Haudumiskohustusi jagavad mõlemad linnud, vahetades haudumiskordasid mitu korda päevas. Jäälinnud toituvad peamiselt pisikestest kaladest, liik pole siin oluline, isegi väikesed haugipojad lähevad saagiks. Seega sõltub jäälinnu noka vahele sattumine ainult kalade suurusest. Vahel söövad ka vees elavaid selgrootuid. Jäälinnud püüavad oma saagi vee alt. Varitsedes saaki vee kohal olevalt istepuult, ootavad nad kuni kala satub löögilähedusse, siis sukeldub linnuke pea ees vette ning naaseb uuesti pinnale kala noka vahel. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Jäälind kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või
vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Lähemalt: Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul.Jalalöök algab puusast/ tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole.Jalad käivad vaheldumisi ja tihedalt (see on üks krooli olulisemaid osi)
Põhijooneks on tegelaste tunnetest põhjustatud konfliktid, mis lõppevad traagiliselt. Romaani peategelane Katku Villu saabub koju pärast vanglat. Enne vanglat oli ta salakütt, puskariajaja, joodik ja kakleja. Villul on laps Kõrboja endise teenija Eeviga. Villu ainsaks sooviks oli saada rikkaks hangeldamise ja puskariajamisega. Pärast vanglast vabanemist aga hakkab Villu kõvasti tööle. Kui Villu kuuleb, et Kõrbojale tuleb linnast tagasi peretütar Anna, kes oli nooreseas Villu sõber, sukeldub ta veel suurema hooga ja plaanidega talu töösse, et muuta talu jõukaks. Samal ajal plaanib Kõrboja peremees Rein, et Kõrboja talu hakkaks juhtima Anna, kes ei ole nõus oma kodutalust loobuma. Anna korraldab Jaanitule, kuhu ta kutsub ka Villu, kes on Annale sümpaatne oma töökusega. Peo käigus vestleb Anna Villuga ja uurib, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu räägib, mida kõike ta teeks. Kuid jälle lööb välja Villu raske iseloom ja alkoholilembus
Näited Pimss, graniit, basalt. gneiss. liivakivi, põlevkivi, kivisüsi. Vulkaaniliselt Laamade kokkupuute Kunagi merepõhi aktiivsetes aladel (kohtades, kus olnud aladel piirkondades (või MMK sukeldub (tänapäeval esineb Leiualad piirkondades, mis OMK alla, kus on riikes, mis asuvad olid kunagi ammu kõrgem rõhk ja mereäärsetel aladel, vulkaaniliselt temperatuur). nt. Eesti). aktiivsed). 4. Miks nimetatakse tardkivimeid ka kristalseteks kivimiteks? Iseloomusta.
kivimikihid sette-, graniit-, basaltkivimid sette-, basaltkivimid Laamtektoonika: Ookeanilaamade lahknemine * ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks * tekib juurde uut maakoort tekib ookeani kaskahelik * võivad tekkida saared * esineb pangasmäestikke * aktiivne vulkaanitegevus, maavärinad * Island Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine * raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib * tekivad kitsad ja sügavad süvikud * mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudeks, tekib kurdmäestik * vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekivad magmakolded * põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Laamade liikumine külitsi * laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise liikumist * tekivad tugevad maavärinad * Californias
80%vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel. 15% eemaldumis vööndis. 10 000 maavärinat aastas 6000 inimene märkab 140 purustavat Kurdmäestikud- tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel(Alpid, Himaalaja,Kaljumäestik) Pangasmäestikud- 2 eemalduva laama eralduspiiril, seal tekivad murrangud Uus maakoor tekib ookeanide põhjas kus laamad üksteisest eemalduvad, seal on seega ka maakoor kõige noorem. Süvikud tekivad sinna kus ookeaniline maakoor põrkub ja sukeldub mandrilise alla. Maa tuumad: välistuum- raud, nikkel ja hapnik. Sisetuum- raud nikkel. Temp ja rõhk suur. Koostise ja paksuse pooles jaotatakse maakoor mandriliseks(paksus 25-80km) ja ookeaniliseks(6- 10). Maakoore kihid- Settekivimitekiht- lubjakivi, liivakivid, kildid. Graniidi kiht-tasandikel 10 mäestikes kuni 50 km. Basaldi kiht- tasandil 30km ookeani alla kuni 5. Kivimid jaotatakse 3 suuremasse gruppi : tardkivimid- magma aeglasel jahtumisel ja
laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. Laamad Ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandriliste laamade põrkumine Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: Raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja LõunaAmeerika laam. Kuum täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maapinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest
rakendaksid pöörase äri põhimõtteid? Raamatus on öeldud, et enesemääratlemine on ainus vahend loomaks head elu ja head juhid tekitavad ebakindlust ning esitavad inimestele väljakutseid ükskõik mis alal. Nad ei taotle enda üle kontrolli. Nad lasevad inimesed vabaks, mis ka põhjendab, miks osades kohtades on ära märgitud, et juhte ei võeta nooremaid kui 40 aastat. Kuid siiski, mida aastad edasi, seda nooremaid ning laiema mõtteringiga inimesi meie ärimaailma sukeldub. Mitte, et vanema põlvkonna inimesed ei suudaks enam äri juhtida vaid nad püsivad pigem kindlatel ning juba katsetatud ja kasutatud põhimõtetel, kuna need tunduvad neile lihtsalt turvalised. Mina, kui arhitektuuribüroo juht, kasutaksin kindlasti raamatus ,,Pöörane äri" mainitud põhimõtteid. Nimelt on seal öeldud, et edu määrab see, kuidas sa juhid ja suunad. Minu ülesandeks on tagada oma büroo helge ning tulus tulevik. Seega on hullumeelsus ainuke mõistlik asi mida teha
Sama pesa kasutavad nad aastaid. Uru lõpus olevasse pessa munetakse kuni 7 muna. 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab emalind. Soodsatel aastatel kasvatavad üles kuni 3 pesakonda. Jäälind on küllalti haruldane ja seetõttu ka looduskaitse all. Jäälind sööb peamiselt väikseid kalu kuid ka putukaid ning usse. Koht kust jäälind toitu hangib võib olla kuni 1 km kaugusel pesast. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. Eestis on jäälind harv haudelind kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100- 500 paarile, talvist arvukust 10- 100 isendile. Jäälindude eluiga on keskmiselt 7 aastat. Jäälinnul pole palju vaenlasi, sest oma pesa rajab ta kättesaamatusse kohta ning sellest tulenevalt on ta ohustatud ainult pesast väljas olles. Kuna jäälind on ka kiire ja osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja värbkakk
tuues sooja õhku 2. Mis on ookeanivee konveier? - ookeanivee ringiliikumine 3. Mis käivitab maailmamere hoovuste konveieri? - erinev tihedus, temperatuur ja tuuled 4. Kuidas toimub veevahetus erinevate ookeanide vahel? - Konveieri abil, mille paneb liikuma tiheduse erinevused 5. Kui suur on soojushulk, mida Golfi hoovus transpordib? - 300 miljonit kWh/sekundis 6. Miks sukeldub Golfi hoovus Põhja-Atlandil ja moodustab „korstna“? - 7. Mis võiks põhjustada Golfi hoovuse peatumise? - Järsk kliimamuutus, meteoriit. 8. Milliseks muutub Euroopa kliima Golfi hoovuse peatumisel? - külmemaks 9. Kuidas selgitatakse viimase jääaja teket? - Jääaja teket seostatakse Golfi hoovuse suuna muutusega. 10. Uurige, kuidas on Golfi hoovus seotud angerjate eluringiga? - Angerjad
Nii tekib ookeanisüvikute vööndis pidevalt mandrilist, graniitset maakoort juurde, samal ajal kui ookeaniline basaltne maakoor on pidevas ringkäigus. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Kui laamade pusklevad põrkservad on mõlemad ookeanilisest maakoorest, tekivad neelduva laamaserva kohal kaarjad vulkaanilised saarestikut, nn saarkaared, nagu Vaikse ookeani lääneservas Kuriliidid, Filipiinid jt. Juhul kui ookeaniline laamaserv sukeldub mandrilise maakoore serva alla, tekivad seal vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Selline olukord valitseb Lõuna-Ameerika läänerannikul Andide mäestikud. Vanade, Neis paigas sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks..(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Mõnel juhul võivad naaberlaamade servad üksteise suhtes nihkuda, ilma et see juures tekiks
VEEL FAKTE: -Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nim transformmurranguteks. (Nt. San Andrease murrang Põhja-Ameerikas)-Seal toimuvad vaid madala sügavusega maavärinad. -Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad väga sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. (Nt. Hawaii saared on tekkinud kuuma täpi vulkanismi tagajärjel) -Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/aastas. -Kui üks laam sukeldub teise alla, siis seda nimetatakse subduktsiooniks (-->vulkaanipursked/mäestikud) -Kui laamad lahknevad, siis seda nimetatakse divergeerumiseks. (basaltne magma, uus ookeaniline maakoor) 5. Vulkaanid (maakoorde tekkinud lõõrid) a. Paiknemine ● Laamade põrkumine (Nt. Euraasia laam + Vaikse ookeani laam=Jaapani vulkaanid) ● Ookeanide keskahelikes b. Kasu inimesele ● Mullaomaduste parandaja ning taastootja
Ookeanilaamade lahknemine: · Ookeaninõo laienemine ehk spreeding · Pangasmäestikuline reljeef · Maavärinad ning aktiivsed vulkaanid · Nt Islandil Mandriliste laamade lahknemine: · toob kaasa uute ookeanide tekke, nt Ida-Aafrika suurte järvede piirkonnas. · Tekivad riftiorud ja pangasmäestikud · Mandriline riftide süsteem ja vulkaanid · Nt Aafrika mandril Ookeanilaama ja mandrilaama põrkumine: · Raskema OL serv sukeldub kergema ML alla · Sukeldumisp. kutsutakse ka aktiivseks ookeaniääreks · Ookeanis tekib süvik · Tekib kurdmäestik, magmakolded, tugevad maavärinad, vulkaanid · Tekkisid nt Andid Ookeanilaamade põrkumine: · Moodustuvad kaarsaarestikud (nt Filipiinid) · Veealust sukeldusmisjoont tähistab süvik · Tugevad maavärinad, Vaikne Ookean kitseneb ja sulgub Mandriliste laamade põrkumine: · Tekivad mäeahelikud
vahevöösse/ookenilise maakoore hävimine – ookenilise laama servale tekib laama – mandrilise laama servale kurrutatakse mäestik – piirkonnas leiavad aset maavärinad ja vulkaanipursked 5. joonis iseloomustab Cpiirkonda 6. Nazca ja Ameerika (Lõuna Ameerika) laama kokkupõrkel pressitakse mandrilise laama serv mäestikuks ning ookeanilise laama serv sukeldub ja sulab vahevöös. Tekkinud magma pressitakse laamade kokkupõrkel üles, maakoorde, tekitades tegutsevaid vulkaane 1. a) himaalaja teket iseloomustab joonis B põhjendus: Himaalaja tekkis kahe mandrilaama kokkupõrkel, mille tagajärjel mõlema laama servad kurrutusid mäestikuks. b) Suurem osa maailmamere süvikutest paikneb Vaikse oo keani äärealadel. Vaikse ookeani äärealadel sukelduvad ookeanilised l aamaservad mandriliste alla/ookeanilise
pangasmäestike teke Ookeanilaamade lahknemine: Ookeaninõo laienemine ehk spreeding Pangasmäestikuline reljeef Maavärinad ning aktiivsed vulkaanid Nt Islandil Mandriliste laamade lahknemine: toob kaasa uute ookeanide tekke, nt Ida-Aafrika suurte järvede piirkonnas. Tekivad riftiorud ja pangasmäestikud Mandriline riftide süsteem ja vulkaanid Nt Aafrika mandril Ookeanilaama ja mandrilaama põrkumine: Raskema OL serv sukeldub kergema ML alla Sukeldumisp. kutsutakse ka aktiivseks ookeaniääreks Ookeanis tekib süvik Tekib kurdmäestik, magmakolded, tugevad maavärinad, vulkaanid Tekkisid nt Andid Ookeanilaamade põrkumine: Moodustuvad kaarsaarestikud (nt Filipiinid) Veealust sukeldusmisjoont tähistab süvik Tugevad maavärinad, Vaikne Ookean kitseneb ja sulgub Mandriliste laamade põrkumine: Tekivad mäeahelikud
Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. · Konvergents e. laamade põrkumine: o Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni e. ookeanilise laama sukeldumispiirkonda vahevöösse(laamade põrkumisel) nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik. Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik
Muusikaline kujundaja: Riina Roose Mängukoht:, Linnateater; Taevalava Mängivad: Hele Kõre, Evelin Pang, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari, Riina Roose, Jaak Jürisson, Indrek Tiisel "Eesti teatri laulud" sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon läbi teatriloo on hariv ja täis üllatusi. "Eesti teatri lauludes" võib kuulda eesti heliloojate nii tuntud kui tundmatuid laule paljudest meie
ANAKONDA ELUVIIS Anakonda koduks on troopilised vihmametsad Amazonase jõgikonnas. Tema meelisbiotoopideks on aeglasevoolulised jõeharud ja käärud, soodid ning järved, soostunud madalikud. Maismaal raskepärane ja pikaldane anakonda ujub ning sukeldub oivaliselt ja võib kaua vee all viibida. Ta peab vee all vastu üle 10 minuti, seejuures sulguvad ta sõõrmed eriliste klappidega. Saaki passib anakonda harilikult madalas vees, kohe veepinna lähedal. Sageli lebab kerratõmbunult liikumatult vee peal ning laseb end voolul edasi kanda. Veest paistab siis välja vaid ta pea. Anakonda peab jahti harilikult öösiti, päeval aga lamab madalas vees või peesitab päikese paistel, võimas keha puuoksalt alla rippumas
Laamade liikumine Vesuuv Vesuuv asub Aafrika ja Euraasia laamade kohal. Aafrika ja Euraasia laam põrkuvad omavahel. Põrkumine tähendab laamade sukeldumist üksteise alla. Esineb maavärinad ja Laamade põrkumine vulkanism. Laamade liikumine Etna Etna asub Aafrika ja Euraasia laamade kohal. Laamad põrkuvad omavahel. Üks laam sukeldub teise laama alla. Laamade põrkumine Esineb vähesel määral maavärinaid. Pinnamood Vesuuv Vesuuvi pinnamood on enamasti ülal tasane. Allpool,kus taimestik künklik. Vesuuvist lõunasse jäävad sügavad orud. Sügavate orgude juures asetsevad Itaalia suurimad järved. Vesuuvi graater Pinnamood Etna Etna asub Euroopa kõrgeimal saarel.
Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim - mineraalidega tugevalt kokku tsementeerunud kogu, mis looduses esineb kivimites. Jaotus tekke järgi: tard, sette, moond. Tardkivimid - on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimid - on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida ...
hõõruda. Tekkinud haav loputada leige veega ning pöörduda esmaabi saamiseks arsti poole. Ohud Elutähtis aine, ilma milleta tekivad ajukahjustused vähem kui 3 minutiga. Haiglas antakse trauma või infarkti ohvritele hapnikuga rikastatud õhku. Ajukahjustuse põhjustajaks võib olla hapniku puuduse asemel ka selle liig. Inimkeha koosneb põhiliselt veest (60%). Gaasilisi aineid sisaldab keha suhteliselt vähe. Mida sügavamamale keha sukeldub, seda enam pressitakse gaasid kokku kopsudes ja kõrvades ning seda enam lahustuvad need kehavedelikes. Põhjused miks inimene ei ole võimeline ilma spetsiaalse ülikonnata sügavale sukelduma: 1) kiirel pinnaletõusmisel eralduvad verest gaasimullid, mis äärmuslikul juhul võib viia isegi surmani. 2) rõhu all muutub hapnik toksiliseks. Seetõttu kasutatakse erinevatel sügavustel erinevaid hingamissegusid. Kasutusalad
Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. · Saarma, kopra ja ondatra ökonissi võrdlus. Saarmas-Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Kobras-Eelistab elada vee- ja kaldataimestikurikastel, aeglase vooluga veekogudel. Tähtis on ka pehme puiduga lehtpuude ja põõsaste olemasolu kaldataimestikus. Paisutab elukohaks valitud veekogu tammidega (mida ehitab enda langetatud puudest) ülesse, põhjustades sellega kohati pidevaid üleujutusi. Pesa ehitab okstest ja väiksematest puudest kaldale või kraabib uru (juhul kui veekogul on järsud kaldad)
Mount Rainier on kihtvulkaan, mille kõrguseks on 4392m. Rainier, nagu enamus kihtvulkaane on tekkinud tihke ja paksu magma kiirel tardumisel. Rainieri tardunud magma on muutunud andesiidiks, millest ka Mount Rainer enamasti koosneb. Mount Rainer asub Juan de Fuca laama ja Põhja-Ameerika laama äärealal, kus Juan de Fuca laam sukeldub Põhja-Ameerika laama alla. See sukeldumine on tekitanud kõik Kaskaatide aheliku vulkaanid. Mount Rainer asub Seattle-Tacoma-Bellevue metropoli ligidal, kus elab üle kolme millioni elaniku. See tähendab, et Mount Rainier asub suhteliselt tihedasti asustatud piirkonnas. Kuid samas on vulkaan niivõrd ohutus kauguses, et on võimalik
Boliiviaga ning põhjas Fourth level Fifth level Peruuga Pindala 756 950 km² Pealinn Santiago Jääb Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piirile Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam Liiguvad teineteise suunas kiirusega 78 mm aastas Väiksema kiiruse perioodidel tekib laamade piirile kurrutus-Andide mäestik Suurema kiiruse perioodidel sukeldub üks laam (Nazca) teise alla ja selle tulemusena on tekkinud PeruuTsiili süvik Pinnamood Peaaegu 80% territooriumist on mägine hõlmab endas üle 6000 m kõrguvaid Andide mäetippe, mägijõgesid, vulkaane, liivaseid randu Tsiili Andides asub enam kui 600 vulkaani kõrgeim mäetipp küündib 6983 meetrini üle merepinna 1960. aasta Valdivia maavärin Ajaloo võimsaim tugevuseks mõõdeti momendimagnituudi skaalal 9,5 Tabas Valdivia linna Tsiilis
hapnikutarbimisreziimile. Vaalad tulevad veepinnale hingama, kuid hingavad tunduvalt harvemini kui teised imetajad. Nende hingatsid asuvad pealael. Siis, kui vaal veepinnale tõuseb, avaneb vaala hingats ning õhku paiskub vaalafontään- niiske, kasutatud õhk moodustab jahedas välisõhus suure aurupilve. Fontäänid on piisavalt ,,isikupärased", et nende põhjal otsustada, mis vaalaliigiga on tegu. Seejärel hingab vaal kiiresti sisse, sulgeb hingatsi ja sukeldub uuesti lainetesse. Spermatseet: Kaseloti peast võtab suurema osa enda alla vahaja võide, spermatseediga täidetud rasvapadjand. Täpselt ei ole teada, milleks vaal üldse spermatseeti vajab. Ühe teooria järgi suudab vaal vastavalt vajadusele kas vedelaks või tahkeks muuta ja nõnda ujuvust reguleerida. Teise teooria kohaselt talitleb padjand ,,läätsena", mis koondab kajalokatsioonil välja saadetavaid helilaineid. Hüpped:
Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Vaikse-Ookeani, Lõuna-Ameerika, Antarktika, Indo-Austraalia 13.Kuidas laamad liiguvad? Lahknevad,põrkuvad, üks vajub teise alla, nihkuvad üksteise suhtes. 14.Mis põhjustab laamde liikumist? Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisejõududest toimuv pidev aine ringlev liikumine 15.Kus algab laamade üksteisest eemaldumine? Ookeani keskmäestikust 16.Mis juhtub, kui ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga? Ookeanialune laam sukeldub mandrilise alla ning sulab seal. 17.Mida esindab laamade põrkumise piirkonnas? Vulkaane, süvikuid, saarkaarestike, kurrutisi 18.Mida kujutavad endast ,,kuumad täpid"? Nendes kohtades leiavad vahevöös aset tõusvad magmavoolud. Maakoor on õhuke. 19.Kus esineb vulkaane? Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel 20.Iseloomusta kilpvulkaane. Too näiteid. Tekivad väikse viskoosusega basaltsest magmast Magma on aeglaselt liikuv ja voolab aeglaselt maapinnal.
Artur Sandmani lugu 1) Artur Sandmani lugu on eriskummaline just oma toimumispaiga pärast. Peategelane jätab oma rutiinse elu isekeskis edasi elama ning sukeldub oma enese sisemaailma. Tegevuskohtadeks on Sandmani mõttemaailma sopid, kus kõik tundub liigagi sürreaalne ja mõistatuslik. Tema mõttemaailm oli suur kõrb, mille erinevatest paikades elasid erinevad inimesed oma eriskummalist elu. Ühest kohast teise saamine oli kõigest kõndimise vaev seniks, kuni ilmus teeviit ja midagi uut silmapiirile ilmus. Selles maailmas oli aeg pikem kui reaalses maailmas. Kui peategelasele tundus, et ta oli oma alateadvuses rännanud juba kuid,
Igal udemel on hulgaliselt ebemeid, mis omavahel haakudes säilitavad sule kuju. Sulgi korrastades paneb lind lahtihaakunud ebemed oma kohale tagasi. Pulmamäng Kõik loomad püüavad paarilise otsimiseks vastassugupoole tähelepanu köita. Seda nimetatakse pulmamänguks. Erinevad linnud kasutavad peibutamiseks väga erinevaid vahendeid: laulmist, teatud sulgede demonstreerimist või tantsu meenutaval moel liikumist. Kui tuttpütt silmab võimalikku paarilist, sukeldub ta ja tuleb uuesti tema lähedal pinnale. Pead küljele kõigutades ujuvad mängivad tuttpütid teineteise suunas. Siis sukelduvad nad vette ning tulevad vastakuti teineteisele nõjatudes veetaimi noka vahel hoides jälle pinnale. Kured klobistavad oma keerulises tantsus nokki ja hüppavad üles-alla. Huvitavaid fakte veelindudest üle maailma: *Ameerika väikeluigel on üle 25 000 sule.Palju väiksema vöötnokk-püti märgatavalt tihedam sulestik kooseneb 15 000 sulest
Mandrilised- ookeanil maakoor(aafrika) Ookeanilised- vaikne ookean. Laamade liikumine- laamade lahknemine- Põhja ameerika<- ->Euraasia(atlandi ookean).Protsessid: ookeaniline keskmäestik, riftorg/magma, vulkaanid(uus ookeaniline maakoor).Kaasnevad:maavärinad, vulkaanid. Ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad. Nazca-><-L-Am. Protsessid: ookeaniline sukeldub mandrilise alla. O. Laam hävib.magma-vulkaan, mäestik, süvik, maavärinad. O ja o laam põrkuvad- Vaikne ja Filipiini. Sukeldub, üks hävib, tekib süvik, tekivad vulkaanilised saared, maavärinad. Mandiline ja mandiline põrkuvad- Euraasia ja India. Tekib mäestik, maavärinad. Vulkaanid jaotused: seiskunud(saint Helena) Aktiivsed(Vesuuw, Kourpetist) Kustunud (Kilimamdzaza). Ehitus kuju:kilpvulkaanid(Mauna Loa) Kihtvulkaan(koonus)(Vesuw) Lõõrvulkaan( Hawai). Kaasnähtused- suits, lõõmpilved-tuhk, mudavoolud, maavärinad, kuumavee allikad, kuum gaasijuga. Kasulikkus- viljakas maa, kuumaveeallikad, hõbe, vask, kuld
vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimiplokkidega pangasmäestik ning esineb palju maavärinaid. Nt: Isalandis vee alt välja tõusnud Atlandi ookeani keskaheliku lõigul. Laamade sukeldumine ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laama sukeldub vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Iseloomulik maavärinad. nt: Vaikset ookeani ümbritsev vulkaaniline ,,tulerõngas". Laamade põrkumine Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. Selle protsessi äärmuslikuks juhuks on ookeaninõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis
- Astenosfääri peab olema vahevöö plastilisusest - Maa sisesoojusest: - Toimub aine pidev ringlev liikumine, mis oma jõuga rebestab maakoore laamadeks (konvektsioonliikumine) - Tõusvate ainevoolude tõttu maakoor pingestub, lõheneb ja laamad eralduvad üksteisest - Laskuvate ainevoolude kohal liiguvad laamad üksteise poole, põrkuvad või üks laam sukeldub teise alla - Laamade teineteisest eemaldumine: - Algab ookeani keskmäestikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat mäeahelike süsteeme (pikkus 80 000km; keskmine kõrgus 3km) - Tõusvate ainevoolude tõttu laamad eralduvad üksteisest, magma kerkib üles, jahtub ning tardub uueks maakooreks - Laama teises servas, kus ookeani-alune laam põrkub mandrilise laamaga,
mööduda. Laamade servades on sügavad praod, ning sealt tungib maapinnale vahevöö sulakivim. Seepärast on laamade servades palju maavärinaid & vulkaanipurskeid. Laamade servadesse tekivad mäed & nende vahele tekib süvik. Laamade keskel on maakoor paks, pragusid ei ole. Ei ole vulkaanipurskeid ega maavärinaid. Settimine mitmesuguse pudeda materjali ladestumine. Kurdmäestik mäestik, mis tekib kivimite kurdumisel ( kujuneb seal, kus ookeaniline laam sukeldub mandri alla). Noor mäetik lühikest aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millele on iseloomulikud sügavad orud, järsud nõlvad & teravad tipud. Vanad mäestikud - pikka aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millel on iseloomulikud ümarad tipud, lauged nõlvad & laiad orud. Murrang sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad. Ülang kerkinud maakoore osa kahe murrangu vahel
Hoovused jagunevad: ANNAHOOVUSED 1. Triivhoovused – tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Jätkavad liikumist ka siis, kui väluvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. (Nt põhjapassaathoovus, golfi hoovus) 2. Äravooluhoovused – Vesi liigub triivushoovuste poolt ärakantud vee asemele( nt. labradori hoovus, California hoovus, Kanaari hoovus) SÜVAHOOVUSED Tihedam ja raske külm vesi sukeldub polaaraladel ( eriti Antartika mandrinõlval) laskuva hoovusena ookeani põhja poole. Edasi liigub põhjahoovusena aeglaselt troopika suunas, väljudes ookeani pinnakihti mandrite läänepoolsel mandrinõlval Nt. Peruu hoovus, Benguela hoovus
Viimases kirjas vahendab Walton, et koerakelgus kurnatud mees on jääl laeva poole hiilinud. Walton ja tema mehed veenvad teda laeva pardale minema ja jutustus nihkub selle mehe - dr. Victor Frankensteinile - kui ta oma elulugu Waltonile jutustab. Frankensteini lapsepõlv Genfis oli õnnelik ja privilegeeritud. Juba noorest ajast on Frankenstein ilmutanud huvi teaduse vastu. Ta täiendab oma teaduslikke teadmisi Baieri Ingolstadti ülikoolis ja sukeldub salajasse projekti: surnute elustamisse. Obsessiivselt töötades toob ta ellu mehe, kes on õmmeldud kokku surnukehadest amputeeritud kehaosadest. Teda kohutab tulemus. Rohkem kui aasta on möödunud, kui Frankenstein saab teate, et tema noorim vend William on mõrvatud. Frankenstein läheb viivitamatult Genfi. Frankensteini perekonna neiu Justine Moritzi on süüdistatud kuriteo toimepanemises ning kaudsete tõendite alusel mõistetakse ta süüdi ja hukatakse
Maavärinad Kaarel Kullamaa 11.b Üldinfo Lõuna-Ameerika lääne küljel põrkuvad Nazca ja Lõuna-Ameerika laam omavahel, kus ookeaniline laam Nazca sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. Nad liiguvad üksteise suunas 78mm aastas. See liikumine on kestnud juba miljoneid aastaid ja selle tulemusena on tekkinud Lõuna-Ameerika läänerannikule ka kurdmäestik Andid. Mäestik on tekkinud rahulikumatel perioodidel, kui laamad üksteist kokku surudes maapinda kurdu ajavad. Kiirematel perioodidel on aga Nazca laama sukeldudes tekkinud Peruu-Tsiili süvik Kurdmäestik ja süvik Click to edit Master text styles Second level
Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => ) · kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= ) · liikumine teineteise suhtes, transformmurrangus, nihkumine Konvergentse e. Põrkumise 3 võimalust: ookealine laam vs. ookea. laam; ookea. laam vs. kontinentaalne laam ;kont. laam vs. kont. laam. Konvergentsed äärealad põrkumine . Raskem laam sukeldub alati kergema alla. Nt: Euraasia laama(Jaapan) ja Vaikse ookeani laama põrkumine. Nähtused: vulkaanilise saare teke, maakoor hävib, vilkaanide ja maavärinate teke, moondekivimite teke Nt: Lõuna-Ameerika laam ja Nazca laama põrkumine - moondekivimite ja magma teke, volkaanid, maavärinaf, kurdmäestike teke. Kontinent vs. kontinent, põrkumine, kuna sukeldumist ei toimu, mõlemad kerged. India laam põrkus Euraasia laamaga, tekkis Himaalaja mäestik(tõuseb 1 cm aastas)
Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all. Elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool. Jäälind toitub peamiselt kaladest, kelle pikkus ei ületa 6 cm, ei põlga ära ka putukaid ja teisi veeloomi. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. Jäälinnust video http://www.youtube.com/watch?v=kUmliIBBbyc&feature=related Vesipapp Vesipapp on jässaka kehaga ja väga huvitavate elukommetega lind. Tema jässakus tuleneb osalt paksust sulestikust, mis võimaldab tal väga külmas kliimas isegi jäise veega mäestikujõgedes tegutseda. Vesipapp on ühtlaselt tumepruun lind, aga kontrastselt tõusevad esile tema valged rind, kurgualune ja puguala
10. 1)Subduktsioonivööndites surutakse ookeaniline laam vahevöösse. 11.Laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine.(divergentne situatsioon) 2)Laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon). 3)Laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12.Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal. 13.Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14.Himaalaja mäestik tekkis 40-50 miljonit aastat tagasi. Kaasajal muutub tema kõrgus, õigemini tõuseb. Tõuseb üle 1 cm aastas, sest India laama ja Euraasia laama vaheline kollisioon jätkub veel tänapäevalgi. 15.Kui 2 laama üksteisest eemalduvad, moodustub ookeanilist koort. 16. Islandi lääneosa kuulub Põhja-Ameerika laama, idaosa aga Euraasia laama koosseisu. Need laamad eemalduvad üksteisest pidevalt, tekib
kurdmäestiku teke Kontinentaalse rifti vöönd kurd-mäestiku teke Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad: vulkanism, kurrutused, murrangud, nihked, maavärinad Laamade lahknemine Vaikse ookeani kandis, India ookeanis, Atlandi ookeanis, ookeanide kõrgmäestikes. maakoore teke, maavärinad, vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke, pangasmäestike teke. Maakoor hävib, st ookeanilaam sukeldub vahevöösse L-Ameerika ja Nasca laam, Vaikse ookeani ja Filipiini laam. Kuidas on tekkinud Jaapani saared: vulkaanilise tegevuse tulemusena, kaks ookeanilist laama. Passiivsete äärtega ookean laamade kokkupuute piirkond on ookeani keskel. Äärealad on rahulikud. Atlandi ookean. Akriivsete äärtega ookean laamade põrkumine ja aktiivne sisejõudude tegevus. Vaikne ookean. Milliste laamade põrkumisel on tekkinud Kaukasuse mäestik?: Iraani ja Euraasia laam
Võõrasisa siis ei abielluta enam!" Koolid · Lyoni kolledz - internaadielu, "kaklused õpetajate ja poistega" · Pariisi Louis-le-Grand'i lütseum, kust ta distsipliinirikkumiste tõttu välja visatakse · Esimesed kirjanduslikud katsetused, unistus kirjanikukutsest · École de Droit - juuraõpingud, ei lõpeta · Süvenev melanhoolia Boheemlaselu Pariisis · Elab Bailly pansionis - kunstnike ja kirjanike asupaigas · Sukeldub põhjani Pariisi boheemlasellu · Vastuokslik, tunneb huvi kõige salapärase ja normist kõrvalekalduva vastu · Armastab sõpru sokeerida müstifikatsioonidega · Saavutab dändi kuulsuse Peitev mask- dändi · B-i välimus - aeglase, nõtke kõnnakuga, pikas mustas kuues, kõrgelt nööbitud vesti ja pimestavalt valge pesuga · Dändimask on eelkõige sisemine hoiak- põlgus hulkade vulgaarsuse vastu,
Ameerika laam Nazca laam Kahe ookeanilise laama põrkumine http://www.gi.ee/geomoodulid/ Veealused vulkaanid ja süvikud vulkaaniliste saarte ahelikud Ookeanilise maakoorega laam Ookeanilise maakoorega laam vahevöö vahevöö Ookeaniliste laamade põrkumisel · Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; · sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik); · veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); · sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; · Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mariaani süvik 11022m Mariaani
liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa ülaosas. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas. Süvik tekib kahe laama piirile, kui üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on enamvähem paralleelsed nendega seotud vulkaaniliste kaartega. Süvikud on keskmiselt mõni kilomeeter sügavamad kui keskmine ookeanipõhi. Süvikute pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse. Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanide keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum.
maavärinaid. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite segi paiskamist ehk kurrutumist ning kurdmäestike teket (nt Andid) · Kahe mandrilise laama põrkumine kahe mandrilise laama põrkumisel lükatakse laamade servaalad kokku ning paisatakse segi ehk kurrutatakse üles, tekivad kurdmäestikud ( nt himaalaja). Toimub palju tugevaid maavärinad, vulkaane ei esine. · Kahe ookeanilise laama põrkumine - üks laam sukeldub teise laama alla, sukeldumise kohta tekib süvik. Kivimite liikumine põhjustab piirkonnas tihti tugevaid maavärinaid.( nt jaapan, filipiini saared) 3. Vulkaanid · Vulkanism- laamade äärealal, kus magma pääseb kivimivahelisest lõhedest pinnale, tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane mis asuvad kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergiavoog pinnale. · Kuju ja purske iseloomu järgi liigitatakse vulkaanid:
maavärinaid? Kui on, siis millal? ..................................................................................................................................................................... Põrkuvad laamade äärealad Mariaani süvik Järgmiseks kliki Mariana Convergent Margin nimetusel. See vaade näitab klassikalist sukeldumise ala. Vaikse ookeani laam on paremal ning Filipiini laam asub vasakul. Küsimus 8: Milline laam sukeldub maa sisemusesse sinu arvates? ..................................................................................................................................................................... 3 Küsimus 9: Saarkaar on tüüpiline nähtus sukeldumispiirkonnale. Kui kaugel asub Mariaani süvikust selle saarkaar? ............
Poegade lühike beebikarv ei paku head kaitset. Hulk päevi ei jäta ema poegi hetkekski üksi, ka mitte selleks, et jahil käia. Kala toob talle tema paariline. Kuu aja vanuselt avanevad poegadel silmad ning nad näevad esimest korda maalima oma ümber. Mõni nädal hiljem teevad nad oma esimesed sammud ja uurivad iseseisvalt ümbrust. Kolme kuu vanuselt viib ema nad urust välja veega tutvuma. Vesi kohutab alguses noorukeid. Ehmunult vaatavad nad kuidas ema sellese sukeldub. Kuid varsti libistab üks poeg end ema järel vette ja teinegi tuleb tema sabas. Algul rabelevad pojad niisama, kuid varsti oskavad nad juba korralikult "koera" ujuda. Fakte saarmast. Nimetus: Saarmas; teaduslik nimetus Lutra lutra. Kuuluvus: Kõik saarmad kuuluvad kärplaste sugukonda. Mõõtmed: Isased saarmad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks. Emased on kuni 1 meetrised. Kaal: Isased kaaluvad kuni 11,3, emased kuni 7,3 kilogrammi. Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias
tihedast kasukast. Poegade lühike beebikarv ei paku head kaitset. Hulk päevi ei jäta ema poegi hetkekski üksi, ka mitte selleks, et jahil käia. Kala toob talle tema paariline. Kuu aja vanuselt avanevad poegadel silmad ning nad näevad esimest korda maalima oma ümber. Mõni nädal hiljem teevad nad oma esimesed sammud ja uurivad iseseisvalt ümbrust. Kolme kuu vanuselt viib ema nad urust välja veega tutvuma. Vesi kohutab alguses noorukeid. Ehmunult vaatavad nad kuidas ema sellese sukeldub. Kuid varsti libistab üks poeg end ema järel vette ja teinegi tuleb tema sabas. Algul rabelevad pojad niisama, kuid varsti oskavad nad juba korralikult "koera" ujuda. Fakte saarmast. Nimetus: Saarmas; teaduslik nimetus Lutra lutra. Kuuluvus: Kõik saarmad kuuluvad kärplaste sugukonda. Mõõtmed: Isased saarmad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks. Emased on kuni 1 meetrised. Kaal: Isased kaaluvad kuni 11,3, emased kuni 7,3 kilogrammi. Levik: Levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias
mille tõttu need järsult purunevad ning sellega kaasnevad vappumine ja kõikumine. Sellega tagajärjeks on mäeahelike teke, kivimite üksteise otsa kuhjumine ning maavärinad, vulkaanilist aktiivsust (vulkaanipurskeid) esineb vähe, kuna maakoor on väga paks (Himaalaja mäestik on India ja Euraasia laamade kokkupõrke koht, sama moodi on tekkinud ka Alpi mäestik jne). Teiseks liigiks on ookeaniliste laamade põrkumine, antud olukorras üks laam sukeldub teise alla vahevöösse, mida nimetatakse subduktsiooniks. Selle tagajärjel tekivad süvikud, veealuste vulkaanide vöönd ning kui nad üle merepinna kerkivad, siis moodustavad vulkaaniliste saarte kaari (Näiteks Mariaani saarestik ja Väiksed Antillid) ning samuti võib põhjustada mere aluseid maavärinaid, mida nimetatakse ka merevärinateks. Subduktsioonipiirkonda markeerib ka kurdmäestik. Lisaks esineb ka ookeanilise ja mandrilise
avastatud üle 40. Pluutole anti pärast kääbusplaneediks määramis ka uus nimi asteroid number 134340. Pluto on veider taevakeha tema orbiit ei ole ringikujuline, vaid väljavenitatud ellips, ning tema pöörlemistelg on tugevasti kallutatud, see tähendab, et ta pöörleb Päikese suhtes ,,külili". Ka on tema orbiit kaldu, võrreldes planeetide orbiitidega, nii et aeg- ajalt tõuseb ta kõrgele planeetide kohale, siis aga sukeldub alla. Erikujulise orbiidi tõttu, ei olegi Pluuto kogu aeg Päikesele planeetidest kaugemal. Mõnikord läheneb ta Päikesele, nii et Neptuun on mitmeid aastaid Päikesest kaugemal. Teleskoobid näitavad, et Pluuto on osaliselt kivist, osaliselt jääst, aga ükski kosmosesond pole seda lähemalt uurinud. Kui Pluutol on suvi, aurustub külmunud lämmastik planeedi pinnal ja moodustab ajutise atmosfääri. Talvel külmub lämmastik uuesti ja langeb pinnale tagasi
muutunud haruldaseks. HÜLJESTE LIIGID Hülged kuuluvad imetajate hulka. Neid on 19 liiki Antartikas on 6 liiki hülgeid: lõuna-lonthüljes - maailma suurim hülglane ja kaalub kuni 4 tonni krabihüljes - ei söö krabisid vaid hiilgevähilisi, keda nõrutab läbi hammaste nosuhüljes - Antarktika kõige väiksem hüljes. Toitub kalmaaridest, kaladest ja krillist sukelhüljes - sukeldub hüljestest kõige sügavamale. Üht hüljest täheldati sukeldumas 73 minutiks 600 m sügavusele merileopard merikaru Eestis elab kolme liiki hülgeid, kes kõik on looduskaitse all. Vasakpoolne joonis kujutab viigerhüljest, parempoolne hallhüljest. Erineva pikkusega koonu järgi saabki neid liike kõige lihtsamini eristada. Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt
76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk. Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See efekt on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga. Kiudoptika, veekogu, kalade nägemine. Ka siin kehtib kiire pööratavus. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist. Fermat' printsiip. Fakt: Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt. Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
