· Kompensatsiooniks on kahe inimese vahelise usalduse kontrolliks võimalik paljusid teid kasutada (läviskeem) · Kontrollija määrab ise, kuipalju ta mingit inimest usaldab · Sarnasem reaalsele elule kui hierarhia · Ei skaleeru eriti hästi · Töötab hästi tihedalt seotud kasutajagruppide sees SDSI, SPKI · SDSI (Simple Distributed Security Infrastructure) -- sertifikaadi ID seob võtme ja nime ainult sertifikaadi väljaandja jaoks Usaldusseosed esitatakse võtmetel Sulandunud SPKI uude versiooni · SPKI -- Simple Public Key Infrastructure Originaalses SPKI-s oligi avalik võti kasutaja identifikaatoriks Volitatakse võtmeid, mitte inimesi SPKI-st on olemas läviskeem -- autentimine õnnestub, kui n isikust vähemalt k-l leiduvad autentimisteed autenditava objektini Autentimine vs allkirjad · Oma salajaste võtmetega tehtavaid operatsioone võime laias laastus kaheks jagada: Autentimine Signeerimine (digitaalallkiri)
Kirjandusteooria on hinnanguline ja subjektiivne. Teose kriitika on teos, kuid kui kunstiteose keel on pidev ja mitmetähenduslik ning teos lõpmatu, siis teooria keel on pidetu, ühetähenduslik ja lõplik (terminitesse suletud) ning teooria ei hõlma teost tervikuna. Kriitika objektiks on kaasaegne kirjandus. Kriitik on vahendaja lugeja ja autori vahel. Kriitika soodustab kirjanduse levikut (Hennoste). Postmodernismis on kriitiku, teoreetiku ja autori rollid sulandunud ja nii on ka kriitika ja kirjanduse vaheline piir hägustunud. Kriitika meediastumine on muutnud selle tavaliseks, ebakonfliktseks ja ebaprominentseks. Kriitika võib olla tekstikeskne (kirjandusteaduslik) või vahend ideoloogiliste teooriate propageerimiseks. Kirjandusteaduse abiharud: · Bibliograafia. 1) jooksev b. fikseerib kõiki ilmuvaid tekste, 2) retrospektiivne b. tegeleb teatud ajavahemikul ilmunud tekstidega, 3) täielikud ja valitud b.-d, 4) personaalia (autorib
Seega kokkuvõtteks on esimene puudutus projektsioon või tähelepanek. Teine puudutus on tunnustamine või omaksvõtt. Kolmas puudutus on assimilatsioon. Esimene kord kui transiit toimub, juhtuvad sündmused, mis on väljaspool isiklikke kogemusi, teine transiit on siis kui inimene teeb midagi, mis võimaldab tal sündmused oma maailmaga liita ja kolmas kord on omaksvõtt kui transiidi toodud küsimused ei ole enam küsimused, vaid on taustaga sulandunud ja edukalt inimese elus omaks võetud. B.Brady: Predictive Astrology Kui transiit on pikk - transiit viie puudutusega, siis on võimalik, et "lugema õppimise" teine faas võtab kauem aega. See olukord viitab, et transiidi toodud uute olukordadega kohanemisel on raskusi. Kui transiit on lühike - nagu mõnede Saturni ja Jupiteri transiitide puhul, mis võivad
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
sajandi elulaadi muutusega. Suurtes linnades rajati uued kalmistud linnadest eemale ja nende tihe külastamine muutus probleemiks. Massilisele kirikute hävitamisele järgnes massiline kalmistute hävitamine. Tasapisi kaotas surnuaed oma põlise pühaduse ja puutumatuse sümboli. Viimastel aastatel toimub Venemaal nn õigeusu taassünd, millega kaasneb religiooni tähtsuse tõus inimeste elus. Loomulikult kajastuvad need muutused ka matmiskombestikus, kus kiriklikud ja ilmalikud tavad on sulandunud ( 1999: 530). Õigeusu kiriku taassünd Venemaal mõjutab ka Eestimaal elavate venelaste suhtumise Jumalasse ja esivanematesse. Inimesed on hakanud käima sagedamani kirikus. Viimastel aastatel on hauaplaatidel üha rohkem ja rohkem hakatud kasutama kristlikku sümboolikat. Ilmalikku matusetalitust aitab läbi viia leinakõneleja, temal lasub kohustus vastutada matuste sujumise eest ja temalt oodetakse alateadlikult tuge kõikidele leinajatele. Kõne koostamiseks
Mul kulus päris palju aega, et aru saada. Veelgi hullem oli see, et ma pidin endast aru saama. Ei ema ega isa tahtnud mind kuulata, seda enam keelasid sellest arutada teiste inimestega. Aga pärast ütles mu sõber Vladuts, et olen imelik, et kui ma ei lõpeta neid trikke, lõpetab ta minuga mängimise. A: Kuidas sa kontakteerusid Aghtoniga? D: Tegelikult lõi sideme minuga tema. Ta ütles mulle, et mind on vaadeldud kogu aeg, aga hakkasid suhtlema siis, kui olin Maaga täielikult sulandunud. A: Miks? D: Sest oli olemas risk, et meenudes, kes olen, võiksin tahta siit ära minna. A: Kas see oleks halb olnud? D: Jah, sest tulin ülesandega ja see on vaja täita. A: Aghton rääkis sulle Inuast? D: Mitte et rääkis. Ma oleks vaadanud nagu filmi. Vaatasin sisemise nägemisega nagu mu peas oleks olnud telekas. Kõike alates minu sünnist kuni momendini, kui ära läksin. Vaatasin planeedi ajalugu, elasin uuesti läbi oma elu ja tuletasin meelde kõik oma teadmised
„Lohe hambad” „Kahekordne mäng”. Paralleelselt toimuvad tegevused kahes ajas, kohas. Vaheteos ainukene luulekogu „Inimese teekond” Viimane teos „Rooma päevik”. Neljanda triloogia avateos. Looming on tolerantne maailma suhtes, on varjatud huumorit. HINGEDE ÖÖ – peategelane pagulane võõras linnas, kuigi on seal pikemalt elanud, tunneb end võõrana. Uusaastaöö. PROBLEEMID: poliitilised ja hingelised. Pagulane tunneb, et on üleliigne, pole ühiskonda sulandunud. Pagulaste kohanemisprobleemid ja koduigatsus. Hirm, üksindus. Pilet 7 1. Renessansi mõiste, Dante elu ja looming, ülevaade ,,Jumalikust komöödiast” Renessanss toimus Lääne-Euroopas 14.-16. sajandil. Oli antiigist, loodusest tiivustatud vaimuliikumine. Murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsuse ninga vabamate inimsuhete poole tähistas ka uusaja algust. Renessansis vallandus inimese individuaalsus,
kohaliku rahva arvamusega, või küsimustega, mis kitsendavad osariigi võimu mingis kindlas valdkonnas. (Wilson, 1998, p. 54) Võimujaotus USAs on aegade jooksul läbinud mitmeid etappe, järgides murekohti, mille kohaselt üks valitsustasand on muutumas liiga tugevaks või olles vastupidiselt liiga teisest sõltuv. (D. V. Edwards, 1998, p. 86) Seega on pärast Ameerika kodusõja järgset aega, mil kujunes välja duaalne mudel, olnud föderaalsüsteem dünaamiline, liikudes aina rohkem sulandunud mudeli poole (Gitelson jt, 1996, lk. 50). Näitena dünaamilisusest võib tuua süsteemi kohandumise 1930. aastate majanduslangusega, mis viis keskvalitsuse, osariikide ja kohalike omavalitsuste omavahelise sõltumiseni, tõstes sellega esile koostöö tähtsuse (samas, lk. 51). Olulised on ka toetusprogrammid ning nende reformid ja vähendamised, tänu millele muutusid 1980. aastatel osariigid ja kohalikud omavalitsused vähem sõltuvaks keskvalitsusest ja selle rahast (samas, lk. 53-54). 1990
inimese vabaduse eelduseks (Fr. Schiller). Uudne tehnoloogia ja teadmised: jõgede ümberpööramine, geenivaramud ja kloonimine, jm. 9.2.Kultuur, ühiskond ja inimene Ameerika sotsioloog Talcott Parsons on uurinud kultuuri, ühiskonna ja isiksuse vahelisi suhteid ajaloolisest aspektist. Tema käsitlusest lähtudes võib esitada selle protsessi põhiraamistiku: primitiivne ajalooperiood kultuur, ühiskond ja isiksus olid kokku sulandunud, kehtis usulis-maagiline maailmapilt, mida peeti objektiivseks looduse korralduseks. Vastavalt sellele oli korraldatud kogu ühiskondlik elu, kus kultuur 69 ja ühiskond olid teineteisest lahutamatud ning indiviid tugevalt seotud. Oma maailmapildi sai inimene ühiskonnalt, individuaalsus nõrgalt väljaarenenud; vanaaja kõrgkultuurid kultuur, ühiskond ja inimene hakkasid üksteisest eralduma
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
