Sumer hõlmas Mesopotaamia lõunaala kuni Babüloonia aja alguseni. Termin ,,sumerid" pärineb tegelikult akkadi keelest. Sumerid ise nimetasid end ,,musta peaga inimesteks (sag-gi-ga) ja oma maad ,,tsiviliseeritud isandate alaks" (Ki-en-gir). Sumereid on nende naabritest erineva keele, kultuuri ja võib-olla ka välimuse tõttu peetud sissetungijateks ja migrantideks, kuigi ei ole suudetud kindlaks teha sisserände aega ega ka sumerite algset geograafilist päritolu. Leidub ka arvamusi, mille kohaselt tohiks terminit ,,sumeri" kasutada vaid sumeri keele kohta, kuna eraldi
Sumerid Tsivilisatsiooni tekkimine. Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi- ga´ks ehk musta peaga inimesteks ja oma maad ki-en-gi´ks ehk tsiviliseeritud isandate koht. Nende maa-ala oli vanalajal Mesopotaamia lõunaosa hõlmanud piirkond, mis ulatus umbes nüüdsest Bagdadist Pärsia laheni. Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest
Sumerid · Elasid Mesapotaamia lõunaosas (4 aastatuhat eKr); · Päritolu ebaselge (mägirahvas); · Rajasid terve rea varaorjanduslikke linnriike; · Kõrgetasemeline niisutuspõllundus; · Keraamika, algne metallitootmine (vask, pronks); · Monumentaalsed ehitised (tsikuraat); · Võtsid kasutusele ratta, vankri, kaariku; · Lõid esimese teadaoleva kirja; · Neil oli vanim teadaolev koolisüsteem; (astronoomia, matemaatika); · Rikkalik usund; · Vanim eepos ''Gilgames''. Sumeri kiri Sumeri kirjal oli pikk areng: 1) Piltkiri 2) Mõistekiri 3) Silpkiri 4) Häälikkiri * algul joonestati koosnevad märgid kivisse.
Pelgulinna Gümnaasium 10P Üldajalugu ALGUSES OLID SUMERID Tallinn 2017 1. Tsivilisatsiooni tutvustus ''enne olid Sumerid'' - Jules Oppert Umbes 3000 a ekr. Ehitati esimesed linnad sumerite poolt. Linnriigud asusid Tigrise ja Eufrati vahel. Kokku oli neid linnu 11. Nende nimed (loetelu põhjast lõunasse): Sippar, Kish, Nippur, Isin, Umma, Lagash, Uruk, Larsa, Ubaid, Ur ja Eridu. Sõna 'sumer' on sumerite keeles
Nebukadnetsar'i valitsemis ajal olid suurejoonelised ehitustööd. Ehitati linna piiramiseks kahekordsed müürid, koos vahitornidega. Rajati Paabeli torn ja kuninga loss, rippuvate aedadega. Babülooniast sai uhkeim linn. Nebukadnetsar II valitses Uus Babülooniat aastatel 605561 ekr. Sumerid on rahvas Mesopotaamia lõunaosas, Eufrati ja Tigrise alamjooksul. Sumerite keelt tänapäeval kusagil ei räägita. Sumerid rajasid tihedaid niisutuskanalite võrke. Sumerid kasvatasid otra, juurvilja ja datlipalme. Sumerid võtsid kasutusele ratta ja vankri. Vankri ette rakendati eeslid. Babüloonia riik asus Eufrati keskjooksul ja oli algselt väike riik, pärastpoole oli uhkeim ja suurim linn kogu Mesopotaamias. U 1880 al ekr vallutas Hammurapi ülejäänud Mesopotaamia ja tekkis Babüloonia suurriik. Hammurapi valitses võimukalt ja karmilt. Babüloonia alistas aga Assüüria
Mesopotaamia Kerstin Ots MHG 2012 Mesopotaamia looduslik asend Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgede vahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksul. Maavaradelt oli Mesopotaamia vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks olid sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Sumerid · Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata · U 4000 a eKr hakkasid nad Mesopotaamia lõunaosas põldu harima · Leiutasid kiilkirja- selle moodustavad mõistemärgid, mis vajutatakse kolmnurkse otsaga kirjutuspulga abil tooresse savisse( u aastal 3000 eKr) · Leiutasid veel ratta, vankri, pronksi, paadid, võlvi, niisutuskanalid, põletatud ning glasuuritud tellised ja palju muud Araabia kõrb · Kuiv, viljatu ala
Kasvatusest Sumerite ühiskonnas Sumerid elasid 3.-1. aastatuhandeni eKr Lõuna-Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati vahel. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumerid uskusid jumalatesse. Jumalad vastutasid kõiksuguste nähtuste eest: kes riigi, kes piirkonna, kes linna, tööala või perekonna heaolu eest. Neil oli oma hierarhia ja nad kõik koos vastutasid maailmakorra eest. Võib öelda, et jumalad olid sumerite kasvatajad. Sumerid arvasid, et kõik oleneb jumalatest aga alates 3. Aastatuhandest eKr sagenesid üelstõusud ja sõjad ning need ilmingud õpetasid inimestele, et midagi oleneb ka temast endast. Kuna paljud jumalad olid planeetide ja tähtede võrdkujud, tekkisid seosed tähistaeva ja inimsaatuste vahel. Sündis astroloogia. Usk jumalatesse kasvatas inimestes reeglitest ja tavadest kinnipidamist. Et midagi saada, pidi ka midagi andma ning väärtegude eest pidi karistust kandma, mis sellel ajal
MESOPOTAAMIA Koostaja: Sander Laurson ASEND JA LOODUSOLUD Asub Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal Maavaradelt vaene, savi ja pilliroogu leidus hulgaliselt Soine pinnas Vähe sademeid Tugev tuul Kõrbed Mesopotaamia riigid SUMER- u. 3000-2334 e.Kr. Linnad templite juures, ümbritsetud müüridega Leiutasid ratta, vankri, adra Lõid vanima eepose "Gilgames" Võeti kasutusele kiilkiri Tsikuraadid Niisutuskanalid Mesopotaamia Riigid AKAD- 2334-2193 e.Kr. Tähtsaim kuningas Sargon I, lõi Akadi riigi ning ühendas kogu Mesopotaamia. VANA- BABÜLOONIA- 1792-1595 e.Kr. Kuningas Hammurapi Hammurapi seadustekogu Mesopotaamia Riigid ASSÜÜRIA- 9.-7..saj. e.Kr. Sõjakaimad Mesopotaamia inimesed parandati sõjaväe varustust Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr. Nebukadnetsad II Paabeli torni Rippaiad Religioon Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamisega ja sõnastamisega Ei pööratud tähelepa...
Kiilkiri Sumeri vanimaid kirjalikke muistiseid dateeritakse tänapäeval umbes aastast 3300 e Kr. Need on sajandi või kahe võrra vanemad egiptuse kõige vanematest kirjalikest allikatest, mis pärinevad umbes XXX sajandist e Kr. Kuid Egiptusel on jällegi teine eelis, kõige vanemaid kirjalikke leide osatakse vabalt lugeda, ent sumerite kirjaga on tõsised probleemid säilinud tänapäevani. Vähem kui poole aastatuhandega läbisid sumerid tee, mis algas piltkirjaga ja lõppes selle muutumisega nn kiilkirjaks. Kiilkirja uurijaid jahmatas kõige rohkem selle keerulisus. Kuigi kasutati kõigest viit kiilu - horisontaalset, vertikaalset, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja nn nurkkiilu, moodustati nendest peaaegu loendamatul hulgal erinevaid kombinatsioone. Ent Mesopotaamia kohmakas kirjaviis ja suured kirjutusvahendid muutsid kirjutamise võrdlemisi tülikaks
SUMERI KIILKIRI · Kiilkiri kui üks vanim kirjasüsteem kuulub sumerite kultuuripärandisse, alles peale 3. aastatuhande keskel levis ta üle kogu Mesopotaamia. · Oma nime on ta saanud tehnika järgi, mille puhul rootükiga vajutati savisse kiilukujuliste märkide kombinatsioone. · Vanimad kiilkirja tahvlid on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. Kirjamärkide areng ja struktuur · Varaseimas etapis kasutasid sumerid piktograafilist kirja. Esimeseks suuremaks leiuks loetakse Urukist leitud paarituhandet piktograafilise kirjaga tahvlikest. Kokku sisaldasid need umbes 1000 piltkirja märki. · Kuna piltkirja sümbolid põhinesid välisel äratuntavusel tähistatavaga, oli nende arv mõistagi piiratud. · Kirjatehnika vajalikku kasvu tõttu jäi märkide arv peagi liiga väheseks. · Soovi väljendada rohkem kui tehnika lubab näitab piltide mitmetähenduslikkus.
Assüüria impeerium(934-609) püsis kuni 7 saj. Pealinnad Niinives ja Assur. Uus-Babüloonia (7-6 saj eKr) Kuningas Nebukadnetsar 2. Linna rajati kuningaloss rippuvate aedadega. Kuningas oli: 1. Sõjaväe ülemjuhataja 2. Kõrgem seaduse andja 3. Mõistis kohut 4. Oli ülempreester Mesopotaamia riikides ei olnud ranget korraldust. Elati oma elu riigivõimust sõltumata. Pidid täitma kuninga korraldusi, maksma makse. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks olid sumerid: 1. Lõid kiilkirja 2. Panid aluse linnaelule 3. Nende usk kujundas kogu Mesopotaamia religiooni 4. Kirjandust jäljendati aastatuhandeid 5. Leiutasi ratta 6. Arenenud põlluharimine Poliitiliselt olid nad killustatud. Iga suurem riik moodustas omaette riigi. Linnad olid müüridega kindlustatud. Keskes oli jumala astmikpüramiid tsikuraat. Preestrite maid harisid templi sulased. Linnriigi kodanike hulka kuulusid nii jõukad kui sõltumatud talupojad ja
,,Gilgames" Oli üks valitseja, kes ei meeldinud enda rahvale. Inimesed pöördusid jumalate poole ja jumalad lõid metsmehe Enkidu. Gilgames saaatis hetääri(vabade kommetega haritud naine) teda võrgutama. Siis Gilgames võitles temaga ja võitis ja neist said sõbrad. Nad olid võrdsed mehed. Pärast seda tegi taeva jumala tütar gilgale abieluettepaneku aga ta keeldus ja ja tahtis et tema isa saadaks taeva härja peale talle aga gilga sai enkiduga võitu. Nad saatsid härja jala tagasi ja istar tahtis tema elu põ'rguks teha ja siis enkidu suri ära ja siis gilga leinis teda aga samas pani teda mõtlema et ta sureb ka ise kunagi ära ja tahtis siis surematuks ära selleks läks ta ühe targa juurde.selleks pidi ta minema läbi mesi värava, mida valvasid skorpion inimesed, kelle pilgud tapsid siis gilga sai läbi sealt ja siis oli 12h õõnes tee siis ta jõudis targani. Siis ta pidi tegema mingi riituse mille so...
Mesopotaamia, Pärsia, Foiniikia, hetiidid, Juudi riik 1)Mesopotaamia · Akadi suurriik · Sumeri linnriigid (maailma vanim rahvas-sumerid) · Vana-Babüloonia suurriik · Assüüria impeerium, vallutuste teel loodud suurriik. Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi · Mesopotaamia oli välisnaabritele avatud, stabiilne ja hästikohanev · Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel · Templitel ja preesterkonnal oli juhtiv osa, tsiilvõim oli kuningate käes · Semiidid-juudid tänapäeval, võtsid üle kõik sumerite nipid, tavad ja kombed. Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Uus-Babüloonia- Nebukadnetsar II, vallutas Jeruusalemma, tema kä...
S U M E R I K U L T U U R ID K a d r i-C a th r in e K a a r t SR 10 Maa, rahvas, keel Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi-ga "musta peaga inimesed" ning oma maad ki-en-gi ,,tsiviliseeritud isandate koht". Sumerid erinesid oma semi rahvate hulka kuuluvatest naabritest keele, kultuuri ja võib-olla isegi välimuselt. Haldus ja poliitika Elasid linnriikides Pühendasid kaitsejumalatele templeid Linnriiki valitses kuningas Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev Sumeri kultuuri algajaks võiks arvata u. 4000 e.Kr Majandus Orjatöö Kiri Sumerid kasutasid Sumeri kirja orje
Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 2 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende
Astmikpüramiid/ püramiid - Vaarao hauakamber Temaatika keerles vaarao ümber Skulptuur suuremõõdulised, kas seisvad või istuvad, mustad juuksed, mesopotaamia omast realistlikum, tundlikum, Ehnatoni ajal õistes portreekunst , kaunim teos Nofretete pea Pinnakunst väga levinud ehk Palju reljeefe ja maale TEMPEL sfinkside allee, püloon( kahe torniga väravehitis), obeliskid, õu, sammassaal, varahoidlad, raamatukogud, Mesopotaamia Savitsivilisatsioon, Tsivilisatsiooni rajasid sumerid võtsid kasutusele ratta, kiilkiri, templite umber on linnad, Linnriigid linnu kaitsesid müürid, igal riigil oma jumal, linna keskel tsirkuraat, Kuninga ülesanded väepealik, kohtumõistmine, ülempreester, ei peetud jumalaks, Vabad kodanikud vabad käsitöölised ja talupojad - moodustasid sõjaväe, rahvakoosolekud , Semiidid võtsid kultuuri üle , sulandusid sumeritega ühte, kasutusele jäi semiitide keel Akadi riik (24 saj ) rajas Sargon,
· MESOPOTAAMIA LOODUSLIKUD OLUD Vihma sadas vähe ja sedagi peamiselt mägedega piirneval põhjapoolsel alal. Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive 626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes Pärsia võimu alla · SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnas...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Vana-Mesopotaamia arhitektuur Referaat Külliki Matt 10.L Juhendaja: Rainer Vilumaa 2011 Sisukord: 1. Ehitusmaterjal 2. Pühakojad 3. Müürid ja lossid 4. Võlvi avastamine 5. Paabeli torn Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Nende poolt tekkisid ka põhilised kunstivormid, mis püsisid järgmistelgi sajanditel. Kõigi kõrgkultuuride, eriti aga Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Kuid kunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlused. Elumajad ja paljud muud hooned on tänaseks hävinud ja järgi on jäänud vaid savihunnikud. 1. Ehitusmaterjal Kuna Mesopotaamia asub kõrbealal ja seal kive ei leidunud, käis ehitamine
Mesopotaamia Tsivilisatsioon e kõrgkultuur- ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemilisi kirjandus- ja kunstiteoseid. Riik- suur ja hästi organiseeritud kogukond, millel on oma maa-ala, oma valitsejad ja kindel ühiskonna juhtimise kord. Linnriik- riik, mis koosneb linnast ja seda ümbritsevadest küladest koos põllumaaga. Tsivilisatsiooni teke Mesopotaamias Mesopotaamia ehk kreeka keeles jõgede vaheline maa. Eufrati ja Tigerise jõgede ümbrus oli põlluharimiseks soodsad tingimused ja seal tekkis umbes eKr tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur. Tsivilisatsiooni rajajateks oli suur rahvas. Sumerid Sumerid on ajalukku läinud ratta leiutajana- algselt kasutati potikedrana, hiljem transpordi hõlbustamiseks. Esimesed linnad ja riigidki Mesopotaamias olid rajatud sumri rahva poolt. Tähtsaim ja suurim s...
Mesopotaamia riigid vanaajal §7-8 1. Täida järgnev tabel Mesopotaamia riikide kohta. Sumer Akad Vana- Assüüria Uus- Babüloo Babüloonia nia Aeg 3000-2340eKr 2340-2160eKr 1792- 900-612 625-539eKr 1595eKr eKr Iseloomulikud linnriigid, asusid Kuningas Kuninga Väga Nebukadnets jooned, Mesopotaamias Sargon, s sõjakad, ar II, tuntumad teistest varem, esimene Ha...
_________________________________________________ MESOPOTAAMIA Mida tähendab sõna „mesopotaamia“? MESOPOTAAMIA KULTUURI PERIOODID • IV-III aastatuhat (at) eKr rajasid sumerid oma linnriigid • III at II poolel eKr vallutasid akadid sumerite alad ja allutasid need oma võimule • 1830 – 1530 a eKr oli kontroll piirkonna üle Babüloni valitsejate käes (Vana- Babüloonia riik) • II at I pool – 605 a eKr Assüüria riik • 625 – 539 a eKr Uus – Babüloonia riik SUMERI - AKKADI KULTUUR JA KUNST 1. Millises Mesopotaamia osas asusid Sumerite linnriigid? Milline riik asub praegu sumerite aladel? 2
Mesopotaamia tähendab tõlkes Kahejõemaa, sest seal andsid elu kaks jõge: Eufrat ja Tigris; · Siin tekkisid esimesed seda teada olevad riigid. Valitses orjanduslik kord; · Riigid ühendasid erinevaid rahvaid ja kultuure. Seni tuntakse enim sumereid, kes pärandasid maailmale kiilkirja ühe meie tsivilisatsiooni nurgakivi; · Mesopotaamia ajalugu on lõputute sõdade jada. · Eelajaloolisel ajal saabusid Mesopotaamiasse sumerid, kes olid valge rassi esindajad. Kes neil aladel enne elasid, pole teada. Ilmselt sulandusidnad kiiresti sumeritesse; · Algse mäerahva kummardasid sumerid oma jumalaid mägedes. Mesopotaamia lagendikele ehitasid nad kunstlikke mägesid, mille otsa asetasid altarid ohverdamiseks; · Nad ei osanud ehitada astmeid ja kasutasid kaldstolle. Seda ideed kasutab inimkond ka tänapäeval. · Sumerid neelasid endasse suure hulga rahvaid, kes tulid
Alkoholi tarbimine on vaieldamatult üks omapärasemaid inimkonda iseloomustavaid nähtusi. Selle mõjude uurimisel lähevad arvamused lahku, ent ollakse ühel meelel alkoholi liigtarvitamise kahjulikkuses. Kust aga jookseb piir lubatu ja lubamatu vahel ning kas vägijoogi head omadused kaaluvad halvad üles? Eranditult kõikidest iidsetest tsivilisatsioonidest on leitud märke õlle, veini või sarnaste jookide tootmisest. Alkohol on alati olnud au sees. Paljudel rahvastel olid isegi vastavad jumalad, kes kandsid hoolt märjukese kestmise eest. Üks tuntum neist oli näiteks kreeklaste veinijumal Dionysos. Raske on öelda, kas ja kui palju probleeme võis see suhteliselt lahja alkohol põhjustada, ent see ei saanud olla väga suur probleem selle ajani, kui hakati tootma kangemaid jooke, piiritust ja sellest saadavat viina. Viimastel sajanditel on küll üritatud selle liigtarbimisele piiri panna, ent asjata. Alkohol ei ole iseeneses...
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi
Mesopotaamia kunst Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia (4000-539 e.Kr.) Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. ( Tigris ja Eufrat) Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. (Sumerid olid vanaaja rahvas. Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsaimad on ratas ja vanker.) Sumerite kiilkiri Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks olevad tahvlid olid väikesed kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega. Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi. Väiksemaid ja lihtsamaid tahvleid hoiti koos lihtsas savist anumas. Kaunistatud tahvlite
Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid.
Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja Sumerid Sumerid on järelmaailmale pärandanud kaks väga olulist asja.
Ja nendest karpidest tehtud ehted on kunstis vanimad. · Koos ehetega leiti tööriistu, mis olid kaunistatud. · Hetkel on need koopad turistide jaoks suletud. · Kõige vanem keraamika on leitud Jaapanist. Homon kultuur 30000- 2000 eKr. Kuid keraamika häda on see et ta puruneb kergesti 3. Mesopotaamia kunst · Mesopotaamias areneb välja esimene kunsti liik. · Kuskil 4000 aastat eKr jõuab Mesopotaamia aladele esimene rahvas nimega sumerid. Sealt sünnib omalaadne kunst · See jääb tänapäeva Iraagi aladele · Sumerid on inimesed, kes teada olevalt võtavad kasutusele kirja. Hiljem see lihtsustub ning saab nime kiilkiri. · See nimetus tuleneb sellest, et kirjutati peamiselt savitahvlitele. Kõikidest tekstidest ei ole võimlik aru saada. · Sumerid tulid Mesopotaamia aladele, kusagilt põhjast mägedest. Nad hakkasid rajama kunstlikke kõrgendikke ja kõrgendike tippudesse ehitati templid
2.Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? Sellel alal asub pragu Iraak. Seal toimub hetkel sõjaline tegevus. 3.Millised olid tänavad sumerite linnades? Tänavad olid kitsad ja need ei olnud sirged vaid looklesid masjade vahel. 4.Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? Ehituseks kasutati põletamata savitellist ja tänu sellele olid majad väga nõrgad ja neid ei ehitatud tavaliselt kõrgemaks kui kaks korrust. 5.Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Mitte rohkem kui kaks korrust. 6.Iseloomustage kuju näo proportsioone? Pikliku kujuga, habemega kiilaks. 7.Uurige mehe silmi ja kirjeldage neid? Silmad on värvilised, kontuurjooned on toodud esile. 8.Kuidas iseloomustaksite mehe figuuri? Keskmise kehaehitusega, väikese õllekõhuga, vbl käib ka jõusaalis nii kaks korda nädalas. 9.Kus elasid sumerid? Mesopotaamias. 10.Millised olid sumerite linnad? Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. 11
Merkuur Sisukord Sissejuhatus Üldandmed Sarnasus Kuuga Merkuur ja Päike Atmosfäär Pinnas Sisemus Mariner 10 Messenger Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Sumerid nimetasid "Ubu-idim-gud-ud" Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim. Merkuurist oli seni väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul. Üldandmed Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Merkuuri kaugus Päikesest : 46 - 70 000 000 km. Mass : 3,303×1023 kg Diameeter : 4,880 km Suurt tihedus (5,44 g/cm3). Maa (5,52 g/cm3) järel teisel kohal Päikesesüsteemis. Üldandmed Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on tinahalli värvi. Temperatuuri muutumised Merkuuril on kõige äärmuslikumad, 90 - 700 K (-170°C öösel - +350°C päeval). Sarnasus Kuuga Merkuur on mitmel viisi...
MIS MAA ON MESOPOTAAMIA? LAURA JAGUSON TRIINU ORGMETS ASEND JA LOODUSOLUD Meopotaamia asus Tigese ja Eufrati vahelisel • alal Tänapäeval asub kunagise Mesopotaamia alal • Iraak SAVI Tänu savile kujunes Mesopotaamias nn • savitsivilisatsioon. • Savist ehitati maju. • Kirjutati saviplaatidele. • Valmistati tarbe-esmeid SUMERID Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri. • Õppisid vasest tööriistu valmistama. • • Kasutasid põllupidamisel niisutuskanalite ja tammide võrgustikku. Lõid maailma vanima kirja ning võtsid kasutusele • ratta ja veovankri. Kõrgel tasemel oli nende matemaatika ja • astronoomia. SUMERITE LINNRIIGID • Iga tähtsaim linn moodustab omaette sõltumatu linnriigi. Tihiti olid linnriigid sõjaajal. • Linnad olid ümbritsetud müüriga
Vana-Mesopotaamia/Egiptus kordamisküsimused ja pildid 1. Kirjelda kõrgkultuuride tekkimise tingimusi(geograafiline asukoht, elukorraldus) Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Asus linnriigis, kus kasutati kiilkirja ja ehitati esimesi templeid. 2. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda Kõige massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torin ülemisel tasandil olid pikk ja kitsas temple jumalakujuga. Tee ei olnud sirge vaid käänuline, et iga aste oli torini erineval küljel. 3. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud puitu laetaladeks, ega kivi toetavateks sammasteks? Suurim ehitusmaterjal oli SAVITELLISED. Ruume kaeti enamasti kaetud puust. 4
Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu. Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal. Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur
Vana Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe, Tigrise ja Eufrati maa. Esimesed valitsejad Mesopotaamias olid ülempreestrid. Esimeseks tsivilisatsiooniks sumerid, kes ei suutnud küll luua ühtset riiki. Vana-Mesopotaamia 4 ajastut: 1. Sumeri-akaadi ajastu 4 at. eKr 1800 eKr Legendi järgi pärinevad sumerid mägedest ning nad on sisserännanud rahvas. Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms. Algselt kasutasid nad piltkirja, hiljem läksid nad üle mõistekirjale, algselt 2000 märki, hiljem 500 märki. Algselt raiuti märke kivisse ja need koosnesid joontest, hiljem hakati tekste kandma savitahvlitele, mille pehmel pinnal
Mesopotaamia: ajalugu, riigid ja ühiskond Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Tsivilisatsiooni rajasid sumerid, kelle keelelise kuuluvuse ja päritolu kohta pole selgust. 4nda aastatuhande lõpuks eKr, pisut varem kui egiptlased, jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. Kõige iseloomulikumad jooned on kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. See hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda, linnu kaitsesid müürid. Ühiskonna elus etendasid olulist osa: · Templid · Preesterkond Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte
tunnistab usku, enamik on siiidid; ülejäänud on kristlased; on ka väike juudiusuliste kogukond. 70% rahvastikust on koondunud linnadesse, millest suurim on pealinn Bagdad, kus koos eeslinnadega elab 5 500 000 inimest. Tuhandeaastane kultuur Tigrise ja eufrati jõe vahelist maa-ala tuntakse Mesopotaamiana. See nimi tähendab kreeka keeles ,,kahe jõe vahel". Just selles paigas arenes 7000 aastat tagasi maailma vanimaid tsivilisatsioone- sumeri kultuur. Selle keskus oli Uri linn. Sumerid lõid maailma vanima teada oleva kirja (kiilkirja), pannes sellega aluse dokumenteeritud ajaloole. Sumerid on leiutanud ka ratta. Hiljem arenesid Mesopotaamias babüloonia ja niineve kultuur. Mida Iraak toodab? Naftat Maagaasi Datleid Tekstiili Kasutatud kirjandus
Vihma sadas vähe. Leidus ainult savi ja pilliroogu . Kivi, puitu ja metalle hangiti mujalt. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tsivilisatsioon Rajas tundmata etnilist päritolu rahvas sumerid. Aja jooksul sulandati sumerid naabruses elavate semiidi rahvaste poolt. Kujunes linnatsivilisatsioonina. Linnades paiknesid tähtsamad pühamud ja valitsejate residentsid. Esimesed riigid olid sumeri linnriigid. Ajaloo perioodid Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr. Assüüria impeerium 934-609 a eKr. Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr. Kiilkiri Pehmele savitahvlile vajutati
- Riikluse olemasolu (kindel territoorium, valitseja) - Kirja olemasolu - Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab loovalt kultuurilt üleminekut tarbijate elulaadile. Sumerite tähtsus Sumerid rajasid Eufrati ja Tigrise vahelisele alale (tänapäeva Iraak) Mesopotaamia tsivilisatsiooni umbes 3000 a. Tagasi, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad (ratas, ader, niisutuskanalid, veok) ja linnade ehitajad. Nende ajast on teada esimesed koolid ja seadused. Sumerid linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Riiki valitses kuningas. Ühikonda kuulusid ka preestrid ja vabad kogukondlased. Mesopotaamia arhitektuur. Tsikuraat ja Paabeli torn. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahve...
Mesopotaamia kunst 1. Nimeta vanaaja rahvaid, kes elasid Mesopotaamias. Sumerid ja akadid. 2. Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? Sumerid leiutasid kirjasüsteemi ja ratta. 3. Nimeta kolm kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühest näide. 1) Profaanarhitektuur ilmalikud ehitused 2) Sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) Kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad 4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga
Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj)
alamjooksul. Peamiselt tegeleti Mesopotaamias ja Egiptuses põlluharimisega.Kuna nendes maades sadas vähe vihma tuli põldu niisutada kanalite abil.Mesopotaamias niisutati põlde kunstlikult nagu ka Egiptuses, aga Mesopotaamias pidi ka Pärsia lahe soisel rannikul maad kuivendama. Egiptus oli suhteliselt eraldatud maa, mis tingituna ei toonud võõramõjud ja välisvaenalsi sisse. Sellepärast oli Egiptuse elu pikka aega muutumatu. Mesopotaamias oli, aga vastu pidi. Agul elasid seal sumerid, siis semiidid vallutasid nende alad ja sumerid sulandusid semiitide keskele.Semiidid võtsid sumerite kultuuri omaks, nt kiilkiri. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline.Ühiskond oli rangelt hierarhiline.Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas , kelle valitsemine pidi tagama riigis loomuliku korda. Ühiskonas oli ka klasside jaotus. Kõige tipus oli vaarao peale teda
tagajärjed ühiskonnale, pikem vastus) Peab küsima 2. Kus tekkisid esimesed linnad ja nimeta need (2)mesopotaamias ja egiptuses 3. Nimeta esimeste riikide tekkimiskoht (maa + mis jõgi neist aladest läbi voolas) Ateena ja Sparta 4. Nimeta kolm Mesopotaamia alal antiikajal riiki/riike omanud rahvast. Peab küsima 5. Millised kirjatüübid olid kasutusel sumeritel ja millised Egiptuses? Kiilkiri-sumerid , hieroglüühvideks egiptus Kes leiutasid ratta?--- sumerid . 6.Millist tüüpi riigid olid sumeritel? (kaks märksõna) Peab küsima 7.Millal oli Vana-Kreeka hiilgeaeg ja kes olid nende põhivaenlased? (480-431 a. eKr.) / kartaagolastega, 8.Nimeta kolm Vana-Kreeka riiki. Peab küsima 9. Kellel oli antiikse (Kreeka, Rooma) demokraatia tingimustes õigus riigivalitsemises osaleda? meestel 10. Kes oli Aleksander Suur, mida ja millal ta korda saatis (pikem vastus)? Aleksander suur oli edukaim väejuht ja ta käis õjaretkedel. 11
nagu näiteks külvamist ja viljalõikust. Koos tingmärkidega võeti kasutusele ka numbrimärgid. Numbrimärgid on olnud erinevail rahvail erisugused. 2 Esimesed arvepidajad arvutasid tõenäoliselt sõrmedel ning varvastel. Kümnendsüsteem kujunes välja nendel, kes kasutasid arvutamiseks ainult sõrmi ja kahekümnendsüsteem nendel, kes võtsid appi ka varbad. Umbes 3000 e.m.a leiutasid Sumerid ühe esimesi kirjaliku numbrisüsteemi. Selleks ajaks olid tekkinud linnad, laienenud oli kaubavahetus ja olemas olid kirjamärgid. Sumerid kasutasid numbritena erikujulisi märke, mida vajutati savitahvlitesse. Süsteem oli väga lihtne, oli vaid kaks numbrit 1 ja 10 ning arvutamiseks kasutati kümnend- või kahekümnendsüsteemi. Sumerid võtsid esimesena kasutusele kirja ning neile oli teada ka murru mõiste. Peagi arendati egiptlaste poolt välja uus kirjatüüp – hieroglüüfid
alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. 2 1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid. 2.1.1 Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra
Fourth level suubuva Tigrise ja Fifth level Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal, tänapäeva Iraagi aladel. Algsed elanikud olid Sumerid, kelle keelelise kuuluvuse ja päritolu kohta meil teadmised puuduvad. Sumerid kasutasid savitahvlitel olevat kiilkirja ning nendega kaasnes ka templeid ümbritsevad linnriigid. Hiljem võtsid Semiidid üle religioossed kombetalitused, kirjanduse ja teaduse ning Sumerite keel asendus Semiidi keelega. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level
Samas on õlu hea toidu emulgaator, mis soodustab ainevahetust ja parandab toidu omastatavust. Õlu suurendab söögiisu ja õlles leidub märgatavas koguses B-grupi vitamiine. Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 500 ml õlle joomisest. Oma uurimuses püüan õlust ja kõigest lähemalt rääkida. Õlle ajalugu Õlu on ilmselt sama vana kui leib. Inimesed on õlut joonud juba aastatuhandeid, oletatakse, et esimesed õlled pruulisid muistsed sumerid, kellelt seda kunsti õppisid esmalt babüloonlased, egiptlased ning foiniiklased ning sealt edasi juba kogu maailma rahvad. Teadlased oletavad, et õlu oli olemas juba 8000 a. eKr. Esimesed kirjalikud teated õlle olemasolust pärinevad Mesopotaamia savitahvlitelt 3000 a eKr. Sumerid nimetasid õlut `vedelaks leivaks'. See termin on laialt kasutusel ka tänapäeval. On kindel, et sumerid tundsid vähemalt 12 erinevat õllesorti, pakutakse, et neid oli veelgi enam
Kuid neid „arve“ oli tülikas teisaldada ja säilitada. Tekkis vajadus arvude märkimiseks. Kasutusele võeti kepid ja luud, kuhu lõigati sisse sälgud. Inimühiskonna arenedes tekkis eriliigiliste objektide eristamise vajadus. Algul lahendati probleemi joonistuste abil, kuid hiljem kasutati tingmärke. Hakkas välja kujunema numbrimärgid, mis olid eri rahvail erisugused. Esmalt arvutati näppudel ja kujunes välja kümnendsüsteem. Ühe esimese numbrisüsteemi leiutasid 3000a e.m.a. sumerid. Nende numbriteks olid erikujudega märgid, mida vajutati savitahvlisse. Sumerid hakkasid esimestena kasutama ka murru mõistet. Arvepidamisega tegelesid üleskirjutajad, kes kandsid savitahvlitele kiilkirjas sümboleid. Need olid abstraktsed ja arvepidamine keeruline. Selle kõige eesmärgiks oli loetleda valitseja rikkusi saadaolevaid makse. Enamus savitahvleid vormistati sissetuleku kohta. Vanas Indias kasutati registritena tasse, kuhu pandi kivikesi, mis pidid tähistama siis algdokumente
AMONRA peajumal, päikesejumal, pistrikuna, päikesekettaga. ISIS Osirise õdeabikaasa, lehmasarvede vahel päikeseratas. Viljakusejumal (laste, pere). APIS Ptahi (käsitööliste jumala) esindaja maal, elab maal härjana. ANUBIS surnute jumal, saakali peaga. HATHOR loomakujuline viljakus ja armastusejumal. MESOPOTAAMIA. · Sõjakas kultuur Sumerid u 30002334 eKr Tsivilisatsiooni teke. · Linnriigid · Looduslikud eeldused o Ur, Uruk, Nippur ja Lagas o 2 jõge Tigris ja Eufrat · Metallitööstus o Hea kliima o Vask o Geogr. Asend (,,kuldne poolkuu") · Niisutuspõllundus Omapära
Egiptlasi peetakse kirjanduses novellivormi leiutajateks. Samuti on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaaks. Ehitati monumentaalseid püramiide ja templeid, mille kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Egiptuse skulptuurid olid modelleeritud realistlikult, nende näojooned olid individuaalsed. Egiptlased õppisid võtma surnutelt, hiljem ka elavatelt maske. Nii tekkis Egiptuses portreekunst. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajasid sumerid. IX aastatuhandel eKr hakkasid sumerid valmistama vasest tööriistu ning võtsid tarvitusele ratta, mis leidis rakendust nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas. Euroopa seadusandlust on mõjutanud Hamurabi seadustekogu. Seadustekogu hõlmas enamikku eluvaldkondi. Seadused olid raiutud kivvi ning kõikidesse tähtsamatesse linnadesse olid püstitatud tulbad nende seadustega. Karistuste määramisel kehtis "silm silma, hammas hamba vastu" põhimõte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
