Ilona Juhanson, 123964YASB 2.1 a) panin otsingusse Cobalt ja märksõnaks boiling, chemical structure OR properties b) sulamistemperatuur tm/1495⁰C c) keemistemperatuur tb/2927⁰C 2.2 a) Advanced search: Search in – text and key words; and in – subject : environment AND global AND changes AND europe (43296 tulemust) -> b) muutsin profiili natuke laiemaks, kuna muul juhul Climatic Changes lisamine tulemusi ei andnud: c) http://site.ebrary.com/lib/ttul/docDetail.action? docID=10159425&p00=environment%20changes%20europe d) Wright, H. E., Jr. Kutzbach, John E. Webb; Thompson, III. 1994. Global Climates:
hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad tihedus (kergmetallid ja raskmetallid) sulamistemperatuur kõvadus (kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid) värvus (Au kollane, Cu punane, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni) Igapäevasel kasutatakse enamasti väheaktiivseid või keskmise aktiivsusega metalle, kuna aktiivsed metallid reageerivad tugevalt paljude ainetega. Metallide keemilised omadused 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3)
Fe-Fe3C faasidiagramm malmide osa. 9. Variant 7, C- sisaldus 5.0% - Jahtumiskõver 1.L L+T 2. L+T A+T 3. A+T Le+T (F+T) . 10. Tegemist on üleeutektmalmiga. Grafiitmalmi tekkimis eeldusteks on , et peavad eksisteerima vabas olekus süsinik. Selle teket soodustab eelkõige erilisandite sisseviimine sulamalmi ning valgemalmidest tehtud valamite pikaajaline lõõmutamine. 11. Valatavus on hea, sest sulamistemperatuur ei ole väga kõrge. Lõiketöödeldavus on seevastu halb, sest malmid on kõik halvasti lõiketöödeldavad. Samamoodi pole malmid ka hästi survetöödeldatavad.
Muud kasutusalad - Osa metallist toodetakse ferroniklina (sulam rauaga, mida saab kasutada teiste Ni-sulamite saamisel). Rõhuv enamus nikli toodangust kasutatakse ära nii raua- kui ka värviliste metallide sulamite koostises. Rakendatakse ka teiste metallide elektrolüütilist nikliga katmist (nikeldamist) kaitseks korrosiooni vastu. Volfram (W) – Valkjashallikas raske metall, tihedus 19 250 kg/m3. Volframil on kõigist metallidest kõige kõrgeim sulamistemperatuur: 3422 °C ja väga väike soojuspaisumistegur. Mõju terase omadustele – Tõstab HB ja kulumiskindlust. Muud kasutusalad – Kõrge sulamistemperatuuri pärast kasutatakse volframit hõõglampide niitide valmistamiseks, samuti kaarlampides ja elektrontorudes. Volframit kasutatakse ka kiirlõiketerase legeerimismaterjalina.
Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked ained. Süsiniku arvu kasvu ja vesinike arvu vähenemisega suureneb tihedus ja keemistemperatuur, sulamistemperatuur väheneb. Alkeenid on vees vähelahustuvad ja väga iseloomuliku lõhnaga. Keemilistest omadustest on iseloomulikud põlemine (leek on nähtav, kuna süsinik ei põle täielikult ära) ning liitumisreaktsioonid. Hüdrogeenimine on liitumisreaktsioon vesinikuga (H2), hüdraatimine on liitumisreaktsioon veega (H2O). Dehüdrogeenimine on vesiniku, dehüdrautimine on vee eraldumine. Alkadieenides on süsinike vahel kaks kaksiksidet. Täielik põlemine: C2H4 + 3O2 2CO2 + 2H2O
· Halogeene mittemetall, moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII · Üks stabiilne isotoop masssiarvuga 127 · Aatommass: 126,90447 aatommassiühikut Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne. Gaasilises olekus on jood lilla · Kõvadus: puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud · Jood on tugev oksüdeerija · Elektronegatiivsus: 2.66 ·
AINEID LIIGITATAKSE · Koostise põhjal Lihtsained-koosnevad ühest keemilisest elemendist · Metallid-aatomite vahel on metalliline side,esinevad kristallidena · Mittemetallid-aatomite vahel on kovalentne side Liitained-koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist · Ehituse põhjal Molekulaarsed ained- koosnevad molekulidest(mittemetallid,mittemetallioksiidid,happed,orgaanilised ained)Mittemolekulaarsed ained-koosnevad ioonidest või aatomitest(metallid,metallioksiidid,hüdroksiidid,soolad) 1. (aktiivne)metall +(aktiivne)mittemetall iooniline side 2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu...
aatommass tuumalaeng järjenumber elektrone prootoneid neutroneid 108 amü +47 47 47 47 41 Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. Füüsikalised omadused: Hõbe on hõbvalge värvusega, plasitiline, kege ja hästi sepitstav väärismetall. Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C. Keemilised omadused Hõbe on passiivne metall. Ta ei reageeri veega ega puhta õhuga ning ei tõrju happest välja vesinikku. Hõbe reageerib: · konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks.
Mittemetallide üldised omadused ja miks nad ei juhi elektrit. *Mittemetalliliste elementide aatomid on tunduvalt väiksemd kui metalliliste elementide aatomid. *üldreeglina on nende aatomite väliskihis 4-7 elektroni *elementide mittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. *keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad väliskihi elektronide arvu suurenedes ja aatomite mõõtmete vähenedes *nad saavad ka loovutada elektrone. Ainult fluor saab elektrone ainult liita *elemendi minimaalse ja maksimaalse oksüdatsiooniastme summa on 8 *osa mittemetalle on molekulaarsed, koosnedes molekulidest, teine osa aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. *mida suuremad on mõõtmed, seda tugevam on tõmbejõud ja seda kõrgem on aine sulamistemperatuur *allotroopia-nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena ja vastavad lihtained allotroopideks ehk allotroopseteks te...
Alumiiniumoksiid Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist. Looduses leidumine: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena.Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nimetatakse alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid. Puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks. Alumiiniumi füüsikalised omadused on: · Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, ·...
sulatamiseks sulamistemperatuuril, nimetatakse selle aine sulamissoojuseks. Sulamistemperatuuril on 1 kg mingi aine siseenergia vedelas olekus sulamissoojuse võrra suurem kui sama ainekoguse siseenergia tahkes olekus. Tahkumisel vabaneb niisama palju energiat, kui kulub selle aine sulatamiseks. Tahkumisprotsessis vabanev siseenergia kompenseerib aine jahtumisest tingitud energiakaod, seepärast tahkumise vältel temperatuur ei muutu. Kristallilise aine sulamistemperatuur sõltub aineosakeste keskmisest potentsiaalsest energiast.
1) Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. Gibbsi energia muut võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. G=H-tS (deltadega) 2) Raud (Fe) Tihedus 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur 1539 ºC Hea korrosioonikindlus Raud on levikult maakoores 4. kohal. Hõbevalge, plastne metall, mehhaaniliselt hästi töödeldav. Samuti on veel metallidulamid: Rauasulamid Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) Niklisulamid Alumiiniumisulamid Magneesiumisulamid Titaanisulamid Tinasulamid Kõvasulamid Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd)
metalli kaevandama ning otsima kohti, kuhu varem oli plaatina uputatud, et seda põhjast kätte saada. Koostis Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina, mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted. Plaatina võlu peitub ta välimuses. Tema välge sära on ainulaadne. Ta on ka kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall ning kaks korda raskem kui 14-karaadine kuld.
Alumiinium * Hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. * Tuntud oma kerge kaalu poolest. * Tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC , keema läheb see 2519 ºC juures. * Väga hea elektri- ja soojusjuht. * Alumiiniumi ümbersulatamisel selle omadused ei muutu, olenemata ümbersulatamise kordadest. Asukoht perioodilisussüsteemis * Asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja IIIA rühmas (alumiiniumi aatomil on 3 elektronkihti ja viimasel kihil on 3 elektroni). * Järjekorra number on 13 * Aatommassi number on 26,981 Leidumine looduses
VASK Koostas: Maria Kustala Vask Vask e. cuprum ( ladina k ) Tähis Cu keemiline element järjenumbriga 29 Omadustelt on vask metall vase tihedus 8,9 g/cm3 Tema sulamistemperatuur on 1083 C kraadi Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena: sulfiidina rohelise malahhiidina Vaske leidub ka ehedalt, see tõttu on ta üks vanimatest metallidest Füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised: Keemilised: Punaka värvusega Lahjendatud hapetega
Raud Aatomi ehitus Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Fe : +26/2)8)14)2) Lihtaine omadused ·Omadustelt on raud metall. ·Tihedus 7,87 g/cm3. ·Raua sulamistemperatuur on 1539°C. ·Raud on plastiline. ·Raud on hõbevalge. ·Raud on keskmise kõvadusega metall. Leidumine Raud on looduses laialt levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Tähtsamaid ühendeid Rauaühendeid, mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel, nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised:
Madala temp. saavutamiseks Tööstusvaldkondades Ajalugu Gaasi kujul avastati 1772.aastal Daniel Rutherfordi poolt Esimesed lämmastiku õhust eraldajad olid Carl Wilhelm Scheele, Joseph Priestley ja Henry Cavendish Prantsuse keemik Antoine Laurent de Lavoisier pakkus uue gaasi nimeks azote Tänapäevase nime nitrogenium andis Jean Antoine Claude Chaptal Lämmastiku füüsikalised omadused Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Vees vähe lahustuv Õhust kergem Sulamistemperatuur -210°C Keemistemperatuur -196°C Lämmastiku keemilised omadused Väga püsiv ehitus Keemiliselt väheaktiivne Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega enamus teiste elementidega. Ei põle ega soodusta põlemist. Reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~1500°C) Veel kõrgemal temperatuuril (~3000°C) reageerib lämmastik hapniku, vesiniku ja metallidega. Lämmastik looduses Lämmastik on õhu peamine koostisosa Lämmastikku leidub mineraalides
In the neutral, or undoped, form the polymers are either insulating or semiconducting. The polymers are converted to the electrically conductive, or doped, forms via oxidation or reduction which form delocalized charge carriers. The conductivity is electronic in nature and no current ion motion occurs in the solid state. 5.2 Encyclopedia of Inorganic Chemistry a) Kohaviit: TE 546/E-54 riiuli number: 303 b) Physical properties of Bismuth Aatommass: 208,98 amü. Sulamistemperatuur: 271⁰C Keemistemperatuur: 1560⁰C Tihedus: 9,747 g/cm3 Elektronegatiivsus: 2,02 c) Köide: 1; 1,5 lk: 280 d) Vismuti soojusjuhtivus: 7,87 W m-1 K-1 5.3 (sõnaraamatud) ??? Dictionary of Carbohydrates with CD-ROM a) Kohaviit: TE 54/D-53 riiuli number: 301 b) Org. Aine – chloralose c) Referaadi nr: C 65 lk: 242 d) Chloralose’i molekulvalem: C8H11Cl3O6 5.4 (käsiraamatud) Ullman’s Processes and Process Engineering
elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall. Ta on keemiliselt aktiivne. Kõigis ühendites on kaaliumi oksüdatsiooniaste +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi. Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid. Kaalium on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Elemendi ühentite kasutusalad: väetised,klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad. Kaalium toidus Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes, eriti just taimsetes toiduainetes. Head kaaliumiallikad on nt: kuivatatud Virsikud, koorega keedetud Kartul, Spinat, kuivatatud Ploomid, Herned, Lillkapsas, Tomat, Apelsin, Porgand, Kapsas, Rõigas,
Sulamine ja tahkumine Miks aine sulamisel kulub energiat? Sest sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus, mis kulutab energiat. Miks aine tahkumisel vabaneb energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastasikuse asendi, seejuures vabaneb soojushulk. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojuseks nimetatakse aine sulamiseks kuluvat soojushulka, mis näitab kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Mis on sulamistemperatuur? Temperatuur, mille juures aine sulab. Aurumine ja kondenseerumine Mille poolest udu erineb veeaurust? Udu on väga väikeste veepiskade kogum. Veearus on nähtamatu, puutub kokku jahedama õhuga ja jahtub. Jahtumisel koguneb osa veearusut piiskadesse ehk kondenseerub. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Õhu liikmisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist. Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur? Kuna aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed, siis
LEGEERIVAD ELEMENDID TERASES Volfram (W) Volfram on valkjashall raske metall, sellel on metallidest kõrgeim sulamistemperatuur 3695 K (3422 °C) ja väga väike soojuspaisumistegur. Volframi lisamine terasele tõstab materjali kõvadust ning kulumiskindlust ka kõrgetel temperatuuridel, mis tõttu on volfram põhilisand (kuni 18%) kiirlõiketerastes. Kuna wolframi lisamine aitab kaasa karbiidide tekkimisel, saab volframiga legeeritud terast kasutada edukalt ka tööriistaterasena. Termotöötlusel aitab volfram sarnaselt paljudele legeerivatele elementidele takistada austeniiditera kasvu ning suurendada läbikarastavust
LIPIIDID 1. Lipiidid struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise
Plaatina Koostis Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Raili Silluste Page 5 Plaatina Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi
· nimetus Kloor · tähis Cl · keemiliste elementide perjoodilidussüsteemi7. rühma element · mittemetall · järjenumber 17 · aatommass 35,453 · värv rohekaskollane · terav lõhn · olekult gaasiline · tihedus 3.214kg/m3 · kuulub halogeenide rühma · lahustub vees · moodustab ühendeid kõigi elementidega (va. väärisgaasid) · looduses leidub ainult ühenditena · Sulamistemperatuur: -102 · Keemistemperatuur: -34 Kasutatud kirjandus ENE (nr.4) Tallinn 1989 http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor http://www.miksike.ee/
süsiniku aatomite arvu laktaamis (nt. 6-aminoheksaanhappelaktaami e. kaprolaktaami puhul nailon 6) või diamiinis ja dikarboksüülhappes (nt. heksametüleendiamiini ja dekaandihappe e. sebatsiinhappe puhul nailon 610). 2. Polüheksametüleenadipiinamiidist toodetav sünteetiline kiudaine; väga tugev (katkemispikkus 40-50 km), tugevdatud kordkiududel 75-85 km), elastne, hõõrdumiskindel, veidi kuumus- ja happekindlam kui kapron, sulamistemperatuur 250 °C, tihedus 1,14 Mg/m³, makromolekuli elementaarlüli NH(CH2)6NHCO (CH2)4CO, kasutusalad samad mis kapronil( tarvitatakse sukkade, pesu, kangaste (sageli segus villa või viskooskiuga), isoleermaterjalide jm. valmistamiseks ). Eri maadel nimetatakse polüheksametüleenadipiinamiidist toodetavaid kiudained erinevalt ( Venemaal aniid, USA-s nailon 66, Kanadas antron, Prantsusmaal nailon R ). Esmakordselt hakati nailonitüüpi kiudainet
Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja baariumiga Strontsiumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides. Strontsium põleb karmiinpunase leegiga. Suuri probleeme tekitab strontsium, mis satub keskkonda tuumakatsetuste käigus. Strontsium ladestub luudes, vahetades välja kaltsiumi. Organismi satub see ühend sageli lehmapiimaga, läbides eelnevalt jada: muld-taim-veis. Füüsikalised Strontsiumi sulamistemperatuur on 769 °C ja sulamis temperatuur on 1384 °C. Elemendi tihedus on 2,6 g/cm3 ning agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Looduses leidub strontsiumi ainult ühendites, tähtsamaid mineraalid on strinsianiit SrCO3 , tsölestiin SrSo4. 1 KASUTUSALAD Elemendi, ühendid Kasutusalad on : o tuumapatareid poides ja ilmajaamades o püsimagnetid o helenduvad värvid o ilutulestik
Raua aatomi ehitus - raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Füüsikalised ja Keemilised omadused - *Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. *Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. *Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. *Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. *Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raua sulamid - *Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus
õnnestus tal saada puhast palladiumi maagist. Kui Wollaston seda pakkus sohos ühele poele arvati et see on elavhõbeda ja plaatina sulam. Pallaadium on nimetatud pallase asteroidi järgi mis kaks aastat varem avastatud oli. Pallaadiumkloriid oli üks varasemaid tuberkuloosiravimeid. Füüsikalised omadused Pallaadium on toatemperatuuril tahkes olekus. Tihedus on umbes 12g·cm^-3 ning vedelas olekus umbes 10g·cm^-3. Sulamistemperatuur on 1554.9C ja keemistemperatuur 5365C. Kõvadus puhtal olekus palladiumil on vickersi skaala järgi 37 Mehhaanilised omadused Pallaadium toatemperatuuril on pehme ja plastne kuid karastamisega saab teda tugevamaks teha. Muu keemiline info Pallaadiumil on 6 stabiilset isotoopi massidega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tüüpilised oksüdatsiooniastmed on tal 0, +1, +2, +4 ja harvadel juhtudel ka +6. Kuigi plaatinametallina
Kõrgahi Kõrgahi on vastuvoolupõhimõttel töötav sahtahi, milles toodetakse malmi. Kõrgahju ülaosas asub täiteseade, selle all ahjusuue, millele on kinnitatud kõrgahjugaasi ärajuhtimise torud. Suudmest allpool paiknevad allapoole laienev koonusekujuline saht, silindriline mõhk ja allapoole ahenev kooniline turi. ...
st. polmeriseeritakse Misted - Polmeer- hetaolistest llidest (monomeeridest) koosnev suure molekulmassiga aine - Plastmass- koosneb polmeerist ja erinevatest side- ja abiainetest. Head kljed Odavad CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLMERISATSIOON. Termoplastsed polmeerid : - molekulide ahelad on vga pikad ja psivad koos fsikaliste judude mjul. - temperatuuri mjul vivad ahelad ksteise suhtes liikuda - vimaldab sulatada ja tdelda neid mitmeid kordi - Puudub kindel sulamistemperatuur . On sulamispiirid sulamispiiride vahemikus on vimalik plastikuid vnta, keerata, keevitada 50kraadi on pehmenemis vahemiks , ehk sulamis piir, sel ajal on vimalik plastiukud vnata TERMOREAKTIIVSED POLMEERID : - molekulide ahelad on lhikesed ja omavahel seotud piksidemetega. - Sulades struktuur hvineb ja ei ole enam uuesti tdeldavad - Piksidemete prast kvemad kui termoplastsed polmeerid - Bakeliit , polster, ff-vaigud ELASTOMEERID:
Lämmastikhape Lämmastikhape Keemiline valem : HNO3 Lämmastikhape on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Füüsikalised omadused 99-protsendilise lämmastikhappe: Tihedus on umbes 1,52 g/cm³ Sulamistemperatuur on umbes -41,7 °C Keemistemperatuur on umbes 84 °C (lämmastikhape lagunemisel eraldub lämmastikdioksiid) Värvus- lämmastikhape ise on värvuseta, on tal enamasti punakaspruunikas või kollakas varjund, sest lagunemisel eraldub temast lämmastikdioksiidi, mis temas lahustub ja annab lahusele värvi. Lämmastikhappe aurud on õhust 3,2 korda raskemad. Keemilised omadused Lämmastikhapet võib vaadelda koosnevana lämmastikpentoksiidist (N2O5) ja veest (H2O). Lämmastikhape ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb ka va...
KULD Rahumäe Põhikool. Kelly Värva 8b 22.02.2012 Sisukord: *Kuld *Kulla ajalugu *Kulla kasutusalad KULD Kulla keemilise elemendi järjenumbriks on 79 ning nimetuseks on Au. Tema massiarvuks on ümardatult 197. Keemilistelt omadustelt on kuld vähenegatiivne väärismetall ning ei reageeri vee ja hapetega. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille sulamistemperatuur on 1064 kraadi. KULLA AJALUGU Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele.Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikel-asteekidele.Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks,mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kultuuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viidi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks.Mõned nendest meetodeist olid teada
lisandeid eemaldada. See muudab sulami valmistamiseks, potid, pannid, vannid, puhta metalliga võrreldes odavamaks ja kanalisatsioonikaevu luugid, autode juures üks asi tootmise lihtsamaks. malmist (raske) Sulemis olevad lisandid muudavad Väärismetallide sulamid, nt ehtekuld (Au+Cu), materjali puhtast metallist odavamaks. uushõbe (Cu+Ni+Zn), pronks (Cu+Sn) Sulami sulamistemperatuur erineb Jootetina (Pb+Sn) - sulab 180 kraadi juures, plii koostisainete sulamistemperatuuridest. sulab 327, tina 232 Materjal on töötlemiseks ja kasutamiseks Messing (Cu+Zn) - puhkpillid, ehted, ukselingid, sobivamate omadustega. kraani osad Kuumakindel sulam NIKROOMID (Ni+Cr 30%) - kütteelemendina muhvelahjudes
• Pronks on vase ja tina sulam • Pronksi kasutati tööriistade ja relvade valmistamiseks Kalasaba 19.11.2015 TINA • Pildil on tina kangid • Tina on looduses vähe • Tina sulamistemperatuur on 232 °C. • Tina kasutatakse õhukese kihina terase kaitsmisel . • Tina on pehme metall Plogspot19.11.2015 HÕBE • Hõbe on kõige levinum väärismetall • Maakoores on ta keemiliste elementide levimuselt 65. kohal.
Cr-Kroom Kelli Hinn 11.L Ehitus ja asetus PS-s Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rühma element. Järjenumber on 24 Aatommass 51,996 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1) „Chrom“, Tomihahndorf, CC0 Füüsikalised omadused Tihedus 7,14 g/cm3 Sulamistemperatuur 1857oC Keemistemperatuur 2482 oC Metalläige Hea elektri- ja soojusjuhtivus Hõbevalge, sinika helgiga Lõhnatu ja maitsetu Tähtsamad ühendid ja kasutusalad kroom (III)oksiid Cr2O3 -kasutatakse telliste vooderdiseks tööstuslikes kõrgtemperatuuriahjudes ja metallide, sulamite ja keemiliste ühendite valmistamiseks. kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O kroom(VI)oksiid CrO3 -metallviimistlusel ja katalüsaatorina.
FÜÜSIKALISED OMADUSED Tahked ained toatemperatuuril : • ained, mis ei ole molekulaarsed. Molekulidest saavad koosneda ainult mittemetallilistest elementidest koosnevad ained. Ioonilised (metall-mittemetall, metallid). C, Si, B on tahked ained!!! • H2, Hcl, jõud nende vahel on suhteliselt nõrgad • I2 on tahke! Kuna see on raske ja raskete molekulide vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. • Polaarsetel molekulidel on kõrgem keemis-ja sulamistemperatuur. C-H side on mittepolaarne. • Vesi saab tekitada vesiniksidemeid. OH vesinikside on tugevam kui NH • Kõige tugevamad vesiniksidemed on karboksüülhapetes Vees lahustuvus: • Ei lahustu mittepolaarsed ained ja gaasilised lihtained • Hästi lahustuvad need, mis saavad moodustada vesiniksidemeid. • Nt: 4 süsinikuga lahustuvus alkoholidel päris väike, kuna mittepolaarne rühm on nii suur.
Titaan Jana Smirnova Kallavere Keskkool 10. klass Omadused · Elemendi lühend: Ti · Järjekorra number: 22 · Aatommass: 47, 87 · Sulamistemperatuur: 1668°C · Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus
Vastus: tõene .on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Vastus: tsementiit Seadke vastavusse rauasüsinikusulamites leiduvad faasid ja struktuurivormid nende mehaaniliste omadustega. Vastus: Tsementiit Kõige kõvem, Ferriit Kõige plastsem, Perliit Kõige tugevam. Toatemperatuuril on kõigil tasakaalulistel rauasüsinikusulamitel struktuuris ferriit ja austeniit. Vastus: väär Raua sulamistemperatuur on: (kirjutage ainult number) vastus:1539 ...on raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud -raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. Vastus: austeniit. Toodete valmistamise järgi liigituvad rauasüsinikusulamid survetöödeldavateks ja valatavateks. Vasus: tõene ...süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse. Vastus: fermiit
Kroom Kristjan Juks K210 Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, vää...
rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul: 2 PbS + 3 O2 2 PbO + 2 SO2 PbO redutseeritakse koksiga, kuid otseselt osaleb reaktsioonis peamiselt CO: PbO + CO Pb + CO2 Võimalik on ka nn autogeenne redutseerumisprotsess: PbS + O2 Pb + SO2 Omadused Füüsikalised omadused Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³, kõvadus Moshi järgi 1,5. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Keemilised omadused Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Plii inimesele ohtlik
ainete mittetäielikul põlemisel. Nende ühendite näol on tegemist kõikjal esinevate keskkonda saastavate ainetega. PAH-ühendid on rohkem või vähem kantserogeensed ehk vähktõbe tekitavad. Täpsemalt võib bensopüreeni leiduda kivisöe-, põlevkivi- jt tõrvades ning -suitsus, tubakasuitsus ja suitsutatud toiduainetes. Bensopüreen on kristalliline kollane tahke aine, tihedusega 1.24 g/cm³. Sulamistemperatuur on 179 °C ning keemistemperatuur 495 °C. 1933.a avastati see olevat kivisöetõrva koostises ning peagi avastati ka selle kantserogeenne toime. Aga juba 19. Joonis 1. C20H12 - bensopüreen Sajandil avastati paljudel kütusetootmise ettevõtete tootjatel pahaloomulist nahavähki
Uurimistöö vasest Vask on arvatavasti vanim inimkonnale tuntud metall. Vask on saanud oma ladinakeelse nimetuse (cuprum) Küprose saare ladinakeelse nime Cyprus järgi, sest seal oli antiikaja esimesi vaseleiukohti. 4 Sulamid Vasest umbes 40% kuulub vasesulamite tootmiseks. Vase sulamitest tuntumad on messing (valgevask) ja pronks. Messing ehk valgevask on tsingi ja vase sulam. Messingis on vaske ainult pool osa, igal juhul mitte üle kahe kolmandiku. Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on, Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. Nii on lihtne värvuse järgi ära määrata, kui palju tsinki on messingis. Pronks on aga tina ja vase sulam. Pronks on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). 5 Kuidas kasutatakse vaske Umbes 50% toodetavast vasest tarbivad elektritööstus elektrijuhtmete ja kaablite tootmiseks. Hea töödeldavuse tõttu oli vask ka populaarne materjal mahuti...
Teine osadele metallidele omane asi ongi see, et nad juhivad hästi elektrit. Seetõttu on metallidest tehtud elektrijuhtmed, kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid. Selle omaduse tõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Metallide kasutusel on oluline ka metallide sulamistemperatuur. Näiteks hõõglampide niitides kasutatakse volframi, sest see on kõige rasksulavam metall. Kui niit oleks mingist muust metallist ei oleks lambi põlemine võimalik, sest niit sulaks lihtsalt ära. Värvuse järgi jaotatakse metalle mustadeks ja värvilisteks. Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjashall, kuld on kollane, vask on roosakaspunane ja mõned metallid on hõbevalged, ainult helgivad kas sinakalt (nt. plii ja kroom) või kollakalt (nt. nikkel).
Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide omadused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium,
KULD Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on ilusa välimusega, kollast värvi, hea elektri ja soojusjuhtivusega. Pehmet ja väga plastset looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Sellest valmistati ehteid, raha ja medaljone. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a.. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena, lisaainetena kasutatakse kõige sagedamini hõbedat, vaske, plaatina ja niklit. Need suurendavad kulla tugevust ja võimaldavad kulda säästa. Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Arvatakse, et inimeste eluajal on toodetud umbes 100000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib ...
Pelgulinna Gümnaasium Naftaleen Renee Pesor 11.k Tallinn 2009 Ajalugu Aastal 1819-1820 olid juba 2 keemikut teatanud kivisöetõrva destillatsioonil saadud teravalõhnalisest valgest tahkest ainest. Aastal 1821, John Kidd kirjeldas selle aine omadusi ja saamise viise, ning pani sellele nimeks naftaleen, kuna see oli saadud tööstusbensiinist. Naftaleeni keemilise valemi esitas Michael Faraday 1826. Struktuuril olevad kaks sulakvarts benseenist rõngast esitas Emil Erlenmeyeri aastal 1866, ning seda kinnitas Carl Graebe kolm aastat hiljem. Saamine Enamjaolt saadakse naftaleeni kivisöetõrvast. Toornaftast saadud naftaleen on tavaliselt puhtam kui see, mis saadakse kivisöetõrvast. Kasutusalad Vanasti manustati naftaleeni loomadele, et tappa parasiitaahaigusi. Suuremaid koguseid naftaleen...
Alumiinium Koostaja: Keidi Kõiv 10a Juhendaja: Erkki Tempel Üldiselt Järjenumber 13 Asukoht 3.perioodis III A rühmas Elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) Hõbevalge Tihedus 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur 660 °C Reageerib paljude lihtainete ja hapetega Püsivamates ühendites on oksüdatsiooniaste +3 Toodetakse sulatatud boksiidi (alumiiniumoksiidi) elektrolüüsil Leidumine looduses Levikult kolmas element maakoores Moodustab 8,2% maakoore massist Lihtainena looduses ei leidu Looduslik alumiiniumoksiid esineb korundina Kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse Maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium
Raud Raua asetus perioodilisus tabelis ja aatomi ehitus. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihil Raua omadused : Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud looduses: Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud me...
Tartu Kutsehariduskeskus aprill 2010 1 · Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka ning on pehme metall · Sarnaneb hõbedaga, kuid on sellest ligi 4 korda kergem · Sulamistemperatuur 660 ºC · Keemistemperatuur 2519 ºC · Hea elektrijuht elektrijuhtmete valmistamine · Hea peegeldumisvõimega peeglite valmistamine 2 Näited: * Alumiiniumtraat * Alumiinium peegel 3 * Jaapani 1jeenised mündid 4 "Rahakristall" Kuna vesi ei märga alumiiniumi eriti hästi, jäävad kerged alumiiniummündid veepinnale ujuma.
Kuld Ühendid: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 kuldtrikloriid AuCl3 → AuCl + Cl2 kuldmonokloriid Kuld(I)halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andeskuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
