Streigi ja töösulu olemus Töösulg ehk lokaut on tööandjate lgatatud töökatkestus töövõtjatelt järeleandmiste saavutamiseks. Töösulgu kasutatakse tavaliselt siis, kui töövõtjate esindusorganisatsioonid esitavad liiga kõrgeid palganõudmisi jms juhtudel. Töösuluga võib kaasneda töötajate hulgaline vallandamine. Töötajate algatatud töökatkestust nimetatatakse streigiks. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate jatöötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui ta...
Steigi ja töösulu olemus, streikija tööalased olemused Steigi korraldamise otsuse teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit. Töösulu korraldamise kohta teeb otsuse tööandja. Töötaja kes osaleb streigis ei riku töölepingut ning sellega ei kaasne töötaja vastutus. Streigi ajal on tööandjal keelatud töötaja töölepingu lõpetamine. Töötajal on osavõtt vabatahtlik, ning ei ole lubatud takistada streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist. Keelatud on streigi õhutamine isikute poolt, kes ei tööta ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis. Streigi või töösulu eest palka ei maksta. Need töötajad kes streigist osa ei võtnud või ei saanud selle tõttu oma tööd teha saab tasu samadel alustel nagu tööseisaku aja eest või kollektiivlepingu ettenähtud ulatuses. Kui töötaja ei saanud the tööd ebaseaduslikuks nimetatud töösulu tõttu, loetakse töölt ebaseaduslikult kõrvaldatuks ning talle makstakse sel...
asetatud astmenäitajate summa kahanevasse järjekorda. 1.5. Kõige viimaseks kirjutatakse alati vabaliige. 1.6. Hulkliige, mis on kahe üksliikme summa nimetatakse kaksliikmeks. 1.7. Hulkliige, mis on kolme üksliikme summa nimetatakse kolmliikmeks. 2. Hulkliikmete liitmine ja lahutamine 2.1. Kõigepealt tuleb avada sulud ja seejärel koondada sarnased liikmed. 2.2. Kehtivad reeglid: 2.2.1. - märk sulu ees... 2.2.2. Sulu ees oleva arvuga tuleb... 3. Hulkliikme korrutamine üksliikmega 3.1. Sulu ees või järel oleva üksliikmega tuleb sulus kõik korrutada, kui võimalik siis koondada ja vastus korrastada. 4. Hulkliikme jagamine üksliikmega 4.1. Hulkliikme jagamisel üksliikmega tuleb selle hulkliikme iga liige jagada antud üksliikmega. 4.2. Kui liikmete vahel on + või -, siis taandada ei tohi. 5. Tegurdamine 5.1
TEHTED ALGEBRALISTE MURDUDEGA TEGURDAMINE - esita hulkliige korrutisena I ühise teguri sulu ette toomine 2a + 6abc = 2a(1 + 3bc) NB! ,, -1" ette: a -1 = - (-a + 1)= -(1 a); -a 1= - (a + 1); a + 1= - (-a 1) II valemid: 1. a 2 b 2 = (a b)(a + b) 2. a 2 + 2ab + b 2 = (a + b) 2 = (-a - b) 2 3. a 2 2ab + b 2 = (a b) 2 = (b - a) 2 III rühmitamine IV ruutkolmliikme tegurdamine st. lahenda vastav ruutvõrrand ax 2 + bx + c = 0 b b 2 4ac
Risto Sulu Maarahvas keskaegses Tallinnas: eluolu, osatähtsus ja tegevusalad Eesmärk ja probleemiasetus: Keskaegset Tallinnat puudutavates ajaloolistes ürikutes on küllaltki vähe kirjutatud linna ühest rahvastikuosast eestlastest, ehk tolle aja kontekstis maarahvast. Seda on üsna vähe kajastanud varasemad ajaloolised uurimused samast ajajärgust. Esialgu võib jääda mulje,
Kristel Keskküla MT1-10 Streik ja Töösulg Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel. Streigi eesmärgiks on saavutada tööandjalt järelandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Näiteks soovivad töötajad, et tööandja töstaks nende töötasu, tõstaks töötasu, pikendaks puhkuseid. Streigi kestuse piirangut ei ole, mis tähendab, et streik võib kesta kuni streikivad töötajad otsustavad lõpetada töökatkestust, esitatud nõudmised on rahuldatud või kompromiss saavutatud. Samas on kehtestatud toetus- ja hoiatusstreigi kestuse piirangud. Streike liigitatakse mitmeti: · Hoiatusstreigid, mille kestus ei tohi olla üle ühe tunni ning, · Toetusstreigid, mille kestus ei tohi ületada kolme päeva. Streik on äärmuslik abinõu, m...
Essee Carola Sulu Kohastumine kui bioevolutsiooni peamine protsess: suhtelisus, erinevus kohanemisest. Loomad ja taimed on muutunud pika aja jooksul palju, ning arenenud selliseks nagu nad praegu on. Selle käigus toimub kohastumine, ehk organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega. [1] Individuaalsed kohastumused on teatud aja vältel ja keskkonnas kasulikud, aga mujal keskkonnas ei saa see nii olla või vajab harjumist.
Eesti keeles 36 pikka diftongi, millest 26 oma- ja 10 võõrdiftongi (võõrdiftongide puhul kaheldav, kas ikka on diftongid või lihtsalt vokaalijärjendid). Triftong – 3 laadilt erinevat vokaali (, mis kuuluvad ühte silpi? Häälduse poolest ei tundu kuuluvat.), nt inglise keeles hour, fire. 4.10 puudu HÄÄLDUS- EHK MOODUSTUSVIIS Klusiil ehk sulghäälik Klusiili moodustamisel on 3 faasi: sulu tekitamine, sulu hoidmine (õhk ei pääse välja) ja sulu vallandamine. Alles järgmisele häälikule üle minnes saame aru, mis häälikuga oli sulu hoidmisel tegemist. Sulu vallandamisel võib tekkida aspiratsioon ehk hõngus (näiteks p h). Klusiilid võivad olla kas aspireeritud või aspireerimata. Osas häälikutes toimub preaspiratsioon ehk hõngus eelneb või kaasneb sulu tekitamisega ja hõngus jääb pigem klusiili ette või algusfaasi. Eesti keele klusiilid on aspireerimata, v
Risto Sulu Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisijuhtide põhjal Probleemiasetus: Neitsitorni nimekuju on tänapäeval nii iseenesest mõistetav ja rahva seas ehk suulises pärimuses ning ametlikes kirjalikes dokumentides üldlevinud. Vähe on juureldud selle üle, kuidas selline nimekuju võis muutuda ajas ja milline oli torni nimekuju vahepealsel ajal.
Risto Sulu Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees Eesmärk ja probleemiasetus: Paljusid ajaloolisi protsesse käsitledes jääb uurijatel kahe silma vahele nende kontekstualiseerimine ja asetamine laiemasse konteksti. Tallinna ja Vana-Liivimaa ajalugu on vaadeldud kui ühte eraldiseisvat osa terves suures raamistikus. Kindlasti oli ja säilis siinsetel
Õppijana olen kohusetundlik. Üritan alati vajalikud hindelised tööd ja kodused ülesanded ära teha. Kohusetundlikus on omadus, mis igal õppijal peaks olema. See viib edasi ja arendab oskust iseseisvalt tööd teha. Pean õppimise juures oluliseks detailidesse süvenemist. Näiteks võin tuua näiteks matemaatika ülesande lahendamise, et tehte vastus kätte saada, tuleb tähelepanu pöörata ka väikestele detailidele ja reeglitele, olgu selleks reegliks kas või ,,miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees" või klassikaline ,,korrutan, jagan, liidan, lahutan" , ilma sellistele detailidele mõtlemata on võimatu tulemus saavutada. Tuleb tähelepanu pöörata igale asjale eraldi, et selgemalt suurt pilti näha. Ma valetaksin, kui väidaksin, et õppimise juures olen alati motiveeritud ja püüdlik. Tuleb ette ka mitte nii häid päevi, aga sellest tuleb lihtsalt üle olla ja end kokku võtta, meenutades, et tegutsen tuleviku nimel
KASUTA ARVTELGE! 2+ (-3)= .. ... -3 + (-2) = . .... 7 + (- 13) = .. ... 4 ( -5) = ..... -4 (-5) = ..... LIITMISE SEADUSED I seadus - Liitmise vahetuvuse seadus SUMMA EI MUUTU, KUI MUUDAD LIIDETAVATE JÄRJESTUST a+b=b+a II seadus - Liitmise ühenduvuse seadus LIITMISEL VÕIN LIIDETAVAID RÜHMITADA NII NAGU SOOVIN, SUMMA SELLEST EI MUUTU a + (b + c) = (a + b) + c KULDREEGEL MIINUSMÄRK SULU EES MUUDAB MÄRGI SULU SEES! TÄISARVUDE KORRUTAMINE JA JAGAMINE MÄRK MÄRK TULEMUS + ARV + ARV + ARV + ARV - ARV - ARV - ARV + ARV - ARV - ARV - ARV + ARV KOORDINAATTASAND
jääb samaks. Sarnaste liidetavate liitmist, lahutamist nimetatakse koondamiseks. Korrutise lihtsustamine: Korrutise lihtsustamisel korrutatakse kõigepealt kordajad (arvud), seejärel muutujad tähestikulises järjekorras. Kahe muutuja ning arvu ja muutuja vahele ei pea korrutusmärki kirjutama. Sulgude avamine: Sulu ees või järel oleva arvuga või avaldisega tuleb sulus kõik liikmed korrutada. Miinusmärk sulu ees muudab märgid sulu sees. Kui pärast sulgude avamist tekib sarnaseid liikmeid, siis tuleb need koondada. Võrrand: Võrrandiks nimetatakse võrdust, mis sisaldab muutajat ehk tundmatut. Muutuja väärtuse leidmist nimetatakse võrrandi lahendamiseks ning saadud muutuja väärtust võrrandi lahendiks. Muutuja väärtuseks peab olema arv, mis asendades võrrandisse muutja asemele saan tõese võrduse. Võrrandeid nimetatakse samaväärseteks, kui nende lahendid on võrdsed ja nad sisaldavad samu muutujaid.
TEHTED ALGEBRALISTE MURDUDEGA TEGURDAMINE - esita hulkliige korrutisena I ühise teguri sulu ette toomine 2a + 6abc = 2a(1 + 3bc) NB! „ -1” ette: a -1 = - (-a + 1)= -(1 – a); -a – 1= - (a + 1); a + 1= - (-a – 1) II valemid: 1. a 2 – b 2 = (a – b)(a + b) 2. a 2 + 2ab + b 2 = (a + b) 2 = (-a - b) 2 3. a 2 – 2ab + b 2 = (a – b) 2 = (b - a) 2 III rühmitamine IV ruutkolmliikme tegurdamine st. lahenda vastav ruutvõrrand ax 2 + bx + c = 0 b b 2 4ac
Katse tulemust nimetatakse sündmuseks Sündmust , mis võib toimuda või mitte toimuda nimetatakse juhuslikuks sündmuseks Sündmus mis toimuks igaljuhul nimetatakse kindlaks sündmuseks Sündmuse tõenäosus on arv , mis iseloomustab sündmuse toimumise võimalikkust antud tingimustel. Variatsiooni ulatus Variatsiooni ulatus on tunnuse suurima ja vähima väärtuse vahe Sulgude avamine Sulgude avamisel kasutatakse korrutamise jaotuvuse seadust. Miinus märk sulu ees muudab märgi sulu sees. Sarnaste liidetavate koondamine Sarnased liidetavad erinevad üksteisest kordaja poolest või ei erine üldse Sarnaste liidetavate liitmist nimetatakse koondamiseks. Ühe tundmatuga lineaarvõrrand ja lineaarvõrratus Võrrand on võrdlus mis sisaldab tundmatut Võrrandi lahendiks on kõik tundmatu väärtuse mille korral võrdus muutub tõeseks Kõik lahendid kokku moodustavad võrrandi lahendihulga Lahendihulga leidmist nimetatakse võrrandi lahendamiseks
............................................................. 5 3.VESKIS JAHU JAHVATAMINE JA TRANSPORT......................................................5 4.JAHU LAADIMINE.............................................................................................. 7 5.TÖÖTAJA ROLL................................................................................................. 7 6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED...........................................8 6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine.....................................................8 6.2 Söötmine ja söödakasutus.........................................................................9 6.3 Sõnnikueemalduse teholoogiad...............................................................11 6.4Ammoniaagi arvutamine..........................................................................12 KOKKUVÕTE.................................................................................................
Koostaja : Kerda Kukk, Tep11 Tuhala nõiakaev Asukoht Harjumaal Kose vallas Sulu talu maadel.(Tuhala maastikukaitse ala) Paiknemine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iseloomustus 2,4 meetrit sügav Ujutab üle enamasti suurvee ajal( nt: lume sulamisel) Nimetatakse teda tõusuallikaks
SAARTEGA I. SISEMERI ASUB SAARTE VÕI SAARESTIKE VAHEL A. ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI SULU SULAWESI JAAVA BANDA B. ATLANDI OOKEAN 1. IIRI MERI III. ÄÄREMERI ASUB MANDRI ÄÄREALAL, OOKEANIST ERALDATUD SAARTE VÕI POOLSAARTEGA A. INDIA OOKEAN 1. PUNANE MERI PÄRSIA LAHT B. ATLANDI OOKEAN 1. PÕHJAMERI KARIIBI MERI MEHHIKO LAHT GUINEA LAHT C. PÕHJA-JÄÄMERI 1. BARENTSI KARA LAPTEVITE IDA-SIBERI
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Taolistiivalised · Ees-ja tagatiiivad ühelaiused. · Siia rühma kuuluvad:liidriklased,kõrsiklased ja vesineitsiklased,kelle isaste tiivad on sinised. Harilik vesineitsik · Esitiivad ja tagatiivad on ühe laiused. · Tiivatähn puudub või on ebaselge. · Isase tiivad on osaliselt tumedad. · Sarnane liik:vööt- vesineitsik Tumekõrsik · Esitiivad ja tagatiivad on ühelaiused. · Tiivatäpp on alati olemas. · Täpp on kahe sulu pikkune. · Enamik tiivasulgi viisnurksed. Sarvikliidrik · Esitiivad-ja tagatiivad on ühe laiused. · Tiivatäpp on alati olemas. · Täpp on 1-1,5 sull pikkune. · Enamik tiivasulgi nelinurksed. Eristiivalised · Tagatiivad esitiibadest laiemad. · Sellesse rühma kuuluvad:hiigelkiillased ja vesikiillased. Harilik hiigelkiil · Tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad. · Keha roheka läikega. · Laup üleni tume.
koondada 4.Kaksliige - hulkliige, milles on kaks mittesarnast liiget 5.Kolmliige - hulkliige, milles on kolm mitte- sarnast liiget 6.Hulkliikmete liitmine - kui sulgude ees on plussmärk, siis tuleb sulgude avamisel jätta sulgude sees olnud liikmete märgid endiseks, s.t. ühe hulkliikme liikmed kirjutatakse teise järel samade märkidega 7.Hulkliikmete lahutamine - lahutatava hulkliikme kõik liikmed kirjutada esimese järele vastupidiste märkidega; võimalusel koondada NB miinusmärk sulu ees muudab märgid sulu sees 8.Hulkliikme korrutamine üksliikmega - korrutatakse üksliikmega selle hulkliikme iga liige ja tulemused selgitus: liidetakse 1) 2) 3) 9.Hulkliikme jagamine üksliikmega - jagatakse hulkliikme iga liige selle üksliikmega ja tulemused liidetakse selgitus: 1)
Tuhala Nõiakaev hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Teadlaste arvates on Nõiakaev unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas. Tegemist pole arteesia kaevuga. Ühtejärgi võib seda ürgset vaatepilti näha ühest päevast kuni kolme nädalani. Kaevu sügavus on 2,4 m ja selle vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas. Rahvapärimus ütleb - Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Nõiakaev on suurim ajutine allikas, mis asub Sulu talu õueveerul.Talu on esmaskordselt mainitud 1765. a ja selle nimi tuleneb suletud keskkonnast ehk "vesi voolab sulus". Tõenäoliselt samal ajal ehitati joogivee kaitseks allikasse kaevurakked. Samal põhjused tõsteti 1958. a rakkeid veel meetri võrra. Allikat pole kaevu tarvis kunagi süvendanud. Enamasti hakkab Tuhala Nõiakaev pulbitsema kevadel, pursates vett kuni poolemeetrise kuplina. Kohisedes vajub vesi raskesti alla, ujutades ...
(A. Beljajev, M. Savin, 2002) 7 3.2. Grupisulustamine Grupisulustamine toimub kahe või kolme mängija osavõtul. Kehtivad kõik individuaalse sulustamise tehnika reeglid, lisaks on väga oluline sulustajate koostöö. Sulustajate käed peavad moodustama terviku, keskmised käed kõrvuti, välimised veidi kumerad, et vältida palli kätest väljalöömist, moodustades suure haarava sulu, millest on raske palli välja pöörata. Käte asend sõltub sulu liigist ja tsoonist. Tsoonisulu korral katab üks sulustaja kindla tsooni ja teine paneb käed tema omade kõrvale. Liikuva sulu korral püütakse aimata löögi suund ja viiakse käed löögi tegelikule suunale risti ette. Kombineeritud sulu korral üks sulustaja katab kindla tsooni, teine aga jälgib palli lennu suunda. Kolmiksulu korral paneb keskmine mängija käed palli kohale, äärmised mõlemalt poolt ag aoma
1) sügav hingamine 2) jõudehingamine ja paljud helitud häälikud 3) sosistamine 4) helilised häälikud. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? Ülesanne hääle häälikuteks kujundamine. Aktiivsed artikulaatorid on huuled ja keel. Kõnetrakt: 1)Neeluõõs: neeluhäälikud e farüngaalid 2) Ninaõõs: ninahäälikud e nasaalid 3) Suuõõs: suuhäälikud e oraalid. Nasaalne resonants: Nasaalid - õhk väljub ainult nina kaudu. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist. Nasaleeritud häälikud - õhk väljub nii suu kui ka nina kaudu. Häälduselundid: 1) pehme suulagi: pehmesuulaehäälikud e velaarid. Lõpeb kurgunibuga: nibuhäälikud e uvulaarid 2) kõva suulagi: kõvasuulaehäälikud e palataalid 3) hambavall ehk hambasombud: somphäälikud e alveolaarid 4) hambad: hammashäälikud e dentaalid 5) huuled: huulhäälikud e (bi)labiaalid, huulhammashäälikud e labiodentaalid 6) keel:
Kollektiivleping Kollektiivse töötüli lahendamine Kollektiivleping Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine on töötajatele hea viis seista ühiselt paremate töötingimuste eest. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks suure hulga töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepingu sisu Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras kui ka kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida ...
3+2y=7 2y=73 2y=4 :2 y=2 3.Võrrandsüsteemi lahendiks on arvupaar x=1 ja y=2. See kirjutatakse x=1 loogelise sulu abil kokku, nagu olid esialgsed võrrandidki. Y=2 4.Saadud lahendi õigsust on lihtne kontrollida. v1=3*1+2*2=3+4=7 v1=p1 v2=5*12*2=54=1 v2=p2 Vastus: x=1 y=2 Mida teha võrrandisüsteemiga, milles kummagi tundmatu kordajad ei ole ei võrdsed ega vastandarvud? Sel juhul
5. Mille poolest erinevad sise-, ääre-, ja saartevahelised mered. Too näiteid. Sisemered ulatuvad kaugele maismaasse, teiste merede või ookeaniga on neil ühendus väinade kaudu (Läänemeri, Vahemeri, Punane meri, Must meri). Ääremered paiknevad mandrite ääres, nail on lai ja avatud ühendus ookeaniga, millest neid eraldavad saared ja poolsaared (Norra meri, Põhjameri, Kariibi meri). Saartevahelised mered asuvad saarte või saarestike vahel (Jaava, Banda, Sulawesi, Sulu meri). 6. Iseloomusta vee soolsuse erinevusi maailmameres. Põhjused. Merevee soolsus oleneb sademete ja aurumise vahekorrast ning ranniku lähedal mageda vee juurdevoolust. Polaaraladel mõjutavad merevee soolsust merejää tekkimine ja sulamine. Magedam on vesi merelahtedes, kuhu suubuvad suured jõed. Kuuma ja kuiva kliimaga piirkonnas asuvate sisemerede vesi väga soolane. 7. Iseloomusta temperatuuri erinevusi maailmameres. Põhjused. Ekvaatori
ning Naissaare looduspark. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Eesti suurimal karstialal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 1,5 km voolab maa all. Tuhala karstiala huvitavamaid ilminguid on Tuhala nõiakaev, mis asub Sulu talu õueveerul. See hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Rahvapärimus ütleb - Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Tuhala nõiakaev Kokkuvõte Minule väga meeldib just Põhja-Eesti pinnamood ning loodusmaastik, sest mulle meeldib paekivi. Ning Harju lavamaa on tihedalt seotud paekiviga, sellest tulenevad karstivormid ja jõeorud
pingestatud käed otse ette. Samal ajal peopesad risti palli teele ette asetatud ja sõrmed liiguvad ette-alla. (A. Beljajev, M. Savin, 2002) Grupisulustamine Grupisulustamine toimub kahe või kolme mängija osavõtul. Kehtivad kõik individuaalse sulustamise tehnika reeglid, lisaks on väga oluline sulustajate koostöö. Sulustajate käed peavad moodustama terviku, keskmised käed kõrvuti, välimised veidi kumerad, et vältida palli kätest väljalöömist, moodustades suure haarava sulu, millest on raske palli välja pöörata. Käte asend sõltub sulu liigist ja tsoonist. Tsoonisulu korral katab üks sulustaja kindla tsooni ja teine paneb käed tema omade kõrvale. Liikuva sulu korral püütakse aimata löögi suund ja viiakse käed löögi tegelikule suunale risti ette. Kombineeritud sulu korral üks sulustaja katab kindla tsooni, teine aga jälgib palli lennu suunda. 11
said liikluses surma enda eksimuse või hooletuse tagajärjel, kas otseselt liiklusreegleid rikkudes või teadlikult alkoholijoobes juhi autosse istudes¹. Inimestel kaob liiga tihti reaalsustaju, unustades, et ebakainena rooli istudes seavad nad ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Sageli juhtub, et kannatada saavad täiesti süütud kõrvalseisjad, olles mõnes teises autos või isegi kõnniteel liigeldes. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse juht Tõnis Sulu ei näe vajadust karistuste üldise karmistamise järele, kuid joobunud olekus auto juhtimine võiks lõppeda koheselt arestimajas². Viimase poole aasta jooksul on mitu korda karmistatud karistusi, kuid senini pole see nähtavat edu toonud. Tuleb kurvastusega nentida, et inimeste rahakoti tühjenemine, ei suuda neile mõistust pähe tuua. Kahjuks saavad inimesed on teo ekslikkusest aru alles siis, kui auto on sõidetud rusudeks või keegi on hukkunud. Nii
Eestis. PIUSA KOOPAD Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Kõrgetes kaevanduskäikudes on esindatud kollaks- või pruunikashallide põimjas- või horisontaalkihilised liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 % ja vilgukivi 1,1 %. TUHALA NÕIAKAEV Tuhala nõiakaev on Rahkvälja maastikukaitsealal Tuhala karstialal Sulu talu õuel asuv kaev, mis hakkab vett üle ääre ajama, kui vee vooluhulk Tuhala jões on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Kaevust "keeb" välja kuni 100 liitrit vett sekundis. Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. VARBOLA LINNUS Asub Varbola küla lähistel, Märjamaa vallas, Raplamaal. Varbola on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid. Ligi 2 ha suurust linnuseõue ümbritseva
Sellist liikmete liitmist või lahutamist nimetatakse koondamiseks. Kui avaldises on vastandarvud, siis need lihtsalt taanduvad. ( Tõmban maha / ) NB: Pane tähele märke! Sulgude avamine: Kui avaldises esinevad sulud, tuleb nendest vabaneda, seda teguviisi nimetatakse sulgude avamiseks. Näiteks: 2*(5a + 6b) = 2*5a + 2*6b = 10a + 12b (2x 3y + 4z)3 = 3*2x 3*3y + 3*4z = 6x 9y + 12z -(2b + 4c 3a -1) = -2b 4c + 3a + 1 NB: Miinus märk sulu ees muudab märgid sulu sees! Võrrandid: Võrrand on võrdus, mis sisaldab tundmatut suurust. Tundmatu väärtus on võrrandi lahend. Võrrandil võib olla: 1) üks lahend Nt: 2x = 10 | :2 x=5 2) kaks lahendit Nt: x2 = 9 x = 9 x1 = 3
NÄIDE 4: 5m + 2n - 6 - 5m + 4 = (5 - 5)m + 2n + (-6 + 4) = 2n – 2 NÄIDE 5: 3a2 + 4xy - a2 + xy - 5xy - 2a2 = (3 - 1 - 2)a2 + (4 + 1 - 5)xy = 0 NÄIDE 5: 7yw – 4w² - 8w² - 10w² = 7yw – 22w² 5. Hulkliige, hulkliikmete liitmine ja lahutamine. Hulkliige on üksliikmete summa. 2a + b ; 2a + b + 7c + 2 ; 3yzx NÄIDE 1: (3 + 7v²) + (3 + 6v) = 3 + 7v² + 3 + 6v = 6 + 7v² + 6v NÄIDE 2: (-6w² - 4) – (5 + 7w² - 8w) = -6w² - 4 – 5 -7w² + 8w = 13w² - 9 + 8w NB! Miinus märk sulu ees, muudab märgi sulu sees!!! 6. Hulkliikmete korrutamine ja jagamine üksliikmega. Hulkliikme korrutamisel üksliikmega korrutame hulkliikme iga liikme üksliikmega ja tulemused liidame. a (b + c + d) = ab + ac + ad Hulkliikme jagamisel üksliikmega jagame hulkliikme iga liikme üksliikmega ja tulemused liidame. (a + b + c) : k = a/k + b/k + c/k 7. Hulkliikmete tegurdamine. Hulkliikmete tegurdamine on hulkliikme esitamine korrutisena. NÄIDE 1: 2x² + 5x = x (2x + 5)
Vee puudusel tekib põrsastel janu ja nad hakkavad imema virtsa, mis kahjustab nende tervist, ning põrsad haigestuvad, känguvad ja võivad ka lõppeda. Põrsad võivad juua puhast keetmata vett puu-, metall- või plastmasskünast, mida nad ei saa ümber lükata. Küna tuleb puhastada ja selles vett vahetada vähemalt 2 korda päevas. Uutes seafarmides kasutatakse ka nippeljootureid. Künad või jooturid tuleb paigutada sõnnikukäigu äärde, et mahaaetud vesi ei märgaks sulu põrandat, eriti põrsaste lamamisaset. Kui põrsastele hakatakse andma vedelat sööta, kulub vett vähem, kuid puhas joogivesi peab pidevalt saadaval olema. Tavaliselt joodetakse põrsaid pärast söötmist. Kuivsöödaga söötmisel peavad põrsad saama vett soovi järgi. 5) Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine. Emast ilmajäämine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine
võõrfoneemid /f/ ja /s/; b. klusiilid ehk sulghäälikud, mille hääldamisel häälduselundite sulg katkestab õhuvoolu täielikult /k, p, t, t´/; c. nasaalid ehk ninahäälikud, mille hääldamisel on suus või huultel õhuvoolu katkestav sulg ning õhk pääseb välja ninaneelu ja ninaõõne kaudu /m, n, n´/; d. lateraalid ehk külghäälikud, mille moodustamisel keeletipp või keeleselja eesosa tekitab suulae keskjoonel sulu, aga õhuvool pääseb välja küljelt /l, l´/; e. tremulant ehk värihäälik, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund (eesti keeles tavaliselt keeletipp) vibreerima /r/; f. poolvokaal /j/, mis artikulatoorselt kattub vokaal i-ga, kuid silbi moodustamisel käitub konsonandina. Mõnikord nimetatakse poolvokaaliks ka v-d. Moodustusviis Moodustuskoht Moodustusviis huuled hambad hambasombud kõva suulagi pehme suulagi kõriõõs
all/peal Sulud Ala- ja Integraalid Noole- ülaindeksid tähised Pärast klõpsu nupuriba mingil nupul avaneb selle all märgipalett. Soovitud märgi (või malli) sisestamiseks tuleb klõpsata sellel vajalikul nupul. Mallide puhul kuvatakse malli püsisümbolid (näit. ruutjuure, sulu jne sümbol) ja muutuvate osade pesad (näit. n-nda juure ja juuritava jaoks). Pesa (tähistatud punktiirjoonega kastikesena) täitmiseks tuleb sellel klõpsutada ja sisestada klaviatuurilt või valemi nupuriba abil vajalikud märgid. Tähed ja numbrid sisestatakse klaviatuurilt. Tühikuid sümbolite vahele tavaliselt ei lubata panna, aga kui siiski on mingil põhjusel seda vaja lisada, siis tuleb appi klahvikombi- natsioon Ctrl+Spacebar.
· Hääldamise kõrguse suuna järgi: tõusvad (ai, õi, au, äi, oi), langevad (ea, oa, ao) ja kesksuunalised (eo). 20. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kõrged vokaalid madalduvad. 21. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Konsonandi hääldamisel moodustatakse kõnetrakti ühte kohta kitsus (kas sulg või ahtus). Suus tekitatakse ahtus/sulg, siis moodustatakse sulghäälikud. Sulu tugeva vallandumisega klusiile nimetatakse tugevateks klusiilideks. Sulu nõrgema vallandumisega klusiile aga nõrkadeks. 22. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Näited. Resonandid ehk helilised konsonandid: · Nasaalid = ninahäälikud: m, n, n´ · Liikvidad = sulahäälikud: r, l, l´ · Poolvokaalid: j, w Obstruendid ehk helitud: · Klusiilid = sulghäälikud: k, p, t ja neile vastavad leenis- ehk nõrgad klusiilid g, b, d · Frikatiivid = hõõrdhäälikud
(a b)2 = a2 2ab + b2; (a + b)3 = a3 + 3a2b + 3ab2 + b3; (a b)3 = a3 3a2b + 3ab2 b3; a3 + b3 = (a + b)(a2 ab + b2); a3 b3 = (a b)(a2 + ab + b2); Teeme ülesanded. Rühmitamisvõte: ax + ay + bx + by = a(x + y) + b(x + y) = (a + b)(x + y) Meeldetuletuseks: Kahe negatiivse arvu korrutamisel (samuti jagamisel) saame tulemuseks positiivse arvu; Miinusmärk sulu ees muudab märgid sulu sees. ASTME MÕISTE ÜLDISTAMINE TÄISARVULISTE ASTENDAJAGA ASTE Astendamine on võrdsete tegurite korrutise a a a a = an leidmine, kus an on aste, n tegurita astendatav ja n astendaja. Näide: 34 = 3 3 3 3 = 81 Pea meeles! iga arv astmes 1 on see arv ise: a1 = a iga arv astmes 0 on võrdne ühega: a0 = 1 REEGLID m (a b) = a b a m-n
27.09.2016 Laura-Liisa Lehto SÕNARAAMATUTE KÕRVUTUS 1. Sõnaraamatute ÕS 2013 ja võõrsõnade leksikoni kirjeldus. ÕS 2013 on suunav ja soovitav sõnaraamat, mis ei piirdu keelekasutuse kirjeldamisega, vaid annab ka hinnanguid, mis on hea ja mis on halb keel. Normatiivse sõnaraamatuna esitab ÕS 2013 kirjakeele norme ja on kirjakeele normide aluseks. Sõnaraamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad järgida hea keelekasutuse tava (Erelt, Leemets, Mäearu, Raadik, 2013). ÕS 2013 on universaalsõnaraamat, mis annab käepärast infot sõnade õigekirja, häälduse ja käänamise-pööramise kohta, selgitab vajaduse korral ka võõramate või muidu vähem tuntud sõnade tähendust ning õpetab sõnu lausesse sobitama Sõnaraamatu sisu on üksjagu uuenenud: Rakendatud on uut morfoloogia ja häälduse esitamise süstee...
3) Harilik loigukiil : Tagatiivad on alusel laienenud ja need on laiemad esitiibadest . Keha on kas punane, pruun ,kollane või tumedate ja heledate laikudega must. Harilikul loigukiilil on jalgadel kollased vöödid. Loigukiile on erinevaid liike. 4) Tumekõrsik: Tumekõrsiku ees ja tagatiivad on ühelaiused ning tiivatäpp on alati olemas. Tumekõrsiku tiivad kitsenevad alusel järsult ja on varrelised. Tiivatäpp on 2 sulu pikkune ja enamik tiivasulgi on viisnurksed. Tumekõrsikuid on mitu sarnast liiki. 5) Harilik hiigelkiil: Alusel on laienenud tagatiivad ning need on eestiibadest laiemad. Hariliku Hiigelkiili keha on rohekaläikega ja laup on üleni tume. Ning neid on ka mitu sarnast liiki. Kokkuvõtte Referaati koostades sain teada palju huvitavat ja kasulikku kiilide kohta. Minu jaoks oli huvitav teada saada, et kiilide liike on nii palju
sajandi keskel Kõpu tuletorn · Kõpu tuletorn on tuletorn Hiiumaal Kõpu poolsaarel · 16. sajandil ehitatud tuletorn on vanim Eestis · Kõpu tuletorn asub Lääne-Eestis Hiiumaal Kõpu poolsaare keskosas. · Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud. Tuhala nõiakaev · Tuhala nõiakaev on Rahkvälja maastikukaitsealal Tuhala karstialal Sulu talu õuel asuv kaev, mis hakkab vett üle ääre ajama, kui vee vooluhulk Tuhala jões on vähemalt 5000 liitrit sekundis · Kaevust "keeb" välja kuni 100 liitrit vett sekundis · Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Paljud häälikud tekivad sügaval kurgus nagu d ja z. Täishäälikud ja kaashäälikud võivad ka jagada hääldust, sõltuvalt pikkusest. klusiilid ehk sulghäälikud on häälikud, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult frikatiivid ehk ahtushäälikud on konsonant, mille moodustamisel on õhutakistus osaline afrikaadid on keele süsteemis ühele foneemile vastavad häälikud, mis algavad sulghäälikuna ning lähevad sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks nasaalid ehk ninahäälikud on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina tremulandid ehk konsonandid, mille puhul pannakse häälduselund vibreerima lateraalid ehk külghäälikud on konsonandid, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt poolvokaalid ehk siirdehäälikud on konsonandid, mida hääldatakse
Frikatiivid Klusiilid Nasaalid Lateraalid Tremulant Poolvokaal Peale selle jagunevad eesti keele konsonandid helilisteks ja helituteks. Sõnade definitsioonid: Frikatiiv konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline. (https://et.wikipedia.org/wiki/Ahtush%C3%A4%C3%A4lik, 09.10.2017) Afrikaat - süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.(https://et.wikipedia.org/wiki/Afrikaat, 09.10.2017) Lateraal konsonant, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt. (https://et.wikipedia.org/wiki/Lateraal, 09.10.2017) Tremulant konsonant, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund vibreerima. (https://et.wikipedia.org/wiki/Tremulant, 09.10.2017) Morfoloogia
Tahke sõnniku eemal- damiseks kasutatakse peamiselt kettkraaptransportööre, mis koosnevad ühest või kahest lõputust ketist ühes kraapidega. Kraapkett liigub põrandasse valatud kanalis elektrimootori jõul ja toimetab sõnniku tavaliselt sigala ühepoolsesse otsa. Sõnniku võib koguda ka hoone keskele. See oleneb sõnniku eemaldamise korraldamisest. a) Osalise restpõrandaga ja sõnnikuskreeperiga sigala. b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus. c) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulu teeninduskäigus. d) monoliitpõrandaga ja allapanuga sigala 18. Seasõnniku hoiustamine. Kui tahkesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siis poolvedel ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladestamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Sõnnikuhoidla peab olema kõikidel sigalatel, kus peetakse üle 60 nuumiku või 20 emise. Sõnnikuhoidla tüübi ja mahutavuse kalkuleerimisel lahtutakse:
Tahke sõnniku eemaldamiseks kasutatakse peamiselt kettkraaptransportööre, mis koosnevad ühest või kahest lõputust ketist ühes kraapidega. Kraapkett liigub põrandasse valatud kanalis elektrimootori jõul ja toimetab sõnniku tavaliselt sigala ühepoolsesse otsa. Sõnniku võib koguda ka hoone keskele. See oleneb sõnniku eemaldamise korraldamisest. a) Osalise restpõrandaga ja sõnnikuskreeperiga sigala. b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus. c) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulu teeninduskäigus. d) monoliitpõrandaga ja allapanuga sigala 18. Seasõnniku hoiustamine. Kui tahkesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siis poolvedel ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladestamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Sõnnikuhoidla peab olema kõikidel sigalatel, kus peetakse üle 60 nuumiku või 20 emise. Sõnnikuhoidla tüübi ja mahutavuse kalkuleerimisel lahtutakse:
Venelaste plaan oli hõivata konkreetsed saared Soome lahe keskel (Suursaar, Lavassaar, Seiskari, Tütarsaared). 1937 aastal sai Balti mere laevastiku juhtkond korraldused mis olid suunatud nende saarte hõivamiseks. Eesmärgiks oli takistada suurtüki- ja miinipositsioonide loomist seal. N Liidu kõrgem sõjaväeline juhtkond suhtuvad Soome ja eesti salajasse suluplaani äärmise tõsidusega. Eriti efektiivse spionaazi ja luuretegevuse kaudu sai N Liidu juhtkond kätte Soome ja eesti plaanid sulu kavandamiseks ning ka andmed millist relvastust kasutakakse. N Liidu juhtkond teadvustas fakti et Eesti ja Soome koostööl on võimalik sulgeda soomelahe kõige kitsan piirkond. President Päts ja Laidoner oli 1939 aasta suve lõpul aina kinnitanud, ka avalikes seisukohavõttudes, et Esti suudab edn kõigis olukordades kaitsta isegi üksijäetuna. Ilmselt Molotovi-Ribbentropi pakt läi president Pätsi välisppoliitikal jalad alt ja nii kukksid kõik tema illusioonid kokku
Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on 0,55-0,65m lai. Emis sööb ära 2kg jõusööta 8-26 min. Individuaalne söötmine on hea, kuna siis ei söö teised sead toidu eest ära. Emised eelistavad 80% magamisajast olla lamamisalal!! Rühmasulus olles peaks olema 4-10 emist sulu kohta. Peale põrsaste võõrustamist hakkavad emised indlema 4-7 päeva pärast. Sugukuldid peavad regulaarselt jalutama, et mitte rasvuda ja et sperma kvall ei halveneks. Kuldisulud peavad asuma emiste sulgude kõrval, kuna see mõjutab emise inna avaldumist. IMETAVATE EMISTE PIDAMINE *Kuna põrsad imevad tihti, iga tunni järel ja emised on koguaeg pikali, siis on oluline korralik lamamisase. *Imetajaid emiseid söödetakse puderja söögiga
1) siire vokaalilt palataliseeritud konsonandile on pea 2x pikem kui palataliseerimata konsonandile. Palataliseeritud konsonandile eelneva vokaali lõpuosa on i-line 2) palataliseeritud konsonantide formantväärtused on madalamad kui palataliseerituil. Nasaale eristab liikvidatest resoneerumine lisaks suuõõnele ka ninaõõnes. Nasaalide puhul tuleb vaadata rohkem formante kui liikvidate puhul. Klusiilide moodustamisel 3 faasi: sulu moodustamine, hoidmine ja vallandamine. Klusiilide kvaliteedierinevused tulevad esile nii sulu vallandamise faasi kestuses kui siiretes vokaalile: 1) k puhul on F2 siire langev, F3 tõusev 2) p puhul on F2 siirded enamasti tõusvad, langevad o ja u ees 3) t puhul on F2 siirded enamasti langevad, tõvad i, e, ü ees. Frikatiividele on iseloomulik nn valge müra (õhu hõõrdumine vastu kõnetrakti seinu). Müra läbib kõnetrakti, resoneerub ning frikatiiv saab akustilise kvaliteedi.
s=0 Kontroll. Lahend on t=1 s=0 V1= =1 P1 = =1 V1=P1 V2= =1 P2=1 V2=P2 Vastus. Need arvud on t=1 s=0 16.Asendusvõte (võrrandites on sulud) - Ül.942 avada sulud, korrutades sulu ees oleva 3(x+y)=48+2(x-y) arvu läbi sulu iga liikmega; teisendada 2y-2x=132-4(x-y) NB ül teksti järgi peab võrrandid liikmete ümbertõstmise ja siin sulgudes olema + koondamise teel normaalkujule; avaldada teisendan I võrrandi normaalkujule ühest võrrandist üks tundmatu ja 3x+3y=48+2x-2y asendada see teise võrrandisse; lahendada x+5y=48 saadud ühe tundmatuga võrrand ühe teisendan II võrrandi normaalkujule
alusel ja lisatakse nii tekstisiseses viites kui allikate loetelus aastaarvule järjekorda tähistav väiketäht. Nt: 1999a, 1999b. 8.6.1. Trükised 8.6.1.1. Tervikteosed Tervikteoste (raamatute, lõputööde, brosüüride jms) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori perekonnanimi (nimed) esitatakse koos initsiaalidega. Ilmumisaasta esitatakse sulgudes, sulu järel on punkt. Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Pealkiri esitatakse kaldkirjas (italic), alapealkirjad eraldatakse põhipealkirjast kooloniga. Väljaande number antakse sulgudes, vajadusel koos iseloomustusega (3., parand. tr.) (esimese trüki puhul pole vajalik). Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
