3.3 Metallotermia, Aluminotermia 6 4 Hüdrometallurgilised meetodid 6-7 5 Elektrometallurgilised meetodid 7 6 Kasutatud kirjandus 8 3 1 Metallid Enamik tuntud elementidest on metallilised, mis lihtainena esinevad metallidena. Igapäevaelus oleme neist paljudega kokku puutunud. Kõige tuntum on raud (Fe) ja tema sulamid teras ja malm, millest valmistatakse tööriistu, laevu-ronge-lennukeid-ronge-autosid, tööstusseadmeid ja palju muud. Värvilismetallidest on tuntud vask (Cu) ja tema sulamid, millest valmistatakse peenraha ja tehakse elektrijuhtmeid. Kergmetall alumiiniumist (Al) foolimisse pakitakse toiduaineid, komme ja sokolaadi. Katuseplekina kasutatakse tsingitud (tsingikihiga) (Zn) raudplekki, tinakihiga (Sn) plekkpurkides hoitakse konserve, magneesiumsulamist (Mg) purkides aga karastusjooke ja õlut
elektroodiga. 3.3.1. Alalisvooluga TIG-keevitust kasutatakse legeerimata terase, roostevaba terase, vase, nikli ja selle sulamite ning titaani keevitamisel; 3.3.2. Vahelduvvooluga TIG keevitust kasutatakse selliste materjalide keevitamisel, millel on pinnal raskestieemaldatav oksüüdikiht, nagu alumiinium ja selle sulamid ning magneesium ja selle sulamid. 4. OHUTUSNÕUDED ELEKTERKEEVITUSTÖÖDEL: 4.1. Lülita sisse ventilatsioon. 4.2. Töötamisel üldkasutatavates ruumides piira keevituskoht vähemalt kolmest küljest kantavate kilpidega või sirmidega, keevitust alustades hoiata läheduses viibijaid. 4.3. Elektriseadmete rikke korral informeeri tööandjat, elektririkkeid ei tohi iseseisvalt kõrvaldada. 4.4. Elekterkeevituse juhtmeid ei tohi asetada atsetüleeni- või hapnikuvoolikute kõrvale. 4.5
nimi Tehnokeraamika REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehhaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: lektor Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk. 3 2. Tehnokeraamika ajalugu.......................................................................................lk. 4 3. Tehnokeraamika.....................................................................................................lk. 5 4. Tehnokeraamika liigitamine...............................................................................lk. 6-8 5. Tehnokeraamika omadused..............................................................................lk. 9-11 5.1 Tihedus......................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool jejeje Laboratoorne töö nr 2 Marterjalide mehaanilised omadused Kõvadus Tallinn 2011 TÖÖ NR 2 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Kõvadus Töö eesmärgiks on leida sobivad meetodid erinevate materjalide kõvaduse määramiseks. Meetodid: Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8...29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel. Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhul määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Siit Brinelli kõvadus: F jõud N, S jälje pindala mm2, D kuuli läbimõõt mm, d jälje läbimõõt mm Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadusarv saadakse o...
(Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid Legeerima teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Pronks vase sulam tina ja teiste elementidega peale tsingi. Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid
Tsinki kasutatakse anoodina patareides Tsinki kasutatakse kaitsetoimeliselt paatidel ja laevadel, et vältida korrosiooni Tsinkkloriidi kasutatakse deodorandina ning isegi puidu säilitusvahendina Tsinksulfiidi kasutatakse luminestsentsi värvainena kellaosutitel ja muudel esemetel, mis pimedas helendavad Tsink sisaldub enamustes vitamiinides. Arvatakse, et sellel on antioksüdandi omadused, mis kaitsevad enneaegse naha ja lihaste vananemise eest. Tsingi sulamid Galmei - tsingimaak Messing vase ja tsingi sulam (valgevask) tsingi sisaldus 9-45% Tombak vase ja tsingi sulam
A B l 14. Mis on kasutegur? Kasutegur iseloomustab masina efektiivsust. η = Akasulik / Akogu = (Akogu-Akadu)/Akogu (veerelaagerdusel 0,98 –0,99; tiguülekandel võib isegi olla < 0 – isepidurdav süst.) 15. Masinates käsutavate materjalide loetelu. Rauda sisaldavad sulamid [teras (C<=2%), malm] Värviliste metallide sulamid (vase sulamid, babiidid, alumiiniumi sulamid, titaani sulamid jt) Plastid , asbesttäitega plastid Termoreaktiivid (fenoplast) Tehniline kumm Puit, tekstiil, nahk Paagutatud materialid (metall- ja mineraalkeraamika) Klaaskiudsarrusega polümeerid 16. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel
Väike tsingilisand tinale (kuni 9%) alandab joodise sulamistemperatuuri kuni 199`C-ni. Edasine tsingisisalduse suurendamine joodises tõstab uuesti sulamistemperatuuri. Nimetatud joodistega võib joota ultraheli ja abrasiivkolbidega. Joodetud õmblusel on väike korrosioonikindlus ja nad nõuavad kaitset korrosiooni vastu. Tsink-kaadiumjoodised: Tsink-kaadiumjoodised on tsingi-, kaadiumi ja tina kergelt sulavad sulamid, mida kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel. Nende joodiste väikese korrosioonikindluse tõttu tuleb jooteõmblust kaitsta lakkide, värvide ja teiste katetega. Sulamistemperatuur erinevate koostistega tsink-kaadiumjoodiste puhul oleks 150-350`C. Madalatemperatuurilised joodised: Kasutatakse nendel juhtudel kui nõutakse madalat jootetemperatuuri, et vältida detailide ülekuumenemist. Sellised joodised on vajalikud
kool Alumiinium Referaat nimi 2011 Alumiiniumist Alumiinium on keemiline element. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Alumiiniumi saadakse boksiidist. Alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Sellepärast rajati alumiiniumi tootmist tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Alumiinium perioodilisus tabelis Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III...
jagunevad gaaslahendused vastavalt sõltuvateks gaaslahendusteks ja sõltumatuteks gaaslahendusteks. Mis on pooljuhid, millest sõltub nende elektrijuhtivus? Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril σ = 106...10–8 S/m. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Arendatakse ka pooljuht-nanokristalle (näiteks tuum-kest-struktuuriga pooljuht-nanokristallid). Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades, samuti võõraine aatomite mõjul.
inimesele Üheks tähtsaimaks kreeklaste maailmavaate aspektiks oli see, et nad asetasid inimkonna universumi keskpunkti. See tol ajal uudne ja ainulaadne inimesele keskenduv mõtteviis muutus püsivaks ja on säilinud tänapäevani. Seda iseloomutab kõige paremini fakt, et kreeklased lõid oma jumalad iseeneste näo järgi. Varasemas ajaloos polnud ükski teine kultuur selleni jõudnud. Vanas Egiptuses ja Mesopotaamias olid mitmed jumalused kui sulamid erinevatest olenditest: naise keha ja kassi peaga või härja pea ja lõvi kehaga. Nad olid olendid, kes erinesid drastiliselt kõigest elusolevat, kellel polnud midagi ühist reaalsusega. Kreeka jumalad olid inimese sarnased nii välimuselt kui ka iseloomult. Nad ei olnud kõikvõimsad ja kõiketeadvad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu kõik inimolendidki. Näiteks Zeusi, peajumalat, kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja
ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³ Sulamistemperatuur: 961.78 °C Keemistemperatuur: 2162 °C Kristallehitus Hõbedal on tahkkesendunud kristallvõre (K12). Lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide sõlmpunktides. Peamised sulamid AgNO3 - (hõbenitraat) tähtsam hõbedasool, mida meditsiiniskasutatakse söövitava vahendina. AgOH – hõbehüdroksiid) tekib hõbesoola reageerimisel leelisega. Väga ebapüsiv ühen, mislaguneb kohe hõbeoksiidiks. AgCl - (hõbekloriid) valge värvusega ühend, mis valguse mõjul laguneb. Ei lahustu vees egahapetes. Hõbekloriid reageerib aga ammoniaakhüdraadiga, andes lahustuva kompleksühendi. Kasutusalad
4. Lisamaterjalide põhimõtteline valik 5. Keevitusparameetrite valik 6. Toorikute ettevalmistuse kirjeldus 1. 2. Parameeter MIG-keevitus (131) TIG-keevitus(141) Keevitatavad materjalid ja nende Mittelegeer-, madallegeer-, Keevitada võimalik kõiki metalle. suurim paksus kõrglegeerterased, Al-, Cu-, Ni- Õhukesed materjalid alates 0,1 mm. sulamid. Minimaalne paksus 0,8 Enamlevinud terased, mm, ülemist piiri pole. kõrglegeerterased, Al, Cu, Mg, Ni, Ti ja pronks paksustel 0,15-6 mm Tootlikkus ja protsessi pidevus Kõrge tootlikkus. Mittepidev Väikesed tootmismahud. Seadmete remont. Mittepidev
mida on või võimalik kergelt eemaldada ja jätab kaitse edasise korrosiooni vastu. Pilt:erakogu Rauasulamid Teras ja roostevaba teras. Odav, vastupidav ja tugev. Terast kasutatakse nii konstruktsiooni kui ka laevakereks. Kaubalaevad Kruiisilaevad Sõjalaevad (ka allveelaevad) Väiksemad alused https://c1.staticflickr.com/4/3741/3 2833467533_d0d54bb096_b.jpg Alumiinium · Alumiiniumi sulamid on tõusev trend laevaehitajate seas. · Alumiinium 2-4 korda kallim kui teras. · Võrreldes teraslaevaga, siis alumiiniumlaev on 50% kergem. · Väiksem mass= rohkem kaupa, suurem kiirus ja https://www.google.ee/url? sa=i&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=2ahU vähem kütust. KEwiPpZqW_O3eAhWNt4sKHdr7BeEQjRx6BAgBEAU&url= http%3A%2F%2Fwww.seaforces.org%2Fusnships%2Flcs
Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. 2.2 Metallide keemilised omadused 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeeniidid halogeen + metall), sulfiidid väävel + metall, oksiidid hapnik + metall. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust.
· heitgaaside (CO ja CxHy · komp-de) kahjustustamiseks · · Pt ja PM kasutatakse veel väga paljude keemil reaktsioonide · katalüüsimiseks : · - Hüdrogeenimine, dehüdrogeenimine, oksüdeerimine - org. keemias · - 2SO2 + O2 2SO3 - anorg. keemias (H2SO4 tootmisel) · - legeerivad lisandid sulamites · (tõstavad kuumus-, korrosiooni- ja kulumiskindlust) · Os, Ir jt lisandid ülikulumiskindlad sulamid · (täitesulepeade suleotsad, · täppismõõteriistad) · - termopaarid, takistustermomeetrid · (kõrgete temp-de mõõtmiseks) · Pt + Rh, Ir + Ru · - klaasitööstuse vannid ja tiiglid (Pt + 7% Rh), · (eriti optil klaasi sulatamiseks) · ka klaaskiu filjeerid (ligik samast sulamist) · - laboriaparatuur (tiiglid, kausid, traat, võrk - peam) · Pt, Pt + Rh (1-3%) jt
Lk 179-180 16. Gaaslõikamine- termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, kusjuures lõigatava metalli süttimiseks vajalik temp. Saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikus. Kõige paremini saab lõigata konstruktsiooniteraseid (süsinikusisalduseni kuni 0,7%). 17. MIG/MAG keevitus on sulava elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: legeer- ja mittelegeerterased, Al, Cu, Ni, Ti- sulamid. TIG on sulamatu elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: kõrglegeerterased, Al, Mg, Cu, Ni, Ti- sulamid. 18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise puhastamiseks oksiididest ja puhtana hoidmiseks, sulajoodise pindpindevuse vähendamiseks
kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu on parimad kellavedrud valmistatud berülliumisulamist. Elemendi, ühendite kasutusalad: · röntgentoru aknad · lennukipidurid · golfikepid · (kella)vedrud · sädemevabad tööriistad · sulamid · raketikütus Berülliumi lahustavad ühendid on inimesele ohtlikud, samuti on mürgine berülliumisulamite mehhaanilisel töötlemisel tekkiv tolm. 6 Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Ber%C3%BCllium http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l4.pdf http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php? sisu=elemendid&element=be http://www.miksike
Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit (Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi hüdraatunud vorm. Boksiit on tahke, kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla tihti ka pruunikas. Boksiiti kasutatakse kõige rohkem lähteainena alumiiniumi tootmiseks. Kasutamine Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale põhikoostisaine( alumiiniumi) sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal.
CrCl2: kroom (II) kloriid CrCl3: kroom (III) kloriid CrCl4: kroom (IV) kloriid Bromiidid CrBr2: kroom (II) bromiid CrBr3: kroom (III) bromiid CrBr4: kroom (IV) bromiid Jodiidid CrI2: kroom (II) jodiid CrI3: kroom m (III) jodiid CrI4: kroom (IV) jodiid Oksiidid CrO2: kroom (IV) oksiid CrO3: kroom (VI) oksiid Cr2O3: kroom (III) oksiid Cr3O4: kroom (II, III) oksiid Sulfiidid Cr2S3: kroom (III) sulfiid Telluriidid Cr2Te3: kroom (III) telluriid Sulamid Einvar raua, nikli, kroomi ja süsiniku sulam Kromansiil kroomi, mangaani ja räni sisaldav konstruktsiooniteras Nikroom nikli ja kroomi sulam Silkroom räni ja kroomisisaldusega teras Sormait süsinikku ja kroomi sisaldav valurauasulam Stelliit koobalti, volframi ja kroomi sulam Kroommagnesiit kromiidi ja põletatud dolomiidi segu Kroomi kasutamine Parkainena Oksüdeerijana Pigmendina Legeerimiseks ehk suurendamaks terase kõvadust, kulumis ja
1. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast ja juhi materjalist. Eritakistus näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga juhi takistus. Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid. Nt. Vask, hõbe, kuld, alumiinium. Suure eritakistusega juhte kasutatakse elektriliste küttespiraalide valmistamiseks. Need on erinevate metallide sulamid. Nt. Nikeliin, nikroon. R=*l/S R- takistus (), - eritakistus (*m) või *mm2/m, l- juhi pikkus (m), S- juhi ristlõike pindala (m2) või mm2 2. Takistuse sõltuvus temperatuurist Metallide elektritakistus on põhjustatud positiivsete metalliioonide segavast mõjust elektronide liikumisele. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini ioonid võnguvad ja takistavad elektrone. Temperatuuri tõustes takistus kasvab. Seda nähtust kasutatakse takistustermomeetri ja termoandurite töös
Töö nr 2 Materjalide mehaanilised omadused Kõvadus Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell,Rockwell ja Vickers, Barcol). · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Brinelli meetod Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8... 29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid,Cusulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, alumiseks pehmed puhtad metallid. Rockwelli meetod Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ...
Plii ja Tina Tallinna 32. Keskkool Plii (Pb) Plii (seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. *Sinakasvalge *Pehme *Raskemetall Ajalugu ja tootmisprotsess Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 3000...4000 eKr.Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (pliist helme, umbes 6500 eKr). Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul Plii füüsikalised omadused ...
vedela klaasi PUHUMINE, VALAMINE, PRESSIMINE 14001550oC juures. 15. Klaasi kulmtootlemise menetlused (5) ?LIHVIMINE, GRAVEERIMINE, HAPPEGA SOOVITUS, MAALIMINE ja KULDAMINE. 16. Varvilise klaasi lisandid (5) ? ROHELINEKLAAS, SININEKLAAS VIOLETNEKLAAS PIIMKLAAS RUBIINKLAAS 17. Mis on kristallklaas ?koostisse on lisatud pliioksiidi, labipaistev ja sarav klaas, sara on tugevdatud klaasipinna loikamisega. 18. Mis on millefioriklaas ?MILLEFIORI KLAAS e. MOSAIIKKLAAS 19. Metalli sulamid: pronks, messing, melhior, uushobe, teres ? MESSING e VALGEVASK = vask + tsink PRONKS = vask + tina MELHIOR = vask + nikkel UUSHOBE e ALPAKA = nikkel + vask + tsink TERAS = raud + susinik 20. Metalli tehnikad (6) ?1. TREIMINE ja TRUGIMINE 2. STANTSIMINE 3. PERFOREERIMINE e PUHUNDAMINE 4. VALU 5. SEPISTAMINE 6. KOHRUTAMINE 21. Kullasepakunsti pinnakaunistus tehnikad (7) ? 1. GRAVEERIMINE e UURENDAMINE 2. HAPPEGA SOOVITUS 3. EMAILIMINE 4. NIELLO e TINAEMAIL e TUULA EMAIL 5. PANUSTAMINE 6
- Annab verele punase värvuse - Soodustab hapniku sidumist ja kandumist org Raha tähtsamad ühendid Raud 3 oksiid Fe2O3 · Muumia · Ooker · Rauamennik Moodustub raua roostetamisel Pruunvärvus kasutatakse värvide valmistamisel Tritaud tetra oksiid fe3o4 Magnetiit, musta värvi, ferromagneetiline kasutatakse: must värv, püsimagnet Raudvitriool feso4 *7h2o Rohelist värvi Tahke aine Kasutamine: värvid, taimekaitsevahend Sulamid: malm raua sulam süsinikuga (c 2-5%) kasutatakse terasetootmine, ahjuuksed, tööpingid Teras raua sulam süsinikuga c vähem kui 2% - kasutatakse tööriistad, konstruktsioonid Eriteras- teras millele on lisatud ni, mn, cr, w kasutatakse kosmosetehnikas, relvad Karastatud teras, mis kuumutatakse hõõgumiseni ja jahutatakse kiirelt. Roostevaba teras, millele on lsiatud kroomi 18 ja niklit 8 prossa.
KT p Viia Lepane 5.09.2012 3 Viia Lepane 5.09.2012 4 Loengud Praktikumid 6. Tahked ained. Amorfsed ained, klaas. Vedelad kristallid. Pulbrid ja 1. NaCl sisalduse määramine liiva-soola segus. puisteained. 7. Metallid ja sulamid. Liigitus. Terased. Värvilised metallid ja 2. Lahuse kontsentratsiooni määramine sulamid.Heterogeensed süsteemid. Kolloidsüsteemid- savid, värvid, lakid. tiitrimismeetodil. 8. Keemiliste reaktsioonide seaduspärasused. Redoksreaktsioonid. 9. Elektrokeemia. Elektroodpotentsiaalid, galvaanielement. Metallide 3. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine.
molübdeenimaaki, mis sisaldab plaattina. Maakide töötlusjäägist pärinevat toormest eraldatakse osmiumi kuumutamisel õhus temperatuuril 800 900 °C. Aurufaasi läinud osmiumtetraoksiid absorbeeritakse NaOH lahusega. Puhas metall redutseeritakse vesinikuga. Levimus ja kasutus. Osmium on looduses haruldane ja hajutatud element, mis levimuselt maakoores on 79. kohal ja seda on seal 0,0001 %. Tähtsamad mineraalid maakoores on ehemetallide sulamid: osmrutiin (Os-Ru sulam), osmiriidium (Os-Ir sulam) ja looduslik Au-Os sulam. Osmium on ülikõvade ja kulumiskindlate sulamite koostismetall. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteettäitesulepeade sulgi, mis on kulumiskindlad ja peene kirjaga. Os-W- Mo-sulamist valmistatakse eriotstarbelisi dioode, Os-Pd-sulamist elektrikontakte täppisaparatuuris. Osmiumit kasutatakse samuti kellavedrudes, kompassinõeltes ja juveelitoodetes. Omadused. Aatomnumber: 76.
METALLID Metall on keemiline element, mis lihtainena on metall. Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus- ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS. Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad. Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab
kulda juba möödunud aegadel metallide kuningaks.Et kulda saab lahusesse viia vaid kahe happega lämmastik ja vesinikkloriidhappega segu abil siis nim seda hapete segu kuningveeks Lämmastik happe ja vesinikkloriidhape üksikult võetuna aga kullaga ei reageeri. Hõbe(Ag) Hõbe on hõbe valge hea peegeldumis võimega väga hea elektri ja soojus juht.Kasutatakse peegilite tegemisel.Hõbe on väga pehme ning raske.Pehmuse tõttu kasutatakse hõbeda sulamid peamiselt vasega 925 (870). Hõbeda muudavad tuhmiks väävel ,muna, tomat, sibul. AgNO3 seda kasutatakse meditsiinis söövitava vahendina soola tüügaste ja konna silmade hävitamiseks. AgJ selle rapputamisel pilvedesse saab tekitada vihma sadu. Ehted peeglid refletorid fotopaber, filmid. Alumiinium(Al) Leidub Al2O3 rubiin Hõbevalge pehme kerge hästi töödeldav hea peegeldumis võimega.hea elektri ja soojus juht. Alumiinium reageerib hästi hapetega
dolomiidist, ning eriti mereveest. Magneesiumi varud on praktiliselt lõpmatud. Kuna magneesium on väga kerge metall, siis hinnatakse sellest valmistatud detaile väga, sest need on kergemad, kui terasdetailid. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt, kui ka mehaaniliselt vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine konstruktsioonimaterjalina kõne alla ainult sulamitena. Selle sulamid on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri ning tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks. Magneesiumisulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotööstuses ning mitmes masinatööstuse harus. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signaalrakettides ning süütepommides. Enne välklambi kasutuselevõttu pildistati magneesiumisähvatuse valgusel. Magneesiumi on kasutatud ka välklampides.
metallide oksiididest 2Al + Fe2O3 Al2O3 + 2Fe Et Al-oksiidi tekkel tõuseb t° tugevalt, hakkab raud sulama Al-pulbri ja Fe-oksiidi segu nim termiidiks Termiidi põlemisel vabaneb niipalju soojust, et raud sulab ja sellega saab kokku liita metalldetaile Kõrgahjuprotsess raua tootmiseks Rikastamine: ................. Segamine kivisöe ja laubjakiviga, miks: Segu põletamine: ............ Malmi saamine, terase saamine: ............ Sulamid Al Fe Kuna puhas Al on väga pehme, siis Malm: kasut lennukiehituses Al sulamit, milles on 5 % Cu ja Mg nn Teras: duralumiium Kerge, korrosioonikindel, peaaegu terase tugevusega Al, Mn ja Mg sulamist Näited nende sulamite valmistatakse konservipurke, katusedetaile, angaare, kasutamisest:
röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu on parimad kellavedrud valmistatud berülliumisulamist. Elemendi, ühendite kasutusalad: röntgentoru aknad lennukipidurid golfikepid (kella)vedrud sädemevabad tööriistad sulamid raketikütus Berülliumi toime inimorganismile Berülliumi lahustavad ühendid on inimesele ohtlikud, samuti on mürgine berülliumisulamite mehhaanilisel töötlemisel tekkiv tolm. 6 Kokkuvõte Referaadi koostamine Berülliumi kohta andis detailse ülevaate selle elemendi iseloomust. Informatsiooni otsides tulid ette mitmed keemilised ning füüsikalised terminid, mida tuli endale selgeks teha, et infot edasi käsitleda referaadis
kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka siis üheks tähtsamaks omaduste näitajakson külmahapruslävi. kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest Ehitusterastena kasutatakse: nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. • tavasüsinikteraseid, • mangaanteraseid, 10. Raua süsiniku sulamid • peenterateraseid, • parendatud teraseid, Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul • boorteraseid. kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusulamid,
Question 9 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? a. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. b. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil sulami mirkostruktuur kahe komponendi A ja B mehaanilisest segust c. Kuna sulamid on ühefaasilised, siis on nad pehmed ning plastsed ja on hästi survetöödeldavad d. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. Question 10 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? (Õigeid vastuseid võib olla enam, kui üks) a. Materjalid, mille keemiline koostis jääb stöhhimeetrilisest (Cm) koostisest
külmkapp, elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvits muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhe ehk isoleerjuht on ühekordse isolatsiooniga ühest või mitmest juhist koosnev elektrit juhtivast metallist (tavaliselt vask või alumiinium või nende sulamid, erijuhtudel teras, bi või väärismetall) elektrijuht, mida kasutatakse elektriinstallatsioonitöödel elektrienergia või -signaalide edastamiseks ja kaablite valmistamisel. Paljasjuhtmed ehk paljasjuhid on juhtmete eriliigiks, mida kasutatakse elektriülekande õhuliinides ning elektritööde tegemisel teisaldatavates maandusjuhtmetes. Õhuliinide paljasjuhtmed ehk liinijuhtmed on isoleerimata Traadid või trossid, mida paigaldatakse elektriülekande liinide mastide isolaatoritele.
METALLIDE ÜLDOMADUSED. SULAMID. ALUMIINIUM JA RAUD 1) Ühenda õiged paarid, märkides kastikesse õige vastuse numbri. 4) Vali õige variant! · teras ........ 1) Cu + Zn Raud on (aktiivne / keskmise aktiivsusega / väheaktiivne) metall, mis (on · pronks ........ 2) Pb + Sn
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia Sissejuhatus: BBC Chemistry A VOLATILE HISTORY Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Eksperimenteeriti uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Hamburgis töötades üritas Brand luua tarkade kivi. Ta destilleeris mõnd soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased ...
helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskihi elektronide arv on väike (1-3, tavaliselt 2). · Metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega ja elektronid tuumast kaugel => väliskihi elektrone hoitakse nõrgalt kinni. · Metalli kristallvõres on aatomid üksteise lähedal ja välised elektronkihid kattuvad osaliselt => elektronid võivad kergesti liikuda ühe tuuma mõjualalt teise ja nii üle kogu metallikristalli
POOLJUHID Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektroni vabastamiseks peab tema kineetiline energia olema suurem teda iooniga siduvate (elektri)jõudude potentsiaalsest energiast. Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes.
helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskihi elektronide arv on väike (1-3, tavaliselt 2). · Metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega ja elektronid tuumast kaugel => väliskihi elektrone hoitakse nõrgalt kinni. · Metalli kristallvõres on aatomid üksteise lähedal ja välised elektronkihid kattuvad osaliselt => elektronid võivad kergesti liikuda ühe tuuma mõjualalt teise ja nii üle kogu metallikristalli
muutus a- >B+C D. on tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid sisenevad teise komponendi kristallivõresse Score: 10/10 9. Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õig üks)? Correct Student Response Value Answer A. Kuna sulamid on 34% ühefaasilised, siis on nad pehmed ning plastsed ja on hästi survetöödeldavad B. Kõige Correct Student Response Value Answer parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega
Toode: I-tala masstootmiseks. Materjal – roostevaba teras Detaili paksus s= 6. Keevitusliidete võrdlus: Parameetrid Käsikaarkeevitus 111 MIG-keevitus 131 Detaili materjali keevitatavus Kõrglegeer-, Mittelegeer-, Madalsüsinikterased Malallegeer-, kõrglegeerterased Al-, Cu- ja Ni sulamid Suurim paksus Ühelt pool Ülemine piir puudub keevitamisel kuni 4mm, kahelt poolt kuni 8mm Tootlikus Üksikud tooted Suured tootmismahud Odav Protsessi pidevus Ei ole pidev Pidev protsess Aeglasem keevituse Suurem keevituse kiirus
Komposiit II 10,0 4,0 40,0 50,0 11600 290 10410 260 52,7 5 161 Vineer, betoon ja (+/- 10) armatuur, komposiitmetallide sulamid 8...45 1,5...1,8 Komposiit X 10,0 4,0 40,0 50,0 14538 363 14443 361 53,2 6 202 Sama, mmis eelmine (+/- 10) Polüestervaik 10,0 3,0 30,0 50,0 969 32 0(- - 51 2 2...4 1,1...1,6 20 Sarnaselt pahtlile,
Teras ja malm. Terase tootmine: Terase tootmisel tuleb osa süsiniku jt lisandelementidega malmist malmist kõrvaldada. Süsiniku eraldamiseks kasutatakse õhku või hapnikku. Õhuhapniku arvel põleb malmis sisalduv süsinik süsinikoksiidiks CO või süsinikdioksiidiks CO2. Käsitleme lühidalt terase tootmist hapnikukonverterites ja elektrienergia kasutamisel kaarleekahjus. Terase tootmine hapnikkonverterites: Hapnikukonverteris olevasse sulamalmi juhitakse ülevalt hapnikku. Hapniku kui tugeva oksüdeerija mõjul toimub süsiniku jt lisandmetallide väkjapõletamine kiiresti. Seejuures eraldub nii palju soojust, et toimub konvertis, mõnekümne minuti jooksul. Terase tootmine kaarleekahjus: Kaarleekahjus saab töödelda nii vanarauda, malmi kui ka rauamaaki. Kaarleekahjus tekitatakse süsi- või grafiitelektroodide ja ahju täidise vahele kaarleek, mille kõrgtemperatuuril põletatakse välja süsinik. Süsinik oksüdeerita...
Terase iseloomustus Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Terasesse lisatakse ka teisi keemilisi elemente nagu : · Kroom · Lämmastik · Mangaan · Molübdeen · Nikkel · Nioobium · Tantaal · Titaan
b) sulamistemperatuuri järgi c) vääringu järgi • väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os) • haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värviliste metallide Al, Mg, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. 93. Vask ja tema sulamid. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. - hea soojus- ja elektrijuht. - Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. - Kuivas õhus on vask püsiv. - Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht
Avastamine: Na, K: Davy (19 saj alg - eraldas vabu LMe vastavate sulatatud leeliste elektrolüüdil); Li - veidi hiljem, Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61 spektraalanalüüsiga Bunsen, Kirchhoff, Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe Kasutamine – K-Na sulam , Li - tuumareaktoris soojuskandjana, seoses fotaefektiga fotoelemendis, eriotstarbelistes gaasitorodes, Cs telekate elektronkiiretorudes, Pb-Na sulamid bensiinid ja kuullaagrites, na mettallurgias redutseerijana, Li keem vooluallikate anoodid, kõik Lm radioaktiivsete isotoopidena. Leidumine looduses: Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises; NaCl – kivisool; Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool; Na3AlF6 – krüoliit;Na2B4O7 . 10H2O – booraks; KCl – sülviin; K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit. Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis, esinevad veres, lümfis,
Hüdriidid: - Oksiidid: CoO, Co3O4 Sulfiidid: CoS, CoS2, Co2S3 Seleniidid: - Telluriidid: CoTe Nitriidid: - Tootmine ja kasutamine Co toodang on perioodilisustabeli naaberelementidega(Fe, Ni) võrreldes väike. Peamised Co-tootjad on Zaire, Sambia, Austraalia, Venemaa, Kanada, Soome ja Jaapan. Peamine osa Co-toodangust(60%) leiab kasutamist sulamites. Koobaltisulamid sisaldavad tavaliselt 15-92% Co ja sageli mitmeid teisi metalle. Peamised Co-sulamite liigid on magnetilised sulamid, kulumiskindlad ja kõvasulamid, kindla joonpaisumiskoefitsiendiga sulamid ning kuumakindlad sulamid. Kõva hõbedast metalli koobaltit (Co) ja selle ühendeid kasutatakse sageli. On leidnud rakendamist kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate (valge urbse savi ja läbipaistva glasuuriga tooted) tootmisel. Klaasi-, portselani- ja
Cr2O3 + 2Al ---> 2Cr + Al2O3 d)Elektrivooluga aktiivsemate metallide tootmisel. 2Al2O3 elektrolüüs--> 4Al + 3O2 NaCl keedusool Na2CO3 Pesusooda NaHCO3 Söögisooda CaO Kustutamata lubi e. põletatud lubi Ca(OH)2 Kustutatud lubi CaCO3 Lubjakivi(paas), kriit, marmor CaCO3 * MgCO3 Dolomiit Ca3(PO4)2 fosforiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O Vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit. Sulamid: Ehituse põhjal: 1. Ühtlased sulamid e. tahked lahused läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre. 2. Ebaühtlased sulamid Erinevate koostisosade väikeste kristallikeste segu. Sulamite omadusi: 1. Tavaliselt madalam sulamistemperatuur kui koostisosadel. 2. Tavaliselt kõvemad kui koostisosad. Mittemetallid Raadius on suhteliselt väike Suur elektronegatiivsus. Võivad nii redutseeruda, kui oksüdeeruda. v.a. F, kes alati liidab 1 elektroni, seega F1-.
Väike tsingilisand tinale (kuni 9%) alandab joodise sulamistemperatuuri kuni 199`C-ni. Edasine tsingisisalduse suurendamine joodises tõstab uuesti sulamistemperatuuri. Nimetatud joodistega võib joota ultraheli ja abrasiivkolbidega. Joodetud õmblusel on väike korrosioonikindlus ja nad nõuavad kaitset korrosiooni vastu. Tsink-kaadiumjoodised: Tsink-kaadiumjoodised on tsingi-, kaadiumi ja tina kergelt sulavad sulamid, mida kasutatakse alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel. Nende joodiste väikese korrosioonikindluse tõttu tuleb jooteõmblust kaitsta lakkide, värvide ja teiste katetega. Sulamistemperatuur erinevate koostistega tsink-kaadiumjoodiste puhul oleks 150-350`C. Madalatemperatuurilised joodised: 5 Kasutatakse nendel juhtudel kui nõutakse madalat jootetemperatuuri, et vältida detailide ülekuumenemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
