nägi oma mantlipärijat. Head suhted N. Hrustsoviga tõi Eestile mõned eelised. 1954. aastal käis N. Hrustsoviga mitteametlikult Eesti NSV oludega tutvumas. Käbini ajal oli põhimõte, et esmalt rahuldatakse eesti NSV esmavajadused ja seejärel suunati ülejääk liidufondi. Tänu sellele oli 1960. aastatel Eesti NSV toiduainete varu üldiselt rahuldav. Olukord hakkas muutuma alles siis kui L. Breznev ametisse nimetati. Peale J. Stalini surma järgnes NSV Liidus nn sulaaeg. Senine ulatuslik vägivald vähenes ja juhtivatele kohtadele said ka kohalikud. Uus kurss ei püsinud pikalt, sest 1953. aasta juuni lõpus L. Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised luhtusid. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla teatud määral heastamine. Eesti NSV poliitiline õhkkond sulas tasapisi ja järk-järgult. Kõik see pani 1950. aastate teisel poolel aluse süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. 1950
1)Nõukogude Liit -Suureneb Stalini isikukultus -Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnang...
6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raa...
Aastatel 1944-1990 jaguneb eesti kirjandus stalinismiperioodiks, sulaperioodiks, stagnatsiooniperioodiks ja nüüdiskirjanduseks. 4. Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Aastatel 1945-1953 ilmus nii vähe kirjandusteoseid, sest valitses üldine segadus ja teadmatus selle üle, kuidas kirjutada Nõukogude Liidu standardite järgi. Eestiaegsete kirjanike tegevus keelati suuresti ära ja noorte pealekasv võttis aega. 5. Millise vabanemise tõi kirjandusse niinimetatud sulaaeg? Sulaaeg tõi kirjandusse stalinikultusest vabanemise, senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. 6. Millist romaanianri viljeles J. Kross? Too näiteid. J. Kross viljeles ajaloolise romaani anri. Näiteks: ,,Keisri hull" ja ,,Kolme katku vahel". 7. Millist Ristikivi teost peetakse modernismi algatajaks eesti kirjanduses? Modernismi algatajaks eesti kirjanduses peetakse Ristikivi ,,Hingede ööd". 8
Head suhted N. Hrustsoviga tõi Eestile mõned eelised. 1954. aastal käis N. Hrustsoviga mitteametlikult Eesti NSV oludega tutvumas. Käbini ajal oli põhimõte, et esmalt rahuldatakse eesti NSV esmavajadused ja seejärel suunati ülejääk liidufondi. Tänu sellele oli 1960. aastatel Eesti NSV toiduainete varu üldiselt rahuldav. Olukord hakkas muutuma alles siis kui L. Breznev ametisse nimetati. Peale J. Stalini surma järgnes NSV Liidus nn sulaaeg. Senine ulatuslik vägivald vähenes ja juhtivatele kohtadele said ka kohalikud. Uus kurss ei püsinud pikalt, sest 1953. aasta juuni lõpus L. Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised luhtusid. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla teatud määral heastamine. Eesti NSV poliitiline õhkkond sulas tasapisi ja järk-järgult. Kõik see pani 1950. aastate teisel poolel aluse süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. J
Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi v...
Nooremana on „veel arbujalikum kui arbujad ise“, vormirangus, kõlaline elegants. Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid. Kõlamängud, tuletised, poeetilised etümoloogiad, paradoksid, äkkpöörded. Struktuur on pealtnäha amorfne ja laialivalguv. 3. „Kuuekümnendatelikkuse” tähendused eesti kirjanduses. 60.-te alguses oli sulaaeg. Kirjandus oli optimistlik, romantiline, allegooriline (loodusallegooria, ridadevaheline poeetika), avatud, taastamine oli põimunud uuendusega. Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia. Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 – sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60.-te lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72.
sekretäri Nikita Hrustsoviga ning oskuslik poliitika meeskonna kujundamisel. Ta võttis oma meeskonda ka kohalikke. Nad suutsid oskuslikult vastu seista paljudele üleliidulistele kampaaniatele ning mahendada Moskva mõju. Vaino Väljas sai 1971 Käbini ideoloogiasekretäriks. Käbini ajal olid põllumajandustoodangu sunderaldised liidufondi suhteliselt mõõdukad. Kõigepealt rahuldati ENSV vajadused ja ülejääk suunati liidufondi. Sulaaja algus. Stalini surmale järgnes nö sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerimise peaaegu kõikides valdkondades. Senine massiline vägivald vähenes ning juhtivale tööle hakati edutama kohalikku kaadrit. 1953 juuni lõpul Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Iseloomustab vägivalla osaline heastamine nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. Kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nimi osaliselt taastati, osa haritlasi sai võimaluse vaimsest pagulusest taas loometöösse lülituda
liidufondi. 1950 1960 1970 Sulaaja algus. Põllumajandus täielikult laostunud. Põllumajandusele spetsialiseerumine. Majandite liitmisega paranesid mõned Stalini surmale järgnes nö sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerimise peaaegu majandusnäitajad. kõikides valdkondades. Senine massiline vägivald vähenes ning juhtivale tööle hakati 1953 alandati põllumajandussaaduste Mindi üle ühe kindla Ehitati majanduskeskusi. edutama kohalikku kaadrit. 1953 juuni lõpul Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi
Tartu Ülikool Teater ja ühiskond: ühiskondlikud protsessid teatrielu mõjutajana Essee Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Kultuur on üks osa iga rahvuse ning ka üksikisiku identiteedist. Läbi kultuuri saab indiviid määratleda enda ühtekuuluvust teatud sotsiaalsesse gruppi ning riigi tasandil annab see võimaluse ennast eristada teistest. Väikeriigi kontekstis on enda identiteedi säilitamine ja arendamine ülimalt oluline. Samuti tekitab kultuur ühtekuuluvust ning on ühiskonnas edasiviiv jõud, millest lähtuvalt tuleneb meie arusaam, kombestik ning üldine elu. Kuid kultuuri areng ning olemus sõltub omakorda üldistest ühiskondlikest protsessidest, võimalustest ja arusaamadest. Saab ju kultuur areneda oma loomulikku rada pidi ...
eestlased kokku lääneliku elulaadi ja tarbimiskultuuriga. Kultuuris, eriti kirjanduses ja kunstis, saavutati nimetamisväärne loominguvabadus. Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hiisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. Stagnatsioon Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse jõudis stagnatsioon kõigis oma vormides taas pisut hiljem, pärast Tsehhoslovakkia rahvaülestõusu ("Praha kevade") mahasurumist Nõukogude vägede poolt 1968. aastal, mille järel tugevnes poliitiline reaktsioon, asuti suruma maha vabamõtlemist ja tihendati tsensuuri.
kauem olid nad (Mastaabid ei olnud Kim Philby Kim Philby Leedus, tulid välja nii suured, veidi on (Cambridge kool) kusagil 53. aastatel) arvuliselt üle Tema oli see, kes 1958 59 Berklavs, pingutatud !) tegelikult reetis Eesti Läti asepeaminister. ja Läti. Tema andis Hrustsovi sulaaeg. kõik need mehed välja Loobuti Moskva poolt NSVL. Tema kätte industraliseerimisest, tulid otseselt kõik suurendadi läti keele teave ja materjalid. osakaal, kõrghariduses eriti. ELKNÜ XIII Hakati kolhoose kongress 1966. Aastal ühendama, et minna
kasvasid linnad ja palju muulasi asus sinna elama. Kolhooside pärast asus palju talupoegi linna elama. *Linnades oli majanduslik olukord halvem, seal jagati toidu- ja tööstuskaupu kaardisüsteemi alusel. *1947 viidi läbi rahareform, kaotati kaardisüsteem ja reguleeriti hinnakujundust. 26.-27. ENSV kui näidisliiduvabariik *ENSVd mõjutasid 50ndatel kaks olulist välisündmust: Stalini surm 1953 ja Ungari ülestõusu mahasurumine NSV vägede poolt 1956. *Stalini surmale järgnes NSVLs nn. sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise pea kõikides valdkondades, ja puudutas ka ENSVd. Ungari ülestõusu mahasurumine mattis Eestis maha kõik lootused Lääne abile NSV okupatsioonist vabanemisel. Poliitiliste olude liberaliseerumine, otsese r elvavõitluse (metsavendluse) hääbumine, kolhoosikorra algav toibumine ja inimeste materiaalse olukorra mõningane paranemine panid 50ndate teisel poolel aluse olemasoleva süsteemiga kohanemisele. ENSV muutus ,,näidisliiduvabariigiks".
olid ühendatud ülekuulamis ruumiga. Tänapäevaks on avaldatud stenogram. Kui L. Beria oli arreteeritud, Kremlis kõik ei tahtnud, et L. Beriat hukatakse, kuid neid pandi olukorda, kus nad nõustusid L. Beria hukkamisega. Nikita Hrustsovist saab L. Beria kõige suurem kritiseerija. Kümmekond kartuli kotitäit dokumente oli hävitatud peale L. Beria hukkamist. Mida "uus rahvuspoliitika" taotles? "Sula-aja" poliitilised olud: Sulaaeg sai alguse "uuest kursist" vahetult peale J. Stalini surma (1953, märts- Isiku kultus).Sulaaeg lõppes 1964. a kui N. Hrustsov võeti maha, kuid Eestis sulaaeg venib pikemalt kuni 1968. a. Sulaaeg tähendab osalist lahti ütlemist Stalini aegsest reziimist, mis toob kaasa erinevad ühiskonna eluvaldkondade teisenemise ning kõige ilmekamalt hakkab olude muutus silma kultuuri valdkonnas. Kultuurielu elavnemine: Uue haritlaspõlvkonna esilekerkimine.- Uued noored haritlased saavad tegutseda
Kultuuris, eriti kirjanduses ja kunstis, saavutati nimetamisväärne loominguvabadus. Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hiisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. 11 Stagnatsioon Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse jõudis stagnatsioon kõigis oma vormides taas pisut hiljem, pärast Tsehhoslovakkia rahvaülestõusu ("Praha kevade") mahasurumist Nõukogude vägede poolt 1968. aastal, mille järel tugevnes poliitiline reaktsioon, asuti
Kolme ühenduse koondnimi al1965 (jõust 1967 Liitmislepingu Merger Treaty) kolm instituts-ühend järel 1978 nimi Euroopa Ühendus EC (European Community). Poliitilised eeldused: L-Euroopa ühtehoidvam, Saksamaa jaot küsimus oli "päevakorralt maas", Pr-Saksa leppimustahe oli olemas. Am Ühendr kontroll oli selgelt nõrgenenud: Lääne- Eur sai iseseisvalt hakkama, sõjaoht oli taandNLiit polnud enam impeer-na tugev, seal Hrutsovi sulaaeg alanud. EMÜ loodi Rooma lepinguga 1957. a. märtsis, alustas tööd Brüsselis peakorteris 1. jaan 1958. Eesmärk - ühisturg luua 12-aasta jooksul Üleminekuperiood jaotati 3ks 4-aast perioodideks enne seda tolliliit. Rooma Lepingu art 8a kõlas: "Siseturg hõlmab ilma sisemiste piirideta maa-ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine." EMÜ kui
Ajaloo konspekt Rocca al Mare Kool Catreen Lepik 12.klass 2017 XX saj II poole kronoloogia AEG SÜNDMUS 1939- II maailmasõda 1945 1941 Atlandi harta (SRB, USA, hiljem ka teised) - Need riigid ei taotle sõjas territooriumide ega mõjuvõimu laiendamist, - rahvastele tagatakse suveräänsus ja enesemääramise õigus. 1943 Teherani konverents (SRB, USA, NL) - Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire. 1945 Jalta konverents (SRB, USA, NL) 4.11. Saksamaa jagamine veebruar okupatsioonitsoonideks, liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, otsustatakse luua ÜRO. 1945 Potsdami konverents (SRB, USA, NL) 17. juuli2. - S...
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülev...
Küsimus polnud mitte vabavärsis kui sellises, vaid selles, et luule mängib vormiga ja selles mängus võib hakata aimama kahemõttelisust. 50ndate lõpus hakkavad tegutsema Noorte Autorite Koondised(NAK) ja nendes domineerivad üsna selgelt lastekirjanikud (Raud, Niit, Rannap). 1962-68 luulekassetid – Need on pappkarbid, kuhu köidetakse kokku kirjanduslikke debüüte. Seal on ka väikseid põikeid proosasse. Sulaaeg! 1964 Nikita Hruštšov kaotab võimu - Sulaaeg taandub. o Leonid Brežnevi võim hakkab tugevnema ta hakkab võimpositsioone järjest juurde saama. 80ndate alguseks on seis selline, et ta juhib paretid, riiki, armeed jm. 1968 Praha kevad ja Tšehhoslovakkia okupeerimine –Tollases Tšehhoslovakkias hakatakse inimnäolist sotsialismi ja see viis teda kaugemale Nõukogude liidu mõjusfäärist. Praha kevad lõpetatakse
osta ja müüa vabal turul, sõlmida õiguslikke lepinguid). Kodanikukohustused: 1) personaalsed (hoolitseda üksteise eest ühiskonnas, toetada oma peret, hoolitseda laste hariduse eest, täita moraalinorme, austada teiste õigusi) 2) tsiviilkohustused (täita seadusi, maksta makse, olla kursis ühiskonnaeluga) 2) ''Sulaaeg''. Eesti NSV 1960-1970. aastate keskpaigani ja stagnatsioon. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Sai alguse just 60ndatel, hakati küüditatuid tagasi lubama, Hruštšov tahtis näidata Nõukogude Liidu vägevust, üleüldse oli rohkem lubatud, hakkasid tööle põlisrahva keeles raadiohääled. Stagnatsioon ehk seisak (plakat 13-14 vist?) - saabus Brežneri valitsusega, venestamine, Tšehhoslovakkia ülestõus, mille Nõukogude Liit maha surus (stagnatsiooni näide) 18. 1) Globaliseerumine kui protsess.
Hrustsov käis ka mitteametlikult Eesti oludega kohtumas. Sel ajal olid sunderaldised liidufondi suhteliselt mõõdukad. Üldjoontes toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ning alles ülejääk suunati liidufondi. Eesti NSV muutus omamoodi näidisvabariigiks terves liidus. Olukord hakkas muutuma L. Breznevi valitsemisajal, mil sunderaldised liidufondi märgatavalt suurenesid. xi. Sulaaja algus Stalini surmale järgnes liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna elu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Massiline vägivald vähenes ning juhtivale tööle hakati edutama kohalikku kaadrit. Heastati senine vägivald osaliselt: Eesti NSV-s kodanliku natsionalistiks tembeldadut inimeste nimed heastati, paguluses olevad haritlased said tagasi sulla oma loometöö juurde. 1956. aastal toimunud Ungari ülestõusu mahasurumine likvideeris igasuguse lootuse Lääne abile, et vabastada Eesti NSV Liidu okupatsiooni alt.
1950. Märtsi keskel tuli kokku EK(b)P VIII Pleenum, et arutada otsust selle kohta ja mõeldi ka meetmeid olukorra parandamiseks. Tagajärgedeks olid: vähene kolhooside loomine ning võitlus natsionalismiga, puudulik kaadrivalik(parteis valed inimesed), vähe kriitikat ja enesekriitikat, mõõdukas laveerimispoliitika. Ivan Käbin oli pleenumi valmistamise üks juhte, ta oli selles osas Moskva poolt kiidetud mees, kes tegeles mõõduka laveerimispoliitikaga. Sulaaeg oli riigis tekkinud vägivalla kadumine ja rehabiliteerimine. Venestamissurve tekitas juurde ohutunnet sellele, et meie rahvuskultuur hakkab hääbuma. Niisiis põhjustas see noorsoorahutused ja koos sellega elavnes ka intelligentsi protestivaim. Tehti leping 40 kiri, kuhu andsid allkirja 40 vaimu- ja loomeinimest, lootes juhtida lepingu teel võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele. 2. Liivi sõda 1558-1583 . Sõja peamiseks ajendiks oli ,,Tartu maksu" maksmata jätmine
halvenemine, sostsiaalne pessimism, suurenenud alkoholitarbimine, enesetappude arv. Kultuur Eesti NSV Välis- ja kodueesti kultuurielu. NSV aegse kultuuripoliitika eesmärk oli ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik". 1) Ideoloogiline surve. 2) Infosulg, sundorieteeritus vene kultuurile 3) Põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine 4) Propaganda, et allutada võimule 1950. ndate keskpaigast alates sulaaeg, enesetaastumine, uus põlvkond haritlasi. Rahva kultuuriaktiivsuse väljundid: 1) isetegevusharrastus: näite- ja pillimängud, koorid. Laulupeod, rahvatants 2) professionaalne kõrgkultuur 3) massiteabevahendid 4) lugemishuvi 5) tehnifitseerimine rohkem raadioid, telereid. Tekitasid lääneliku eluviisi kultuse teket. 6) Maakultuuri hääbumine 1955. ETV alustas tööd. 1970. värvitelekad.
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järelt...
Esitage üks näide ja selgitage, mis oli muudatuse tegemise eesmärk. 2p Näide Eesmärk 5. Rühmitage Eesti NSV-d puudutavad märksõnad. Kirjutage sobivasse lahtrisse vastav number. Märksõnad ei jaotu antud perioodide vahel ühtlaselt. (3 p) Kõik õiged: 3 p, 8–9 õiget: 2 p, 6–7 õiget: 1 p. A. Laulev revolutsioon STALINISM B. Metsavendlus C. Karl Vaino D. “kuldsed kuuekümnendad” SULAAEG E. kakskeelsus eestlaste jaoks F. Interrinne G. EK(b)P VIII pleenum STAGNATSIOON H. “40 kiri” I. Rahvamajandusnõukogud J. Sundkollektiviseerimine UUS ÄRKAMISAEG 20 EESTI ISESEISVUMINE JA TAASISESEISVUMINE I ÜLESANDED 1. Millised olid Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise eeldused lähtudes Eesti ja rahvusvahelise elu tasandilt
Eestis 60ndad: lühim metafoor, mis olukorda kokku võtab: Mati Unt: "See oli aeg, kus kapitalism oli kommunismi sünonüüm." Ajajärk, kus töötatakse välja ridadevahelise kirjutamise oskus. 60ndatel tekkinud piisaval määral mänguruumi, ka sellesmõttes, et inimesi pandi vähem vangi ja sisuliselt võib öelda, et 60ndatel mingiteks aastateks kaob põrandaalune poliitiline dissidentlus. 68ndal dissidentlus uue hooga. Sulaaeg ja 60ndad seotud, aga ei ole üks ja sama. Kunstis olemas realistliku ilmega portreed, Stalini portreed kaovad. Hakkab uut peale tulema, see esialgu selle ilmega (vt ÕIS). Sulaajal maalikunstis oluline tendents abstraktsus. Hakatakse sellega võitlema, aga see jääb poolde vinna. Lõpptulemus on selles mõttes huvitav, et kohaliku kunstielu edasi vaadates, siis Eestis muutub normaalseks abstraktsus. Maneezinäitus (uuri?) seal oli
1. Lõuna Songi dünastia tekkimise põhjused. (millal, miks põhja- songist sai lõuna dünastia) Ei olnud rahvusvahelist tugevat positsiooni, kitanite asemele tilud churchanid, kellega tehti lepingu kitatanite vastu. Kuid churchanid vallutasid need alad, nähtes kui nõrgad kitanid on. Nad asutasid LÕuna- dünastiat. Valitsus ei saanud oma vahel põhajs läbi, nõrk sõjavägi, majanduslikult oli ka nõrgad ja nomaadid kasutasid seda ära. Churchanid lõid oma riigi, nad olid tugevad.' Kui tshid vallutasid põhja alad, keiser Huizong langes 1127 vangistusse. Eelmise keisri noorem poeg Gaozong ei langenud vangistusse. Koos Songi dünastia õunkonnaga põgenes lõunasse, kus nad rajasid uut linna. Sellest hetkest algas Lõuna-Songi dünastia, tasapidi said Lõuna-Hiina alad oma kontrolli alla. Suhteline stabiilsus saavutati üsna varsti peale kolimist, aga sellist hiilgust, nagu P-S ajal, ei saavutatud. Gaozongi ajal märgata tagasilööki, progress jääb tahapla...
Otsesed tagajärjed: ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes, parteiaparaadi puhastus Kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu, maha materdada inimeste ajalooline mälu. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla osaline heastamine ehk rehabiliteerimine, kolhoosikord, kohanemine süsteemiga, Eestist sai näidisliiduvabariik. 1956 Ungari ülestõusu verine mahasurumine mattis Eestis maha viimased lootused vabaneda Lääne abil Nõukogude okupatsioonist. 1961 Kriis Euroopas, Berliini müüri ehitamine, Euroopa lõhestatus 1962 Võimalus 3.ms puhkemiseks Kuuba kriis J
elurõõmu, joovastavat lõpmatusejanu. Alliksaare mõju: näitab ette võimaluse teha asju teistmoodi. Roll, mida ta mängib, pole tema eluajal üheselt võetav. Linnarahvas pidas külahulluks, kuid leidis lõpuks oma publiku. Demostreeris, et on küll nõukogulik kirjandus, aga tegelikult saab kõike teha teistmoodi. 4. ,,Kuuekümnendatelikkuse" tähendused eesti kirjanduses. 60ndate alguses oli sulaaeg. Noorus (tüüpiline noor 1960ndate alguses on nõukogulikus kultuuris siledaks kammitud tööline), optimism, romantilisus (kosmoseromantika ja looduseromantika ja armastusromantika), allegoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika, õpitakse tsensuuri ülemängima. Mõne autori jaoks muutub see omamoodi spordiks (Hando Runnel)), Avanemine ja avatus, taastamise põimumine uuendusega (uuendatakse luulet ja proosat),
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöörd...
NL väga palju ressursse paneb kosmose hõivamisele. Oluline on ka linnastumine, mis H ajal üsna jõudsalt jätkus, see muutis ka teatud määral sotsiaalset struktuuri. H aeg on see, kus linnaelanike arv ületab 50% piiri. Teaduslik-tehniline revolutsioon on seotud ka sõjatööstuse ja kosmose hõivamisega. Kirjanduslik „sula“ ja vaimuelu 1954 Ilja Ehrenburg kirjutas jutustuse „Sula“, mis sai tabavaks nimetuseks kogu perioodile. Sula on tõepoolest üsna tabav nimetus- sulaaeg on üsna vahelduv aeg ka looduses, pole pidev protsess. Sulaaeg oli teatud vaimseks vabanemiseks ühiskonnas. Loomavabadus suurenes, väga olulist rolli selle suurendamisel etendaski just ilukirjandus. On aeg, kus erinevad kirjandusajakirjad muutuvad väga tähtsaks, hakkavad kujundama ka ühiskondlikke hoiakuid jne. On ka aeg, kus väga mustvalgest lakeeritud ühiskonnakäsitlusest loobutakse. Olukord paranes keskustes, kui ka liiduvabariikides
Aeg, kus lääne ajakirjanduses kõneldakse sellest, et Stalini aeg on läbi ja mantlipärijaks on Molotov, teinud positiivseid muutusi jne - Stalin saatis eraldi kirja Malinkovile ja teistele, et Molotov tuleb korrale kutsuda. Sellest sai alguse Molotovi allakäik ja koos sellega ka teiste vanade kaardiväelaste langus. Endine roll neil tasapidi kaob, just Molotovil. · sula-aeg - Hrustsov eelkõige (1953-1964) - sulaaeg sai impulsi vahetult pärast Stalini surma - 1953 aasta märtsist kuni juunini - siis ei olnud suuna andvaks mitte Hrustsov, vaid Peria ja Malinkov. Tegelikult paljud need sulaaja tunnusjooned on tagasiviidavad Stalini-järgsesse aega. Hrustsoviga seostatakse isikukultuse vastasus 1956. aastal NLKP 20.? kongressil - tollastes oludes enneolematu ettevõtmine ja selle mõju oli päris suur - nt Ida-Euroopas vallandusid ulatuslikud sündmused Poolas
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
