FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = ...
1.2. Tervikuna on maailmameri jahe ( kesk temp. 3,8 C) kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. 1.3. Polaaralade temp. Suur erinevus. 2. Soolsus ( meres kesk. Soolsus 35 promilli) 2.1 meredes ja ookeanides omane soolane vesi. Merevesi sisaldab palju mineraalaineid. Soolsus on tingitud auramisest ( mida vanem meri, seda soolasem) ning sademetest ( 20datel laiustel on väga soolane, kuna seal on auramine suur ning sademeid pmts pole) 2.2 Soolsus vähendavad liustike sulamine, sademed. 9) vee liikumine ookeanis Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n.ö "otsesuunast" põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule.Hoovuste liikumise suunda
kutsuda. Tooge näide inimtegevusest, mis võib pildil oleva nähtuse esile kutsuda. Õige vastus: Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda: 1) kallakpind, maapinna kallakus, 2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda, 3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões, 4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks) 5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase tõusis, 6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel, Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada: 1) hoonete ehitamine orupervele, 2) autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus) 4) metsa maha võtmine nõlvadelt Täienda joonist nii, et see kujutaks suurt veeringet. Tähista noolte ja numbritega järgmised protsessid: 1) aurumine, 2) veeauru kondenseerumine 3) sademed 4)maapinda imendumine 5) pindmine äravool 6) maasisene äravool Miks sajab Kairos väga vähe
Joonistage nende N-aluste põhistruktuurid ja nimetage, millised konkreetsed lämmastikalused neisse gruppidesse kuuluvad. 8. Kirjutage mingi puriinnukleotiidi struktuur (lämmastikalus vabalt valida). Andke nimetus , iseloomustage komponente ning neid ühendavaid keemilisi sidemeid. 9. Millsied on DNA sekundaarstruktuuri võimalikud vormid ja milline on põhivorm? Iseloomustage Dna sekundaarstruktuuri fikseerivaid sidemeid ja interaktsioone. 10. Ida tähendab DNA sulamine? Skitseerige DNA sulamiskõverad (absorbtsioon vs temp) kahe erineva organismi DNA-le. Põhjendage kõverate erinevust. 11.Andke seletus terminile makroenergiline biomolekul ja nimetage, mis on makroenergilisuse kriteeriumiks. Milliseid makroenergilite molekulide esindajaid te teate? Kirjutage vähemalt neist ühe põhimõtteline struktuur. 12.Joonistage skeem, mis kujutab katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda ja kommenteeriga. 13
(K).See on võrdeline rutjuurega temperatuurist. dQ= -k(dT/dx)dSdT Sisehõõrdejõud (F), mis mõjub kahe gaasi kihi eralduspinnal (dS) on võrdeline nende kiiruste gradientidega (du/dx), eralduspinnaga (dS) ning sõlt gaasi om ,mida arvestab sisehõõrdetegur e dünaamiline viskoossus (η).See kasvab temp tõustes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu. F= η(du/dx)dS 15. Aine agrekaatoleku muutused – Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 16. Soojusmasina kasutegur - Soojuse arvel tehakse tööd
Jahedad kehad kiirgavad vaid pikalainelist soojuskiirgust ning kuumad kehad nii pika-kui ka lühilainelist kiirgust. Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu. *Temperatuuri ööpäevane käik sõltub pilvisusest. Päeviti peegeldavad pilved osa soojusest tagasi sing õhtuti käituvad pilved nagu tekina maapinnale, peegeldades soojust tagasi maa peale selle asemel, et lasta sellel atmosfäärist lahkuda. 1) AINEOLEKU MUUTUMINE T-tahkis V-Vedelik G-Gaas T-V sulamine V-T tahkumine V-G aurumine G-V konsdenseerumine T-G sublimeerumine G-T härmatumine Energia neeldub kui aineosakesed hakkavad kiiremini liikuma. Energia vabaneb kui aineosakesed liiguvad aeglasemini. *Kaste on eseme pinnal, udu on gaasilises olekus kuigi mõlemad koosnevad veepiiskadest. *Rohule tekib hommikuti kaste enne udut kuna maapind jahtub kiiremini. KOKKUVÕTE: VALEMID JA TÄHISED S= pindala S= l2 V= ruumala V= l3
...... Aine soojuslikud muutused Soojuspaisumine- Keha soojendades keha ruumala tavaliselt suureneb: · Mis on selle molekulaarfüüsikaline põhjus? · molekulid liiguvad kiiremini · põrkuvad tugevamini · lükkavad üksteist eemale · keha suureneb Faasi muutused Enamus ained saavad esineda tahkel, vedelal ja gaasilisel kujul Üleminek ühest faasist teise on faasi muutus, sõltub temperatuurist ja rõhust. · Tahke vedel: sulamine ja vedel tahke: tahkumine · Toimub temperatuuril, mida nim. Sulamispunktiks · Temperatuur ei muutu · Tahke gaas: sublimatsioon ja gaas tahke: depositsioon · Vedelik gaas: aurustumine ja gaas vedelik: kondensatsioon · Toimub temperatuuril, mida nim. keemispunktiks/kondensatsiooniks
Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi Baltika manner liikus ekvaatori poole ning lähenes Laurentiale (Põhja-Ameerika),Gondwana hiidmander aga nihkus lõunapooluse suunas. Mandrid olid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Eestis leitud trilobiidid /Kohtla-Järve, Kukruse lade, Rakvere lade / Fossiilsed rohevetikad , Jõhvi alamlade Silur Kliima stabiliseerumine Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus Korallrifide tekkimine soojades meredes Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ Kirbla astang ja Salevere Salumägi klindiastangud Lääne-Eestis Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) mandrite kokkupõrkumine oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Siluris - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi
Ligikaudne vee hulk Mustas meres on 555 000km3. Musta merre suubub 11 suuremat jõge, millest tähtsaim ja suurim jõgi on Doonau. Teised suuremad jõed on Ukrainas Dnestr, Lõuna-Bug, Dnepr. Gruusias Rioni ning Türgis Kýzýlýrmak, Sakarya, Yesýzýlýrmak ja Coruh. Viimase suue on Gruusias Bathumi lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad Don ja Kuban. Jõed toovad aastas 320km³ magevett. Sademeid mustal merel on keskmiselt 450mm aastas. Otseselt sademed, jää ja lume sulamine ei mõjuta Musta mere soolasust. Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre 200 km³ merevett aastas. Hoovused on kahesugused, ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. Musta mere soolsus on pinna lähedal 1721 (keskmiselt 18,3) , jõesuu lähedal 39. Sügavusel üle 50100 m kasvab aeglaselt kuni
V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Sulamise/tahkumise ajal keha temperatuur ei muutu ehkki keha saab/annab selles protsessis pidevalt energiat – sulatamiseks kulunud energia läheb molekulide korrapära lõhkumiseks ja nende liikuvuse suurendamiseks. Tahkumisel vabaneva energia saame molekulide korrapära suurenemisest ja liikuvuse vähenemisest. Iga aine jaoks on olemas kindel temperatuur – sulamistemperatuur, mille juures ta
juhuslikke tulvasid. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Suvise madalvee tingib sademetehulga vähenemine ning auramise suurenemine. Talvise madalvee tingib pindmise toitumise lakkamine, ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi. *Üleujutused mererannikutel on tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Jõgedel võivad veetõusu põhjused olla intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid. Võidakse rajada ka veehoidlaid, mille abil on võimalik parandada ka veevarustust. *Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb kolmeks: 1) kulutus ehk erosioon 2) setete transport 3) setete kuhjamine ehk akumulatsioon.Uhtumine esineb perioodiliste sademete korral, mil nõlvast alla valguv vesi haarab kaasa kõige peenema materjali. Sängivool on võimeline kandma setteid väga kaugele. Mida suurem on voolukiirus,
Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub 5. KASVUHOONEEFEKTi põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan. Tagajärjed- liustike sulamine, maailmamere veetase tõus, madalamate saarte ning rannikualade üleujutamine. Kliimamuutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. 6. OSOONIAUK on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniauke tekitavad freoonid ja nafta, kivisöe ja maagaasi põlemine. Osooniaugu laienemist soodustab ka vihmametsade põlemine
Globaalökoloogia RastaKarl 11a Tallinna Inglise Kolledz 2010 Sissejuhatus Töös käsitletavaks probleemiks on globaalökoloogia. Teemat mina ise ei valinud, kuid ta on minu arust väga huvitav ja kasulik, nii praktikas kui teoorias. Põhjus miks ta minu arust nii praktikas kui ka teoorias kasulik on: paljud tänapäeval kogu inimkonda puudutavad probleemid on otseselt globaalökoloogia uurimisobjektideks ning ta toetab säästva e. jätkusuutliku majanduse teooriat, mis on helge tuleviku jaoks väga tähtis. Taustinfo Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Inimene on neid protsesse ja suhteid uurinud juba tuhandeid aastaid, kuid kommunikatsiooniraskuste tõttu erinevat...
Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus Kasvuhoonenähtus on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18ºC, praeguse +15º asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Siit järeldub, et kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustabki õhutemperatuuri tõusu. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsihappegaasi (CO2) suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti). Suurem osa päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus osaliselt neeldub, osaliselt aga peegeldub tagasi. Selle tagajärjel planeedi pind soojen...
J. R. MacCarthy välisminister Gorbatsovi ajal D. Eisenhower USA president 50ndatel N. Hrustsov NSVL komm partei I sekretär A. Jakovlev NSVL diplomaat, glasnosti ,,isa" G. Marshall USA riigi sekretär R. Nixon USA president 70ndate algul W. Clinton USA president 90ndatel Makatism nõiajaht USAs 50ndate algul Raudne eesriie eraldusjoon Lääneriigid | sots maa pärast II ms kuni NSVL lagunemiseni Integratsioon uhendamine, lõimumine, mitme keele üheks sulamine NLKP XX kongress Stalini isikukultuse paljastamine (Hrustsov) Perestroika maj uutmine, Gorbatsovi plaan Repressioon kellelegi surve avaldamine Privatiseerimine riigi vara erastamine Isikukultus ühe inimene jumalikustamine Varimajandus Maffia mitteametlik kaubandus Augustiputs 1991 riigi vanameelsete kommunistide riigipööre Trumanni doktriin USA sõjaline abi Euroopa riikidele Stagnatsioon seisak majanduses, pol. Breznevi ajal NSVLs
koosluseid ja liike, näiteks loomade ja taimede paljunemistsükleid, levila või koosluste tulekindlust jne. Märgata on muutuseid linnu-, taime- ja putukaliikide levikus ning paljunemisperioodi nihkumist varasemale ajale. Paljud liigid ei suuda levida soojenemisest tingitud parasvöötme pooluste suunas nihkumisega samas tempos ning võivad välja surra (ENVIR. 2009). Suurimad kliimamuutuste mõjud elurikkusele on kuumalainete sagenemine, liustike ja polaarjää sulamine, merevee taseme tõus, taimede varasem õitsemine, kevade varasem saabumine, liikide levila nihkumine ja populatsioonide arvukuse vähenemine (ENVIR. 2009). 2.3. Loodusressursside ülekasutamine Ületarbimine on toimunud juba alates 1980. aastatest ning olukord muutub järjest hullemaks. Hetkel on maismaast 40% kaetud põllu- ja karjamaaga, neile lisanduvad veel teed, asulad, kaevandused jne. Inimeste toit ja kiudaine toodang moodustab u 20% maismaa taimede toodetavast
s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q ...
alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasideks; tagajärg - polaaralade ja liustike sulamine, veetase tõuseb, uute võõrliikide levik, mingite liikide väljasuremine. Gaasid: CO 2, CH4, N2O, NOx, O3, H2O. Lahendus: tuleks vähendada kasvuh.gaaside õhkupaiskamist, arendada KKhoidlikku tehnoloogiat. 2) Osoonikihi hõrenemine: Hõrenemist põhjustab inimeste kasutuse järel atmosfääri sattuvad osoonikihti lagundavad ühendid - freoonid nt. Tagajärg - UV-kiirguse taseme tõus, taimedel aeglustub fotosüntees, nahapõletused, kasvajad, happelised oksiidid veeauruga
Loodus õpetus :kõik kordamiseks. · Vesi Vesi on üks tuntuimaid lahuseid Vee omadused :läbipaistev , lõhnatu , värvitu , maitsetu,voolav , ei ole kokkusurutav ,külmub 0´kraadi juures ja keeb 100´kraadi juures ,vesi kujundab Maa kliimat. Vee olekud : tahke (jää), vedel(vesi) , gaasiline(veeaur) Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ? V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem. Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli) Mis anumas vett kaasa võtta ? :Metall , plastik , klaas. Vees lahtustuvad ained : äädikhape,etamool,suhkur,keedusool,piiritus. Vee puhastamise meetodid :Setitamine(mitte lahustuvate ainete põhja sadestumine.) Destilleerimine(Vee aurustumine ja siis selle kondenseerimine) Filtrimine (ainete eraldamine filtri abil). · Õhk Õhu kooostis : lämmastik(78%),hapnik(21%). H...
soojenemise tagajärjel, sest palju palju aastaid tagasi on toimunud katastroofilisemaid uputusi ja liustike liikumisi kui praegult. See on looduse normaalne käitumine ja see kõik kordub teatud aja tagant. See tundub meie jaoks väga katastroofiline, kuna ajakirjandus on raha teenimise nimel kliima soojenemise katastroofilisemaks kirjutanud, kui see tegelt on. Kardetakse, et saatuslikuks võib meile saada ka kogu Maa jää sulamine. Professor Miller uurib jääd. Tema sõnul on Antartikas 96 protsenti kogu maakera jääd ja isegi kui ilm väga soojeneb, on seal piisavalt külm, et jää püsib muutumatuna. Klassis nähtud filmis rääkisid teadlased, et väga suurt rolli mängivad, planeedil Maa, pilved. Pilvede regulaatori roll tähendab seda, et pilved võivad nii jahutada kui ka soendada kliimat. Nendest sõltub kliima soojenemine. Sama moodi on ka ookeanide hoovustega, et need võivad nii
1.Millest saab inimene energiat? 2.Kirjuta töö üldvalem ja töö ühikud. 3.Millistel kehadel on kineetiline ja potentsiaalne energia? Kirjuta arvutus valemid. 4.Miks on kiiretel loomadel pikad ja peenikesed jalad? 5.Mis on võimsus? Selle arvutamine. 6.Milline on seos võimsusel ja hapniku tarbiminesel. Näide 7.Kirjelda energia muutumist jalgadel jooksmisel. 8.Mis on jõumoment. Arvutamine. 9.Töö näiteid kangidest inimese organismis. Näita mõjuvad jõud, jõuõlad. 10.Millist jõudu arendab õlavarrelihas hoides horisontaal asendis asetsevas käes 0.5kg koormist. 11.Loetle biomaterjale. Millised peavad olema nende omadused? 12.Milliseid metalle kasutatakse biomaterjalidena? 13.Mis on rõhk? Arvutusvalem 14.Kirjelda südametööd vere pumpamisel. 15.Millised on normaal vererõhu piirid? 16.Millest sõltub vererõhk? 17.Milline on vere voolamise kiirus aordis? 18.Kui palju verd pumpab süda 1min jooksul: a) tavaasendis; b) füüsilist tehes? 19.Milline on seo...
komponentide aurustumise ning gaaside eraldumise tulemuseks jooteprotsessis. Poorsus halvendab õmbluse kvaliteeti ja järelikult ka jooteõmbluse tugevust. Praod õmbluses võivad tekkida detailide nihkumisel joodise tardumise ajal, õmbluse järsul jahutamisel peale jootmist ja joodise kasutamisel, mille soojuspaisumistegur on tunduvalt erinev põhimetalli omast. Pragusi jooteliites ei lubata. Põhimetalli läbipõlemine ja sulamine tekib liiga kõrge kuumutustemperatuuri ja samuti eseme liiga kauaaegse kuumutamise tõttu. Nihked ja põikumised jooteõmbluses toimuvad detailide lohaka kinnitamise tõttu enne jootma asumist. 10
toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks toimub lõunapoolsetel nõlvadel kiiremine lume sulamine, maapinna kuivamine ning algab varem vegetatsiooniperiood. Tähtsad on ka pinnavormide suhtelised kõrgused ja nõlvakalded, mis etendavad olulist osa mullaosakeste ümberpaigutamises pinnalt voolava veega. Liigestatud reljeefil tuleb selgelt esile mulla lõimisest, veereziimist, nõlvakaldest ja ka nõlva iseloomust (profiilist) muldade rida mida nimetatakse kateenaks (joonis). Eestis on muldade kujunemises reljeefil suurem osatähtsus Lõuna-Eesti künklikus
nagu Kaljumäestik, Skandinaavia ja Uurali mäestik. Okasmets on kõige laiemalt levinud loodusvöönd. Ka meie asume okasmetsalises loodusvööndis. KLIIMA Click icon to add picture Click icon to add picture KLIIMA Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Lühikese suve jooksul sulab vaid maapinna õhuke pindmine kiht. Sellist igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territooriumkirsmaa võtab enda alla ligi 25% maismaast. KLIIMA
Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke gaas sublimatsioon kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol). Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
Entroopia süsteemi korrapäratuse mõõt (S, J/K·mol). Entroopia kasv S >0, sulamine, aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk kasvab Entroopia kahanemine S < 0, veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine. Entroopia muuda arvutamine S = q/T ; So = So(produktid) So(lähteained) Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne.
Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas si...
Diagrammilt saab lugeda, millisel temp antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke gaas sublimatsioon kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol). Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
CaCO3 on lahustumatu karbonaat, ehk siis see sadestub veega kokkupuutes olevatele pindadele. Vee kareduse kahjulikkude toimete vähendamiseks pehmendatakse vett nt. eelkeetmisega, destilleerimisega, pehmendajatega(Na3PO4) ja ioniitidega. Ioonikihist vee läbijuhtimisel vahetuvad vee karedust põhjustavad ioonid ioniidi koostisesse kuuluvate ioonide vastu ning need ei tekita vee karedust. Keskkonnaprobleemide tagajärjed Mannerjää sulamine Veetaseme tõus Kliimamuutus maismaal Loodusvööndite nihkumine Soodsam keskkond haigustekitajatele Ilmastikuanomaaliate sagenemine TUNTUMAD AINED Söögisool-NaCl Pesusooda-Na2CO3 Söögisooda-NaHCO3 Kips-CaSO4 Lubjakivi/paekivi-CaCO3 Kustutamata lubi-CaO Boksiit-Al2O3 Magnetiit-Fe2O3 Salpeetrid-KNO3, NaNO3, NH4NO3 Torusiil-NaOH Akuhape-H2SO4 Rauaplekkide eemaldaja-H3PO4
Voolamine Allvoolav materjal seguneb Aeglane Sageli niiskusega küllastunud omavahel. Pole kindlat pinnases. Igikeltsal. Voolamise lihkepinda tagajärjel nõlvad astmelised. Nihkumine Peale gravitatsioonijõu Kõige Silma mittejälgitav. Nõlva mõjutavad muud jõud: korduv aeglasem alumisse ossa kuhjuvad külmumine ja sulamine lõhub peeneteralised setted aineosakeste vahelisi seoseid Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed
· Metsadele (levik, liigiline koosseis, puidu juurdekasv) · Põllumajandusele (saagikus, niisutamine) · Inimese tervisele (terviserikked palavuse pärast, haiguste levik, saastunud õhk) · Looduse mitmekesisusele (liigiline koosseis, liustikualad jmt) Kasvuhooneefekti tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik Majanduse allakäik Maailmamere veetaseme tõus cm Viimase 100 aasta jooksul on maailmamere veetase tõusnud 10-25 cm Rannikualade üleujutused Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm.
1.Mida uurib füüsika ? Füüsika on loodusteadus , mis uurib füüsikalise nähtusi ja kehade omadusi. 2. Mis on keha? Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas. 3. Mis on nähtus? Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi?
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
Mulla läbikülmumise sügavus oleneb mullas: 1.mulla õhustatus(eroobne, anaeroobne liitsilikaatide koostises, millest taimed teda lumikatte tüseduset. Mida suurem on lumikatte lagunemine), 2.Org aine koostis( suhkrud, raskesti kätte saavad. Kergemini mulla neelavas tüsedus, seda väiksem on mulla läbikülmumise tärklised proteiinid- kiire lagunemine.../ rasvad, kompleksis seotud K ja kõige hõlpsamini vees ulatus. Mulla sulamine algam mulla alumistes vahad, lingiinid- aeglane lagunemine, lahustunud K. kihtides, mis toimub alumiste soojemate 3.Lagunemiskeskkonna niiskus: kuiv-seeneline Väävlist esineb mullas mineraalsete ühenditena mullakihtide soojusenergia arvelt. Kui aga lagunemine, parasniiske-aeroobsed bakterid, ainult -10%, peamine osa temast on esindatud lumikate on õhuke, siis on muld rohkem märg-anaeroobsed bakterid, 4
isomorfseteks. Ühesuguse keemilise koostise, kuid erineva struktuuriga mineraale nimetatakse polümorfseteks. Mineraali värvus on põhjustatud mineraali läbinud või sellelt peedeldunud valgusvoo spektrist, mis sõltub mineraali koostisest ja ehitusest. Mohsi kõvadus- ühe mineraali teist deformeeriva toime kaudu väljendatud suhteline kõvadus. (teemant C - 10; korrund Al2O3 - 9; talk Mg3Si4O10(OH)2 - 1) magma sulamine jahtumine ja kristalliseerumin e moondekivimid rõhk ja temp tardkivimid rõhk ja temp murenemine, edasikanne ja
sõiduautosid, kus kõik ka maha müüakse. Tänu sellele kasvas ka kütuse tarbimine mis omakorda sunnib aina rohkem ja rohkem naftavarusid tühjaks pumpama. See kõik tekitab veelgi suurema hulga süsihappegaasi, tekitades atmosfääris kihi, mis küll laseb Päikese soojus-valgust läbi, kuid soojus enam tagasi ei lähe, sest süsihappegaasi kiht takistab seda, n.ö "kasvuhooneeffekt". Soojus jääb Maale püsima, mis tõstab keskmist temperatuuri ning lõpptulemuseks on jäämägede sulamine, mis tekitab ulatuslikke üleujutusi üle kogu maailma, paljud liigid hukkuksid, inimesed kaotaksid kodud, osad riigid kaoksid, kliimamuutused, loodusvööndite nihkumine, ühesõnaga - tekiks ülemaailme kaos. Aina rohkem ja rohkem jääb põlluharimismaad vähemaks, ana vähemaks jääb puhast joogivett. Seda võib võrrelda jalajäljega soos. Jalajälg taastub alles umbes 7 aastaga mis on võrreltatav ka keskkonna saastamisega inimeste poolt - taastumine võtab tohutult aega.
Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisirdel aine ühe massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Siirdesoojused on näiteks: 1) Sulamissoojus (lambda) () Aine sulatamiseks kulub soojushulk Q=m, kus m-aine mass(kg) ja Q-soojushulk (J). Aine tahkumisel eraldub ehk vabaneb soojushulk Q=m (miinusmärgiga). Sulamine toimub iga tahkise jaoks kindlal temperatuuril sulamistemperatuuril (siirdetemperatuur). 2) Aurustumissoojus L () Kui aurav vedelik ei saa väljaspoolt energiat juurde, siis ta jahtub, järelikult auruva vedeliku temperatuuri hoidmiseks jäävana peab talle andma mingi soojushulga. Lihtne on auruva vedeliku temperatuuri hoida jäävana siis, kui vedelik on keema läinud. Keemine on vedeliku intensiivne aurumine kogu ruumala ulatuses,
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
H, entroopia S, vabaenergia G). on määratud süsteemi olekuga, mitte sellega, kuidas see olek on saavutatud. protsessid soojusvahetuse järgi eksotermiline protsess – energia/soojus eraldub ΔH < 0 nt: keemiliste sidemete moodustamine / ühinemisreaktsioonid; tahkumine, kondensatsioon endotermiline protsess – energia/soojus neeldub ΔH > 0 nt: keemiliste sidemete lõhkumine / lagunemisreaktsioonid; sulamine, aurustumine adiabaatiline protsess – energia/soojusvahetus puudub protsessid olekuparameetrite järgi isotermiline protsess – const temperatuur isobaariline protsess – const rõhk isokooriline protsess – const ruumala SISEENERGIA süsteemi koguenergia E E = Ekin. + Epot + U Ekin ja Epot – süsteemi kui terviku kineetiline ja potentsiaalne energia U - siseenergia
lagundab osoonimolekul freoon satub atmosfääri: aerosoolide tarbimisel külmikute kasutamisel õhukonditsioneeride kasutamisel tulekustutusseadmete kasutamisel keemiliste puhastusvahendite kasutamisel KASVUHOONEGAASID: CO2, CO, CH4, H2O Suur osa soojusenergiast neeldub CO2 rikkasse atmosfääri ja ei pääse maailmaruumi – Maapind ja atmosfäär soojenevad. PROGNOOSITAVAD TAGAJÄRJED: 1. mannerjää sulamine 2. veetaseme tõus maailmameres 3. kliimamuutused maismaal 4. loodusvööndite nihumine 5. haigustekitajatele soodsama keskkonna tekkimine 6. ilmastikuanomaaliate sagenemine HAPPESADEMED: sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Ei esine vaid vee kujul, vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. SO2 tähtsaim saasteaine. Reageerivad veega ja tekivad happed. Kahjulikkus: kahjustavad loodust, eriti okaspuid
takistavad niiskete õhumasside liikumist – rohkesti sajab mägistel rannikualadel), auramine (maailmamere pinnalt aurab rohkem kui maismaalt) Jõgede äravool Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Mida rohkem sajab, seda suurem on äravool Jõgede äravoolualad ehk valglad (valgala, jõgikond) - maa-ala, millest veekogu või selle osa saab oma vee Tegurid: Sademed, õhutemperatuur, lume sulamine (liustikud), juurdevool lisajõgedest, läbivool järvest, paisu ehitamine, vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Põhjavee kujunemine ehk infiltratsioon Sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe lüli maakera veeringes Mõjutavad tegurid
kasutamine. Kliima soojenemine: Põhjused:Inimtegevus: tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus jms.; õhku satuvad nn kasvuhoonegaasid(süsihappegaas, metaan, dilämmastikoksiid, freoonid jne) Tagajärjed:taimed ja loomad ei suuda kohastuda; muutuvad liikide levialad, osad liigid võivad hävida; vähenevad tundrad ja taigametsade pindalad; läienevad kõrbed; looduskatastroofid; liustike sulamine Lahendused: Tuleks vähendada õhusaastatust: parandades tööstustes tehnoloogiat, taastuvate energiaallikate kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, prügi sorteerimine. Liikide hävinemine: Põhjused: keskkonna muutumine, hävimine ja saastamine; soode kuivendamine, ohtlike liikide hävimine; jahipidamine; röövpüük ja kaubitsemine; võõrliikide sissetoomine; Tagajärjed: muutused toiduvõrgustikud/ahelas;
Pumpade ja pihustite konstruktsiooni unifitseerimise võimalus mootorite võimsuste laias diapasoonis; Kütuseaparatuuri tootmist kõrgtehnologiliste meetoditega. 2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid 3. KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVAD RIKKED 1. Filtrite ummistumine 2. Separaatorite ummistumine 3. Pihusti otsiku nõelklapi ebatihedus 4. Nõelklapi kulumine, liikumine takistusega, kinnikiilumine 5. Rõhu langus pihustusprotsessi algfaasis 6. Pihustiotsiku sulamine 7. KKP täppispindade kulumine 8. KKP kütuse etteande ebaühtlus 9. KKP plunzerpaaride haardumine, pinnakriimustused ja plunzeri kinnikiilumine 10. Sette teke tankides ja soojendites Kütuse kõrgsurvesüsteemis esinevad rikked on seotud peamiselt raskekütuste kasutamisega. 4. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVATE RIKETE ENNETAMINE Üheks tähtsamaks võimalike rikete ennetamiseks on laeva kütusesüsteemi kõigi
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. Nafta Maagaas Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Põhjamere all Põhjamere all 4...
GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus. Geoid maa välispind geommetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid: Protsessid on toimunud kauges minevikus Protsessid on väga aeglased, me ei saa ...
laugranniku; 7) tea liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut; a) liustike tekkimiseks sobivad olud asuvad polaaraladel ja mäestikes ehk seal, kus algab lumepiir (sellest kõrgemal või pooluse pool). Aastatega kuhjuv lumi hakkab iseenda raskuse all tihenema, tekib tihe sõmerlumi ehk firn ning lõpuks jää. Seda muundumisprotsessi soodustab ka osaline sulamine, mil soojal poolaastal valgub sulavesi alumistesse lumekihtidesse, täidab sealsed poorid ja külmub. Üha kasvava rõhu tõttu muutuvad alumised jääkihid plastseks ja raskusjõu tõttu hakkab liustik liikuma. b) Mägedes tekivad mäeliustikud, mille jää- ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla. Mäeliustike kuju ja liikumistee määrab ära mäestiku reljeef – jää voolab seal mööda orge
kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas mandriline maakoor – maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40 km paks ookeaniline maakoor – maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandrilisest maakoorest tihedam, kuid selle keskmine paksus on alla 10 km litosfäär – Maa tahke kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast; on
· Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) · Auramine maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt Jõgede äravool · Sõltub sademete ja auramise vahekorrast · Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool · Jõgede äravoolualad ehk valglad on maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee MÕJUTAVAD TEGURID · Sademed · Õhutemperatuur · Lume sulamine (liustike sulamine) · Juurdevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Põhjavee kujunemine - infiltratsioon On sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe lüli maakera veeringes. MÕJUTAVAD TEGURID
tuulte mõjul. Alamjooksu üleujutus: madalas rannikupiirkonnad paikneb suure ja veerohke jõe suue; nt Gangese ja Brahmaputra jõe suudmeala Bangladeshis mussoonvihma üleujutused on iga-aastased. Sisemaa jõed: kõrgmäestikest alguse saanud jõgede mäestiku jalamil või tasandikul; nt Alpidest alguse saanud jõed/ Mississipi. Põhjused: intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine, langu vähenemine jõe kesk- ja alamjooksul. Lang väheneb voolukiirus aeglustub väljub sängist ja ujutab ümbritsevad alad üle. Linna kasv: väikeste jõgede lühiajaline üleujutuse oht on kasvanud kanalisatsioonist ja veetorudest voolab jõgedesse palju vett, pikema saju korral tekib üleujutus. Väljaspool linnu imbub suur osa veest maa sisse ja alles siis jõkke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
