peamiseks vedajaks. Google App Engine kasutab programmeerimiskeele Python versiooni 2.5 - kõik platvormile kirjutavad skriptid peavad seega olema antud versiooniga ühilduvad. Mainitud on, et tulevikus võib tekkida ka Python 3 tugi, kuid hetkel tuleb piirduda vaid olemasoleva versiooniga. Üheks peamiseks erisuseks teiste keeltega, näiteks võrrelduna teise levinud veebiprogrammeerimise keelega PHP, on loogiliste sulgude asemel blokkide defineerimine läbi visuaalse treppimise. PHP: while(!$valmis){tee_midagi();} Python: while not valmis: 14 / 55 Google App Engine Andris Reinman tee_midagi() Kuigi PHP-s kasutatakse tihtipeale koodi parema loetavuse nimel samuti sarnast treppimist, siis
ümardame suurusjärgu täpsuseni. St. viga antakse kahe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on 1 või 2 ja ühe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on suurem. Piiriks olev ,,kolm" on parajasti pool suurusjärku. Mõõtarv ümardatakse sama kümnendkohani kui viga. (Kui viga on 0,25, siis mõõtarv ümardatakse sajandikeni; kui viga on 60, siis ümardatakse mõõtarv kümnelisteni). Kui kirjutame absoluutse piirvea, paneme ta koos mõõtarvuga sulgudesse ning sulgude järele mõõtühiku. Kui kasutame tulemuse loetavuse huvides järguliiget (nt. 104), kirjutatakse see väljaspoole sulge enne mõõõtühikut. Usaldusnivoo märgitakse indeksina vea juurde. (Näit. m=(3,25±0,1295%)103 kg).
5. Lineaarne esimest järku võrrand Def 5.1 esimest järku dif.võr on lineaarne kui sel on lineaarne funktsioon y ja selle tuletise y' suhtes y ja y' esinevad vaid esimeses astmes ja nende kordajad sõltuvad vaid x-ist. (5.1) Siin , sest vastasel juhul pole dif.võr. Jagades võrrandi (5.1) mõlemad pooled läbi a(x)-ga, saame: (5.1)' , kus Leiame võrrandi lahendi, otsime korrutist kujul: (5.2) Diferentseerides saame Asendades võrrandisse (5.1)' leiame, et . Võttes ühise teguri sulgude ette, saame: , Et ühe teguri selles korrutises võime vabalt valida, valime selle nii, et: See on eralduvate muutujatega võrrand. Leiame erilahendi See erilahend vastab tingimustele , asendades leitud erilahendi u algsesse võrrandisse, saame: , siit , seega 6. Näited protsessidest, mida kirjeldavad esimest järku dif.võr. Kui mingis protsessid vaadeldav suurus, kasvab või kahaneb kiirusega, mis on võrdne selle suurusega, siis saame võrrandi: (6.1)
ümardame suurusjärgu täpsuseni. St. viga antakse kahe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on 1 või 2 ja ühe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on suurem. Piiriks olev ,,kolm" on parajasti pool suurusjärku. Mõõtarv ümardatakse sama kümnendkohani kui viga. (Kui viga on 0,25, siis mõõtarv ümardatakse sajandikeni; kui viga on 60, siis ümardatakse mõõtarv kümnelisteni). Kui kirjutame absoluutse piirvea, paneme ta koos mõõtarvuga sulgudesse ning sulgude järele mõõtühiku. Kui kasutame tulemuse loetavuse huvides järguliiget (nt. 104), kirjutatakse see väljaspoole sulge enne mõõõtühikut. Usaldusnivoo märgitakse indeksina vea juurde. (Näit. m=(3,25±0,1295%)103 kg).
19. Mis on fokuseerimine ja kuidas see avaldub narratiivses tekstis? 20. Millised on põhilised võimalused tegelaste analüüsiks? 21. Dramaatika ehk draama: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Draama tähistab peamiselt zanrit ( tragöödia, komöödia, draama ), vahel ka põhiliiki ( lüürika, eepika, dramaatika e draama ). Dramaatika on dialoogiline suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne. Autori kommentaarid e remargid on vähemuses ning tegelaskõnest eraldatud kas sulgude või erineva trükikirjaga. Tegelased pöörduvad otse lugeja, vaataja poole- autori, jutustaja kohalolek on varjatud. Kõne on draamas tegevuslik. Draama on orienteeritud teatrile. 22. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused? Draamas ei ole enamasti jutustajat, kes vaataks tegelasi kõrvalt, seletaks lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem
5muutuja funktsiooni Karnaugh' kaart 6muutuja funktsiooni Karnaugh' kaart 7muutuja funktsiooni Karnaugh' kaart 8muutuja funktsiooni Karnaugh' kaart Küsimus 21 Õige Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale ? Karnaugh' kaardi igale ruudule vastab üks konkreetne argumentvektor Vali üks: Tõene Väär LOOGIKAALGEBRA Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Kas järgnev väide on õige või vale: ? Pikk inversioon avaldise mingi osa kohal on samaväärne sulgude olemasoluga avaldise selle osa ümber Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Kas järgnev väide on õige ? Kui mingi avaldise duaalsele kujule leida omakorda edasi selle duaalne kuju, siis on tulemuseks esialgne avaldis. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Leia vastavad (võrdsed) avaldised Vastus 1 vasakpoolne 1
Seejärel visandame ristkülikud iga f (x¿k ) kõrgusega. Järgnevalt on joonisel toodud näide kasutades n=6. 13 JOONIS 3 (P. Dawkins) Selliselt on integraal ligikaudu võrdne vastavate ristkülikute pindalade summaga f ( x ) dx ≈ f (¿ x1 )∆ x+ …+f ( x n)∆ x b ∫¿ a (A. Sauga) Tuues ∆x sulgude ette saame üldistatud Keskpunkti reegli f ( x ) dx ≈ ∆ x ( f (¿ x 1)+…+ f ( x n )) b ∫¿ a (P. Dawkins) Ristkülikvalem on esimest järku täpsusega, ehk | | b Sn−∫ f ( x ) dx ≤C ∆ x a (J. Janno) 14 Trapetsvalem
- Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Mitut võtet korraga ei kasutata. - Ära kujunda teksti tühikute, tabulaatoriklahvi jada v tühjade ridadega. Taande, loetelu, tulba, tabeli jms jaoks on omad tööriistad! - Pane tähele tühikute kasutamist (eriti nt kirjavahemärkide juures). Tühikud Sõnade vahel on igal pool ÜKS tühik. Kirjavahemärgi järel on tühik. NB! Sulgude ja jutumärkide sees märgi kõrval tühikut ei ole. Erista side- ja mõttekriipsu! Mõttekriipsul (pikk kriips) on tühik nii ees kui järel. Sõna ,,kuni" asendab pikk kriips, numbrite vahel ilma tühikuteta (vahemikud: aasta- arvud, kellaajad jne, nt: 19681986, 12.0015.00). Arvväärtuse ja mõõtühiku tähise vahel on tühik; nt: 15 m, 200 g. - NB! Protsendimärk järgneb numbrile vaheta: 30%. Lisaks: 45, kuid 27 C.
aritmeetilise summaga, millele on rakendatud moodulit 2: (0+0)𝑚𝑜𝑑2)=0𝑚𝑜𝑑2=0 ;(0+1)𝑚𝑜𝑑2=1𝑚𝑜𝑑2=1 ;(1+0)𝑚𝑜𝑑2=1𝑚𝑜𝑑2=1 ; (1+1)𝑚𝑜𝑑2=2𝑚𝑜𝑑2=0 . Summa mooduliga 2 on ekvivalentsi inversioon. Omadused 𝑥⊕𝑥=0 𝑥⊕1=𝑥̅ 𝑥⊕0=𝑥 𝑥⊕𝑥̅=1 0⊕1=1 1⊕1=0 1⊕1⊕1=1 DNK/KNK saab TDNK/TKNK kleepimisseadusega nt 𝑥1=𝑥1𝑥2∨𝑥1𝑥2̅ nt 𝑥1=(𝑥1∨𝑥2̅) (𝑥1∨𝑥2) DNK saab KNK-ks sulgude lahtikorrutamise/lahtiliitmise abil. 𝑓0(𝑥1𝑥2)=0 𝑘𝑜𝑛𝑠𝑡𝑎𝑛𝑡 0 𝑓1(𝑥1𝑥2)=𝑥1𝑥2 𝑘𝑜𝑛𝑗𝑢𝑛𝑘𝑡𝑠𝑖𝑜𝑜𝑛 𝑓2(𝑥1𝑥2)=𝑥1→𝑥2̅ 𝑖𝑚𝑝𝑙𝑖𝑘𝑎𝑡𝑠𝑖𝑜𝑜𝑛𝑖 𝑖𝑛𝑣𝑒𝑟𝑠𝑖𝑜𝑜𝑛 𝑓3(𝑥1𝑥2)=𝑥1 𝑒𝑠𝑖𝑚𝑒𝑛𝑒 𝑚𝑢𝑢𝑡𝑢𝑗𝑎
7. Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest. 8. Töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht. 9. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited. 10. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. Arvutil vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele pannakse ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, järele pannakse. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei panda, väljapoole pannakse. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei panda, mõttekriipsu ümber pannakse. 7 ARVUTIL VORMISTAMISE HINDAMINE 1 TIITELLEHT 5 P punkte Kohustuslikud elemendid (pealkiri, töö liik, 1 koostaja nimi, juhendaja nimi, kool, klass, töö
Kokku kulus aega 2,5 h Keskmine kiirus= (100+100 (teepikkuste summa)) /(1/60*100)+(1/120*100) ehk esimese etapiaeg ja teise etapi aeg = 80 km/h Seega õige oli valida harmooniline keskmine kuna aritmeetiline keskmine oleks olnud: 60+120/2=90 km/h VALIMID Valem, kui ei tea üldkogumi suurust: = aritmeetiline keskmine +- usaldatavus (1,96 standard) * sigma/ (ruutjuur)vaatlusobjektide arv n Vastus kirjutada järgmiselt: Vastus: vahemik on (kandiliste sulgude vahele kirjutada number... number), usaldatavusega 95%.
eelnõu keele, vormistuse ja ülesehituse osas. Käesoleva töö autor ei suutnud tuvastada ühtegi normi SHKS-s, mis oleks vastuolus HÕNTE keelenõuetega. SHKS tekst vastab eesti kirjakeele normile, selle keel on selge, ühetähenduslik ja täpne, vastates nii HÕNTE §-le 15. Kindlustamaks terminite ühetähenduslikkust, esitab SHKS § 2 seaduses kasutatud mõistete selgitused, mis järgivad HÕNTE §-s 18 toodut. HÕNTE § 19 lg 1 reguleerib lühendite, sulgude ja tähiste kasutamist: ,,Seaduseelnõu tekstis välditakse lühendeid, sulgusid ja tähiseid." Sulgusid on kasutatud SHKS § 1 lg 2 tekstis, kuid siinkohal tundub, et täpsustava väljendi ,,metsavendlus" sulgudes lisamine on asjakohane, sest aitab mõista seadusandja eesmärki käesoleva normi loomisel. SHKS sisaldab seaduseelnõule kohustuslikest elementidest (HÕNTE § 20) seaduse pealkirja, teksti, märget seaduse vastuvõtmise koha ja aja kohta. Esimeses SHKS avaldatud
LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristallid, mis juhivad valgust. Vedelkristallid võtavad soontega sama suuna ning kuna sooned on risti, siis tekivad keerdunud ahelad. Kui lasta valgust läbi, siis oleks polarisatsioon 90 kraadi. Kui nüüd vedelkristalli mõlemale poole panna elektroodid ja juhtida sealt läbi pinge, siis oleks polarisatsioon endine. Luues 3-kihilise elemendi -> filter (0 pol) valgusallikas vedelkristall filter (0 pol) ja juhtides sealt läbi pinge, siis ei laseks filter valgust läbi. Kui pinge maha keerata, siis oleks polarisatsioon jälle 90 kraadi. LCD kuvarid vajavad valgusallikat. Nt: ekraanitagune peegel (kelladel), ekraanitagune aktiivne valgusallikas, kombineeritud. LED valgusallikaks valgusdiood, mis võimaldab teha õhemaid ekraane (nt läpakas). LEDil halvem kvaliteet, kui LCD, nt väga heleda valguse korral ekraani raske näha. ...
viga antakse kahe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on 1 või 2 ja ühe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on suurem. Piiriks olev ,,kolm" on parajasti pool suurusjärku. Mõõtarv ümardatakse sama kümnendkohani kui viga. (Kui viga on 0,25, siis mõõtarv ümardatakse sajandikeni; kui viga on 60, siis ümardatakse mõõtarv kümnelisteni). Kui kirjutame absoluutse piirvea, paneme ta koos mõõtarvuga sulgudesse ning sulgude järele mõõtühiku. Kui kasutame tulemuse loetavuse huvides järguliiget (nt. 104), kirjutatakse see väljaspoole sulge enne mõõõtühikut. Usaldusnivoo märgitakse indeksina vea juurde. (Näit. m=(3,25±0,1295%)103 kg). DEFINITSIOONID Loeng 1 · Naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja);
Kuna punkti M kaugus sirgest y = kx + b v~ordub l~oigu MP pikkusega |MP|, saame lim x |MP| = 0. ¨ Uhtlasi n¨aeme jooniselt, et |MN| = |MP| /cos , kus on asu¨mptoodi t~ousunurk. Kuna j¨a¨ab muutumatuks protsessis x , siis lim x |MN| = lim x |MP| /cos = 1 /cos lim x |MP| = 0 Edasi paneme t¨ahele, et |MN| v~ordub funktsioonide f(x) ja kx + b v¨a¨artuste vahega, st |MN| = f(x) - kx - b. Seega lim x [f(x) - kx - b] = 0 Tuues x sulgude ette saame lim x x *(f(x)/ x)- k (b/ x)= 0. Selles valemis oleva korrutise x * (f(x)/ x)- k (b/ x) esimene tegur x l¨aheneb l~opmatusele, kuid korrutis ise l¨aheneb nullile. J¨arelikult peab teine tegur l¨ahenema nullile, st lim x (f(x)/ x)- k (b/ x)= 0. Selles avaldises b /x 0, kui x . Seega lim x(f(x)/ x- k)= 0 ehk lim x f(x)/ x- k = 0 ehk k = lim x f(x)/ x b = lim x [f(x) - kx]. Kokkuv~ottes oleme t~oestanud j¨argmise teoreemi: Teoreem 4.8
') if len(kuupaevList) < 2: kuupaevList = kuupaev.split('-') return kuupaevList[2] + ". " + kuud[int(kuupaevList[1])-1] + " " + kuupaevList[0] if int(kuupaevList[1]) < 1 or int(kuupaevList[1]) > 12: return "Ebakorrektne!" return kuupaevList[0] + ". " + kuud[int(kuupaevList[1])-1] + " " + kuupaevList[2] 5. Värvid¶ Aadressilt http://wiki.tcl.tk/16166 leiad loetelu värvinimedest, mida turtle moodul tunnistab (mitmesõnalised värvinimed on pandud loogeliste sulgude vahele, neid võid lihtsuse mõttes ignoreerida). Kirjuta programm, mis kilpkonna abil näitab võimalikult suurt osa neist värvidest, näiteks värvid antud loetelu keskosast, kus pole mitmesõnalisi nimesid: import turtle colors = ["LISA SIIA LISTI LEHELT SAADUD VÄRVIDE NIMED"] #'snow', 'ghost', 'white', jne... angle = 360 / len(colors) radius = 200 turtle.speed('fastest') for color in colors: try: turtle.pencolor(color) except: print(color + " ei sobi!")
ning k-permutatsioone Kombinatsioonid- k-kombinatsiooniks nimetatakse hulga A igat k-elemendilist alamhulka. (Nt. hulk[3] 2-kombinatsioonid: {12,13,23}). *Arvutada saab: [4]. Binoomi valem. Pascali kolmnurk. *Kombinatsioonide arvu tähist nimetatakse sageli ka binoomkordajaks. See tulenebgi aga (Newtoni) binoomivalemist. Binoomi valem-Valem, mis esitub kujul , ning sisuliselt kujutab ta endast ,,summa ruudu valemit" astmel n. Selgub aga, et binoomivalemi sulgude avamisega saame sellise üksliikmete summa, kus iga liikme kordaja e. binoomkordaja vastab sisuliselt kombinatsioonide arvule , kus k on konkreetse üksliikme x'i aste ning n on algse sulgavaldise aste. Näiteks: Toetused aga multinoomvalemile, saaksime binoom-koefitsente välja arvutada ka valemi abil, kus k1 on üksliikme esimese kordaja aste, k2 aga teise kordaja aste. Omadusi: *Binoomkordajad on sümmeetrilised alumise indeksi suhtes:
kui seda on ikkagi tehtud, siis tuuakse kirjanduse loendis ära kaudselt viidatud allikate täiskirjed koos märkusega, millist otsest allikat on kasutatud (kaudsed allikad on Kask, 2001 ja Newton, 1987 ning otsesed Kuusk, 2002 ja Rattiste, 1996). Kui viidataval allikal puuduvad üheselt mõistetavad autorid, viidatakse sellele pealkirja maksimaalselt 2-3 esimese sõna ning aastaarvu abil: Pedeli jõgi on 53 km pikk (Eesti jõgede ..., 2001) 3.1.2. Numbriline viitamine Tekstisiseste kandiliste sulgude vahele kirjutatakse kirjandusallika(te) järjekorranumber(id): ... on tõestatud [8] ...; või ... käsitletavat probleemi on uuritud varemgi [2, 4, 10]; või: Kask ja Kuusk [4, 10] on tõestanud ... 3.2. Kirjanduse loetelu Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas tähestikulist bibliokirjete järjekorda (geoökoloogia, bioloogia, keskkonnakorraldus, keemia) või nummerdatud bibliokirjete järjekorda (füüsika, keemia). Nummerdatud loetelus on kirjed viitamise järjekorras
tigimuslikult. Sel lausel on kaks kuju. Esiteks: if (tingimusavaldis) lause1 tingimusavaldiseks on võrdlus, mille väärtuseks on kas true või false. Kui võrdluse tulemus on tõene siis on väärtuseks true ja täidetakse lause1. Vastasel juhul on tingimusavaldise väärtuseks false ning lauset lause1 ei täideta. Näiteks: if (x == 0) // Kui muutuja x väärtus on 0, x = 1; // siis omistada x -i väärtuseks 1. Kui lauseid on rohkem kui üks, siis tuleb asetada need loogeliset sulgude vahele: if (tingimusavaldis) { lause1; lause2; lause3; } Teine if lausese kuju sisaldab else osa, mis täidetakse siis, kui tingimusavaldise väärtuseks onfalse. Süntaks on: if (tingimusavaldis) lause1 else lause2; Kui tingimusavaldise väärtuseks on true, siis täidetakse lause1, kui tingimusavaldis on väär siis täidetakse lause2. Selline näide on toodud eespool tõeväärtuse punktis. else/if lause. else/if lause on if lausete seeria, kus igale else osale järgneb if lause.
vi.4. Tähistame punkti M ristprojektsiooni sirgel y=kx+b tähega P. Kuna punkti M kaugus sirgest y=kx+b võrdub lõigu MP pikkusega saame: Kuna jääb muutumatuks piirpotsessis , siis: a.vi.5. =0 võrdub funktsioonide f(z) ja kx+b väärtuste vahega, st a.vi.6. Seega: a.vi.7. Tuues x sulgude ette saame: a.vi.8. Selles valemis oleva korrutise esimene tegur (x) läheneb lõpmatusele, kuid korrutis ise läheneb nullile. Järelikult peab teine tegur lähenema nullile: a.vi.9. Selles avaldises , kui . Seega: a.vi.10. Võrdusest saame veel: 11. Algfunktsiooni definitsioon. Sõnastada ja tõestada teoreem algfunktsioonide üldavaldiste kohta
Näide 5. Esitame algebralisel kujul arvu 4(cos 30° + i sin 30°). tulemuseks saame sellise avaldise, mida üldjuhul pole võimalik lihtsustada. Liidame Leiame reaalosa a ja imaginaarosa b: näiteks arvud 4(cos 11° + i sin 11°) ja 2(cos 31° + i sin 31°). Pärast sulgude avamist a = r cos = 4·cos 30° = 2 3 ja b = r sin = 4·sin 30° = 2. saame tulemuseks Seega 4(cos 30° + i sin 30°) = 2 3 + 2i. 4cos 11° + 4 i sin 11° + 2cos 31° + 2i sin 31°. Saadud avaldist ei saa lihtsustada, seepärast kompleksarvude liitmisel ja lahutamisel ei Näide 6
kuid näites seda ei kontrollita). Näide illustreerib ka, kuidas joonestuspaketi AutoCAD ühe käsu võib jaotada AutoLISP-keelse protseduuri mitmesse lausesse. (command "3DPOLY" ;käsu käivitamine (foreach z xyz (command z)) ;lülide joonestamine (command "") ;käsu lõpetamine Hiljutine näiterida sisaldas suhteliselt palju sulge. Avavate ja sulgevate sulgude tasakaal peab protseduuris olema õige: mõlemaid sulge peab olema ühepalju (sõnede koosseisu kuuluvad sulud ei lähe muidugi arvesse). Selle nõude rikkumisel on protseduur vigane ja teda ei saa laadida, ammugi mitte täita. "Silma järgi" on sulgude paigutuse korrektsust tihti raske hinnata. Praktilise soovitusena võib pakkuda meetodi, kus "kahtlasel" real paiknevate sulgude juurde kirjutatakse indeksid nii, et koos avavate sulgudega numeratsioon kasvab
· Kasuta ühesugust ajavormi · Väldi liigseid kordusi · Otsene kõne on selgem kui kaudne · Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada · Ära kasuta liiga pikki lauseid · Kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid Arvutil vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib üks tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei jäeta, kirjavahemärgi järele pannakse üks tühik. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. · Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja sekundi tähis (n.18%, 6° sooja); erandit ei kasutata kui tähis kuulub loogiliselt järgneva sümboli juurde (n.: 8 °C). · Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale 10
Seega on m¨a¨aratud integraal ligikaudu v~ordne trapetsite P QRS pindalade summaga, st b y0 + y1 y1 + y2 yn-1 + yn f (x)dx S1 + S2 + . . . + Sn = ·h+ ·h+. . .+ · h. a 2 2 2 17 h V~ottes sulgude ette, saame ligikaudse valemi 2 b h f (x)dx (y0 + 2y1 + 2y2 + . . . + 2yn-1 + yn ), (5.17) a 2 mida nimetatkse trapetsvalemiks. Paneme t¨ahele, et saadud valemis k~oik funktsiooni v¨aa¨rtused esinevad kahekordselt, va funtsiooni v¨aa¨rtused integ- reerimisl~oigu otspunktides y0 = f (a) ja yn = f (b).
Draama võib tähistada zanri (tragöödia, draama, komöödia), põhiliiki (lüürika, eepika, dramaatika). Täpne tähendus selgub kontekstis. Aristotelese järgi on näitekunst saanud nimeks draama, kuna see jäljendab tegutsevaid inimesi tegelikkus on näitekunsti oluline tunnus. Võib oletada, et dramaatika on välja kasvanud rituaalist mõlema aluseks on tegus, sooritus. Dramaatika on dialoogiline tekst on tegelaste otsekõne. Autori remargid on vähemuses ning on eraldaud sulgude või erineva fondiga. Monodraama koosneb vaid ühe tegelase kõnest Autori kohalolek on näidendites varjatud tegelased pöörduvad otse vaataja poole. Eranditeks on teosed, kus tegevust juhib üks tegelane jutustaja ntks. Kõne on tegevuslik rääkimise situatsioon mõjutab tegelasi ja tegevust, samas sooritatakse kõne abil tegusid ehk kõne akte, mis muudavad olukorda. Seega on tegutsemine ka sõnaline.
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
1𝑚𝑜𝑑2 = 1 ; (1 + 1)𝑚𝑜𝑑2 = 2𝑚𝑜𝑑2 = 0 . Summa mooduliga 2 on ekvivalentsi inversioon. Omadused 𝑥 ⊕ 𝑥 = 0 𝑥 ⊕ 1 = 𝑥̅ 𝑥 ⊕ 0 = 𝑥 𝑥 ⊕ 𝑥̅ = 1 0 ⊕ 1 = 1 1 ⊕ 1 = 0 1 ⊕ 1 ⊕ 1 = 1 DNK/KNK saab TDNK/TKNK kleepimisseadusega nt 𝑥1 = 𝑥1 𝑥2 ∨ 𝑥1 ̅̅̅ 𝑥2 nt 𝑥1 = (𝑥1 ∨ ̅̅̅)(𝑥 𝑥2 1 ∨ 𝑥2 ) DNK saab KNK-ks sulgude lahtikorrutamise/lahtiliitmise abil. 𝑓0 (𝑥1 𝑥2 ) = 0 𝑘𝑜𝑛𝑠𝑡𝑎𝑛𝑡 0 𝑓1 (𝑥1 𝑥2 ) = 𝑥1 𝑥2 𝑘𝑜𝑛𝑗𝑢𝑛𝑘𝑡𝑠𝑖𝑜𝑜𝑛 𝑓2 (𝑥1 𝑥2 ) = ̅̅̅̅̅̅̅̅̅̅ 𝑥1 → 𝑥2 𝑖𝑚𝑝𝑙𝑖𝑘𝑎𝑡𝑠𝑖𝑜𝑜𝑛𝑖 𝑖𝑛𝑣𝑒𝑟𝑠𝑖𝑜𝑜𝑛 𝑓3 (𝑥1 𝑥2 ) = 𝑥1 𝑒𝑠𝑖𝑚𝑒𝑛𝑒 𝑚𝑢𝑢𝑡𝑢𝑗𝑎
..akik ... anin . ( i1 , i2 , ... , in ) S n Selles summas on n! liidetavat. Valime summast (1) välja liidetavad, milles on tegurina k-nda rea esimene element ak1 , s.t. liidetavad, mis vastavad substitutsioonidele i1 , ... , ik , ... , in , kus ik = 1 . Kuna selliseid substitutsioone on ( n - 1) ! tükki, siis on summas (1) ( n - 1) ! liidetavat, mis sisaldavad tegurina k-nda rea esimest elementi ak1 . Võttes nendest liidetavatest ühise teguri ak1 sulgude ette ja tähistades sulgudesse jäävate arvude summat Ak 1 , on tegurina elementi ak1 sisaldavate liidetavate summa avaldises (1) avaldatav kujul ak1 Ak 1 . Analoogselt on k-nda rea järgmist elementi ak 2 ( n - 1) ! ja nende liidetavate summa on avaldatav kujul ak 2 Ak 2 . Nii saadakse k-nda rea iga elemendi jaoks ( n - 1) ! liidetavat sisaldavate liidetavate arv summast (1). Need liidetavad on erinevad ja nende arv on ( n - 1) ! n = n !
Kasuta ühesugust ajavormi Väldi liigseid kordusi Otsene kõne on selgem kui kaudne Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada Ära kasuta liiga pikki lauseid Kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid Arvutil vormistamisel: Iga kahe sõna vahele käib üks tühik. Kirjavahemärkide ette tühikut ei jäeta, kirjavahemärgi järele pannakse üks tühik. Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nur- gaminuti ja –sekundi tähis (n.18%, 6° sooja); erandit ei kasutata kui tähis kuulub loogili- selt järgneva sümboli juurde (n.: –8 °C). Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale 10
numbrite osalt) ja andmete ühendamist (&). Hind 5.00 Tehete järjekord: protsent, astendamine, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine. Valemis saab kasutada lahtri aadresse, Pikkus Laius konstante, protsente, teksti jne. 6.00 5.00 Tekst peab valemis olema jutumärkides. 7.20 4.90 Tehete järjekorda muudetakse sulgude abil. 5.24 4.80 Valemit näed sisestamise järel vaid 6.47 5.23 sisestusribal, lahtris kuvatakse tulemus. Kopeerimiseks vii kursor lahtri alumisse 8.50 7.40 parempoolsesse nurka (hiire tähis peab 6.20 4.45 muutuma mustaks plussmärgiks) ning vea veeru Kokku: lõpuni.
lim|MP| = 0 . (4.2) x Ühtlasi näeme jooniselt, et |MN| = |MP| /cos , kus on asümptoodi tõusunurk. Kuna jab muutumatuks protsessis x , siis (4.2) põhjal lim|MN| = lim |MP| /cos = 1 lim |MP| = 0 (4.3) x x cos x Edasi paneme tähele, et |MN| võrdub funktsioonide f(x) ja kx + b väärtuste vahega, st |MN| = f(x) - kx - b. Seega võrduse (4.3) põhjal Lim[f(x) - kx - b] = 0 (4.4) x. Tuues x sulgude ette saame Lim x [f(x) - k - b]= 0 x x x Selles valemis oleva korrutise x·[f(x)- k b] x x esimene tegur x läheneb lõpmatusele, kuid korrutis ise läheneb nullile. Järelikult peab teine tegur lähenema nullile, st lim [f(x)- k - b]= 0 . x x x Selles avaldises b 0, kui x . Seega x lim [f(x)- k]= 0 ehk lim f(x)- k = 0 ehk k = lim f(x) (4.5) x x x x x x
Lim[f(x) - kx - b] = 0 (4.4) ba F(x)dx + ab F(x)dx. Kuid kunasel juhul on kogu läbitud teepikkus võrdne nulliga, kehtib võrdus baF(x)dx + x. abF(x)dx = 0. Tuues x sulgude ette saame 5. ca f(x)dx = ba f(x)dx + cb f(x)dx. Lim x [f(x) - k - b]= 0 Põhjendus. Jõu F(x) poolt tehtud tööd liikumisel punktist a punkti b ning punktist b punkti c on vastavalt ba F(x)dx ning
j) (b + 1) 3 = b 3 + 3b 2 + 3b + 1 (1 - 2 x) 3 = 1 - 3 × 2 x + 3 × 4 x 2 - (2 x) 3 = n) 1 - 6 x + 12 x 2 - 8 x 3 = -8 x 3 + 12 x 2 - 6 x + 1 380 Tegurda hulkliige (NB!kasutan abivalemeid) a) x 2 - 25 = ( x - 5)( x + 5) b) x 2 -10 x + 25 = ( x - 5) 2 d) a 2 + 4a + 4 = ( a + 2) 2 f) a 3 + 4a + 4 = (a + 2) 2 i) 27 + x 3 = 33 + x 3 = (3 + x)(9 - 3x + x 2 ) j) x 3 + 6 x 2 + 12 x + 8 = ( x + 2) 3 n) 27 - 27 x + 9 x 2 - x 3 = (3 - x) 3 382 Taanda hulkliige, selleks too ühine tegur sulgude ette. a) 3 x 2 + 6 x + 3 = 3 = 3( x 2 + 2 x + 1) = 3( x + 1) 2 b) 5a 2 -10a + 5 = 5(a 2 - 2a +1) = 5(a -1) 2 d) - x 2 -10 x - 25 = -( x 2 + 10 x + 25) = -( x + 5) 2 g) 3u 2 -12u = 3u (u - 4) h) 6 - 24 x 2 y 2 = 6(1 - 4 x 2 y 2 ) = 6(1 - 2 xy )(1 + 2 xy ) j) 5 x 5 - 20 x 3 y 2 = 5 x 3 ( x 2 - 4 y 2 ) = 5 x 3 ( x + 2 y (( x - 2 y ) k) a 2 x 2 - 2a 2 xb + a 2 b 2 = a 2 ( x 2 - 2 xb + b 2 ) = a 2 ( x - b) 2 l) - at 2 - 2at - a = -a (t 2 2a +1) = -a (t +1) 2
Nt kalad, roomajad, sammaltaimed ja protistid. Polüfüleetiline rühm – rühmast puudub ühine eellane. Nt lendavad selgroogsed ja vetikad. Fülogeneesipuu konstrueerimisel on olulised monofüleetilised rühmad! 13. Puu esitamine graafina ja Newicki formaadis. Graafi moodustavad sõlmed ja harud. Kaht lähestikku asetsevat sõlme ühendab üks haru. Newicki formaadis esitatakse puu lineaarsel kujul. Iga sisesõlm esitatakse sulgude paarina, milles on kõik selle sõlme järglased. Lisada võib ka harude pikkused. 14. Iseloomustage erinevaid puude tüüpe (kladogramm, fülogramm, ultramõõduline puu). Kladogramm on kõige lihtsam, mis esitab ainult põlvnemissuhted. Fülogrammil on kujutatud ka põlvnemissuhted ning lisaks on harudel näidatud evolutsiooniliste muutuste kulg – muutuste hulk harus. Ultramõõduline puu eeldab et evolutsioonikiirus kõigis harudes on olnud ühesugune, konstantne
i) ( y 1)( y 2 y 1) y 3 1 j) (b 1) 3 b 3 3b 2 3b 1 (1 2 x) 3 1 3 2 x 3 4 x 2 (2 x) 3 n) 1 6 x 12 x 2 8 x 3 8 x 3 12 x 2 6 x 1 380 Tegurda hulkliige (NB!kasutan abivalemeid) a) x 2 25 ( x 5)( x 5) b) x 2 10 x 25 ( x 5) 2 d) a 2 4a 4 ( a 2) 2 f) a 3 4a 4 (a 2) 2 i) 27 x 3 33 x 3 (3 x)(9 3 x x 2 ) j) x 3 6 x 2 12 x 8 ( x 2) 3 n) 27 27 x 9 x 2 x 3 (3 x) 3 382 Taanda hulkliige, selleks too ühine tegur sulgude ette. a) 3 x 2 6 x 3 3 3( x 2 2 x 1) 3( x 1) 2 b) 5a 2 10a 5 5( a 2 2a 1) 5(a 1) 2 d) x 2 10 x 25 ( x 2 10 x 25) ( x 5) 2 g) 3u 2 12u 3u (u 4) h) 6 24 x 2 y 2 6(1 4 x 2 y 2 ) 6(1 2 xy )(1 2 xy ) j) 5 x 5 20 x 3 y 2 5 x 3 ( x 2 4 y 2 ) 5 x 3 ( x 2 y (( x 2 y ) k) a 2 x 2 2a 2 xb a 2 b 2 a 2 ( x 2 2 xb b 2 ) a 2 ( x b) 2 l) at 2 2at a a (t 2 2a 1) a (t 1) 2
i) ( y 1)( y 2 y 1) y 3 1 j) (b 1) 3 b 3 3b 2 3b 1 (1 2 x) 3 1 3 2 x 3 4 x 2 (2 x) 3 n) 1 6 x 12 x 2 8 x 3 8 x 3 12 x 2 6 x 1 380 Tegurda hulkliige (NB!kasutan abivalemeid) a) x 2 25 ( x 5)( x 5) b) x 2 10 x 25 ( x 5) 2 d) a 2 4a 4 ( a 2) 2 f) a 3 4a 4 (a 2) 2 i) 27 x 3 33 x 3 (3 x)(9 3 x x 2 ) j) x 3 6 x 2 12 x 8 ( x 2) 3 n) 27 27 x 9 x 2 x 3 (3 x) 3 382 Taanda hulkliige, selleks too ühine tegur sulgude ette. a) 3 x 2 6 x 3 3 3( x 2 2 x 1) 3( x 1) 2 b) 5a 2 10a 5 5( a 2 2a 1) 5(a 1) 2 d) x 2 10 x 25 ( x 2 10 x 25) ( x 5) 2 g) 3u 2 12u 3u (u 4) h) 6 24 x 2 y 2 6(1 4 x 2 y 2 ) 6(1 2 xy )(1 2 xy ) j) 5 x 5 20 x 3 y 2 5 x 3 ( x 2 4 y 2 ) 5 x 3 ( x 2 y (( x 2 y ) k) a 2 x 2 2a 2 xb a 2 b 2 a 2 ( x 2 2 xb b 2 ) a 2 ( x b) 2 l) at 2 2at a a (t 2 2a 1) a (t 1) 2
Algul tuleb määrata, millisest tüübist andmeid massiivi pannakse ning mitu kohta elementide jaoks massiivis on. Järgnevas näites tehakse massiiv kolme täisarvu hoidmiseks. Kusjuures nagu C-programmeerimiskeele sugulastele kombeks on, hakatakse elemente lugema nullist. Nii et kolme massiivielemendi puhul on nende järjekorranumbrid 0, 1 ja 2. Tahtes väärtusi sisse kirjutada või massiivist lugeda, tuleb selleks kirja panna massiiv nimi (praeguse juhul m) ning selle taha kandiliste sulgude sisse järjekorranumber, millise elemendiga suhelda tahetakse. using System; class Massiiv1{ public static void Main(string[] arg){ int[] m=new int[3]; m[0]=40; m[1]=48; m[2]=33; Console.WriteLine(m[1]); } } /* C:Projectsomanaited>Massiiv1 48 */ Tsükkel andmete kasutamiseks Massiivi kõikide elementidega kiiresti suhtlemisel aitab tsükkel. Siin näide, kuidas arvutatakse massiivi elementidest summa. Algul võetakse üks abimuutuja nulliks ning siis
arvu vahega (vastavalt B ja D) dN/dt = B – D. Sündide ja surmade koguarv sõltub seejuures mõistagi populatsioonitihedusest – mida rohkem isendeid, seda rohkem sünde ja seda rohkem surmasid toimub ajaühikus. Olenevalt liigi paljunemiskiirusest ja suremusest tuleb siin mängu võtta ka liigiomased sünni- ja surmakoefitsiendid ehk -parameetrid (vastavalt b ja d): dN/dt = bN – dN. Tuues parameetrid sulgude ette ja tähistades nende vahet uue liigiomase koefitsiendiga r = (b – d), saame: dN/dt = rN, kus r on erikasvukiirus ehk sisemine kasvukiirus ehk biootiline potentsiaal, mis näitab liigi võimet ajaühikus ühe populatsiooniliikme kohta järglasi toota. Parameeter r on alati positiivne arv, sest igal bioloogilisel liigil on potentsiaali rohkem lapsi teha kui isendeid vanaduse tõttu loomulikult sureb. Võrrandit (7) nimetatakse populatsiooni piiramatu kasvu võrrandiks ehk
Kiilud on väga sageli vaeglaused, nt Küll on lugu, niit jälle otsas! Saatke, palun, mulle kiri! Oma Lancia juhtimisega ei tulnud toime Jaan Ratas (Laulupeo 3). Teie, tähendab, olete ka üliõpilane. (Kiil tähendab on muutunud parasiitväljendiks ja seetõttu püütagu seda võimalikult vähe kasutada.) Ainult vaeglause kujul esinevad kiilu eriliigid -- üte ja hüüund. Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. 1. Komadegaeraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta. 2. Mõttekriipsudegaeraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause. 3.Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms 48. Mis liikidesse jagunevad lauselühendid?
Sidekriipsule paarissõnades, kaksiknimedes, tähe/numbri ja sõna kokkukirjutistes ei eelne ega järgne tühikut. Näiteid: Väike-Maarja, edasi-tagasi, ostu-müügileping, C-vitamiin, de-mitmus, 40-aastane Sidekriips, mis märgib liitsõnas korduvat ees- või järelosa, on tühikuta oma täiend- või põhisõna küljes, sellele aga järgneb/eelneb tühik. Näiteid: alg- ja põhikool, sünnisaasta, -kuu ja -päev, ees- ja perekonnanimi Sulgude või jutumärkide ja nende sees oleva teksti vms vahele ei jäeta tühikuid. Näiteid: Koosolek toimub 25. märtsil (teisipäev). Ilmus romaan „Tormine meri“. 3.3. Lõputöö kujundamine 3.3.1. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimi: lehe ülaservas, joondatud keskele, tähesuurus 14 p; töö pealkiri: umbes lehe esimese kolmandiku lõpus, joondatud keskele, läbivad suurtähed, paks kiri (Bold), tähesuurus 18 p;
(2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. (3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. 48 A. Kiris. A. Kukrus. P. Nuuma. E. Oidermaa. Õigusõpetus. Külim. Lk. 44. 25 Määruse § 17 lõige 1 ütleb expressis verbis, et välditakse lühendite, sulgude ja tähiste kasutamist. Antud paragrahvi vastavust võiks KarS'i puhul kinnitada, et ei esine lühendeid, sulge ega tähiseid. Olukorra muudab aga mittevastavaks, kui arvesse võtta ka kõnealuse määruse paragrahvi teine lõige, mis näeb ette, et eelnõu tekstis kirjutatakse sõna ,,paragrahv" välja juhul, kui sellele ei järgne numbrit, lause esimese sõnana, samuti muutmise seaduses muutmisvormeli esimese sõnana. Eelpool välja toodud lõike vastu on eksitud KarS'is üsna
Kuna punkti M kaugus sirgest y = kx + b võrdub lõigu MP pikkusega |MP|, saame lim x→∞ |MP| = 0. Ühtlasi näeme jooniselt, et |MN| = |MP| /cosα , kus α on asümptoodi tõusunurk. Kuna α j¨a¨ab muutumatuks protsessis x → ∞, siis lim x→∞ |MN| = lim x→∞ |MP| /cosα = 1 /cosα lim x→∞ |MP| = 0 Edasi paneme tähele, et |MN| võrdub funktsioonide f(x) ja kx + b väärtuste vahega, st |MN| = f(x) − kx − b. Seega lim x→∞ [f(x) − kx − b] = 0 Tuues x sulgude ette saame lim x→∞ x *(f(x)/ x)− k –(b/ x)= 0. Selles valemis oleva korrutise x * (f(x)/ x)− k –(b/ x) esimene tegur x läheneb lõpmatusele, kuid korrutis ise läheneb nullile. Järelikult peab teine tegur lähenema nullile, st lim x→∞ (f(x)/ x)− k –(b/ x)= 0. Selles avaldises b /x → 0, kui x → ∞. Seega lim x→∞(f(x)/ x− k)= 0 ehk lim x→∞ f(x)/ x− k = 0 ehk k = lim x→∞ f(x)/ x b = lim x→∞ [f(x) − kx].
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
(1.16) 8. Distributiivsusseadus (sulgude avamise seadus). Argumentide loogilist summat võib loogiliselt korrutada argumendiga a või korrutada esmalt kõiki argumente a-ga ning seejärel need korrutised loogiliselt liita. Argumentide loogilisele korrutisele võib liita argumendi a või esmalt liita loogiliselt kõikidele argumentidele a ning seejärel need summad loogiliselt korrutada. Kui esimene teisendus vastab sulgude avamisele arvude algebras, siis teine on rakendatav üksnes loogikaalgebras a ⋅ (b + c ) = a ⋅ b + a ⋅ c; 22 a + b ⋅ c = (a + b ) ⋅ (a + c ). (1.17) 23 9. Absorbtsiooni- ehk neelduvusseadused. Kui kahe argumendi loogilist summat, kus üheks argumendiks on a, korrutada sama argumendiga a, siis teine argument neeldub ning tulemiks on samuti a
põhiseaduse täiendamise seaduse § 1, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Euroopa Liidu ja Eesti õigusruumi suhe Põhiseaduse täiendamise seadus (PSTS) PSTS jõustumisega tekkis üheainsa põhiseaduse asemele konstitutsiooniliste aktide süsteem. PSTS on muutnud kogu põhiseadust ehk Eesti konstitutsiooni I akti, mille pealkiri on "Põhiseadus". PSTS on nö sulgude ees: temaga tuleb läbi võrrelda iga PS säte, vastuolu korral kohaldatakse ühinemislepingus ning aluslepinguis öeldut. Nt õigusaktide kehtivus ning kohaldamine ja § 3, erakondadesse kuulumise õiguse reserveerimine üksnes kodanikele ja § 48, euro käibelevõtt ja § 111 "Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel põhiseaduse § 162 alusel Eesti
terminil võib olla mitu tähendust, lisatakse termini määratlusse väljend „käesoleva seaduse tähenduses”. Kui terminit kasutatakse vaid eelnõu mõne jaotusüksuse piires, siis lisatakse asjakohane väljend. (7) Kui eelnõusse sobiv termin on juba teises seaduses määratletud, siis õigusselguse eesmärgil võib viidata sellele seadusele, mille tähenduses terminit kasutatakse. § 19. Lühendite, sulgude ja tähiste kasutamine (1) Seaduseelnõu tekstis välditakse lühendeid, sulgusid ja tähiseid. (2) Eelnõu tekstis kirjutatakse sõna „paragrahv” välja juhul, kui sellele ei järgne numbrit, lause esimese sõnana, samuti muutmise seaduses muutmisvormeli esimese sõnana. Muul juhul kasutatakse paragrahvitähist. (3) Paragrahvitähisele lisatakse sobiv käändelõpp. Ainsuse omastavas ja osastavas käändes paragrahvitähisele tüvevokaali ei lisata.
I LOENG Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas. Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida. Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada argumentides, sest lihtne põhja lasta see argument. Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas Millised õigussüsteemid on o...
Algul tuleb määrata, millisest tüübist andmeid massiivi pannakse ning mitu kohta elementide jaoks massiivis on. Järgnevas näites tehakse massiiv kolme täisarvu hoidmiseks. Kusjuures nagu C-programmeerimiskeele sugulastele kombeks on, hakatakse elemente lugema nullist. Nii et kolme massiivielemendi puhul on nende järjekorranumbrid 0, 1 ja 2. Tahtes väärtusi sisse kirjutada või massiivist lugeda, tuleb selleks kirja panna massiivi nimi (praeguse juhul m) ning selle taha kandiliste sulgude sisse järjekorranumber, millise elemendiga suhelda tahetakse. using System; class Massiiv1{ public static void Main(string[] arg){ int[] m=new int[3]; m[0]=40; m[1]=48; m[2]=33; Console.WriteLine(m[1]); } } /* C:Projectsomanaited>Massiiv1 48 */ Tsükkel andmete kasutamiseks Massiivi kõikide elementidega kiiresti suhtlemisel aitab tsükkel. Siin näide, kuidas arvutatakse massiivi elementidest summa
· f9 - ekvivalentsi- ehk samaväärsusfunktsioon, x1 x2 ehk x1 x2 · f10 - argumendi inversioon x2 · f11 - pöördimplikatsioon x2 x1 · f12 - argumendi inversioon x1 · f13 - implikatsioon x1 x2 9 · f14 - Shefferi kriips, Shefferi funktsioon, x1 & x2 ehk x1 x2 · f15 - konstant 1 Enamkasutatavate tehete prioriteet (tähtsus), mis määrab sulgude kasutamise vajaduse loogikaavaldistes: , & , , , Loogika põhiseadused · Idempotentsusseadused x&x=x xx=x · Kommutatiivsusseadused x1 & x2 = x2 & x1 x1 x2 = x2 x1 · Assotsiatiivsusseadused (x1 & x2 ) & x3 = x1 & (x2 & x3 ) (x1 x2 ) x3 = x1 (x2 x3 ) · Distributiivsusseadused x1 & ( x2 x3 ) = x1 & x2 x1 & x3 x1 ( x2 & x3 ) = ( x1 x2 ) & ( x1 x3 ) · Topelteituse seadus x = x · De Morgani seadused x1 & x2 = x1 x2 x1 x2 = x1 & x2 · Kleepimisseadused
Vastavalt Newtoni II seadusele r r r r r r m1 a = P1 + T m 2 a = P2 + T . Võttes kiirenduse suuna positiivseks, saame nendest m1 a = P1 - T m 2 a = T - P2 . 18 Kiirenduse leidmiseks tuleb võrranditest elimineerida niidi tõmme T. Selleks liidame ülemiste võrrandite vastavad pooled. Tulemuseks saame m1 a + m 2 a = P1 - P2 . Asendades P1 = m1 g ja P2 = m 2 g ning võttes kiirendused sulgude ette (m1 + m2 ) a = (m1 - m 2 ) g saame kiirenduse m1 - m2 a= g . m1 + m 2 Asendades arvandmed, saame koormuste kiirenduseks 2 -1 a=( 9,8 ) m / s 2 = 3,3 m / s 2 . 2 +1 Vastus: koormused hakkavad liikuma kiirendusega 3,3 m / s 2 . Seejuures liigub suurema massiga koormus alla ja väiksema massiga koormus üles (meie oletus kehade liikumise kohta oli õige, kuna kiirenduse väärtus tuli positiivne). Lahendus 2.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
