,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp
ja kavalamate inimeste poolt. Säärast olukorda võib võrrelda tänapäeva pangandussüsteemiga. Pankurid ei arva, et nad toovad teistele inimestele kannatusi ja ei arva et nad on röövlid, vaid peavad oma tegusi õigustatuks ning ise ei pane tähelegi kuidas nende heaolu teiste inimeste elusi alla surub, kuigi tegelikult neid ei huvita ka, kuigi avalikkuse ees teesklevad, et huvitab. Samasugust rolli mängib teoses ka Kaval- Ants. Esialgu ta esitab ennast sulasena ning seejärel annab kergesti Jürkale vara, vastutasuks tahab aga et Jürka tema all töötaks. Nii ka Jürka tegutseb ning lõpuks tekib olukord, kus terve ta pere on Kaval-Antsu orjuses. Samamoodi nagu ka tänapäevalgi inimesed võtavad pangast laenu ning lõpuks osutuvad kas kodututena või siis nende pere peab seda võlga kinni maksma. Seega on orjuse teema aktuaalne olnud läbi ajaloo. Samuti ka nüanss - kas inimesel on võimalik siin maailmas õndsaks saada või mitte
kui Jaak peaks teda pähe lööma siis ei saa ta päris surma. Ja nii Jaak tegigi. Ta lõi Jürit vastu pead. Jüri kukkus teadvusetult pikali ja kõik mõtlesid, et Jüri on surnud. Kuid tuli välja, et Jüri on täiesti terve. Jaak andis talle selle sauna, mida ta tahtis ja seepeale hakkavad vaidlema Jaak ja Juhan. Jaak kutsub Juhani temaga rinnad kokku panema. Kui Juhan jääb peale, siis saab ta talu ja Mareti endale, kuid kui jääb Jaak peale, siis Juhan töötab Mikumärdil sulasena ilma palgata. Samal ajal kui Juhan ja Jaak kaklevad astub ka Enn väravast sisse. Ta tuli kodutallu tagasi. Juhan võidab Jaaku. Maret on isa peale vihane, et tema peale kihla on nõnda peetud. Ja talle ei meeldi see mõte, et Juhan tema kosib nüüd. Kuid paar päeva enne kirjutas Jaak talu Mareti nimele, et näha kas siis Mimm teda ikka tahab. Hiljem tuligi välja, et Mimm ei tahtnud enam Jaaku, kui sai teada, et talu on Jaagu tütrele kirjutatud. Sheeliow hakkas kahtlema ka
sulane Jaan · Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud · Üsna juhm tüüp · Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte toapoiss Ints · Mõisa toapoiss · Näppas mõisast kõiksugu asju ning jagas neid kõikidele soovijatele nõid Miina · Tema juurde mindi siis ,kui Rehepapilt abi ei saadud · Segas kõiksugu imerohtusid kokku Muna Ott · Samuti kaval mees nagu Sandergi · Oli uhke selle üle, et töötas põrgus sulasena vanapaar Imbi ja Ärni · Kõige ahnemad tegelased kogu teoses, varastasid kõike mis kätte juhtus Õuna Endel · Hirmus ropu suuga,väga tõsine mees ning lahendas probleeme vägivallaga · Tahtis Liinat endale naiseks Vanapagan · Arvas et teda ei kavalda keegi üle · Teda tüssati pidevalt, vanapagan ise ei saanud arugi ,,Rehepapist" lähemalt: Tegevus toimub sakste-aegsel Eestimaal Novembrikuus. Lugu algab esimesel
"Toomas Nipernaadi" 1.Mida ta arvab? Mina arvan, et Nipernaadi tahab veeta oma suve võimalikult muretult ning talve üleelamiseks energiat koguda. Ta käib ukselt uksele, küsib ulualust ning sehkendab naistega.Esineb kord maamõõtjana, kord sookuivatajana, pärlipüüdja või sulasena. Arvan, et ta tahab inimesi otsekui unest äratada, tekitada neis igatsust millegi ilusama järele. 2.Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist? Seda soodustab kindlasti see, et Toomas on väga osav luiskaja ja fantaseerija, kes oskab rääkida kõigest nii ilusti, et tuleb teda kuulama ning uskuma jääda. Minu arvates ka see, et ta tihti oma asukohta vahetab- ta ei jää ühe naise juurde kunagi liiga kauaks.Nipernaadi unistuslik maailm
ning vanad - Kadaka peremees Juhan Tare ja ta naine Mari, keda nimetatakse teoses Kadaka eideks, teine pool. Probleemiks on läbisaamine noorte ja vanade vahel ning aina süvenevad tülid. Asi algas sellega, et Juhani ja Mari tütar Tiina sai lõpuks mehele. Nimelt oli Tiina juba üpris vana tol ajal ei olnud kombeks nii hilja mehele minna. Meheks oli Kaarel, kes töötas Kadaka peremehe käe all sulasena. Nad hakkasid kokku elama ning Kaarelil tekkis mõne aja pärast soov üle võtta Tiina vanemate talu ning arendada kohta, talumaid ja loomi. Nõnda ühel õhtul küsiski ta taadi käest rehe all selle kohta. Õhtul söögilauas tuli jututeema jälle üles: ,,Ma ütlesin ennist rehe all taadile, et võiksite tuleval aastal õige koha meie kätte Tiinaga anda..''(lk 21, rida 6) Tolleõhtusest vestlusest jäigi pererahva vahele justkui kiil.
· Sulane Jaan- Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud. Üsna juhm tüüp. Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte. · Toapoiss Ints- Mõisa toapoiss. Näppas mõisast kõiksugu asju ning jagas neid kõikidele soovijatele. · Nõid Miina- Tema juurde mindi siis, kui Rehepapilt abi ei saadud. Segas kõiksugu imerohtusid kokku. · Muna Ott- Samuti kaval mees nagu Sandergi. Oli uhke selle üle, et töötas põrgus sulasena. · Vanapaar Imbi ja Ärni- Kõige ahnemad tegelased kogu teoses, varastasid kõike, mis kätte juhtus. · Õuna Endel- ebaviisakas mees, kellele oleks Räägu Rein oma tütre naiseks andnud. · ·Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Joosep- Rehepapi kratt, kes oli väga vana. Probleemid · Üheks oluliseks teemaks ja probleemiks oli armukolmnurk Räägu Liina, kubjas Hansu ja
kukkunud(käsi ribadeks), viidi linna arstile. Hakkas oksjon. Paul ostis Taaveti lambad ja hobureha ning tahtis need Taavetile "kinkida". Taavet on vastu võtmiseks liiga uhke, armuande pole vaja. III tants- Jaanus ootab viljakuivatis Vilmat(armastatu lubas tulla). Nahistavad maas naha peal, kuni Jaanus kuuleb alt juttu. Paul sai käsu mustlane vahistada ja ajas selleks mehi kokku. Taavetit asi ei huvitanud, tema ei läinud kuskile. Vilma läheb mustlast hoiatama(see töötas sulasena nende talus). Jaanuse juurde tuli Taaveti poeg Edgar(viin, lihavõileib kaasas). Mõlemad peavad sõtta minema. Edgar ei usu, et naaseb. Mustlane astub sisse, Jaanus peidab ta otsijate eest ära. Saabuvad "mustlase kütid", kes kuulsid, et mustlane jooksis Aiaste poole. Edgar ütleb, et pole teda näinud. Mehed leiavad "mustlase", kes osutub Jaanuseks.(Mustlaste üleüldine tagakiusamine.) IV tants- Kolhoosikeskuseks on Käo, esimeheks Arvo Saaremägi. Viljapeks algab see aasta hiljem
Ja nii Jaak tegigi. Ta lõi Jürit vastu pead. Jüri kukkus teadvusetult pikali ja kõik mõtlesid, et Jüri on surnud. Kuid tuli välja, et Jüri on täiesti terve. Jaak andis talle selle sauna, mida ta tahtis ja seepeale hakkavad vaidlema Jaak ja Juhan. Jaak kutsub Juhani temaga rinnad kokku panema. Kui Juhan jääb peale, siis saab ta talu ja Mareti endale, kuid kui jääb Jaak peale, siis Juhan töötab Mikumärdil sulasena ilma palgata. Samal ajal kui Juhan ja Jaak kaklevad astub ka Enn väravast sisse. Ta tuli kodutallu tagasi. Juhan võidab Jaaku. Maret on isa peale vihane, et tema peale kihla on nõnda peetud. Ja talle ei meeldi see mõte, et Juhan tema kosib nüüd. Kuid paar päeva enne kirjutas Jaak talu Mareti nimele, et näha kas siis Mimm teda ikka tahab. Hiljem tuligi välja, et Mimm ei tahtnud enam Jaaku, kui sai teada, et talu on Jaagu tütrele kirjutatud
Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantastikal, tinglikkusel ja sümboolikal. 1. Süzee Igal kevadel läheb Toomas Nipernaadi nimeline kirjanik rändama mööda kodumaad. Tema eesmärgiks on muuta inimesi õnnelikumaks ning koguda inspiratsiooni. Oma rännakutel kohtab erinevaid kohti ja inimesi. Igas peatuspaigas esitleb ta ennast erinevalt, olles kord maamõõtja, kord sulasena, sookuivendajana või pärlipüüdjana. Nipernaadi üritab luisates äratada neidudes armastust ja panna neid elule teistmoodi vaatama. Toomas Nipernaadisse armuvad nii rikas peretütar, kohtlane karjaplika, uhke kalurineiu ning paljud teised. Nende õnnetuseks poiss siiski kaob nende elust sama salapärasel moel, nagu ta sinna ilmus. Kui saabub sügis, asub Nipernaadi seaduslik naine teda otsima. Olles läbi rännanud kõik abikaasa teed, leiab naine ta lõpiks ühest kaluri onnist. Sealt
3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda. 5) Muna Ott, kes oli 10 aastat Vanapagana juures sulasena töötanud, tuli nüüd tagasi ja astus rehepapi juurest läbi - rääkis soovist kirikuõpetaja juurde tööle saada. // Kilter käis nõia juures, et teada saada, kes tema sahvri segi keeras. 6) Kilter käis Räägu Reinu juures tuulispeaks, kuid Liina jooksis samal ajal metsa, leidis sealt kiltri maise keha ja keeras selle teistpidi, et kärbse kuju võtnud hing enam sisse ei pääseks. Kilter surigi, aga tänu rehepapile pääses ta põrgust.
Seepeale läkski Vanapagan maa peale elama - Põrgupõhjale. 2. Vanapagan puutub maa peal kokku täiesti tavalise inimese murede ja hädadega. Inimlike tunnetega ja probleemidega. Näeteks kohe alguses on perel vaja loomi, et asutada tõeline kodu, mida muidu vanapaganal vaja teha poleks. See aga viib laenuni Antsult, mida võiks võrrelda tänapäeva laenu võtmisega ja tagasi maksmisega intressiga. Vanapaganal oli kaelas laenu tasumine sulasena tööd rabades Antsule. Töö tegemine ja raha teenimine äraelamiseks on väga suur probleem inimeste elus. Kõik tuleb tööga ära teenida ja tasuta ei saa midagi. Jürka puutub kokku ka ahnusega, pettusega, valetamisega ja ka armastusega. Näiteks see kuidas ta lapsed talle südamesse läksid , kuidas ta püüdis kõigest väest õndsaks saada. Tal oli silme ees eesmärk, riht, kuhu jõuda elus midagi
keisririigi looja. Hugues Capet oli krahv kes valiti aadlike poolt kuningaks, temast sai Prantsuse kuningriigi looja. 2.ÜLESANNE Leia õige vastus. Jooni alla 1. Kuidas nimetati viikingeid Lääne- Euroopas? a) normaanideks b) normaalseteks c) normannideks 2. Kes hakkasid tavaliselt viikingiteks? Miks? a) vanemad pojad b) nooremad pojad, sest talu pärandati vanemale pojale, noorem poja võis jääda sulasena tööle. c) kõige julgemad mehed 3. Mille järgi orienteerusid viikingid oma retkedel? a) ainult päikese ja tähistaeva järgi b) hoidusid ranna lähedale c) orienteerusid nn. Päikesekivi järgi 4. Mis oli Päikesekivi? a) tükike päikesest b) soojust ja valgust kiirgav kuldkollane kivike c) kristall, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta 5. Kellele kuulusid tavaliselt viikingite laevad? a) kuningatele b) kogukonnale c) kõigi omand 6. Mida tähendab laeva mehitamine?
Kaubanduses suurenes ja kiirenes kauba pealevedu, inimeste vaheline suhtlus paranes sai liikuda kiiresti ühest kohast teise. Põllumajanduse kõrvale tekkisid tekstiilitööstused, paberivabrikud, metallitööstused, tsemendi- ja telliskivitehased, puidu-ja masinatööstus. Põllumajanduses tõusis esikohale piimakarjakasvatus, kahjuks ei jõudnud kõik endaale talu osta ja nad pidid töötama kas mõisas, sulasena, vabrikus jne. Talude päriseksostmine talupoegadele ja mujalttulnutele--> enamusel võlaga, mõisamaj-e lammutamine, ettevõtlike peremeeste väljakuj-e. Põllumaj. tähtsus suurenes, piimakarjakasvatus popul-ks. jõukad ja mitte talupojad (maatarahvas: palgatöölised, ka käsitöö- ja kaubandusega teg- des). Poliitiline elu 20. sajandi alguses: mida taotlesid "Postimehe", "Teataja" ja "Uudiste"
Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule. 1906 tuli Kitzbergi draama "Tuulte pöörises" Vanemuise avamiseks korraldatud näidendivõistlusel esikohale. (Pärast auhindamist tegi Kitzberg näidendisse K. Menningu nõuannete järgi veel muudatusi.) See näidend on armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk kaks meest, Soosaare talu sulane Jaan ja naabertalu peremees Kaarel, võistlevad Soosaare Leena pärast. Sotsiaalne vastuolu tekib sellest, et Jaan teenib sulasena oma endises isatalus ning usub, et temal on sellele talule õigus. Näidend on psühholoogiliselt keerukas ja tegelasi võib tõlgendada mitmeti. Kitzbergi loomingu tipuks on tragöödia "Libahunt" (1911/1912). Näidendi aluseks on Kitzbergi varasem jutustus. "Libahundi" lavastusega avati 1911 Pärnus Endla teatri hoone. See näidend on üks enam lavastatud teos eestis näitekirjandusest, sellest on tehtud ballett ja film.
kui nad olid värava juures jooksis minia neile järgi, sest Jürka oli unustanud oma kaelaräti. Koos kaelarätiga andis minia neile ämma teadmata kaasa ka kassipoja. Lisete ja Jürka läksid edasi, kuni kohtasid meest, kellelt said teada, et kui talusse loomi või tööriistu vaja tuleks pöörduda Kaval-Antsu poole. Mehe juhatuste järgi leidsidki nad Kaval-Antsu talu kaheharulise kase juurest, kust tuligi neile aia peale vastu Kaval-Ants, kuid ta tutvustas ennast sulasena. Jürka rääkis oma põrsaloo ära ja Kaval-Ants, ikka sulast teeseldes, lubas peremehe ehk siis enda käest küsida ja kunagi ise Põrgupõhjale ütlema tulla, kas saab või ei. Lisete ja Jürka läksid siis selle teadmisega koju. Kodus jättis Lisete kassipoja Jürka hoolde ja läks ise külla kassi jaoks piima otsima. Lisete läinud, pääses ka kassipoeg Jürka suurest peost minema ja hoolimata pingutustest ei õnnestunud Jürkal teda kätte saada. Lõpuks hakkas ta seina
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Konflikt: Aikõz'il tekib arusaamatus kolhoosiesimehega, kes pole huvitataud uudismaade hõlvamisest, uue küla ehitamisest. käsitleb võitlust kodanlike natsionalistide vastu. Üheks silmapaistvaimaks teoseks sõjajärgetel aastatel on ,,Kostsinaari tuled" (1949-51). Nüüd oli kirjanik oma stiili leidnud. Teemaks noore dehkaani ehk sulase Sõdõkdzani ümberkujunemine eesrindlikuks kolhoosnikuks. Ta oli elanud kümme aastat sulasena oma äia talus, kannatanud kitsi ja ämma näägutusi. Viimaks täitub tema kannatuste karikas ja ta katkestab sidemed kulakute perekonaga. Ja asub tööle Kostsinaari kolhoosi. Seal hämmastab teda vaimustus, millega kohoosnikud kanalite ehitusel ja puuvillapõldudel töötavad. Esialgu ei suuda ta kolhoosnikke mõista: nende naljad taevase kohtumõistmise üle tunduvad talle pühaduseteotusena, naiskolhosnikute sundimatu vestlemine ja trotslik naer aga sündsusetuse tipuna
Romaaniga "Toomas Nipernaadi" (1928) tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja tüübi. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuriromaanid. Teose sisuks on Nipernaadi ühe suve rännakud ja seiklused. Vahelduvad paigad ja maastikud. Nipernaadi puutub rännakutel kokku paljude inimestega. Ta tutvustab end neile kord maamõõtjana, kord sookuivendajana, pärlipüüdja või sulasena. Nipernaadi on luiskaja, kelle lood ei teeni omakasu, vaid äratavad inimesi otsekui unest, tekitavad neis igatsuse millegi kauni järele. Temasse armuvad nii rikas peretütar Ello, kohtlane karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret kui ka oma kodust unistav Kati. Nipernaadi, kes avab oma rännakutel inimeste silmi ja südameid ning muudab nende saatusi, osutub romaani lõpus ka ise üheks paljudest oma saatuse vangidest.
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
kirjandust. Romaaniga "Toomas Nipernaadi" (1928) tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja tüübi. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuriromaanid. Teose sisuks on Nipernaadi ühe suve rännakud ja seiklused. Vahelduvad paigad ja maastikud. Nipernaadi puutub rännakutel kokku paljude inimestega. Ta tutvustab end neile kord maamõõtjana, kord sookuivendajana, pärlipüüdja või sulasena. Nipernaadi on luiskaja, kelle lood ei teeni omakasu, vaid äratavad inimesi otsekui unest, tekitavad neis igatsuse millegi kauni järele. Nipernaadi unistuslik maailm vastandub inimeste rutiinsele ja asjastunud maailmale, kus valitsevad väiklus, upsakus, põikpäisus, rumalus. Temasse armuvad nii rikas peretütar Ello, kohtlane karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret kui ka oma kodust unistav Kati. Nipernaadi, kes avab oma rännakutel
boheemitsevat kirjandust. · Romaaniga "Toomas Nipernaadi" (1928) tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja tüübi. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuriromaanid. Teose sisuks on Nipernaadi ühe suve rännakud ja seiklused. Vahelduvad paigad ja maastikud. Nipernaadi puutub rännakutel kokku paljude inimestega. Ta tutvustab end neile kord maamõõtjana, kord sookuivendajana, pärlipüüdja või sulasena. Nipernaadi on luiskaja, kelle lood ei teeni omakasu, vaid äratavad inimesi otsekui unest, tekitavad neis igatsuse millegi kauni järele. Temasse armuvad nii rikas peretütar Ello, kohtlane karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret kui ka oma kodust unistav Kati. Nipernaadi, kes avab oma rännakutel inimeste silmi ja südameid ning muudab nende saatusi, osutub romaani lõpus ka ise üheks paljudest oma saatuse vangidest. Temagi elu on surutud kindlatesse raamidesse:
petta. Vahepeal tekib probleem, kus Vanapagana eit petab teda enda sulasega. Paneb sulase püüni kinni ja paneb püüni põlema. Tallu võetakse naissulane, kellel tekib Vanapaganaga suhe. Vanaeit võtab kätte ja sureb vihast ära. Dokumente on vaja kirikus korda seada, aga kirikuõpetaja ei usu, et tegemist on Vanakurja endaga. Vanapagan elab edasi selle sulasnaisega ja saavad lapsed. Kaval-Ants võtab lapsi tööle enda juurde sulasena. Noor Kavak-Ants võrgutab Vanapagana tütre ja saab lapse. Vanapagan võtab pangast laenu, Kaval-Ants on usaldusmeheks. Enne veel matab laste ema. Surivoodil tunnistab üks V poegadest, et tappis noore Kaval-Antsu õe võrgutamise eest. Kaval-Ants tahab Vanapagana enda maalt välja ajada, lõpuks vihastab Vanapagan nii palju, et lööb Kaval-Antsul pea lõhki ja paneb maja põlema ning hukkub tulekahjus. Lõpus on kohtumine Taevas, kus nõustutakse, et maapealne elu on hukas
· Romaaniga "Toomas Nipernaadi" (1928) tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja tüübi. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuriromaanid. Teose sisuks on Nipernaadi ühe suve rännakud ja seiklused. Vahelduvad paigad ja maastikud. Nipernaadi puutub rännakutel kokku paljude inimestega. Ta tutvustab end neile kord maamõõtjana, kord sookuivendajana, pärlipüüdja või sulasena. Nipernaadi on luiskaja, kelle lood ei teeni omakasu, vaid äratavad inimesi otsekui unest, tekitavad neis igatsuse millegi kauni järele. Temasse armuvad nii rikas peretütar Ello, kohtlane karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret kui ka oma kodust unistav Kati. Nipernaadi, kes avab oma rännakutel inimeste silmi ja südameid ning muudab nende saatusi, osutub romaani lõpus ka ise üheks paljudest oma saatuse vangidest. Temagi elu on
Ennemuiste oli siin lähedal vana eestlaste känts olnud. Känts võeti sakslaste poolt tormiga ara ja tema kaitsjad tapeti selleaegsete ristiusu väljalao-tajate viisi järgi kõik ara. Üksainuke pagan mõistis nii haledasti armu paluda, et ta elusse jäeti ja ristiti. Mees ei saanud küll uuest usust sugugi aru, aga ta jäi kindlasti usutoojate üleloomuliku väe ja võimu sisse uskuma. Kantsi pandi salk saksa mehi ja ristitud eestlane jäi sulasena nende hulka elama. Hiljem võtsid paganad kantsi jälle tagasi ja hävitasid omalt poolt kõik sakslased puhtasti ara. Üksi ristitud maamees leidis armu, öeldes, et ta ainult vägivalla sunnil ristimisvee olevat vastu võtnud. Mees arvas õieti, et eestlaste asjad nurja minemas olid, ja jäi salamahti võõrastele truuks. Tema sobitusel said sakslased kantsi kerge vae- 132 vaga jälle kätte ja hävitasid ta seekord hoopis ära. Tänu pärast jätsid nad ümberkaudse maa äraandja omaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
