tolmliiv, kõva ja püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Nõuded vundamendile. Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel, samas ka odav ja nägus. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. 15 Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist.
Seteteks on liiv, savi, kruus.Sette kivistumisel tekib settekivim . Sete tiheneb tekib settekivim mis moondub ja tekib moondekivim see sulab ja tekib magma mis omakorda tahkub ja tekib tardkivimid need murenevad ja tekib uuesti sete... Maalihe Looduslikud tegurid mis võivad selle esile kutsuda: 1) kallakpind 2) Savikivid pinnases mille peal olevad kihid võivad libiseda. 3) Jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões. 4) Tugevad vihmasajud 5) Ebaühtlane lume sulamine kevadel 6) Maavärinad Inimetegevus, mis võib maalihet esile kutsuda 1) Hoonete ehitamine oru pervele 2) Autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) Nõlva järsemaks muutmine 4) Metsa maha võtmine nõlvadelt. Nõlvaprotsessid: · Väga kiired: · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. · Libisemine monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. · Aeglased:
protsesse. Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1. Ööpäevane tsükkel 2. Aastane tsükkel Temperatuuri kõikumise amplituud on kõige suurem mulla pinnal. Eesti tingimustes 70 cm sügavusel mullas temperatuur ööpäevaliselt ei muutu. Aastaaegadest tingitud temperatuurimuutused ulatuvad palju sügavamale. Maa külmumine ja sulamine. Muld külmub vee jäätumise tõttu. Kuna mullalahus sisaldab soolasid, siis külmumine toimub madalama kui 0ºC juures. Külmumise sügavus sõltub mulla omadusest, välistemperatuurist ja lumikatte paksusest. Tavaliselt külmub muld 50...100 cm sügavuseni. Sulamine toimub kas alumiste kihtide soojusenergia arvelt või päikeseenergia mõjul. 31
võime leida ET-kartoteegist. Näiteks: ET-2 sisaldab infot hoonet, mille tõttu nad on lühemad ja terase kulu on suhteliselt -pinnaseveemõju salapulkadega e. karutappidega. juhematerjalidest projekteerija ja ehitaja jaoks: standartsed sõlmed, väiksem) -perioodiline külmumine ja sulamine Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse nn. detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jne. 3-kandvad piki-ja põikseinad üheaegselt(paneelhooned-NN -pinnase vee keemiline aktiivsus kübarpakuga.
KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest
4. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis seletuvad aine osakeste liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks. Soojusfüüsika osa, mis käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel, nimetatakse aine ehituseks. Soojusfüüsika kasutab mitmeid mõisteid, mida mehaanikas ei kasutatud. Parameeter on mingi füüsikal...
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kau...
##SOOJUSVAHETID## Soojusvahetite klassifikatsioon ja iseloomustus: mis on soojusvaheti?soojusvaheti on ettenhtud juba olemasoleva soojuse leandmiseks helt kehalt teisele kehale , pole oluine kas on vedel tahke vi gaasiline , kuumemalt kehalt madalama temp kehale, soojusvahetites vivad toimuda mitmesugused soojuslikud protsessid naguniteks soojusvahetistes toimub kehade temp. muutus. seal toimub aurustumine vib toimuda, keemine kondenseerumine, hiljem nimetame seda kondensaatoriks, sulamine vib toimuda, tahkumine. nedes protsessides mis toimuvad soojusvahetites, vib osaleda kas kaks vi rohkem keha neid kehasid mis osalevad lal mainitud protsessides nimetatakse SOOJUSKANDJATEKS . Soojuskandjad vivad olla , gaasilised vedelad vi siis tahked. Osa soojuskandjaid annab soojuse ra ja teised vtavad vastu .Kasutusala jrgi on soojusvahetid vi nad vivad olla kigepealt eelsoojendid. vivad kanda nimetust kondensaatorid - vivad olla aurutid
o Kraapides,paberiga · Soomustamine o Kalariiviga(kilekotis) · Pesemine-jooksva vee all · Nülgimine o Lest,luts,angerjas,ahven · Sisukonna eemaldamine o Sapipõis,neerud,lõpused · Fileerimine · Portsjontükkide lõikamine · Marineerimine o Maitseroheline,sidrunimahl,toiduõli · Toorsoolamine e graavimine o Sool,pipar,värske till,suhkur TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Külmutatud kalade sulamine o Vees-kausis või jooksva vee all o Õhukäes külmikus o Õhukesed fileed küpsetavad ka sulatamata Kala säilitamine · Madal temperatuue 0-2 kraadi · Jää peal · Külmiku kõige külmem osa · Sügavkülmalt o Jääga ümbritsetud Keedetud kalatoidud · Keedetakse kõik kalu(väheses vees või omas mahlas) o Parim puljongikala on ahven o Väikesed kalad kuuma vette
rannikule ühesuunalise tuulte mõjul. Alamjooksu üleujutus: madalas rannikupiirkonnad paikneb suure ja veerohke jõe suue; nt Gangese ja Brahmaputra jõe suudmeala Bangladeshis mussoonvihma üleujutused on iga-aastased. · Sisemaa jõed: kõrgmäestikest alguse saanud jõgede mäestiku jalamil või tasandikul; nt Alpidest alguse saanud jõed/ Mississipi. Põhjused: intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine, langu vähenemine jõe kesk- ja alamjooksul. Lang väheneb voolukiirus aeglustub väljub sängist ja ujutab ümbritsevad alad üle. · Linna kasv: väikeste jõgede lühiajaline üleujutuse oht on kasvanud kanalisatsioonist ja veetorudest voolab jõgedesse palju vett, pikema saju korral tekib üleujutus. Väljaspool linnu imbub suur osa veest maa sisse ja alles siis jõkke. · Üleujutuste kaitseks ehitatakse tamme ja veehoidlaid enne tulvasid või suurvett
tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas. Iseloomulik igikeltsaalale, kus pinnast lõhestavad vertikaalsed jääkiilud. 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. 23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud e palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon
saaduste suunas. Neljandas katseklaasis muutus värvus heledamaks ning reaktsiooni tasakaal liikus lähteainete suunas. Töö nr 5- Aine salamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1. Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö Käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmata 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustada põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulamine algab, kui gaasipõleti leek värvub naatriumisoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatada kinni. Kapillaari täitmiseks puistada uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaadi paberlehekeseleja torgata kapillaari ots ainesse, nii et kapillaari satub veidi ainet. Kapillaari lastakse umbes 30 cm pikkuses torus kukkuda 5-6 korda lauale, et põrutada aine kapillaari põhja. Kinnitada kapillaar, mille põhjas
puudealune maapind lumekatteta, samal ajal kui lagedal alal jõuab kogu sadanud lumi maapinnale ja lumikate kujuneb tüsedamaks, kui metsas. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on metsas jahedam kui lagedal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale). Kohevast lumikattest ja metsamulla omadustest tingituna on metsamuld reeglina vähem külmunud, kui lagedal alal. Talve lõpul, kevade alguses algab mulla sulamine. Kõige hiljem sulavad üles turvasmullad. Metsa mõju piirkonna veereziimile: Mets mõjutab pindmist äravoolu. Pindmine äravool – sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda. Kui tugevate vihmade korral ei jõua kogu sademetevesi mulda imbuda, voolab osa veest minema mööda maapinda. Sademetevesi voolab ära ka siis kui muld on veest küllastunud või maapind on külmunud. Äravoolu hulka mõjutavad oluliselt reljeef ja mullalõimis. Pindmine vee
m-ni üle merepinna, hakkasid Piusa, Võhandu ja Ahja jõe orus kujunema terrassid (vaata joonis). Veetase langes ka edaspidi väga kiiresti ja nii tekkisid sügavad (30-45m) orud. Esialgu voolas vesi Peipsi jääjärvest Väikese Emajõe kaudu lõunasse, hiljem Emajõe ja Viljandi oru kaudu läände. Seega on need orud Piusa ja Võhandu orgudest nooremad. Liustiku sulamine loodes vabastas maakoore koormavast raskusest ja algas maatõus, mis katkestas väljavoolu läände. Võrtsjärve ja Peipsi veetase tõusis veelgi ja seetõttu algas ülesüvendatud orgudes setete kuhjumine ja soostumine (turba paksus jõgede alamjooksudel kuni 10 m). Jõed meandreeruvad silmusklevad soostunud lammil (näiteks Emajõgi). Põhja-Eesti jõed said hakata kujunema hiljem, siis kui liustik siit ära sulas. Esimestena
psühromeetriks. Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest üks on katud märja esemega (harilikult on selleks riie) ja see termomeeter näitab üldiselt vähem, kui on ruumi temperatuur (mida näitab teine termomeeter -kuiv termomeeter) Kuiva termomeetri ja kuiva ja märja termomeetrite näitude vahe kaudu määratakse psühromeetrilistest tabelitest õhu suhteline niiskus. Inimesele on kõige sootsam parasvööndis suhteline õhuniiskus 40 -65 %. Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Kristalne aine sulab jääva rõhu korral kindlal temperatuuril, nn. sulamistemperatuuril, mis ühtib tahkumis - temperatuuriga. Agregaatoleku muutmiseks kuluv energia saab sulav aine übritsevast keskkonnast soojusena. Korrapäratu ehitusega ehk amorfseil ainetel (näiteks klaasil, pigil ja vaigul) kindlat sulamistemperatuuri ei ole, need pehmenevad ja veelduvad järk - järgult.
(Ainult viies, see kõige täiuslikum element eeter on muutumatu.) See aga oligi iseloomulik antiik- ja ka keskaja praktikale. Dzabir ibn Hajjani andis aga Aristotelese nn algelementidele ja nende omadustele teise tähenduse. Ta arvas, et metallid koosnevad kahest põhiosast ehk elemendist, milledeks olid väävel ja metallide "hing" elavhõbe. Väävel arvati olevat põlevuse ja muutuvuse kandja ja elavhõbe metallilisuse kandja. Peamisteks keemilisteks nähtusteks olid põlemine ja sulamine. Nende kahe elemendi ühinemisel saadi kõik teised metallid, kõik vaid olenes sellest, millises vahekorras nad ühinesid. Seega kui võtta neid alkeemilisi algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Lisaks arvati, et mida rohkem on metallis väävlit, seda kollasem ta on. Niisiis pidid kõige väävlirikkamad olema kuld ja väävel ise. Seepärast näiteks öeldi 11. sajandi traktaadis elavhõbeda kohta, et see on metallide ema ja metallide isaks on väävel.
Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3m) liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide e alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Solifluktsioon maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal. 61. Biogeensed (elutekkelised) ja antropogeensed pinnavormid Kuhik, urg, soo Kõrgsoo raba, ombrotroofiline soo Älves märg lohk rabas
Setted Settekivimid murenemine, murenemine, erosioon, erosioon, kuhjumine kuhjumine Tardkivimid Moondekivimid tardumine sulamine Magma 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; LAAMADE LAHKNEMINE LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemil kujutatud piirkonnas? Tähistage joonisel piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine
6. Jõgede toitumise iseärasused. Toituvad sula-, voolu-, valg- ja põhjaveest ning sademetest. Tüüp Mis toimub Näide Valdavalt lume sulamisveest toituvad tasandike 8-10 kuud lumevangis ja väike äravool, 2-4 kuud kõrge Mackenzie, Indigirka jõed Põhja-Ameerikas ja Kirde-Siberis veeseis, mille põhjustab lume ja igikeltsa sulamine Mäestike lume sulamisest toituvad jõed Aasias Suvisel poolaastal kõrge veeseis, sest mägedes sulab lumi; Sõrdarja, Huang He, sademeid väga vähe, talvel madal veeseis Indus Sademetest toituvad jõed mussoonkliimaga aladel Suvisel poolaastal mussoonvihmade tõttu kõrge veeseis , talvel Amazonas, Kongo,
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plast...
I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse...
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
gaasilise aine vahel, mille intensiivistamiseks püriiti 3)katalüütiline hüdreerimine (väikestel CO lahja peenestatakse. Temperatuuri tõstmist üle 900°C piirab jääksisaldustel) lämmastikhappega (joonis 9). Segunemine toimub täidise osakeste paakumine ja sulamine. Varem kasutati püriidi 5. Ammoniaagi süntees . N2(g) + 3 H2(g) 2 NH3(g); kihis. Tekkinud veeaur eraldatakse separaatoris. NH3 (g) + põletamiseks riiulahjusid, nüüd tolmpõletuse ja keevkihi Tasakaalukonstandi avaldus: Kp = pNH3 / pN2 0.5 x pH2 1.5 HNO3 (aq) NH4NO3 (aq) - H = 86,2 kJ ahjusid
Agueooni (Proterosoikumi) lõpul hakkas Rodinia vajub või ookeanipõhi kerkib, kui ka leidub haliiti, oli kunagi meri/laguun/soolajärv deposited”- http://sarv.gi.ee/geology/ ülimanner järk-järgult väiksemateks osadeks eksogeensed protsessid (mandrijää sulamine (veekogu), mis taandus ja ala jäi kuivaks. See on vara-devon, Lochkovian age. Silt on lagunema. Üks neist osadest on saanud midagi liiva ja savi vahepealset. jäävaheajal, olulised kliima muutused), mille tänaseks nime Baltika kraaton. Baltika täpset tõttu veemaht ookeanibasseinides suureneb. 17
Vihmametsade · Elupaiga kadumine Põhjused: Elurikkus (bioloogiline ja hävitamine · Veekriis looduslik mitmekesisus, Polaarjää sulamine · Kõrbestumine Maakasutuse muutused biodiversiteet, loodusrikkus, CO2 taseme tõus Loodusvarade ületarbimine ingl. k. biodiversity, biological atmosfääris · Ookeanide hapestumine
Füüsikaline osa ! I variant 1. Ahelreaktsioonid, toimumise etapid. ! Ahelreaktsioonid koosnevad kahest või enamast üksteisele järgnevast ja omavahel seotud lihtreaktsioonist. Ahelreaktsioon - ühe aktiivse osakese tekkimisega esilekutsutud rida perioodiliselt korduvaid elementaarakte. Aktiivne osake võib olla, näiteks, vaba radikaal või aatom. Võimalikud tekkepõhjused: keemiline mehaanika (põrked), radioaktiivne kiirgus, valguskvandi mõju. Ahelreaktsioonid on väga kiired ning tihti lõpevad plahvatusega, kuna kiirus kasvab laviinitaoliselt. Näiteks: ! Ahelreaktsioonis võivad osaleda ka mitmed lisandid: aktivaatorid (ained, mis ise kergesti lagunedes soodustavad ahelreaktsiooni) ja inhibiitorid (ained, mis pidurdavad reaktsiooni). Eristatakse hargnemata ahelaga (elementaaraktis tekib üks aktiivne osake) ja hargnenud ahelaga (elementaaraktis tekib 2 või enam aktiivset osakest) reaktsioone. ! 2. E...
Ahela lihtsustatud (skemaatiline) esitusviis. Miks on DNA hape? Nukleotiidid on ühendatud 3'5'-fosfodiestersidemetega. Nukleotiidide järjestust loetakse alati 5'-> 3' suunas. See vastab valgu puhul suunale N -> C DNA Skemaatiline ehitus: 5. DNA sekundaarstruktuuri vormid. Lineaarse biheeliksi B-vormi parameetrid. Teised võimalikud vormid (A, Z). DNA denaturatsioon - mõiste, denatureerivad faktorid, sulamiskõverad. DNA renaturatsioon. DNA kaksikahela denaturatsioon ehk sulamine kui DNAd kuumutada üle 80C siis UV neelduvus tõuseb, sest H-sidemed katkevad. Kui temp alandada siis absorptsioon nõrgeneb ahelate struktuur taastub. 1) Kaks heeliksikujulist ahelat on keerdunud ümber ühise telje, tekib paremakäeline heeliks; suund ehk polaarsus on vastassuunaline. 2) Suhkur-fosfaat selgroog heeliksi välispinnal, N-alused heeliksi sees 3) N-alused heeliksi teljega risti, aluste vahe ca 3,4A. Ühel heeliksi pöördel 10,4 alust.
Kulutus Settekivimid Kulutus Murenemine Murenemine Settimine Settimine Tardumine Tardumine Kivistumine Kivistumine Sulamine Soojus Tardumine Rõhk Soojus Rõhk Tardkivimid Moondekivimid Sulamine Tardumine Lubjakivi- hallikasvalge settekivim
Liustike kujunemine. Lumehelves -> teralumi. Lume kuhjumisel üle 3-4m paksuseks hakkab tekkima teraline kokkusurutud firn. Firni edasisel kokkusurumisel tekib liustikujää, mis koosneb üskikutest ümberkristalliseerunud teradest. Akumulatsiooniala piirdub lumepiiriga, kuid liustik ulatub nõlva pidi ka alla, sõltuvalt seal valitsevast kliimast. Liustike pealetung ja taandumine. Liustik taandub siis, kui sulamine hakkab toimuma kiiremini, ja tagant ei jõua uus jää peale liikuda. Kui akumulatsioon ja ablatsioon on tasakaalus, püsib liustikupiir paigal. Sulamine ja pealetungimine on tasakaalus. Liustike liikumine. Liustikes esineb plastiline voolamine ja basaalne libisemine. Mandriliustikel tavaliselt ainult voolamine. Mäestikuliustikud võivad aga veekihil libiseda üsna kiiresti. Plastiliselt hakkab voolama jää alles piisava rõhu all alates 40-50m sügavusel
Hästilagunenud turba kaevandamisel veega küllastunud olekus tekib palju muda, mis ummistab nii filtri poorid kui ka dreeniliidused. Kulli andmetel filtri paigaldamisel porisse vähenes vooluhulk võrreldes kuiva pinnasesse rajamisega 2,5 korda (1,3 cm3/s kuni 0,5 cm3/s). Drenaazi rajamisel turbas ehitaja puutub kokku mitmete probleemidega: väike veeläbilaskvus, turba vajumine, torude ja filtri ummistumine, rauaooker, maapinna nõrk kandevõime, kelts ja selle aeglane sulamine kevadel Seega on vaja rakendada rida täiendavaid abinõusid ja tehnoloogiaid, mis muudavad kokkuvõttes ehituse kalliks. Täiendavateks abinõudeks võivad olla: Eelkuivendus, mahulised filtermaterjalid, kasutada suuremaid pilusid, survelise toitumise korral ära lõigata väljakiilduvad veed, väga tugevalt survelised alad (hästilagunenud turvas survelisel horisondil) ei saavutata drenaa(iga vajalikku kuivendusintensiivsust - loobuda Väike veeläbilaskvus
aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi. Solifluktsioon- külmakergete ja sulavee mõjul pinnasematerjali murenemine ja allalibisemine nõlvadel. Alavööndite iseloomustus Arktikas Jäävöönd Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga.
lahendamiseks. Probleemide avalikustamiseks pole tänapäeval õnneks palju vaja, kuna sotsiaalmeedial on suur osa paljude inimeste elus, mistõttu võib vahel mõni liikumine saada ka negatiivse kajastuse. Liikumistel on peamiselt neli eluetappi: teke, kinnitumine, bürokratiseerumine ja laiemasse süsteemi sulandumine. Sulandumisest võib edasi minna neljas erinevas suunas; maha surumine, peajoone poliitikasse sulamine, läbikukkumine või edu. Kui ükski neist suundadest ei juhtu, toimub sumbumine. Liikumisi viivad edasi kampaaniad, protestid ning identiteediloome ehk nende peamine ülesanne on kiirendada sotsiaalseid protsesse ning otsuseid. Sealjuures jagatakse aktsioonid veel kolmeks: avalikustavad, vastanduvad ja vägivaldsed. Sotsiaalseks liikumiseks saab ka nimetada revolutsiooni, kuna revolutsioonil on suur ulatus, toimub võimu üleminek ja tühistatakse kehtiv
ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Agregaatolekute muutumised on: sulamine, tahkestumine, sublimeerumine, härmatumine, aurumine ja kondenseerumine. Keemine on aurustumine kindlal temperatuuril keemistemperatuuril. Keemine esineb siis, kui vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseke välisõhu rõhuga. Küllastunuks nimetatakse auru, kui ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid,
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
Enamasti esitatakse kütuse kütteväärtus niiske kütuse massiühiku kohta, kuid kütuse niiskusesisalduse kõikumiste korral võib selline esitusviis põhjustada tuntavat ebatäpsust. Teiseks võimaluseks on väljendada kütteväärtus kuivaine kilogrammi kohta. 2.2.2 Tuha sulamiskarakteristikud Kuigi puitkütuste ja ka muude tahkete biokütuste tuhasisaldus on madal (kuni mõni protsent), mõjutavad tuha sulamiskarakteristikud otseselt katla tööd. Tuha sulamine võib põhjustada kolde slakkumist ja konvektiivküttepindadele tugevate sadestiste tekkimist. Tuha sulamiskarakteristikute määramiseks on olemas mitmeid standardeid. Järgnevas näites (vt Joonis 2 .11) määratakse sulamiskarakteristikud standardse kujuga tuhakoonuse kuju- muutuste alusel kuumutamisel hapendavas (oksüdeerivas) keskkonnas: · 1 lähteolukord, enne kuumutamist on tuhakoonuse tipp terav; · IT deformatsiooni alguspunkt, koonuse terav tipp ümardub;
ülemaailmselt kokkulepitud nimed. 8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) Jääjärvetekkeline (limnoglatsiaalne) pinnakatte sete. Kvaternaari kihis. Viirsavi- liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest(varv on seisva veega veekogus ühe aasta jooksul settinud settekiht) koosnev sete. Levimus: Lääne-Eesti (Pärnu ja Kasari jõgikonnas) ja saartel. 9. Mis on glatsiokarst? Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide(alasside) kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. Termokarsti nõgudesse kujunevad tihti termokarstijärved.
o Kõrge enesehinnang · Mina-pildid kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsiooni osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamused. · W. James Empiiriline mina: o Materiaaline mina kõik esemed ja asjad, mis kuuluvad antud minale (auto, keha, varandus) o Sotsiaalne mina see, mida kaasinimesed minust arvavad o Abstraktne mina elukogemuse poolt põhjustatud erinevate minade sulamine o Vaimne mina inimese psüühiliste omaduste, võimete ja isiksuse omaduste terviklik kogum. · Cooly ,,Sotsiaalse mina" käsitlus: o Minu kujutlus sellest, millisena ma paistan teistele inimestele. Mina olen ilus. o Minu kujutlus hinnangutest, mida teised inimesed minule kui inimesele annavad. Kuidas teised mind ilusaks peavad o Minu kujutlust sellest, kelleks ma ise ennast pean. Mida mina arvan, et teised
1 tund: Füüsikalised objektid, nähtused ja suurused. Füüsikaline suurus kui mudel. Füüsika keel, selles kasutatavad lühendid. Objekte, mida füüsikas uuritakse, nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht, vesi, jne. (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine, vikerkaare teke, elektriseerumine, veelainete peegeldumine jne. Väga üldiselt jaotatakse füüsikalised nähtused 5-rühma: mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Lisaks võib eraldi rääkida veel aatomi- ja tuumafüüsika ning kosmoloogilistest nähtustest. Tegelikult on ka iga rühma piires veel nähtuste alaliike, mis moodustavad omaette rühmi. Näiteks mehaanika nähtused jagunevad:
dreeniliidused Drenaaži rajamisel turbas ehitaja puutub kokku lisaks veel järgmiste probleemidega: turbapinnase väike veeläbilaskvus turba vajumine torude ja filtri ummistumine rauaooker, mis ummistab torud Joonis 2.6. Savitorudrenaaži ehitamine 80ndatel aastatel 8 Joonis 2.7. Dreenitorude katmisviisid (õled, kookoskiud, sünteetilised kangad) maapinna nõrk kandevõime kelts ja selle aeglane sulamine kevadel Seega on vaja rakendada rida täiendavaid abinõusid ja tehnoloogiaid, mis muudavad kokkuvõttes ehituse kalliks ja tema eluaja võrreldes muude pinnastega suhteliselt lühikeseks. 17. kaevandusluba-Kuni 30 aastat, lisaks pikendada kuni 10 aasta võrra, kui ei ammendata varu. Kaevandamisloale märgitakse: 1) mäeeraldise asukoht ja maavaravaru suurus; 2) mäeeraldise suurus; 3) maavaravaru kaevandamiseks vajaliku mäeeraldise teenindusmaa suurus; 4) maavaravaru kasutusala;
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba...
Uue liiklusseaduse muudatused võrreldes kehtivate liiklusseaduse ja liikluseeskirjaga Liiklusreeglid ) LiiklushariduspoliitikaLiiklejate elluviimistturvalisuse korraldabtagamine Haridus- ja Teadusministeerium Muudatused üldsätete osas Liiklejate turvalisuse tagamine Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministee- rium Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatus- töö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldus- territooriumil Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus ta- gama liiklusohutusnõuete järgimise Muudatused üldsätete osas ...
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
. Kõige suuremal hulgal leidub vulkaane Vaikse ookeani rannikul ja saartel. Sellesse nn. “Vaikse ookeani tulerõngasse” on koondunud üle 64% kõikidest tegutsevatest vulkaanidest. Teiseks ulatuslikumaks vulkaanide levikuvööndiks on alpi kurrutuse mäestikualad. Atlandi ookeani piires on suuremaks vulkaanide levikualaks Island, kus on 28 tegevvulkaani. Islandil on vulkaanide omapäraks see, et neid katab jääkilp, purskega kaasneb jää intensiivne sulamine ja vooluvete teke. Geisreid õpiti esmakordselt üksikasjalikult tundma Islandil Geysiri piirkonnas Nad kujutavad endast perioodiliselt purskuvate kuumavee- ja aurujugadega allikaid. Geisrid on tuntud peale Islandi veel Põhja-Ameerikas Yellowstone’i rahvuspargis, Uus-Meremaal ja Kamtšatkal. Osa kuumaveea voolab maapinnale pideva joana või fontäänina. Selliseid pidevalt voolavaid kuumaveea nim termideks
Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas. Iseloomulik igikeltsaalale, kus pinnast lõhestavad vertikaalsed jääkiilud. 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. 23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud e palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon?
Ruunaraipe luited o Kõige iseloomulikumad siiski sood Kikepera, Riisa, Kuresoo, Valgeraba, Öördi o ... ja jõed Riisa üleujutus · Veetase võib tõusta pea 5 m, Sakala kõrgustikult lähtuv suurvesi ujutab üle u 175 km2 o Sakala kõrgustikul on palju jõgesid. Ülemjooksul tuleb kiire sulamine järsu langu tõttu, äkki lang kaob ära ja veed jõuavad ühte kaussi, millest väljavool on suhteliselt kitsas. Halliste jõgi ei jõua kõike vett ära kanda ja on väikesed kõrgusvahed. · Kuresoo rabanõlva on 8 m kõrge Euroopa kõrgeim rabanõlv Metsepole madalik · Eristab vaid Ivar Arold · Lainjad moreentasandikust, mida liigestavad voorjad künnised ja madalad jõeorud (Ura, Reiu ülemjooks)
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
Vereülekandel saadud erütrotsüütide eluiga on lühem. Vanad erütrotsüüdid purunevad kergest. Hb lagundatakse maksas, põrnas, lümfisõlmedes, punases luuüdis jt kudedes makrofaagide poolt. Hb raud kasutatakse ära uute erütorotsüütide sünteesiks. Heem muudetakse bilirubiiniks, mis transporditakse verega maksa ja sekreteeritakse sapi koosseisus. 2.7.4. Hemolüüs. Hemolüüs on punaliblede purunemine. Põhjused: külmumine ja sulamine, kõrge temperatuur, pindaktiivsed ained, lahustid (alkohol, eeter, kloroform, atsetoon), mehhaanilised vigastused, vale veregrupi vere ülekanne, mürkained, parasiidid, tugevalt hüpotoonne lahus. 2.7.5. Hemoglobiin. 2.7.5.1. Hemoglobiini struktuur ja ülesanded, ühendid hapniku, süsihappegaasi ja süsinikmonooksiidiga. Hb koosneb valgust (globiinist) ja neljast heemist. Globiini moodustavad 2 α- ahelat ja 2 β- ahelat
13. Pahtlite liigid?(4) 14. Aknakittide jagunemine?(2) EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib
kutsumiseks. Kohtuniku ülesanne läheb raskeks – kui mõlemal poolel on ekspert, kes räägivad omavahel erinevat juttu, siis kohtuniku ülesanne on otsustada, kumb räägib tõtt või kumba usaldada. Siin peaks kohtunik arvestama otsustamisel eksperdi kogemust ja pädevus, uurimiseks antud materjali ja töökindlust. Asitõendi usaldusväärsust mõjutavad peamiselt asitõendi omadused (nt riknemine, sulamine, kuivamine) ja käitlemisahel. Käitlemisahel on pilt sellest, kuidas jõuab asitõend väidetavast leiukohast kohtuni. O. J. Simpsoni kohtuasi – asitõenditega jamad, proovid aeti sassi, markeerimisvead jne. Dokumenti usaldusväärsus: - Ehtsus/autentsus – dokumenti võib lihtsalt võltsida. - Koostaja usaldusväärsus – dokument ei saa olla ausam ja ei saa teada rohkem, kui tema koostaja. Dokument saab ainult üle aidata mälulünkadest. - Koostamise eesmärk
Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuoma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
