääb tänapäeva Iraagi aladele · Sumerid on inimesed, kes teada olevalt võtavad kasutusele kirja. Hiljem see lihtsustub ning saab nime kiilkiri. · See nimetus tuleneb sellest, et kirjutati peamiselt savitahvlitele. Kõikidest tekstidest ei ole võimlik aru saada. · Sumerid tulid Mesopotaamia aladele, kusagilt põhjast mägedest. Nad hakkasid rajama kunstlikke kõrgendikke ja kõrgendike tippudesse ehitati templid...

Kunstiajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst?

Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega - see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab Mesopotaamia kahejõemaad, sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge - Tigris ja Eufrat. Seal elasid mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja, mida võib pidada üheks meieaja tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid Mesopotaamlased ehituse alal. Ehituskunstis peamiseks materjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavavõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlused hämmastavad oma suurejoonelisusega. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn...

Kunstiajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand

,,Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand" Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org ­ Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid , kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid, polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest ­ Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid, kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Semiitide arv suurenes aja jooksul ja tõrjus lõpuks sumeri keele välja. Sumeri rahvas sulas...

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu

MUINASAEG (loodusrahvaste muusika) · Muusika tekkis töötegemise ajal, siis kui tekkisid esimesed mõtlevad ja kõnelevad inimesed · Laul ­ rütmiseeritud kõne ­ Pigem hüüe või sõna o Meloodiat polnud, tekkis hiljem o Rütm oli tähtis ­ teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) ­ puutükkide kokku löömine · Esimesed pillid o Löökpillid (prinitiivsed) o Puhkpillid ­ õõnsad puud, looma sarv Kiviaja flööt ­ vanim pill, luust, 5 sõrme auku, sümboliseeris müstikat o Sarved o Pambus viled o Trompeti eellased · Tants Rituaalne ­ seotud usuga, loitsumine Rütmiline saade Meenutas võimlemist o Arenes välja näitekunst ­ esimesed tegevused olid tummtegevused (pantomiiniline) · Kunstiga taheti mõjutada loodust, loodusjõude · Religiooni teke ­ seletada loodusjõude v...

Muusika
40 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Nafta töötlemine

Väheneb kütuse happesus ja väävlisisaldus. Reaktsioonisaadused settivad. Pärast leelispuhastust segatakse kütus veega. Kütusest eralduvad leelisjäägid. Veega puhastus teostatakse kütuste puhastamise käigus mitu korda. Ajaloolisi aastaid nafta ajaloost 5000 aastat olid esimesed teadaolevad naftakasutajad Sumerid , Asüürlased ja Babüloonlased. Naftat, mis maapinnale immitses kasutati ravimina ja sõjapidamises. 4 sajand ­ Hiinas kasutusel esimesed puurkaevud. 1852 ­ naftast sünteesitakse keroseen (kasutatakse lambiõlina). 1859 ­ esimene puurauk Pensylvanias Ühendriikides. 1882 ­ esimene suurem naftatööstus Bakuus, suur osa sealsetest naftaväljadest kuulub Robert ja Alfred Nobelile. Bakuu kuulsus `musta kulla' pealinnana levib....

Keemia
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mesopotaamia teadus, kiri ja usund

eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj)...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mida ma arvan Mesopotaamia kunstist

Õp. 2007 Mesopotaamia kunst oli valitsevaks kunstistiiliks vahemikus 4000a. ­ 6.s. e.m.a. Kahjuks pole eriti palju teoseid tänaseks päevaks säilinud. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on aga siiski nii mõnigi ese leitud. Selle kõrgkultuuri loojateks olid sumerid , kelle linnriikides tekkisid IV ­ III aastatuhandel e.m.a. põhilised kustivormid , mis olid eeskujuks ka järgmiste sajandite kunstile. III aastatuhande II poolel võtsid Mesopotaamia enda valdusesse semiidi keelt rääkivad akaadlased. Sellega seoses muutub ka kunsti põhiteema , kui kuningas Sargon aastal 2350 e.m.a. linnriigid oma võimu alla ühendab. Oluliseimaks teemaks saab ainuvalitseja ülistamine. Aastatel 1792-1750 e.m.a. , kui valitseb...

Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Kunstiajalugu

a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur · Väikesed riigid ja linnad ­ poliitiline killustatus · Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga · Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob ­ seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat ­ torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud...

Kunstiajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vanaaja kursuse kokkuvõte.

Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma KIRJA TEKKIMINE Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg. Ilma kirjata on riigi teke ja valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri ­ mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond....

Ajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esiajalugu

ISIS ­ Osirise õdeabikaasa, lehmasarvede vahel päikeseratas. Viljakusejumal (laste, pere). APIS ­ Ptahi (käsitööliste jumala) esindaja maal, elab maal härjana. ANUBIS ­ surnute jumal, saakali peaga. HATHOR ­ loomakujuline viljakus ja armastusejumal. MESOPOTAAMIA. · Sõjakas kultuur Sumerid u 30002334 eKr Tsivilisatsiooni teke. · Linnriigid · Looduslikud eeldused o Ur, Uruk, Nippur ja Lagas o 2 jõge ­ Tigris ja Eufrat · Metallitööstus o Hea kliima o Vask o Geogr. Asend (,,kuldne poolkuu") · Niisutuspõllundus Omapära...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

Kivi, puitu ja metalle tuli hankida teistelt maadelt. See sundis mesopotaamlasi juba oma kõige varajasemal ajalooperioodil suhtlema naaberaladega. Olles välismaailmale avatud, tuli siinsetel aladel kannatada ka sagedaste sissetungide all. Samas levis Mesopotaamia enda tsivilisatsioon laialdaselt naaberpiirkondadesse. Võib öelda, et sealne tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi. AJALOOLINE ARENG. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks on sumerid , kes pisut varem kui egiptlasedki - IV aastatuhande lõpuks eKr - jõudsid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. · u 7000 eKr tehakse Mesopotaamias algust põlluharimisega · u 3000 eKr algab Sumeri linnriikide ajajärk (linnad Ur, Uruk) ja Akadi riik. Gilgames, maailma vanima eepose prototüüp elas 27.saj eKr. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni saavutuseks oli kiilkiri ja suurte templite tsikuraatide ümber rajatud linnad...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia

2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid . 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kunstiõpetuse konspekt

Maltal, Ggantija megaliit, umbes 3600 Ekr Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe(Tigrise ja Eufrati) vaheline maaala, mis asus tänapäeva Iraagi territooriumil. Juba üle 5000 aasta tagaso elasid Lõuna-Mesopotaamias sumerid , kes kasutasid kiilkirja ning kellel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika jametallurgia. Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Selle aja kohta kõrgel tasemel olid neil ka matemaatika ja astronoomia. Nad püstitasid suuri astmelisi torne, niinimetatud tsikuraate. 18. saj. eKr. ühendas suur valitseja Hammurupi ja Põhja- ja Lõuna- Mesopotaamia Babüloonia riigiks. Babüloonlased võtsid omaks sumerite saavutused kunsti ja teaduste vallas...

Kunstiajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana idamaad

Pinnakunst ­ maal, reljeef. Egiptuse poos: nägu külgvaates, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad: pinnaline, varjud puudusid, hele/tume üleminekud puudusid. Ruumilisust vähe: ülemises reas kujutati tagapool toimuvat. Vaenlane alistatud ja jahiloomal oda läbi. 2. Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond Sumer ­ 3000 -2334; linnriigid, väepealikud; leiutasid ratta, piltkirja, Gilgames Akad ­ 2334; sulatasid sumerid endasse; Sargon oli kuningas; kiilkiri, keele areng Vana-Babüloonia ­ 1792 ­ 1595; Hamurap, kuningas; Hammurapi seadused Assüüria ­ 9. ­ 7. saj; Assorlased; vallutati palju (Iisrael & Egiptus); regulaararmee Uus-Babüloonia ­ 626 -539; Nebukadnetsar 2.; Paabeli torn; Semiramise rippaiad Kahe jõe vaheline ala. Astmiktempel ­ tsikuraat. Linna kaitsejumala austamiseks. Templid ja preesterkonnad olid olulised. Aja jooksul läks rohkem täthsus kuninga kätte....

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mesopotaamia

See oli suur tasandik Tigrise ja Eufrati jõe vahel (Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge ­ Tigris ja Eufrat), kuhu 4. aastatuhandel eKr. elama asunud sumeri hõimud lõid eelduse kõrge kultuuri tekkeks. Aastatuhandete jooksul tekkisid ja lagunesid neil aladel mitmed riiklikud moodustised, sumerite järgi tulid akkadlased. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid. Astmed võisid olla haljastatud...

Kunstiajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mesopotaamia - Referaat

Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. 2 1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid. 2.1.1 Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) ­ linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel ­ tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri ­ kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra...

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Merkuur nimi ja orbiit

Seniidis Päike jääb seisma, liigub veidi aega vastassuunas ning jääb uuesti seisma. Lõpuks liigub Päike aina väiksemaks jäädes uuesti horisondi poole. Tähed aga liiguvad taevas kolm korda kiiremini kui Päike. Teistes kohtades on jälle teistsugused efektid. 9 Merkuuri uurimislugu Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Vana-Kreekas oli Merkuuril kaks nime: Apollon hommikutaevas nähtava Merkuuri kohta ja Hermes õhtuse Merkuuri kohta. Astronoomid siiski teadsid, et tegemist on ühe ja sama taevakehaga. Herakleitos uskus, et Merkuur ja Veenus tiirlevad ümber Päikese, mitte ümber Maa....

Füüsika
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun