Füüsika I ptk AINE EHITUSE ALUSED 1) Nimeta aine kolm olekut, kuidas nimetatakse üleminekuid ühest olekust teise? – Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Tahkest vedelaks on sulamine. Vedelast gaasiliseks on arustumine. Vedelast tahkest on tahkumine. Gaasilisest vedelaks on kondenseerumine. Tahkest gaasiliseks on sublimatsioon ja gaasilisest tahkeks on härmatumine. 2) Kirjelda aine erinevaid olekuid molekulaarsel tasandil? – Tahkes olekus on aineosakesed korrapäraselt ja saavad võnkuda tasakaalu asendi ümber. Vedelas olekus on aineosakesed korrapäratult ja vahetavad kohti. Gaasilises olekus on aineosakesed
tagasihoidlikumad. Tornaadode tugevust määratakse Fujita-Pearsoni skaalal. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane viib isegi asfaldi tee pealt minema. Üleujutused Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on esimesena põhjustatud tormidest, maanihetest, maavärinatest, tsunaamidest. Teilsel juhul on üleujutuse põhjustanud tugevate vihmahoogude tõttu või lumesajule järgnev sulamine. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse: · Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel · Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad
Rannanõlv piirneb rannajoonega. Jõgede toitumine - Jõgi - looduslik vooluveekogu, kus vesi voolab tema enda poolt kujundatud voolusängis, raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Valgala ehk jõgikond - Maa-ala, kust jõgi saab oma vee. (sademed, vihmavesi, põhjavesi, liustike vesi) Äravool - teatud ajaühikus äravoolava veehulk valgalalt. Veereziim: Suurvesi Madalvesi - Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (auramine) Lume sulamine ja liustike sulamine Juurdevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus) Jõe mõisted. Lähe koht kust jõgi saab oma vee Suue koht kuhu suubub jõestik peajõgi koos lisajõgedega veereziim jõe veetaseme ajaline muutus peajõgi kuhu teised jõed suubuvad lisajõgi suubub peajõkke harujõgi voolusängi hargnemisel tekkinud delta hargnenud jõesuue veelahe jõgikondi eristav kõrgem ala
11.Mida nimetatakse jõuks? Nimeta jõu ühik. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju suurust teisele kehale. Jõu ühik on 1N- üks njuuton. 12. Mis on raskusjõud? Raskusjõud on maa külgetõmbe jõud. 13.Millal tekib kehas elastsus jõud? Kehas tekib elastsus jõud, kui elastne keha muudab oma kuju. 14.Millega mõõdetakse jõu suurust? Jõu suurust mõõdetakse dünamomeetriga. 15. Nimeta 3 aine olekut. 3 aine olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16. Mis on sulamine? Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. 17. Kirjelda tahke aine ehituse mudelit. Tahke aine säilitab oma kuju, aineosakesed on korrapäraselt ja tihedalt 18.Miks gaas täidab kogu ruumi? Gaas täidab kogu ruumi sellepärast, et aineosakestel on nõrgad sidemed ja saavad vabalt liikuda. 19.Millisel nähtusel põhineb vedelik termomeetri töötamine? Vedelik termomeetri töötamine põhineb soojuspaisumisel. 20. Mida näitab aine tihedus?
Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valglal esinevate tugevate vihmadega. Ka ilma järsk soojenemine- lume ja liustike intensiivne sulamine. Millest jõed toituvad? Toituvad suurel määral lumeveest- suurvesi kevadel. Suurematel laiustel suurvesi ka suvel. Millal on suurvesi? Volga • Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) • Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga • 2-3 kuud on kõrge Rein -Lääne-Euroopa jõgi Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest Toitub aastaringselt peamiselt sademetest Reini(Baseli jaam) hüdrograaf Üleujutused
kehamassist samadest asjadest sõltub ka soojuse neeldumine. soojuslik tasakaal- Q1+Q2....=0 keha siseenergiat saab muuta temperatuuri tõstes. soojushulga arvutamine temperatuuri muutumisel- Q=cm*delta*t c-erisoojus t- temp. vahe erisoojus- FÜÜSIKALINE SUURUS, MIS NÄITAB, KUI SUUR SOOJUSHULK ON VAJA ÜHE MASSIÜHIKU AINE SOOJNDAMISEKS ÜHE KRAADI VÕRRA vee erisoojus tähendab, et 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra tuleb talle anda soojushulk 4200 J. sulamine ja tahkumine- sulamine on tahke aine muutumine vedelaks, tahkumine vedeliku muutumine tahkeks. tahket keha soojendades temp. tõuseb kuni sulamistemp. sulamisprotsessi käigus temp. ei muutu nii kaua, kuni kogu tahke keha on sulanud, tahkumisel toimub vastupidine protsess, eraldub soojust. soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel- Q= +(sulamisel)-(tahkumisel)*lambda*m jääsulamissoojus on 340000 J/kg , tähendab, et 1 kg jää sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk 240000 J.
· Gaas - aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. · Küllastunud aur - aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. · Keemine - aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. · Õhuniiskus - õhus olev veeaurusisaldus. · Tahkumine - aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Sulamine - aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. · Kondenseerumine - gaasi üleminek vedelasse olekusse, millega kaasneb energia vabanemine. · Aurumine - vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. · Sublimatsioon - tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. · Härmatumine - gaasi muutumine tahkeks aineks, ilma veeks muutumata.
Eestile iseloomulikud. Kujundab rannajoone paralleelsed settevallid-rannavallid. Vastupidi rannabarriks. Jõgede äravool- jõe kaudu äravool vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sek. Moodul k- näitab mitu meetrit põhjavesi liigub ööpäevas. Hoovused- Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk. Soojad ja külmad. Liikumise seaduspärasus: põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed. Õhutemperatuur (auram). Lume ja liustike sulamine. Juurdevool lisajõgedest. Läbivool järvest. Paisu ehitamine. Vee tarbimine tööstustes, põllumajandus. Põhjavesi-maa sees olev vesi,mis võib sõlt kivimite läbilaskvusest mood kihte. Reostus: Töösjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse. Põllumajandus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest ,transport- teedele kantav sool, õnnetused-bensiini sattumine pinda. Olmereostus. Põhjav alan-Allik äravool
Lisandid (väike kogus teist ainet) ja rõhk mõjutavad keemis- ja sulamistemperatuure. Kõrge rõhk surub osakesi kokku nii, et nad vajavad keemiseks ja sulamiseks rohkem kineetilist energiat. See tähendab, et keemis- ja sulamistemperatuur tõusevad kõrgeneva rõhu korral kõrgemale. Lisandid muudavad keemis- ja sulamispunkti, mõjutades osakestevahelisi jõude. Seetõttu hakkab soolaga üleriputatud jää sulama. Sool mõjutab samuti vee keemistemperatuuri. SULAMINE • Sulamine on protsess, mille käigus ainele antakse juurde kineetilist energiat- soojendamise käigus. • Igal ainel on oma kindel sulamissoojus, mis näitab kui palju energiat kulub ühe kg aine sulatamiseks sulmistemperatuuril • Sulamisel kasutatakse sama palju energiat kui eraldub aie tahkumisel
soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmT , kus Q on ülekantud J soojushulk (J), c on erisoojus ( kg K ) ja T on temperatuuri muut (lõpp ja algtemperatuuri vahe). 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetataksesulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad. Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg 18
Pankrannik- murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID (Kuhjav tegevus laugrannikutel) ; Tekivad kuhjerannad Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest · Lisajõgedest · Põhjaveest Äravoolu mõjutavad: Sademed,Õhutemperatuur (auramine),Lume sulamine ja liustike sulamine,Juurdevool lisajõgedest,Läbivool järvest,Paisu ehitamine. Üleujutuste põhjused:1) merevee ootamatu tõus, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul 2)kui madalas rannikupiirkonnast paikneb lisaks suure ja veerohke jõue suue, põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul. 3) Vihmad, kiire lume sulamine 4) linnade kasv-tihe hoonestus, katustelt ja asfalteeritud tänavatelt voolab vihmavesi kiiresti sadevee kanalisatsiooni ja sealt
AINE AGREGAATOLEKUTE MUUTUMINE Agregaatolekuks nimetatakse ühe ja sama aine tahket, vedelat ja gaasilist olekut. Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust ..................... . Aurustumine on aine üleminek .............................. olekust ...................... . Kondenseerumine on aine üleminek ........................ olekust ...................... .
Loomastik palju vaala-ja hülgeliike maismaal vähe loomi, peamiselt linnud, närilised polaarrebane: paks karvkate, talvel valge, suvel hallikas karvkate elutseb pimeduses, õõnsustes lihasööja, võib ka tormide tõttu mereelukaid süüa, sööb peamiselt närilisi polaarrebane väiksed kõrvalestad hoiavad ära soojuskao kevadel Inimtegevus Solheimi liustiku sulamine Islandil - liustike sulamine (kliimasoojenemine) - puud hävitatud - paljud liigid väljasurnud, nt liigse kalastamise tulemusena - liigne fossiilkütuste kasutus - veereostus, hoovuste tõttu saarel prügi Tegevusalad kalastamine turism peamine tegevusala, rännakud vulkaanide lähedusse, geotermilised väljad hülgekütmine "Geotermiline spa" Islandil, üks peamisi turismimagneteid Kasutatud materjalid https://en
alanemine, energia eraldub. Soojushulk sõltub 1) Aine mass, 2) Alg ja lõpptemperatuuride vahest. T1-alg, T2-lõpp. Delta(t) temperatuuri muut (vahe). 3) Materjal – erinevatel materjalidel on eri soojused (c). Q=cm(Δ t). Nt: c(vesi) = 4200. See tähendab, et 1kg vee sulatamiseks 1kraadi võrra kulub 4200J soojusenergiat. 1cal=4.2J. T=Q/cm. Põlemine: On keemiline protsess, eraldub alati soojust. Soojushulk sõltub: 1)Kõttemass 2)Kütuse liik (k) Q=km Sulamine ja tahkumine: Sulamine on soojusnähtus, kui tahke aine muutub vedelikuks. Tahkumine on soojusnähtus, kui vedelik muutub tahkeks ja selle käigus soojus eraldub. Sõltub: 1) Materjalist (λ) lambda on sulamis- ja tahkumissoojus. Q=λm. Elektriõpetus: Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib ja seletab paigal seisvate loetud kehade vaastastikumõju. Elektriseerimine on kehadele elektri laengu andmine (hõõrumine). Laeng: q= laeng = 1c(kulon) Voolu tugevus: sõltub laengu tugevusest I-q. I = 1c/1s = 1A (amper)
transportimiseks settebasseinidesse. Jõgede toitumine maailma erinevates piirkondades-teatud intensiivsusega saju ajal või järel valgub vesi mööda maapinda jõgedesse. Lumeveest ja liustikujääst saab jõgede toiteallikas alles pärast lume/jää sulamist. Jõgede neljandast toiteallikast, põhjaveest, jõuab aga vesi jõkke maasisese liikumise tagajärjel. Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Mussoonkliimaga aladel etendavad suvise suurvee tekkes peamist osa suvised mussoonvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn viies aastaaeg. Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Parasvöötmes on madalvesi kaks korda aastas. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud
Joonia stiil Raua oksüdeerumine Pythagorase teoreem Pärimusmuusika päevad Must jää Astronoomiline ühik Laulev revolutsioon Liikide levik Bioloogiline kell Ilmalik laul Liikide väljasuremine Orgaaniline keemia Kunstimuuseumi näitus Liikide teke Aatomi ehitus Eesti muusika Mändrijää sulamine Nõrgad elektrolüüdid Kultuuriväärtuste sammas Lehtede kõdunemine Infotehnoloogia areng
ammendumist. Sellega kaasneksid aga omakorda uued probleemid, sest selle veega niisutatakse 20% ulatuses kogu USA haritavast maast. (Anttila.P et al 1996) On teada, et kui maakera veevarud oleks jaotunud ühtlaselt siis jätkuks vett 20-30 miljardile inimesele, sest näiteks Amazonas jõgikond kannab aastas rohkem vett kui kõik teised jõed kokku, aga reaalsuses see loomulikult nii ei ole. (Anttila.P et al 1996) Suure joogivee muutusena on liustike sulamine, mis on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest see toob endaga kaasa üleujutusi ja maalihkeid. Liustike sulaveest sõltuvad jõed on elulise tähtsusega miljonitele inimestele Euraasias, Ladina - Ameerikas ja Aafrikas. Miljonite jaoks on see ainuke magevee allikas ning temperatuuritõusu tõttu on paljud neist liustikest kadumas.
Ülemaailmne kliimasoojenemine Elisabet , Kristel Miks on see keskkonna probleem maailmas ? Järjest suuremad tormid Tornaadod Sulamine Üleujutused Õhutemperatuuri tõus Süsihappegaasi tõus Tagajärjed Temperatuuri suurenemine Veetaseme tõus Sademetemustri muutumine Metsapõlengud Tormid Kõrbestumise ja kliimamuutuste tagajärjed Araali mere piirkonnas Kõik see kokku on hävitav löök elusorganismide liigikusele Mis on põhjustanud kliima soojenemise ? Kliima soojenemine on tekitatud meie inimeste poolt . Kindlasti mõjutavad
Kliima soojenemine Mis on kliima soojenemine? Kliima soojenemine on maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus pika aja jooksul. Mis on kasvuhooneefekt? Svante Arrhenius Mis on kliima soojenemise põhjusteks? Fossiilkütuse põletamine Metsade hävitamine Transport Kliima soojenemise tagajärjed puude väljasuremine suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid probleemid põllumajanduses (toidupuudus) Liustike ja polaaralade sulamine (tõuseb maailmamere pind) Kuidas mõjutab kliima soojenemine Eestit? lüheneb või kaob hoopis lumekate talvised tormid ja udu veetaseme tõus (ujutatakse üle osa maismaa-alasid) Kuidas kliima soojenemist lahendada? Sõita vähem autodega Elutube elektriga kütta Kasutada rohkem elekti Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine https://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid
Osoonikiht neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolet ja infrapunakiirgust. Osoonikiht on hõredam pooluste kohal. Ilma osoonikihita muutused taimede keemilises koostises, fotosünteesi aeglustumine jns. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Samuti, Globaalse soojenemise tagajärjed: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, pooluste jäämassiivide sulamine ja maailmamere veetaseme tõus, looduskatastroofide sagenemine ja nende purustusjõu suurenemine. Ja viimane probleem on jäätmeprobleem. Probleemi tagajärjed on prägimägede kasv linnade ümbruses, pinnase , õhu ja veesaaste.
Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigeldunud laamadeks Atenosfäär vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad Näitajad Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus: 4 miljardit 180 miljonit Paksus: 70-80 km 10-15 km Tihedus: kergem Raskem Kivimikihid: Basalt, graniit, settekivimid Basalt, settekivimid (paekivi, savi, põlevkivi) Murenemine -> sete -> kivistumine (settekivimid) -> moone (moondekivim) -> sulamine (magma) -> laava, kristalliseerumine -> tardkivim Ookeaniline -> <- mandriline - ookeaniline sukeldub - süvik - tugevad maavärinad Ookeaniline <- -> ookeaniline - maakoore lõhe -...
JUUGEND Hedi Taelma EDWARD BURNE-JONES ‘’Veetlev Merilin’’ ‘’Kuldne trepp’’ ‘’Südame soov’’ WILLIAM MORRIS ‘’Queen Guenevere and Isoude Les Blanches Mains’’ ‘’Maasikas’’ Brooklyn muuseumi tapeet CHARLES RENNIE MACINTOSH Glasgow kunstikool seest Glasgow kunstikool Hill House’i redel- tool ARTHUR MACMURDO Lille disain Tool Poster HECTOR GUIMARD Kortermaja Castel Beranger.Pariis Kapp. Kortermajas Castel Beranger. Kortermaja rõdu Castel Beranger. VICTOR HORTA Varajuugend. Hotell Tassel Brüsselis. Hotell Tassel’i interjöör. Victor Horta oma maja ja stuudio. ANTONIO GAUDÍ Casa Batllo Casa Batllo interjöör. Casa Mila ...
Põlemisjäägiks on kõva tahmakera, mis katsumisel ei pudene. Polüester 2 Kiud hakkab samuti leegile lähenedes sulama ning kiu otstesse tegivad sulami kerad. Asetades kiu leeki kiud vaid sulav, ei põle leegiga ning eemaldades leegist lõppeb ka sulamine. Põlemisel eraldab plastiku põlemis lõhna ning järgi jääb tahm, mis ei pudene. Modakrüül Asetades kiu leegi lähedusse hakkab kiud vaikselt sulama. Kiu otstesse tekivad sulamipallid, mis ei pudene katsumisel. Kiud leeegis sulab, leeki ei teki. Eemaldades kiu leegist sulamine lõppeb.
64.buta 65. penta 66.heksa 67.hepta 68.okta 69.nona 70. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust
omadused. Näiteks muutuvad teatud temp. raua magnetilised omadused. Sellest kõrgemal temperatuuril ei saa rauda enam magnetiseerida. Kui aine läheb gaasiliset faasist üle vedelasse, siis sellist siiret nimetatakse kondensatsiooniks e. Veeldumiseks. Üle minekut vedelat faasist gaasilisse nim. aurumieks. Üleminekut vedelat faasist tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üeminekut tahkest saasist vedelasse on aga sulamine.Aine võib üle minna tahkest faasist ka otse gaasilisse ja vastupidi. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks. Faasisiirded, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur, nimetatakse rekristallisatsiooniks. Kõiki faasisiirdeid saab vaadelda paarikaupa, kusjuures paari moodustavad teineteisele vastupidised protsessid ( aurumine ja kondenseerumine, sulamine ja tahkestumine jne. ). Igale
kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks.Kilt,gneiss. Kivimiringe: SETTEKIVIMID (liivakivi,lubjakivi) kulutus,murenemine, kulutus,murenemine, settimine settimine mattumine,kivistumine mattumine,kivistumine sulamine,tardumine soojus,rõhk TARDKIVIMID MOONDEKIVIMID (graniit,basalt) sulamine soojus (kilt,gneiss) tardumine rõhk 8.Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskonnaprobleemid: Mineraalse toorme, näiteks sulfiidsete Ag,Cu,Zn,Pb jt maakide tavameetodil kaevandamine halvendab oluliselt keskkonna seisundit, rikkudes maastiku, reostades
Siseenergia I termodünaamika printsiip Q = A + U Süsteemile antud soojushulk kulub välisjõudude vastu tehtud tööks ja siseenergia suurenemiseks. Q = cmt = cmT (soojendamine/jahtumine) Soojushulk näitab, kui palju muutub siseenergia soojusülekandes ilma tööta. Q = +- *m sulamine/tahkumine Q = +- L*M aurumine/kondenseerumine Q = q*m kütte põlemine A = PV Soojusmasin Soojusmasinaks nim masinat, kuis siseenergia mõjul tehakse tööd Soojusmasina kasutegur = Akasulik/Akogu * 100% Kasutegur näiatb, milline osa koguaenergiast läks kasulikuks = (Q1 Q2)/ Q1 *100% Max kaustegur on ideaalse masina kasutegur = (T1 T2)/ T1 * 100% T1 soendi absoluut temp. T2 jahuti abs. Temp. II termodünaamika printsiip 1. soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale 2. suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mitte korrastatule 3. loodus püüab üle minna vähemtõenäolisest olekult tõenäolisemale 4. suletub süsteemis soojus...
Positiivne-juhul kui ületatakse osakeste vahelist vastastikmõju. Selle käigus soojus neeldub. 2. Negatiivne-osakeste vahelised jõud teevad tööd välisjõudude vastu. Selle käigus vabaneb soojushulk. Soojushulka, mis vabaneb või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Nt sulamine ja tahkumine. Aurumine ja kondenseerumine. Sublimatsioon(tahke aine aurustumine) ja härmatumine. Siirdetemperatuur-on selline temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, aga madalamal teises faasis. Temperatuur sõltub rõhust. Kolmikpunkt-antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul antud aine mingid 3 faasi on tasakaalus.
suurenenud. Tegevused/turism http://www.greenland-guide.gl/ice_snow.htm http://www.greenland-guide.gl/outdoor_life.htm http://www.greenland-guide.gl/ Keskkonnaprobleemid Inimtegevusest (peamiselt fossiilsete kütuste kasutamisest) tingutud kliimamuutuste tagajärjed saavad üha enam ilmsiks ning kliimamuutused saavad ka peamiseks keskkonnapõgenike tekke põhjuseks. Kliima soojenedes kiireneb Gröönimaa ja Antarktika jääväljade ning liustike sulamine, mis kergitab maailmamere taset. Paljud madalad rannikualad ja terved saareriigid hakkavad jääma vee alla ning miljonid inimesed on sunnitud uut elukohta otsima. Samas aga tõstab Gröönimaa jääkatte sulamine merepinda 0,2 mm aastas. Risto Isomäki ökopõnevik "Sarasvati liiv" kirjeldab, kuidas hukkus veeuputuses tegelik Atlantis ning tekib uus üleilmne veeuputus. Atlantis asus India veerel, aga uus uputus tekib Gröönimaa jääliustike vettekukkumise tagajärjel. Hamburg täitub
soojuskiirguseks 48%kiirgusest neeldub pinnases Tagaj är j ed Kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris takistab soojuse kiirgumist maailmaruumi. Sellega kaasneb Maad ümbritseva ° õhukihi soojenemine, ° Kliima soojenemine, ° kõrbealade laienemine (hoogustub kõrbestumine). ° Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused ° Loodusvööndite nihkumised ° Haigustekitajatele soodsam keskkond ° Ilmastikuanomaaliate sagenemine ° Organismide ökoamplituudid kahanevad ° Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt Temper at uur i t õus J oonisel on kujutatudkombineeritult maapinna, õhu jamereveetemperatuuri muutusi. Keskmine maapinnatemperatuur on tõusnud0.3kuni 0.6°C alates19. saj lõpust ja0.2kuni 0.3°C viimase40
Maa välisjõud ja nende osa pinnamoe kujundamisel Kivimite purunemist Maa välisjõudude toimel nimetatakse murenemiseks Füüsikaliseks murenemiseks e rabenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Kivimi keemiline ja mineraalne koostis rabenemisel ei muutu Liivakivi rabenemise "peasüüdlane" on päike Keemilise murenemise ehk porsumise ajal toimuvad keemilised reaktsioonid, mille kutsuvad esile vees lahustunud happed ning selle tulemusena muutuvad kivimid pehmemaks ja pudedamaks MURENEMISE LIIGID FÜÜSIKALINE KEEMILINE Vee külmumine, jää Põhjus Vee lahustav sulamine, kivimi tegevus, saastunud osakeste paisumine õhk, happevihmad, ja kokkutõmbumine organismid (bakter) Puruneb, praguneb, Tagajärg Muutub keemiline koorub koostis, l...
Fourth level Fifth level Kasvuhooneefekt Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. Kasvuhoonegaasid Veeaur CO2 Metaan Aerosoolid. 1998 Kyoto protokoll NASA: Kliima ajamasin Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus tingib globaalset kliima soojenemist. Jäämassiivide sulamine Maailmamere taseme tõus Osade rannikualade üleujutamine National geographic
FAASISIIRDED - tahke, vedel, gaasiline Faas on ühesuguse keemilise koostise ja füüsikaliste omadustega aineolek. · Ühes agregaatolekus võib olla mitu faasi. · Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasisiirded: · sulamine (tahkest vedelasse) - tahkumine · aurumine (vedelast gaasilisse) - kondenseerumine · sublimatsioon (tahkest gaasilisse) - härmatumine Soojushulga arvutamine soojenemine <=> jahtumine Qneeldub Qvabaneb Q=cm(t2-t1) Q - soojushulk 1J c - erisoojus J/kgC0 aurumine <=> kondenseerumine Q neeldub Qeraldub Q=Lm L - aurustumissoojus keemistemperatuuril 1J/kg sublimatsioon <=> härmatumine Q=m - sulamissoojus 1J/kg soojushulk kütuse põlemisel Q=km
Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? Keskkond meie ümber on pidevas muutumises. See soojeneb ja seejärel jälle jahtub. Kliimamuutused on ülemaailmne probleem ja palju teadlased uurivad seda. Kuid milline on Eesti tulevik? Kliimamuutused mõjutavad meid kõiki. Üheks suureks kliimamuutuste põhjustajaks on inimtegevus. Inimtegevuse tõttu kliima soojeneb ning poolustel ja mujalgi hakkab jää sulama. Jää sulamine toob omakorda kaasa veetaseme tõusu ning see mõjutab kõiki riike maailmas kaasa arvatud Eestit. Osa Eesti maismaast jääks vee alla ning inimesed oleksid sunnitud endale uued elukohad leidma. Lisaks muutuksid Eestis aastaaegade ajad ja Talvel lumekatte aeg lüheneks või kaoks täielikult. Kliimamuutusi põhjustavad kasvuhoonegaasid, sest nad ei lase päikesekiirtel maalt tagasi peegelduda ja nad jäävad siia lõksu ning soojendavad maad . Eestis tekkib suur osa kasvuhoonegaase põlevkivi
Oosid Oosid on tekkinud mandrijää lõhedes voolanud jää sulamisvee poolt kaasatoodud materjali, peamiselt kruusa, vähem liiva settimisel. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste jõgede vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa Eestis seostatakse oose nagu voorigi Kalevipoja vägitükkidega, lugedes neid tema künnivagudeks. Oosi pikkus võib olla mõnikümmend kilomeetrit, harja laius aga vahel ainult mõni meeter
tsementeerumine basalt murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja Süvakivimid moone denudatsioon lubjakivi, graniit, moone liivakivi, gabro sulamine põlevkivi, moondekivimi kivisüsi MAGMA JAHTUMINE d gneiss, JA TARDUMINE sulamine marmor · Wegneri mandrite triivi teooria Lisaks rannajoonte kokkusobimisele sobivad tunduvalt paremini kokku mandrilavade ehk selfialade piirjooned
PAREMPOOLSED LISAJÕED VASAKPOOLSED LISAJÕED • Yamuna • Mahakhali • Son • Karnali • Mahananda • Koshi • Gandak • Ghaghra DELTA Gangese ja Brahmaputra ulatuslik ühine delta Maailma suurim delta KESKKPNNAPROBLEEM Üleujutused, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi Himaalaja liustike sulamine IN IM T E GE VU S •Jõkke heidetakse iga päev miljard gallonit heitvett •75% jäätmetest moodustavad toor- ja kodumajapidamisjäätmed •Kasutatakse jõge kõigeks (nt: hammaste, riiete ja enda pesemiseks, loomade jahutamiseks, surnud sugulaste säilmete sängitamiseks) ASU STU S •Jõe ääres elab umbes 400 miljonit inimest LINNAD MILLEST JÕGI LÄBI VOOLAB •
Tagajärjeks on tormid, mis viivad liigsoolase pinnase eemale ja rikuvad ka kaugemaid muldasid, mis olid enne mõjutamata. Samuti mõjutavad need tormid inimeste tervist. 4. Kliima muutumine Põhjus: Kuna järv pole enam piisavalt suur, et mõjutada ümbruskonna õhuniiskust ja kliimat pehmendada, on sealne õhk kuivem. Seetõttu on Araali mere ümbruses nüüd lühikesed, palavad suved ning pikad, külmad talved ning vähe sademeid. 5. Liustike sulamine Põhjus: Soolatormid viivad soola ka liustikele, mis hakkavad sulama, sest soolase vee külmumistemperatuur on madalam kui magedal veel.
kooslust ning määrab ära nende vormi ja ellujäämise. 3. Saastus Inimtegevus kahjustab keskkonda kahel viisil: Otseses või kaudse saastamisega Ökoloogilist tasakaalu rikkuva tegevusega troopiliste vihmametsade, looma ja taimeliikide hävitamine Looduslike elupaikade hävitamine jms. 4. Olulised keskkonnaprobleemid: Imetajate väljasuremine Ookeani surnud tsoonid Kalanduse kollaps Keemiline reostus Polaarjää sulamine 5. Paljud muutused on tervisele ebasoodsad Ebapiisav importtoiduainete järelvalve Olmekemikaalide, sünteetiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide, toidulisandite ja lisaainete jms levik Suureneb psüühiline stress 5.1Keskkonnategurite mõju organismile seostub vahetult: 1.elanike eluviisiga, 2.harjumustega 3.sotsiaalsete faktoritega. Seetõttu peavad olema komplekssed: 1.olukordade parandamine ja 2.tegevusplaanid
liivakivi – koosneb kvartsist) kemogeensed biogensed Kivimiteringe: kulutus SETTEKIVIMID kulutus murenemine murenemine settimine settimine mattumine, kivistumine tardumine mattumine, kivistumine sulamine soojus TARDKIVIMID rõhk soojus rõhk tardumine sulamine MOONDEKIVIMID Liivakivi – punaka värvusega, enamasti kihiline Lubjakivi – (fossiil)
muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades Nõlvaprotsessid Voolamine - toimub niiskusega küllastunud pinnases (igikeltsa piirkond) Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks Nihkumine kõige aeglasem, põhjuseks näiteks pinnase külmumine ja sulamine Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme selle tagajärgi. Ehitised nõlval võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda Nõlvaprotsessid · Too näiteid inimtegevusest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe · Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe.
Füüsika 1.Mehhaanika(mõõtmine) p=m tihedus= mass V ruumala 2.Mehaaniline liikumine v=s kiirus = tee pikkus t aeg 3. Kehade vastastikmõju F= m g raskusjõud(njutonites)= keha mass(kg) 10 N/kg p=F Rõhk( )=rõhumis jõud (N) S pinna suurus(m ) 4. Töö ja energia A= F s mehhaaniline töö(J-dsaul)= liikumist põhjustav jõud(N) teepikkus(m) N= A võimsus(W)= töö(J) t aeg(s) 5. Rõhk vedelikes ja gaasides p= p g h rõhk vedelikus= vedeliku tihedus vedelikukõrgus 10 N kg 6. Üleslükkejõud ja kehade ujumine F =p g V ü Üleslükkejõud= tihedus 10 N ruumala kg 7. Võnkumine ja heli f=l/T ...
Keevitamine Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimise...
väljaminekut riikidelt. Selle tagajärjel muutuks ka Läänemere äärsete ja lähedal olevate riikide kliima talvine külm algaks ja lõppeks varem. Seetõttu muutuks Taanist Rootsi ja Norra saaine palju lihtsamaks ja odavamaks, kuna ei peaks enam laeva väina ületamiseks kasutama. Ka kauba hind muutuks odavamaks kas siis Taani kaupade hind Norras ja Rootsis või Norra ja Rootsi kaupade hind Taanis. On võimalik ka kliima soojenemisest sulama hakanud Põhja Jäämere jäämägede sulamine. Seetõttu toimuks suur veetõus mistõttu hakkaks Läänemere kallastel vesi üle rannapiiri tulema ja paljud majad jääks veealla. Üldiselt võiks üelda et meie ei pea Läänemere tuleviku pärast muretsema, sest me ei ela arvatavasti 2100-nda aastani.
Mis on kasvuhoonegaasid? · Vastavalt kliimakonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), ja fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid. Kasvuhoonegaaside osakaalud 2013. aastal heitkogusest, % Globaalse soojenemise tagajärjed · https://www.youtube.com/watch?v=Hk1pGbPkCvw · Polaaraladel jää sulamine · Liikide hävimine · Maailmamere veetaseme tõus · Tihemini esinevad rängad ilmastikunähtused Kuidas olukorda parandada? · Energia maksustamine · Taastuvad energia allikad · Tõsta tootmisprotsesside tõhusust · Suurendada energiat tarbivate asjade tõhusust · Kõik peaksid vähendama oma energiatarbimist Kasutatud kirjandus · Velbri, K. (7. veebruar 2009). Bioneer. Kasutatud: 25. september 2016,
sulamine. Reini veetaseme kõikumine on väike erinevalt jeniseist Kuna Reinil pole talvel nii külm et see oleks jääs. mereline kliima mõjutab, kus aastaringi on vihmavesi ehk siis ta saab toituda vihmaveest, põhjaveest ja suvel liustikest erinevalt Jeniseist ja siis ka volgast, mis on sügaval parasvöötme mandrilises kliima kus siis talvel on nii külm et seal pole midagi, ainult põhjavee toitumine on talvel seetõttu, veetaseme tõusu põhjustab kevadel lume sulamine 3.Ganges- suurvesi on suvelõpus ja sügisel, seda põhjustab mägedes olev liustik(Himaalaja liustike sulamine) aga põhipõhjus on Kagu- Aasias on mussoonvihmad. 4. Kongo- ekvaatortil, veekõikumine väike, suur vett madal vett ei saa välja tuua, sest seal on ühtlane temperatuur, asub ekv., püsiv madalrõhuala, kogu aeg sajab. Toituda saab ta vihmaveest ja põhjaveest 5. Niilus- Suurvesi on suve lõpus ja sügisel, seda põhjustavad vihmad???, mis algavad augustis
tardkivimid MAAKOORE KERKIMINE JA Süvakivimid DENUDATSIOON lubjakivi, MOONE graniit, liivakivi, MOONE gabro SULAMINE põlevkivi, moondekivimid kivisüsi MAGMA JAHTUMINE gneiss, JA TARDUMINE SULAMINE marmor MAGMA 9) Wegeneri mandrite triivi teooria.
Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust
Nt. Lõhnade liikumine. 3)Molekulide vahel on tõmbe- tõuke jõud. Nt. aine elastsus. 5.E. Tarricelli, B.Pascal, Celcius, Reamur, Fahrenheit. 6.1) Süsteemile antud soojushulga arvel suureneb keha siseenergia ja süsteem teeb tööd. Nt. igasugused mootorid, katlad, mehhanismid. 2) Soojus ei saa iseenesest ülekanduda külmemalt kehalt soojemale. Nt. Kohvi jahtub mitte ei lähe soojemaks, ega jää ka samale temperatuurile. 7.Energia/ soojuse kvaliteet. Nt. Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab. 8.Soojusjuhtivus- soojuse ülekandumine osakeselt osakesele. Soojuskiirgus- soojuse ülekandumine kiirgusena, selleks peab piisavalt kõrge temperatuur olema. Soojusülekanne- Soojuse ülekanne soojemalt kehalt külmemale. Kovektsioon- soojuse levik gaasis või vedelikus. 9.Temperatuur näitab soojus astet. Reamur, Celcius, Fahrenheit.
10.8. Leia keha materjali erisoojus, kui 5 kg 5 kcal soojuse andmisel kasvas selle temperatuur 2K võrra. Millise aine või milliste ainete segu see võiks olla? A British Thermal Unit (BTU) is the amount of heat energy needed to raise the temperature of one pound of water by one degree F. 1 BTU = 1 055,05585 J= .......cal 9I füüsika (10) 8.oktoober 2012 Tunni teema: Aine agregaatolekute muutumine. Sulamine ja tahkumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Sulamissoojus ja aurustumissoojus (keemissoojus) Lk.39-48 1. Milline agregaatolekute muutus on sulamine? 2. Milline agregaatolekute muutus on tahkumine? 3. Millisel temperatuuril (Celsiuse ja Kelvini kraadides) vesi tahkub ja jää sulab? 4. Milline agregaatolekute muutus on aurustumine? 5. Milline agregaatolekute muutus on kondenseerumine? 6. Millisel temperatuuril (Celsiuse ja Kelvini kraadides) vesi keeb normaalrõhul? 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
