Alumiinium reageerib hapnikuga, mille tulemusel tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht takistab metalli edasist oksüdeerumist. 4. Iseloomusta alumiiniumi omadusi. (+) Kerge, vastupidav õhuhapniku ning vee suhtes, hea elektri-ja soojusjuht, madal hind. (-) Pehme, vähene mehhaaniline vastupidavus, keemiline aktiivsus hapete suhtes. 5. Miks eelistatakse duralumiiniumi(Alumiiniumi tähtsaim sulam)? Sest sulamid on keemiliselt vastupidavamad ja enamasti paremate mehaaniliste omadustega (kõvemad, tugevamad, kulumiskindlamad) 6. Raua levik looduses. Peamised looduslikud ühendid? Kas Eestis leidub rauamaaki? Puhast rauda leidub looduses väga vähe, peamiselt leiab seda ühenditena. Kõige rohkem on rauda maakera sisemise osa koostises(tuumas). Peamised looduslikud ühendid: Raud(III)oksiid Fe2O3 Rauatagi Fe3O4
Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mille alusel liigitatakse alumiiniumisulameid? Vali üks või enam: 1. kõvadus 2. termotöötlus 3. sulamistemperatuur 4. töödeldavus Tagasiside Õige vastus on: töödeldavus , termotöötlus . Küsimus 2 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi töödeldavad (deformeeritavad)? Vali üks või enam: 1. puhas Al 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. Al-Si sulamid ehk silumiinid 4. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid Tagasiside Õige vastus on: Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid , Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid , puhas Al . Küsimus 3 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi valatavad (ehk valusulamid)? Vali üks või enam: 1. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. puhas Al 4. Al-Si sulamid ehk silumiinid Tagasiside
Mg + N. Mg + 2HCl →MgCl2 + H2 Fe + H2SO4 → FeSO4 + H2 Erandid on HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4 , millega reageerivad ka Cu, Hg ja Ag c)metallid reageerivad soolade lahustega: met.+ sool → uus met. + uus sool Cu + 2AgNO3 → 2Ag + Cu(NO3) Ag + Cu(NO3) →ei reageeri Sulamid-moodustuvad, kui sulatatud metallile lisatakse ühte või mitut metalli (vahel ka mittemetalli).Eelised:odavamad, omadusi saab muuta, paremad omadused (suurem kõvadus, madalam sulamistemp.) Fe- sulamid: malm ja teras; Cu-sulamid: pronks (vask ja tina), messing ehk valgevask (vask ja tsink), melhior (vask ja nikkel), Al- sulam:duralumiinium; amalgaamid on elavhõbeda sulamid, väärismetalli sulamid. Väärismetalli proov on arv, mis näitab mitu massiosa väärismetalli on 1000 massiosas sulamis. Maagid-metallide looduslikud ühendid, mida kasutatakse metallide tootmiseks. Rauamaagid: magnetiit Fe3O4 , pruun ja punane rauamaak Fe2O3. Al on kõige levinum metalliline
järgi. 1) kergmetalllid ja -sulamid (light metals and alloys) tihedusega <5000 kg/m³. Nt. Liitium, berullium, magneesium, alumiinium jt. 2) raskemetallid ja -sulamid (heavy metals and alloys) tihedusega >10000kg/m³. Nt. Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal, molubdeen, kroom, vanaadium jt. 3) kesksulavad metallid ja sulamid, mille sulamistemperatuur jaab plii ja raua sulamistemperatuuride vahele (327 °C < Ts < 1539 °C). 1) vaarismetallid (noble metals). Nt. Hobe, kuld ja nn.
o pehmemagnetmaterjalid (raadiotehnilised ja elektrimootorite detailid ning trafode ja releede südamikud); o kõvamagnetmaterjalid (püsimagnetid, alalisvoolu masinates, side-ja kõrgsagedusvoolu seadmetes). Samal ajal võivad magnetmaterjalid olla elektrijuhid, pooljuhid või ülijuhid. Kasutuskoht määrab valitava materjali vajalikud omadused. Elektrijuhid on tavaliselt metallid või nende sulamid võimalikult väikese elektrilise eritakistuse, piisava mehaaniliste tugevuste, kõvaduste ja vajalike füüsikalis-keemiliste omadustega nagu korrosiooni-, kuumus- ning ilmastikukindlus. Neid kasutatakse kontakt-, juhtmematerjalina ja mähistraadina. Dielektrikud tahked (mittemetallid), vedelad ja gaasilised isoleermaterjalid peavad olema suure elektrilise eritakistusega, elektrilise läbilöögi ja mehaaniliste tugevuste, pinna kõvaduse ning vajalike füüsikalis-keemiliste
Legeerterased on terasesulamid, millele on lisatud legeerivaid elemente terase omaduste muutmiseks. Legeerivateks elementideks on ntks Cr, Ni, Mn, Mb, V, W, Co, Si. Volframi lisamisel terasele reageerib W süsinikuga ning selle tulemusena suurenevad terase kõvadus ja tugevus. Sellist terast kasutatakse kiirlõiketerasena, sest see suudab säilitada kõvadust ka väga kõrgetel temperatuuridel. 5. Mg +12 2)8)2) H 12 Tehke antud andmete alusel joonised. Millega on tegu? Metalli omadused, sulamid, kasutamine. Magneesium on kerge metall, millel õhu käes tekib pinnale oksiidikiht, mis on üsna õrn ning seetõttu pole eriti korrosioonikindel. Magneesium sütib õhu käes kergelt ja leiab seetõttu kasutust pürotehnikas. Puhast magneesiumit masinaehituses ei kasutata. Tehnikas kasutatavad Mg-sulamid on hästi kuumvormitavad ja valatavad. Mg-sulamite liigitus: deformeeritavad ja valusulamid.
OP2 VÄÄRISMETALLID PRILLIRAAMIDES Referaat materjaliõpetuses Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Prilliraamide valmistamiseks on kasutatud mitmeid erinevaid materjale. Kuni 20. sajandini tehti prilliraame metallidest ja naturaalsetest materjalideks nagu looma sarv ja kilpkonnaluu. Tänapäeval on peamisteks kasutatavateks materjalideks endiselt metallid ja nende sulamid, kuid naturaalsed materjalid on asendunud plastidega. (Wilson 1999). Materjalid, millest prilliraame valmistatakse, peavad kindlasti olema kerged, tugevad, hästi kohandatavad, kosmeetiliselt atraktiivsed, ei tohi keemiliselt reageerida väliste tegurite ja kehaeritistega ning peaksid ka olema odavad, et neile oleks nõudlust. (Tamme 2012). Metallraame on lihtne reguleerida, on vastupidavad, kerged ja tavaliselt segavad ka vähem vaatevälja, kui plastikust prilliraamid. (Wilson 1999).
METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Füüsikalised omadused tihedus () Tihedus , kg/m3 (g/cm3) Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi: < 5000 kg/m3 kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja -sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Füüsikalised omadused sulamistemperatuur ( ) Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi: · kergsulavad metallid ja sulamid - TS 327 oC (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb · kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327 - 1539 oC Mn, Cu, Ni, Ag · rasksulavad metallid ja sulamid - TS > 1539 oC (Fe sulamistemperatuur) Ti, Cr, V, Mo, W METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Füüsikalised omadused kõvadus () F D h · Brinelli kõvadus
Materjaliõpetuse õppetool Metallide ja sulamite mikrostruktuur Töö nr. 6 Üliõpilane: Karl Aas Rühm: MATB11 Õppejõud: Mart Saarna Esitamise kuupäev: 28.10.09 Töö eesmärk: · Tutvuda mitteraudmetallide ja metterauasulamite struktuuri ja omadustega. Alumiiniumsulamid: 1)Alumiiniumi deformeeritavad sulamid a)sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata(mittevanadatavad) Nt: Al-Mn, Al-Mg b)termotöötlusega tugevdatavad sulamid(vanadatavad) Nt: Al-Cu, Al-Cu-Ni 2)Alumiiniumi valusulamid ehk silumiinid Al-Si Vasesulamid: a)messingid Cu-Zn, Zn sisalduse kasvades kasvab tugevus(kuni 45% Zn) ja plastsus( kuni 35%) b)pronksid Cu-Sn Mikrostruktuuride joonised ja kirjeldused: Lihv nr. 1: Kunstlikult vanandatud duralumiinium
Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 41. Millised nõuded esitatakse vedruterastele? Vedrumaterjalile peamine nõue on kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. 42. Mis on kuumuskindlate teraste roometugevus? 43. Mille sulamid on malmid? Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. 44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule? hallmalm ( lamelse kujuga grafiit ) kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi modifitseerimisel magneesiumi, tseeriumi või teiste elementidega tempermalm ( vaba süsinik esineb pesaja grafiidina)- saadakse valgemalmi grafitiseerival lõõmutamisel. 45. Mis on valgemalm ja kuidas ta tekib?
rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tugevus? Student Response Feedback A. 250 B. 500 C. 750 D. 1000 Score: 5/5 6. Kuidas liigitatakse alumiiniumsulameid toodete valmistamisest lähtudes? Student Response Feedback Student Response Feedback B. valusulamid C. termotöödeldavad sulamid D. mittetermotöödeldavad sulamid Score: 5/5 7. Kuidas liigitatakse alumiiniumsulameid toodete termotöötlusest lähtudes? Student Response Feedback A. survetöödeldavad sulamid B. valusulamid C. termotöödeldavad sulamid D. mittetermotöödeldavad sulamid Score: 5/5 8. Millised omadused on ühefaasilisel struktuuril? Student Response Feedback A. Hea survetöödeldavusega B
Naatriumi saamine elektrolüüsil sula naatriumkloriidiga Katoodil: Na+ + e- Na Anoodil: Cl- - e- Cl; 2Cl Cl2 Kokkuvõttev reaktsioon: 2Na+ + 2Cl- (elektrolüüs)2Na + Cl2 (2NaCl2Na+Cl2) · Elektrolüüsi kasutatakse ka metallide katmisel teise metalli kihiga (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) või hästi puhta metalli saamisel. 4. Sulamid · Sulamid koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. · Sulamite eelised odavamad kui puhtad metallid, paremad omadused (keemiline vastupidavus, füüsikaline vastupidavus jne...). · Saadakse vedela metallisegu jahutamisel moodustub ühtlane sulam (koostisosad on ühtlaselt jaotunud) · Ebaühtlased sulamid koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm). · Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel.
Naatriumi saamine elektrolüüsil sula naatriumkloriidiga Katoodil: Na+ + e- Na Anoodil: Cl- - e- Cl; 2Cl Cl2 Kokkuvõttev reaktsioon: 2Na+ + 2Cl- (elektrolüüs)2Na + Cl2 (2NaCl2Na+Cl2) · Elektrolüüsi kasutatakse ka metallide katmisel teise metalli kihiga (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) või hästi puhta metalli saamisel. 4. Sulamid · Sulamid koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. · Sulamite eelised odavamad kui puhtad metallid, paremad omadused (keemiline vastupidavus, füüsikaline vastupidavus jne...). · Saadakse vedela metallisegu jahutamisel moodustub ühtlane sulam (koostisosad on ühtlaselt jaotunud) · Ebaühtlased sulamid koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm). · Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel.
Korrosioonitõrje: 4. korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) 5. korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) 6. mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) 7. protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) 8. inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 ) Sulamid Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal. Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga. Sulamite liigitus ehituse järgi: 9. ühtlased sulamid e. tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre 10. ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väikest kristallikeste segu
Monokristall korrapärane elementaarrakk. Nt. kvarts, püriit, kips. Polükristall elementaarrakk ei paikne korrapäraselt. Polümorfism ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. · C teemant, grafiit, fullereenid · S monokliinne, rombiline · CaCO - kaltsiit-heksagonaalne, aragoniit-rombiline Isomorfism erinevad ühendid, kuid sarnase kristallvõrega. · KCl, KBr, MgSO·7HO, ZnSO·7HO Kristalsed ained: · Kõik metallid ja sulamid, · Soolad. Kristalsete ja amorfsete ainete segud: · Kunstkivid; betoonid, keraamilised materjalid, savi-, silikaattellised, · Puit. Röntgenstruktuusanalüüs · Määratakse kristalsed ained tahkes materjalis, · Kontrollitakse materjalide keevisliiteid, · Uuritakse materjalides varjatud pragusid, · Määratakse metallide sulamite elementkoostist. Pulbrid ja puisteained üks tahke aine eksisteerimise vormidest. · Pulbrid 100-500m,
Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu Sn tinapronks Cu Si ränipronks Cu Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase alarüh...
suhtes väga aktiivne, esinede hapendikujul Al 2O3. See kuulub välja paljude mineraalide koostisse (savi, boksiit). Põhiliselt toodetakse me-st Al boksiidist. Esmalt saadakse boksiidist puhas Al-hapend ülejäänud ainete eraldamise teel keemiliste protsesside abil; järgneb elektrilüüs, milleks Al-oksiid lahustatakse sulas krüoliidis Na 3AlF6 ja saadakse Al puhtusega 99,6%. Elektrolüüsi elE kulu on suur, seetõttu on Al kõrge hinnaga. 20. Alumiiniumi sulamid, liigitus, kasutamine Toodete valmistamise mooduse järgi liig.Alsulamid 2 rühma: a)deformeeritavad/survetöödeldavad sulamid, mida kas. mitmesuguse valtsme kujul. b)valusulamid, mida kas.valandeina. Termotöödeldavuse põhjal liig.Alsulamid a)termotöödeldavad sulamid, nende hulka kuulub enamik deformeeritavaid Alsulameid, mis võimaldab ↑ nende tugevust ja kõvadust karastamisega, b) mittetermotöödeldavad sulamid, mille kõvadust ja tugevust saab ↑ üksnes kalestamisega.
E-praktikum töö nr. 6 - Mitterauasulamite mikrostruktuurid Question 1 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mille alusel liigitatakse alumiiniumisulameid? Select one or more: 1. termotöötlus 2. töödeldavus 3. sulamistemperatuur 4. kõvadus Question 2 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi töödeldavad (deformeeritavad)? Select one or more: 1. puhas Al 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid 4. Al-Si sulamid ehk silumiinid Question 3 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi valatavad (ehk valusulamid)? Select one or more: 1. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 2. Al-Si sulamid ehk silumiinid 3. puhas Al 4. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid Question 4 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text
Al, Cu, Fe jt. B. ainult Al, Cu ja Ni C. ainult Al, Mg ja Ti D. Kõik peale Fe Score: 10/10 5. Millised on messingi aluskomponent ja põhilisand? Student Response A. Cu ja Sn B. Cu ja Zn C. Ni ja Si D. Al ja Si Score: 10/10 6. Mis on pronksid? Student Response A. Cu-Zn sulamid B. Cu-Al, -Sn, -Pb jt sulamid C. Cu-Ni sulamid D. Cu ja teised elemendid peale Zn Score: 10/10 7. Survetöödeldav messing on Student Response A. kuni 10% Zn B. kuni 20 %Zn Student Response C. kuni 40% Zn D. üle 40% Zn Score: 10/10 8.
· Deformeeritavad Termotöödeldavad Al-Cu, duralumiinimumid tõmbetugevus 500 MPa Mitte-termotöödeldavad Al-Mn, tõmbetugevus 300 MPa · Valusulamid - tõmbetugevus 250 MPa, sitkus väike Termotöödeldavad Mitte-termotöödeldavad silumiin 9.2. Alumiiniumisulamite liigitus läihtudes termotöötlusest. Milles seisneb TT? · Mittetermotöödeldavad - sulamid, mida termotöötlusege ei tugevdata · Termotöödeldavad Alumiiniumsulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, ebapüsivate struktuuride ja kristallilise ehituse deformatsioonidefektide kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. Alumiiniumsulamite termotöötus põhineb asjaolul, et nimetatud süsteemis sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril. 9.3. Duralumiinium (koostis, omadused, margi näide)
4. Mitteraudmetallide hulka kuuluvad Student Response A. Al, Cu, Fe jt. B. ainult Al, Cu ja Ni C. ainult Al, Mg ja Ti D. Kõik peale Fe Score: 10/10 5. Millised on messingi aluskomponent ja põhilisand? Student Response A. Cu ja Sn B. Cu ja Zn C. Ni ja Si D. Al ja Si Score: 10/10 6. Mis on pronksid? Student Response A. Cu-Zn sulamid B. Cu-Al, -Sn, -Pb jt sulamid C. Cu-Ni sulamid D. Cu ja teised elemendid peale Zn Score: 10/10 7. Survetöödeldav messing on Student Response A. kuni 10% Zn B. kuni 20 %Zn C. kuni 40% Zn D. üle 40% Zn Score: 10/10 8. Kuidas liigitatatakse mitteraudsulameid eelkõige töödeldavuse (neist toodete valmistamisviisi) järgi? Student Response A
1 AJALUGU 1.1 Varasemad vask-tsingisulamid Lääne Aasias ja Vahemere ida osas on teada vähesel arvul vask-tsingisulameid mis pärinevad 3. aastatuhandest eKr. Messingit leidus Egeuse saartel, Iraagis, Ühend Araabia Emiraatides, Türkmenistanis ja Gruusias. 2. aastatuhat eKr on leitud messingit lääne Indiast, Iraanist, Süüriast. Kuigi on ka leitud mõned näited vase-tsingi sulameid Hiinast 5 aastatuhat eKr. Varajased messingi sulamid on väga varieeruva tsingi sisaldusega 5-15%. Paljudel messingitel oli sarnane tina sisaldus tänapäevasele pronksile ja on võimalik, et mõnda vase- tsingi sulamit kogemata ei eristatud vasest. Kuigi suur osa teadaolevaid vase-tsingisulamite arv näitab, et mõned sulamid on toodetud teadlikult, ning sisaldavad tsinki 12%, mis andsid sulamile erilise kuldse värvuse. 1. millenium eKr alguses, algas messingi kasutus üle Euroopa ja Aasia. Messingit hakati Lähis-
keemiliselt kindel vastu lämmastik- ja orgaanilisi happeid, leeliseid, kuid laguneb puudutes soolhappe või väävelhappega. Kõige olulisem omadus alumiiniumil - madala tihedusega, see on kolm korda kergem rauast. Kõrge plastilisus (saavutatud lõõmutamisel temperatuuridel 350-410 ° C) võimaldab teha sellest väga õhuked lehed, näiteks fooliumi paksus võib olla kuni 0.005mm. Tugevuse tõstmiseks lisatakse alumiiniumisse ränit, mangaani, vaset ja muid metalle. Alumiinium ja tema sulamid on kasutatud lennukite- ja masinaehituses, hoonete ja elektriliinide ehitamises ja veel paljudes tööstusharudes. Sellest valmistatakse erinevaid konteinereid ja ventiileid keemiatööstuseks, toiduainetööstuseks kasutatakse fooliumist pakendeid . Laialt levinud on alumiiniumist tehtud köögitarbed. Sulamid ● Duralumiinium - alumiiniumi sulam vasega (2,2-5,2%), magneesiumiga (2-2,7%) ja mangaaniga (0,2-1,0%). Seda karastatakse vees pärast kuumutamist temperatuuril
struktuurile. Saame nn. klaas- või amorfse metalli või sulami (amorphous metal, amorphous alloy, metal glass, metaglas), millel puudub metallile või sulamile omane korrapärane aatomite paigutus. Amorfne olek on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või sulami kristallivõre ja mida suurem on aatomite vastastikune mõju (suurem on ta metalli ja mittemetalli sulamite korral). Koostise poolest on kergemini saadavad ja püsivamad kahe- ja enamakomponentsed sulamid. Amorfsetel metallidel on suurepärane korrosioonikindlus, head elektri- ja magnetomadused (üldiselt suuremad kui vastavatel kristalsetel materjalidel). Difusioon Paljud metallides ja sulamites toimuvad protsessid, eriti kõrgetel temperatuuridel, on seotud difusiooniga (diffusion). Metalli aatomite liikumist kristallivõre sõlmpunktist naabersõlmpunkti või nende vahele temperatuuri mõjul nimetatakse omadifusiooniks (self-diffusion). Erisuguste aatomite
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Keevitamine Autor: ********** ****-** *****6 Tallinn 2009 Tehniline ja majanduslik võrdlus MAG-keevitus Elektroodkeevitus Keevitatavad Süsinikteras, Kõik terase liigid, malm, materjalid roostevaba teras, Cu-sulamid, Al- Al-sulamid sulamid(piiratud) Vooluallikad Vastupolaarset Võib kasutada erineva alalisvoolu tekitav poolarsusega alalisvoolu alalisvoolu allikas kui ka vahelduvvoolu. Vooluallikatena kasutatakse transformaatoreid, alaldeid, inve...
Alustatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 19:05 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 4. oktoober 2015, 19:10 Aega kulus 4 minutit 27 sekundit Hinne 12,00, maksimaalne: 14,00 (86%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terast oskas inimene toota varem kui malmi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valatavad Fe ja C sulamid on: Vali üks: 1. malmid 2. terased Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige tavalisem ja odavam malm on: Vali üks: 1. valgemalm 2. hallmalm 3. tempermalm Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Csisalduse tõusuga muu...
Vase elektronskeem on 2)8)18)1). Aatommass 63,54(Joonis 1Vase aatomistruktuur). [1] Joonis 1Vase aatomistruktuur [2] 2 1 KRISTALLSTRUKTUUR Vase kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuupvõre K12.(Joonis 2 Vase tahkkeskendatud kuupvõre) [3] Joonis 2 Vase tahkkeskendatud kuupvõre 1.1 Pealmised vase sulamid: Pronks Messing Melhior Monel Tombak Konstanaat [1] 1.2 Kasutusalad Hea elektrijuht, torud, vardad, sulamid 3 KASUTATUD KIRJANDUS [1] ,,wikipedia," 22 sept 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Vask. [Kasutatud 27 nov 2018]. [2] [Võrgumaterjal]. Available: https://i.ytimg.com/vi/O4lkxkbeo3s/hqdefault.jpg. [Kasutatud 27 Nov 2018].
elektroodkeevitust (käsikaarkeevitust) või MAG-keevitust (poolautomaatkeevitust). Keevitatav materjal – madalsüsinik-konstruktsiooniteras mark S235JRG2. Materjali paksus 4 mm, üksiktootmine. 1. Elektroodkeevituse ja MAG keevituse võrdlus Elektroodkeevitus MAG-keevitus Keevitatavate Süsinikteras, Süsinikteras, Madallegeerteras, Roostevaba materjalide loetelu: Madallegeerteras, teras, Malm, Al ja Al sulamid, Ti ja Ti Roostevaba teras, Malm, Al ja sulamid, Cu ja Cu sulamid Al sulamid Materjalide paksus: 1.0 mm - … 0.8 mm - … Tootlikkus: väike suur Keevituskiirus: aeglane kiire Vooluallikad: Trafo koos alaldiga, Trafo Generaator, Inverter Keevitusmaterjalide Elektrood Traat vajadus:
Auto ehituses kasutatavad materjalid Enim kasutatud üldised materjalid auto ehituses on metallid. Metallid, aga jagunevad mitmeks alaliigiks: mustad metallid ja värvilised metallid. Mustad metallid: sinna hulka kuuluvad teras ja malm. Need koosnevad raua ja süsiniku segust. Värvilised metallid: Masina ehituses on põhiliselt kasutusel vase sulamid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega. Samuti kasutatakse auto ehituses ka plast materjale. Plastid jagunevad, lähtuvalt oma molekulaarstruktuurist ja molekulide vaheliste ristsidemete hulgast kolme põhirühma: elastomeerid, termokõvenevad plastid ja termoplastid. Elastomeerid: Elastomeer on väga kulumiskindel, elastne ning tugev polüuretaanmaterjal, mille omadusi on võimalik rakendada peaaegu igas elu valdkonnas.
A. Cu ja Sn 0% B. Cu ja Zn 100% C. Ni ja Si 0% D. Al ja Si 0% 6. Mis on pronksid? Student Response Value Correct Answer A. Cu-Zn sulamid 0% B. Cu-Al, -Sn, -Pb jt sulamid 100% C. Cu-Ni sulamid 0% D. Cu ja teised elemendid peale Zn 0% 7. Mis on eeltingimuseks, et alumiiniumi sulam oleks termotöödeldav? Student Response Value Correct Answer A
A. Cu ja Sn 0% B. Cu ja Zn 100% C. Ni ja Si 0% D. Al ja Si 0% Score: 10/10 6. Mustmetallideks on? Student Correct Value Feedback Response Answer A. Keemiliselt 0% mustatud teras B. Terased ja 50% malmid C. Kõik -40% rasksulavad metallid D. Fe ja Fe 50% baasil sulamid Score: 10/10 7. Mis on eeltingimuseks, et alumiiniumi sulam oleks termotöödeldav? Student Correct Value Feedback Response Answer A. legeerelemetide 0% lahustuvuse muutus B. legeerelementide 0% minimaalne sisaldus C. legeerelementide 0% maksimaalne sisaldus D. faasimuutus 100%
2. Keevitavus: -saadakse mblus mis on lhedane phimetallile. 3. Sepistavus: -purunemata vi pragunemata kuumalt vi klmalt deformeeruda. 4. Valatavus: -vime moodustada valandeid ilma pragudeta, thikute iselomustab: -vedelvoolavus: sulametalli vime hsti tita valuvormi. -kahanemine: sulami ruumala vhendamine tahkumisel. -Likvatsioon: vedela sulamikristalliseerumisel tekkiva keemilise koostise ebahtlus. Vrvilised metallid ja sulamid. 1. Alumiinium: -hea korrosioonikindlus. -hea soojusjuhtivus. -hea plastiisus -hsti tdeldav Sulab: 660 kraadi juures Vrvus: valge Kasutatakse rni, vaske, angaani, tsinki jt. elementide sulamites. thtsamad sulamid: silumiin, duraluminium, antifriktsioonsulam. 2. Vask: -hea elektri- ja soojusjuht. -plastiline. -korrosioonikindel. Valmistatakse: litorud, el.juhtmed, tihendid, jootetlvikud. Sulab: 1083 kraadi juures.
matejali siseehitus(ruumvõre) ühtlustatakse likvideeritakse sisepinged sealjuures vähenevad pinnakõvadus ja tõmbetugevus, metall muutub pehmeks ja hästi töödeltavaks. Lõõmutamisel toimub jahutamine aeglaselt koos ahjuga. Tsementiitimise protsessil rikastatakse terase pinda süsinikuga, millel järgneb pinna karastumine, protsessi rakendadakse pehmete teraste puhul pinnakõvaduse suurendamiseks st kulumise kindluse tagamiseks. Mustad metallid ehk raud süsinik sulamid Olenevalt süsinuku sisaldusest liigitatakse mustad metallid: 1) Elektrotehniline teras- süsinuku sisaldus kuni 0,008% C EEE1, EEE2 2) Terased kuni 2,14%C (1,6%C)- malmid Legeerivad elemendid: Ni, Si, Cr,Ti,W- muudavad materjalide omadusi ja korrosiooni kindlust. Malmid 2,4%, Ülempiiriga 3,6% süsinikku, kõrgema süsiniku juures moodustub FeC 3 Malme kasutatakse valatava materjalina-keerulise kujuliste asjadega. Liigitatakse: 1
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 Materjaliõpetus Sissejuhatus Eesmärk omandada teadmisi auto ehituses kasutatavatest materjalidest, omadustest ja töödeldavusest. Toodetavast metalli kogusest enamus läheb masina ehitusse. Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3
esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalselebenergiale (aatomite ideaalsele paigutusele). 2. Teiste metallide mõju terase omadustele. Tabelist 3. Kumm ja kummidetailide tootmine. Pilet nr.3 1.Metall mittemetall. Metallid ja sulamid Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi
2. Pinna katmine • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, tsingiga pinnases), mõjuteguritest, temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest. • Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. * keemiline korrosioon * elektrokeemiline korrosioon Sulamid • Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuuride vahe on suur. • Sulameid kasutatakse laialdaselt sellepärast, et nad on tavaliselt kõvemad lähtemetallidest, püsivamad välistingimuste suhtes ja sulavad madalamal temperatuuril kui neid moodustavad metallid. Ning tihtipeale on nad ka odavamad.
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au),
TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille hiljem toiteallikas muudab nö. konstantseks vooluks. Olenemata keevituskäpa kaugusest või liikumisest jääb vool alati relatiivselt konstantseks , mitte nagu paljudel teistel keevitustehnoloogiatel. See annab TIG tehnoloogiale eelise keevise kvaliteedi suhtes. Kaarleek tekitatakse detaili ja volframelektroodi vahele. Polaarsus: päripolaarsus ja kasutatakse alalisvoolu. Materjal Al Mg sulamid TIG keevitusel Paksus mm 3 4 5-6 W elektroodi d mm 2,4 3,2 3,2 Gaasisuudmiku nr 11 14 14 Keevitusvool A 120-140 150-180 200 Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17
.........................................7 1.1.14 Plii ( Pb ).......................................................................................................................................7 2. Sulamite Kasutamine..........................................................................................................................8 2.1 Miks kasutatakse sulameid?..............................................................................................................8 2.2 Tuntumad sulamid ja nende kasutamine...........................................................................................8 2.2.1 Roostevaba teras.............................................................................................................................8 2.2.2 Pronks..............................................................................................................................................8 2.2.3 Messing......................................................................
raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Keemiline element tina , omab kahte allotroopset modifikatsiooni. Temperatuuridel üle 13.2°C on stabiilne tetragonaalse kristallstruktuuriga -tina (-Sn) tina enamtuntud ja kasutatud vorm. Temperatuuridel alla 13.2°C läheb -tina üle kuubilise struktuuriga -tinaks. 2 Tina sulamid Legeerimata tina on metall, mis sisaldab vähemalt 99 % massist tina, tingimusel, et vismuti- või vasesisaldus ei ületa tabelis toodud piirnorme. Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: a) muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist või b) vismuti- või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle.
tumenemine jne. katmine värviga, Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, lakiga. pinnases), mõjuteguritest, temperatuurist (kõrgemal 2. Pinna katmine temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest tsingiga kiirgusest. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. * keemiline korrosioon * elektrokeemiline korrosioon Sulamid Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuuride vahe on suur. Sulameid kasutatakse laialdaselt sellepärast, et nad on tavaliselt kõvemad lähtemetallidest, püsivamad välistingimuste suhtes ja sulavad madalamal temperatuuril kui neid moodustavad metallid. Ning tihtipeale on nad ka odavamad.
Särdamine-maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse lisanditest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. Akumulaator-korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas (pliiaku). Keemiline vooluallikas-seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Sulam-materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Sulamid on enamasti odavamad, kui puhtad metallid. Sulamid on paremate omadustega, kui puhtad metallid. Malm-raua ja süsiniku sulam. Pronks- vasesulam, põhilisandiks tina. Messing-vasesulam, põhiaineks tsink. Melhior-vasesulam nikliga. Duralumiinium- alumiiniumi sulam, sisaldab vaske ja mangaani. Keemiline korrosioon Toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reag ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe +2O2 = Fe2O3 või 2Fe+ 3Cl2 = 2FeCl2
peegeldavate katetena. Võimaliku ebasoovitava biotoime ja alumiiniumi pinna halva puhastatvuse tõttu on vähenenud alumiiniumi kasutamine köögitarvete valmistamiseks. Sulamid Alumiiniumil on teiste metallide ees suur eelis.Ta on kerge aga mitte vastupidav.Almiiniumi sulam duralumiinium on puhtast alumiiniumist vaid veidi raskem,kuid vastupidavam ja tugevam.Seda kasutatakse lennuki ja autotööstuses,kus on vaja kerget ja tugevat metalli. Alumiiniumi sulamid leiavad palju erinevat kasutust erinevates konstruktsioonides. Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus erineb palju. Erinevused ei tulene ainult koostisest, vaid ka tootmise protsessist ning kuumusest, millega neid töödeldakse. Teadmatusest tehtud vead sellel alal on viinud ajaloos valesti disainitud konstruktsioonideni ja tekitanud alumiiniumile halva maine. Üks põhilisi alumiiniumi sulamite puudusi on nende tugevuse väsimine. Selle määratakse alumiinium
(30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. 23) Malmide margitähised GOST, DIN , EN järgi. 24) Alumiinium ja tema deformeeritavad sulamid. Kasutamine. Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan
Kirjeldus Näited sulamitest; kasutamine Sulami tootmisel ei ole vaja nii põhjalikult Malm - tootmismasinate korpuste ja kehade lisandeid eemaldada. See muudab sulami valmistamiseks, potid, pannid, vannid, puhta metalliga võrreldes odavamaks ja kanalisatsioonikaevu luugid, autode juures üks asi tootmise lihtsamaks. malmist (raske) Sulemis olevad lisandid muudavad Väärismetallide sulamid, nt ehtekuld (Au+Cu), materjali puhtast metallist odavamaks. uushõbe (Cu+Ni+Zn), pronks (Cu+Sn) Sulami sulamistemperatuur erineb Jootetina (Pb+Sn) - sulab 180 kraadi juures, plii koostisainete sulamistemperatuuridest. sulab 327, tina 232 Materjal on töötlemiseks ja kasutamiseks Messing (Cu+Zn) - puhkpillid, ehted, ukselingid, sobivamate omadustega. kraani osad
A. Cu ja Sn B. Cu ja Zn C. Ni ja Si D. Al ja Si Score: 10/10 6. Mis on pronksid? Student Respo A. Cu-Zn sulamid B. Cu-Al, -Sn, -Pb C. Cu-Ni sulamid D. Cu ja teised elem Score: 10/10 7. Survetöödeldav messing on Student Respo A. kuni 10% Zn
lahustu ega moodusta keemilist ühendit 9 : 1,33 4,00 Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? : 1. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri 2. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil sulami mirkostruktuur kahe komponendi A ja B mehaanilisest segust 3. Kuna sulamid on ühefaasilised, siis on nad pehmed ning plastsed ja on hästi survetöödeldavad 4. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri 10 : 4,00 4,00 Mis on keemiline ühend? : 1. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre 2
........................................................................................................6 4.3 Vaskoksiidist (CuO)..........................................................................................................7 4.4 Tootmisteekonna kokkuvõte.............................................................................................7 5. VASE KASUTUSALAD........................................................................................................8 6. VASE SULAMID....................................................................................................................9 6.1 Messingid ehk valgevased.................................................................................................9 6.2Pronksid...........................................................................................................................10 6.3 Vaseniklisulamid..........................................................................................
Tallinna Kunstigümnaasium Mustad metallid Referaat 2008-12-15 Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku
lõikeprotsess 40 Pehmed, hästi töödeldavad Koorivtöötlemine väikese tõmbetugevusega terased K 01 Hall- ja kõrgtugev malm, suure Peentreimine heades ränisisaldusega Al-sulamid töötingimustes 10 Hallmalm HB 220, tempermalm, Peentreimineja freesimimine karastatud teras, kivimid, klaas, plastikud, kõva kummi 20 Hallmalm HB 220, Cu- ja Al- Treimine sulamid, puit 30 Pehme hallmalm, Kooriv treimine suhteliselt värvilismetallid ja -sulamid madalate lõikekiirustega ja suurte ettenihetega Tabel 2 Joonis 2. Joonis 3 Pinnakonaruste Soovitatav pinna- Töötlemisviis vahemik, Ra, µm karedus, Ra, µm Pikitreimine - kooriv 25..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
