Eristatakse 6 maastiku hemeroobsusastet: looduslik, looduslähedane, poollooduslik, looduskauge, loodusvõõras ja tehislik. * Kirjelda ökoloogiliste protsesside iseloomulikke jooni linnakeskkonnas (killustatus/integratsioon, suktsessiooniastmed, invasiivsed ja laia ökoamplituudiga liigid) Madal INTEGRATSIOON / killustumine: Elupaigalaikude integratsioon on linnades madal => levik on piiratud, eriti raskelt levivaile liikidele SUKTSESSIOON „alguses“ või „lõpus“: Enamik kooslusi on linnas suktsessiooni esmastaadiumites (pügatud muru, prahil kasvavad taimed, ehitusjärgsed alad) või siis kliimaksis (lõppstaadiumis) (vanad puud, pargid). INVASIOON: Varased elupaikade suktsessioonistaadiumid => laia ökoloogilise amplituudiga liikide invasioon * Integratsiooni soodustavad ruumikorralduse põhimõtted Joonise juurde: alati on parem planeerida suuremaid rohealasid, kus liigid saavad levida,
inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Kultuurkooslused on igasugused inimtekkelised kooslused algse loodusliku koosluse liigiline koosseis ja struktuur on agrotehniliste võtete või muu inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest(parasniiskete kasvukohtade taim) koosnevat taimekooslust. Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana.
On leitud, et kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivsus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, s.t rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurde andmisega väljaspoolt (väetisena). Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi eeskujul. Ringet aitab suletumana hoida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. 41. Tasakaal ökosüsteemis. 42. Suktsessioon: esmane e. primaarne, teisene e. sekundaarne, allogeenne ja autogeenne. Kliimaks. Evolutsioon. 43. Populatsioon. Iseloomustus. Isendite juhuslik, grupiline ja ühtlane paiknemine populatsioonis. 44. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. 45. Populatsiooni kasv: eksponentsiaalne, logistiline. 41. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitsebioloogia - teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kordamisküsimused: Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tasakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pidev...
Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused o Eriaastased muutused, tingitud üldiselt aastate ilmastikulistest erinevustest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti viga saanud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum Koosluste vahetus ehk suktsessioon - koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni Primaarne suktsessioon - täiesti uuel maa-alal. Arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele. Sekundaarne - kus kliimaks on hävinenud/hävitatud, kooslus taastub Kliimaks- suktsessiooni lõppaste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna. Liigirikkus on suurenenud ja populatsioon on stabiilne. Struktuuri omadused
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses ..................................
Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilm...
orgaanilist ainet lagundavaile mikroobidele. Aktiivmuda eraldatakse veest järelsetitis. Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Anabioos (kr. anabiosis taaselustumine) organismi seisund, milles eluprotsessid on sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi ei ole. Anabioosis on sageli mikroobid ja ainuraksed, nad elavad nõnda üle ebasoodsaid elutingimusi
Mere- ja magevee kooslused Biootilised seosed on ka tähtsad. Konkurents on tähtsaim protsess, mis määrab koosluse liigilise koosseisu. Juhuslikud e stohhastilised faktorid ja süsteemis esinevad häired. N: mõnedes süsteemides oluline larvide ellujäämine. Mõnede koosluste struktuuri määrab konkurents, teistele röövtoitumine, liikide taastootmine, mõnede jaoks ettearvamatud häired. Konkurents, kooseksisteerimine ja suktsessioon Varem: kooseksisteerivad liigid kuuluvad eri troofilistesse niššidesse. Kahest liigist sureb vähem konkurentsivõimelisem. Sarnased liigid jagavad ressursse, kuid eri ajal eri kohas – seda limiteerib ökoloogiline nišš = populatsiooni püsimiseks vajalike tegurite kompleks. Fundamentaalsed nišid – tarvilike ökoloogiliste tingimuste kompleks. Realiseerunud ökoloogilised nišid – biootilised tingimused………………………
Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajadest. Lõpeb alata destruendiga. - Kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened. Tasakaal ökosüsteemides - Ökosüsteemid on pidevas muutumises - Põuad, külmad talved, haiguspuhangud - Häiringud ulatuslikud muutused nt metsatulekahjud, vulkaanipursked, üleujutused - Varased koloniseerijad vetikad, samblikud (muudavad pinnase sobilikuks uutele taimedele) - SUKTSESSIOON ühel alal toimub koosluste häiringujärgnev looduslik vaheldumine - Invasiivsed liigid need võõrliigid, mis levivad ülikiiresti ja laialt Bioloogiline mitmekesisus - Ökosüsteemide mitmekesisus - Liikide mitmekesisus ehk elurikkus - Liigisisene mitmekesisus ehk geneetiline muutlikkus
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
2) Püsivus e. populatsioonide võime püsida teatud suuruses. Endla Reintam, 2008/2009 38 3) Taastumine e. koosluse võime saavutada endine tase pärast mingit kahjustust. Mida tasakaalukam kooslus seda kiiremini ta toibub. Praegu ollakse seisukohal, et loodus on pidevas muutumises ning selles mõttes "püsivaid süsteeme" ei ole. Täiesti loomulikud on suktsessioon ja evolutsioon (populatsioonide järk-järguline geneetiline muutumine). Liigilise mitmekesisuse ja koosluse püsivuse suhet ei saa võtta mingi üldise seaduspärasusena. Lihtsad süsteemid on tõenäoliselt püsivamad kui keerulised, kuid ka siin võib leida erandeid. Stabiilsus populatsioonis tähendab, et sündivus ja suremus on võrdsed st. valitseb dünaamiline tasakaal kõigi koosluse komponentide vahel. Tasakaalu bioloogilistes süsteemides nimetatakse homöostaasiks.
Horisont koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid. Võrahorisont>võraalune tüvehorisont>põõsa-võrahorisont>puhma- rohuhorisont>pinnahorisont>mullahorisondid. Liituvus puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla ka üle 1, sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees; võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1. Suktsessioon koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamaks uued liigid ja vanad tõrjutakse välja. Autogeenne sisetegurite mõjul (kestab kliimaksini e püsiva koosluseni). Allogeenne välistegurite mõjul (inim- ja looduslikud tegurid). Looduslik kooslus märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt
Horisont – koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid. Võrahorisont>võraalune tüvehorisont>põõsa-võrahorisont>puhma- rohuhorisont>pinnahorisont>mullahorisondid. Liituvus – puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla ka üle 1, sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees; võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1. Suktsessioon – koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime – muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamaks uued liigid ja vanad tõrjutakse välja. Autogeenne – sisetegurite mõjul (kestab kliimaksini e püsiva koosluseni). Allogeenne – välistegurite mõjul (inim- ja looduslikud tegurid). Looduslik kooslus – märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt
Kas riikide ülesed organisatsioonid võiksid olla rahvÕ subjektid? nt General Motors, maavarade kaevandamisega seotud. Konservatiivne lähenemine on et nad ei saa olla rahvusvahelise õiguse subjektideks, kuid USAs mingis situatsioonis võib. *Subjektide tunnistamisel tuleb välja ajastu nägu tänapäeval on läinud rohkem isikupõhisemaks, mitte niivõrd riikidekeskne. Riikide tekkimine ja kadumine "pärimisõigus" Riigi suktsessioon e õigusjärglus riikide pärimisõigus, kui mingil territooriumil tekib uus riik mis rahv lepingud temale edasi kehtivad. 1978 a Viini riikide õigusjärgluse konventsioon. Õigusjärglus üks riik kaotab oma võimu ja teine asendab selle. Riigi kontinuiteet e järjepidevus vaatamata riigiga toimuvate muudatustele jääb riigi õigussubjektsus püsima riik säilib ja kestab edasi. Kui toimub revolutsiooniline valitsusevahetus, siis see ei lõpeta riigi rahvusvahelist õigussubjektsust
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Sügisene veekogu: päev lüheneb, päike vajub madalale, pindmised veekihid jahtuvad. Tuul segab veekogu läbi > alt tuuakse juurde toitaineid, mis toob kaasa sügisese fütoplanktoni kiire ajutise juurdekasvu (seda limiteerib valgus aga ka toitainete hulk) > toitained ammenduvad. Kujuneb välja nähtus, kus ülemisest veekihist allpool olevat veekihti nimetatakse nutrikliiniks ning moodustub nn pindmine klorofüllikiht. Fütoplanktoni suktsessioon Vanemates allikates ka kliimaks. Suktsessioone (ehk koosluste muundumist ajas) kontrollivad temperatuur, valguskiirgus ja ka kasvukiirus ning toitainete varud. Tihti ei aita ka sellest. Massilisele arengule paneb käe ette zooplankton, kes toitub fütoplanktonist. Õitseng on 1-2 liigi massiline paljunemine, mitte kõikide liikide. Kevadel põhitegijateks ränivetikad, kuna siis kantakse veekogudesse sisse räni. Räni ülesvõtmine on vajalik
ähmasuse tõttu. 1905. a. kaardil on metsamassiiv niidust selgemini eristatav. 1905. a. kaardil on kogu ala märgitud hõreda puistuga heinamaaks e. puisniiduks. Niidukooslus on 1905. a. kaardil samades piirides, kui "Vene 1-verstasel" kaardil. 1947.a. kaardil on kogu luhaala tähistatud samuti puisniiduna. Sellest ajaperioodist ilmnevad juba olulised erinevused niidu pindala vähenemises (joonis 3) ning leiab aset koosluste vahetumine e. suktsessioon. Niidukoosluste asendumisest metsaga annavad tunnistust jõe paremkalda luhal mõnehektarilise pindalaga metsatukad, samuti on märgata metsa pealetungi jõe vasakkalda kagunurgast. Paremkaldal on niidukoosluste olukord märksa parem. 1947. aastaks on 20. sajandi algusega võrreldes paremkaldal metsa osatähtsus suurenenud ca 6% võrra, vasakkalda metsasus on kasvanud aga üle 20% võrra. Katastri aluskaardil on puisniidud Halliste jõe mõlemal kaldal asendunud valdavalt alla ühe
kasutatakse mõistet KONTIINUM (pidevus). Taimkattel eristatakse topograafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiinumi. Vastand on diskreetsus (katkendlikkus). Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). 124. Erineval tasemel toimuvad ajalised muutused koosluses ja kogu ökosüsteemis. Suktsessioon (primaarne/sekundaarne). Suktessioon e koosluste vahetus – s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. On seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni. Suktessiooni jaotumine muutuste põhjuste järgi: 1) autogeennee suktsessioon – muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne suktsessioon algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja
tunnuste varieerumise piires koosluse dünaamika o ööpäevased muutused, ökofüsioloogia seisukohalt o aastaajalised e. sessoonsed muutused, koosluse aastarütm o Eriaastased muutused ehk fluktuatsioonid tingitud põhiliselt eri aastate ilmastiku erinevusest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud mingi loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. vahetus e. suktsessioon · Koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni · arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele · Kliimaks suktsesiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna Kooslusi ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) · Taimekooslus on lahutamatult seotud kasvukohaga biotoop või ökotoop
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
klibuvallid Kõik sood Looniidud Looduslikud veekogud Lamminiidud Põlendikud Aru- ja puisniidud Põlendikud Kadastikud-sarapikud Luited ja liivikud rannikul Sisemaa nõmmed ja liivikud Rannikunõmmed Tänane taimkate mosaiik keskkonnatingimustest ja inimmõjudest · Toimub suktsessioon areng tasakaalustatud aineringega ökosüsteemi poole · Toimuvad häiringud kaskestused nii looduslikel kui inimtegevusest tingitud põhjustel · Taimkate muutub seetõttu pidevalt nii ajas kui ruumis (koosluste sisemine areng + mõjutused) · Igasugune klassifikatsioon on tinglik, lähtub inimese vajadustest. Tänapäeval on Eestis taimkatte tüpiseerimisel enim rakendatav taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon:
Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab kaupa. Emasõied 2-3-kaupanoortel Peamiselt kasvab puhtpuistuna. Sageli asenduvad peamiselt viljakatel ja väga viljakatel võrsetel. Tolmlemise ajaks ei ole hall-lepikud looduslikult kuusega. Sageli kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega seemnealged veel arenenud ja viljastumine esineb suktsessioon, kus hall-lepiku alla liik. toimub alles 2 kuu pärast. Seemneaastad 4- tekib looduslik uuendus, ja kuna hall lepp Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks 8 aasta järel, viljakates kasvukohtades ka on lühiealine, tekib üsna ruttu lepiku seenhaigused, neist kõige haavataelik igal aastal. Tõrud 1,5-3,5 cm pikad.
juurdekasv on vaid 6,7 tm/ha/a). Kasvukiirus on suurim 7-15 aasta vanuses. Kuid on lühiealine, maksimaalne vanus 50-70 a. Raieküpseks saavad hall-lepikud 20-30 a. vanuses, 40 aastane hall- lepik on üleküpsenud. Peamiselt kasvab puhtpuistuna. Sageli asenduvad hall-lepikud looduslikult kuusega. Sageli esineb suktsessioon, kus hall-lepiku alla tekib looduslik uuendus, ja kuna hall lepp on lühiealine, tekib üsna ruttu lepiku asemele kuusik (seda enam, et lepp muudab mulla viljakamaks, kuusk on aga mullaviljakuse suhtes nõudlik puuliik). Hall lepp on sobiv puuliik ka põllumaade metsastamise ja sobiv eeluuendus kuusele. Halli lepa võssa raiutud koridoridesse kuuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
