Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sulgude" - 182 õppematerjali

thumbnail
15
doc

Jäävusseadused

4 dm M + m - dm vg + v v + dv Et süsteemile välisjõude eelduse põhjal ei mõjunud, siis impulsi jäävuse põhjal p = p0 , kolme viimast valemit kokku võttes saame siit pärast sulgude avamist ja sarnaste liidetavate koondamist vahetulemuse ( M + m) dv = -v g dm . Siin oleme sulgude avamisel jätnud arvestamata liidetava dmdv kui teist järku lõpmata väikese suuruse. Minnes üle vektorite moodulitele arvestame, et vektorid dv ja v g on vastassuunalised, mistõttu saame pärast muutujate eraldamist...

Füüsika
238 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...

Soojusautomaatika
106 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Soovitusi uurimustööks

ülemisega töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt, vastava lehe ülaosa jäetakse 5 cm ulatuses tühjaks lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, number kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht VORMISTAMINE (arvutikiri) Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad TÖÖ KAITSMINE Avalik töö kaitsmine toimub suulise ettekandena, mida on soovitav illustreerida näitliku abimaterjaliga (stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed jm vahendid) Ettekandeks on aega 7 - 10 minutit Õpilane peab suutma lühidalt selgitada töö eesmärki põhjendama uurimisobjekti valikut...

Eesti keel
100 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Diskreetne matemaatika - konspekt

· f9 - ekvivalentsi- ehk samaväärsusfunktsioon, x1 x2 ehk x1 x2 · f10 - argumendi inversioon x2 · f11 - pöördimplikatsioon x2 x1 · f12 - argumendi inversioon x1 · f13 - implikatsioon x1 x2 9 · f14 - Shefferi kriips, Shefferi funktsioon, x1 & x2 ehk x1 x2 · f15 - konstant 1 Enamkasutatavate tehete prioriteet (tähtsus), mis määrab sulgude kasutamise vajaduse loogikaavaldistes: , & , , , Loogika põhiseadused · Idempotentsusseadused x&x=x xx=x · Kommutatiivsusseadused x1 & x2 = x2 & x1 x1 x2 = x2 x1 · Assotsiatiivsusseadused (x1 & x2 ) & x3 = x1 & (x2 & x3 ) (x1 x2 ) x3 = x1 (x2 x3 ) · Distributiivsusseadused x1 & ( x2 x3 ) = x1 & x2 x1 & x3 x1 ( x2 & x3 ) = ( x1 x2 ) & ( x1 x3 ) · Topelteituse seadus x = x · De Morgani seadused x1 & x2 = x1 x2 x1 x2 = x1 & x2 · Kleepimisseadused...

Diskreetne matemaatika
620 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

Sel lausel on kaks kuju. Esiteks: if (tingimusavaldis) lause1 tingimusavaldiseks on võrdlus, mille väärtuseks on kas true või false. Kui võrdluse tulemus on tõene siis on väärtuseks true ja täidetakse lause1. Vastasel juhul on tingimusavaldise väärtuseks false ning lauset lause1 ei täideta. Näiteks: if (x == 0) // Kui muutuja x väärtus on 0, x = 1; // siis omistada x -i väärtuseks 1. Kui lauseid on rohkem kui üks, siis tuleb asetada need loogeliset sulgude vahele: if (tingimusavaldis) { lause1; lause2; lause3; } Teine if lausese kuju sisaldab else osa, mis täidetakse siis, kui tingimusavaldise väärtuseks onfalse. Süntaks on: if (tingimusavaldis) lause1 else lause2; Kui tingimusavaldise väärtuseks on true, siis täidetakse lause1, kui tingimusavaldis on väär siis täidetakse lause2. Selline näide on toodud eespool tõeväärtuse punktis. else/if lause. else/if lause on if lausete seeria, kus igale else osale järgneb if lause....

Informaatika
91 allalaadimist
thumbnail
85
doc

C# materjal

Järgnevas näites tehakse massiiv kolme täisarvu hoidmiseks. Kusjuures nagu C-programmeerimiskeele sugulastele kombeks on, hakatakse elemente lugema nullist. Nii et kolme massiivielemendi puhul on nende järjekorranumbrid 0, 1 ja 2. Tahtes väärtusi sisse kirjutada või massiivist lugeda, tuleb selleks kirja panna massiiv nimi (praeguse juhul m) ning selle taha kandiliste sulgude sisse järjekorranumber, millise elemendiga suhelda tahetakse. using System; class Massiiv1{ public static void Main(string[] arg){ int[] m=new int[3]; m[0]=40; m[1]=48; m[2]=33; Console.WriteLine(m[1]); } } /* C:Projectsomanaited>Massiiv1 48 */ Tsükkel andmete kasutamiseks Massiivi kõikide elementidega kiiresti suhtlemisel aitab tsükkel. Siin näide, kuidas arvutatakse massiivi elementidest summa. Algul võetakse üks abimuutuja nulliks ning siis...

Programmeerimine - c sharp
121 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Nimetu

DEFINITSIOON.Täisratsionaalseks funktsiooniks e. POLÜNOOMIKS nimetatakse funktsiooni Pn (x) = a0xn + a1xn - 1 + a2xn - 2 + ... + an-1x + an. Polünoomide jagatist nimetatakse MURDRATSIONAALSEKS funktsiooniks. f(x) = Pn(x)/Qm(x): 0/0: lugejal ja nimetajal on ühine tegur x ­ a, ülesande lihtsustamiseks jagada lugeja ja nimetaja sellega läbi. /: ülesande lihtsustamiseks võtta x kõrgeim aste sulgude ette nii lugejas kui nimetajas. 2. f(x) sisaldab IRRATSIONAALSUSI: ülesande lihtsustamiseks kaotada olemasolevad irratsionaalsused, kasutades algebra põhivalemeid. 3. OLULISI PIIRVÄÄRTUSI lim (sin x)/x = 1, x0 lim (1+(1/x))x = e 2,71... x 5 TULETISTE ARVUTAMINE DEFINITSIOON. Funktsiooni muudu ja argumendi muudu suhte piirväärtust argumendi muudu lähenemisel nullile...

177 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Aine kodutöö

Eesti Infotehnoloogia Kolledz Digitaalloogika ja digitaalsüsteemid KODUTÖÖ Märt Erik EIK10040050 Rühm A22 Tallinn 2005 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Tehes calculator'iga nõutud ja vajalikud tehted on minu matriklinumbrile 10040050 vastav 4- muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: f ( x1 x2 x3 x4 ) = ( 0,1,2,5,12,13)1 ( 4,6,9,11) - 2. Kirjutada välja oma matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4- muutuja loogikafunktsiooni tõeväärtustabel. X1 X2 X3 X4 Y 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 0 1 0...

Digiloogika
173 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ruutvõrrand

) Näide 16. Lahendame võrrandi 2x2 ­ 4,5 = 0 Lahendus. 2x2 = 4,5 ÷ 2 x2 = 2, 25 x = ± 2,25 = ± 1,5 x1 = ­1,5 x2 = 1,5 2) Kui võrrandis ax2 + bx + c = 0 on c = 0 (puudub vabaliige), siis saame võrrandi ax2 + bx =0. 11 Selle lahendamiseks toome x sulgude ette: x(ax + b) = 0. Kahe teguri korrutis on null, kui üks teguritest on null: x = 0 või ax + b = 0 x1 = 0 ax = ­b b x2 = ­ a Näide 17. Lahendame võrrandi 4x2 ­ 6x = 0. Lahendus. Kui võimalik, teeme ruutvõrrandi lihtsamaks! 4x2 ­ 6x = 0 ÷ 2 2x2 ­ 3x = 0 x(2x ­ 3) = 0 x = 0 või 2x ­ 3 = 0...

Matemaatika
168 allalaadimist
thumbnail
23
rtf

Uurimistöö koostamine

· Kasuta ühesugust ajavormi · Väldi liigseid kordusi · Otsene kõne on selgem kui kaudne · Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada · Ära kasuta liiga pikki lauseid · Kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid Arvutil vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib üks tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei jäeta, kirjavahemärgi järele pannakse üks tühik. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. · Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja ­sekundi tähis (n.18%, 6° sooja); erandit ei kasutata kui tähis kuulub loogiliselt järgneva sümboli juurde (n.: ­8 °C). · Arvväärtusi ei poolitata, arvuga seotud mõõtühikut ei viida üle teisele reale 10...

Teadus tööde alused (tta)
203 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Vormistamise juhend

Kui viidataval allikal puuduvad üheselt mõistetavad autorid, viidatakse sellele pealkirja maksimaalselt 2-3 esimese sõna ning aastaarvu abil: Pedeli jõgi on 53 km pikk (Eesti jõgede ..., 2001) 3.1.2. Numbriline viitamine Tekstisiseste kandiliste sulgude vahele kirjutatakse kirjandusallika(te) järjekorranumber(id): ... on tõestatud [8] ...; või ... käsitletavat probleemi on uuritud varemgi [2, 4, 10]; või: Kask ja Kuusk [4, 10] on tõestanud ... 3.2. Kirjanduse loetelu Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas tähestikulist bibliokirjete järjekorda (geoökoloogia, bioloogia, keskkonnakorraldus, keemia) või nummerdatud bibliokirjete järjekorda (füüsika, keemia). Nummerdatud loetelus on kirjed viitamise järjekorras...

Tööde vormistamine
100 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

Mis on uurimistöö?

Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest. 8. Töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht. 9. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited. 10. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. Arvutil vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele pannakse ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, järele pannakse. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei panda, väljapoole pannakse. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei panda, mõttekriipsu ümber pannakse. 7 ARVUTIL VORMISTAMISE HINDAMINE 1 TIITELLEHT 5 P punkte Kohustuslikud elemendid (pealkiri, töö liik, 1 koostaja nimi, juhendaja nimi, kool, klass, töö...

Majandus
25 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Määratud integraal

1 M¨ a¨ aratud integraali mo ~iste Olgu funktsioon y = f (x) m¨a¨aratud l~oigul [a; b]. Jaotame l~oigu [a; b] suvalisel viisil punktidega x1 , x2 , ... xn-1 n osal~oiguks, kusjuures a = x0 < x1 < x2 < . . . < xk-1 < xk < . . . < xn = b. Tekkinud osal~oigud on [xk-1 ; xk ], kus k = 1, 2, . . . , n. T¨ahistagu xk = xk - xk-1 k-nda osal~oigu pikkust. Edasi valime igalt osal~oigult t¨aiesti suvalise punkti k [xk-1 ; xk ], k = 1, 2, . . . , n, ja moodustame korrutised f (k )xk . Liites need korrutised, saame summa n sn = f (k )xk , k=1 mida nimetatakse funktsiooni f (x) integraalsummaks l~oigul [a; b]. Jaotuspunktid x1 , x2 , . . . on...

Matemaatiline analüüs 2
176 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Autocad II

Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka ­180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...

Autocad
187 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geomeetriline jada

3 3. Geomeetrilise jada esimese ja kolmanda liikme summa on 15, teise ja neljanda liikme summa on 30. Leia jada. Lahendus: Ülesande tingimuste kohaselt: a1 + a3 = 15 ja a2 + a4 = 30. Olgu jada tegur q ja esimene liige a. Avaldades kõik liikmed esimese liikme ja teguri kaudu, saame võrrandisüsteemi: a + aq 2 = 15 3 . aq + aq = 30 Toome esimesest võrrandist sulgude ette a, teisest võrrandist aq ning jagame teise võrrandi esimesega: ( a 1 + q 2 = 15 ) ( aq 1 + q 2 = 30, ) ( a 1 + q 2 15 = , ) ( aq 1 + q 2 30 ) 1 1 = , q 2 q = 2. Asetades saadud q väärtuse esimesse võrrandisse, saame a(1 + 4) = 15, millest 5a = 15; a = 3. Otsitav jada on 3, 6, 12, 24, ... Kontroll:...

Matemaatika
414 allalaadimist
thumbnail
78
pdf

Majandusmatemaatika

15x 4 y 3 z 6 4x 2y 5z 3 y2 Näiteks ' 5x 2yz 3 ' 3x 2 y 2 z 3 8x 5y 3z 4 2x 3z Kahe hulkliikme korrutamisel korrutatakse esimese hulkliikme iga liige läbi teise hulkliikme iga liikmega ja saadud avaldised liidetakse Näiteks (6 x % 7y) (4 x % 9 y) ' 24 x 2 % 54x y % 28 x y % 63y 2' 24 x 2 % 82 x y % 63 y 2 Ühise teguri toomisel sulgude ette jagatakse kõik liikmed läbi nende suurima ühisteguriga Näiteks 8x 3 & 24 x 2' 8 x 2 (x & 3) 15 x 4y 2 & 45 x 2y 2 % 5 x 3 y 3 ' 5 x 2 y 2 (3 x 2 &9 % x y) ÜLESANDED 2.2 Lihtsusta! a) x 4 x 5 b) x 2 x 1/2 c) (5 x) (13 y 2) d) x 7 x &3 e) x 6 x f) (7 x 3 y 5) (4 x 2y 4)...

Raamatupidamise alused
399 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Võrratused

Vastus: x [-4;-3] ]-2;-1[ ]-1;0[ [1;2[ [3;[. Kui võrratuse vasak pool on eelnevalt tegurdamata, siis tuleb seda teha, kasutades näiteks Horneri skeemi. Näide 4. Lahendame võrratuse 3x5 + 2x4 - 7x3 + 2x2 0. Selge on, et MP on ]-;[. Vasaku poole tegurdamiseks leiame nullkohad. 3x5 + 2x4 - 7x3 + 2x2 = 0. Toome x2 sulgude ette. x2(3x3 +2x2 -7x +2) = 0, siit x1,2 = 0. Edasi 3x3 + 2x2 - 7x + 2 = 0. Rakendame Horneri skeemi. Oletatavad nullkohad on 2 1 ±2; ±1; ± ; ± . 3 3 3 2 -7 2 1 3 5 -2 0 x3 = 1 -2 3 -1 0 x4 = -2 Jääb võrrand 3x - 1 = 0, seega x5 = 1/3. Seega antud polünoomi tegurdades saame võrratuse x2(x - 1)(x + 2)(x - 1/3) 0....

Matemaatika
138 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hulkliige

Näide: 2,40+18,879=21,279 ehk 21,28 Hulkliige Üksliikmete summat nimetatakse hulkliikmeks. Üksliikmeid, mille liitmisel hulkliige moodustub, nimetatakse hulkliikme liikmeteks ja nende kordajaid- hulkliikme kordajateks. Näide: 4c -3c+8c-c = Hulkliikmete liitmine ja lahutamine Kui sulgude ees on pluusmärk, siis tuleb sulgude avamisel jätta sulgude sees olnud liikmete märgid endiseks; kui sulgude ees on miinusmärk, siis tuleb sulgude avamisel muuta sulgude sees olnud liikmete märgid vastupidiseks. Näide: (2x-5)-(x-7)+(15-9x)-(6x-3)= 2x-5-x+7+15-9x-6x+3=-14x+20=20-14x Hulkliikme korrutamine üksliikmega Hulkliikme korrutamisel üksliikmega korrutatakse üksliikmega selle hulkliikme iga liige ja tulemused liidetakse. Näited: 5(4x-2y)=20x-10y ; -3u(5u-v)= -15u +3uv...

Matemaatika
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

DV võrrandid 1 kontrolltöö Spikker

Seosed (2) ja (2`) on samaväärsed. Eralduvate muutujatega DV ­ M1(x)N1(y)dx+M2(x)N2(y)dy=0, kus M1(x), N1(y), M2(x), N2(y) on antud F-d. Sellest F-st saame tuua mittesobivad M ( x) N ( y) N1 ( y )M 2 ( x) 1 dx + 2 dy = 0 liikmed sulgude ette, ning saame M 2 ( x) N1 ( y ) Et korrutis oleks 0 peab 1 tegurites olema =0 seega N 1(y)=0 ja M2(x)=0, võo kant sulgudes olev avaldis. Homogeenne DV Def1 ­ F-ni F(x,y) nim. -astme homogeenseks F-ks, kui kehtib seos F (tx, ty ) = t F ( x, y ) , t > 0, ( x, y ) D alfa võib olla suvaline R-arv, ka 0 Def2 ­ DV y`=f(x,y) nim. homogeenseks, kui f(x,y) on 0-astme homogeenne f-n: F(tx,ty)=f(x,y), t>0...

Dif.võrrandid
219 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ruutvõrratused

(­ ;­3 0; ); (­ ;­20 20; ); 5 ; 4 ; ( - ;-4] 1 ; ( - ;-2] 1 ; - 2; 1 - 5; 1 3 ; 4 ; 5 ; 3 ; 5; 4; Ø; Ø; R; R; Ø; Ø; R; R; ­2; 3. Korrutist sisaldava võrratuse nullkohtade leidmisel kasutame omadust: kahe teguri korrutis on null, kui üks teguritest on null (s.t. lahendame sulgude sees olevad lineaarvõrrandid). Näide 10. Lahendame võrratuse (x ­ 2)(x + 1) > 0. Lahendus. (x ­ 2)(x + 1) > 0 X0 x ­ 2 = 0 või x + 1 = 0 x1 = 2 x2 = ­1 5 Joonise tegemiseks teeme kindlaks x2 ees oleva märgi, selleks korrutame võrratuses x-ga liikmed omavahel. Praeguses näites x · x = x2. Kuna x2 ees on positiivne arv, avaneb parabool üles. Vastu s...

Matemaatika
90 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun