.virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ....Talamuses... on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamad tajutud teabe edastamisel ajukoorde. .....Hüpotalamuses.... on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on ....eesaju.... Ajukoore all paiknevad siin massiivsed ....basaaltuumad..., mis võimaldavad meil sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hippokampus... on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas. Emotsionaalne õppimine on tihedasti seotud ...mandelkeha....... ehk ....amügdala.... talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on kääruline ..uuem ajukoor....ehk.....neokorteks...., mis laseb meil mõistusepäraselt käituda. Närviraku ehitus ja talitlus Täitke lüngad. Närvikude on erutuv kude. .....Dendriidid... on jätked, mis kannavad närvierutust....rakukeha.
Gaasiline planeet. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni ning musti laike. Pöörlemine ja tiirlemine Pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas. Ööpäeva pikkus: 16 tundi ja 7 minutit. Tiirleb päripäeva. Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat. Iga 248 aasta tagant saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb päikesele lähemale. Atmosfäär Koosneb vesinikust ja heeliumist. Vesinikust koosnev gaasiline atmosfäär läheb sujuvalt üle vedelast vesinikust koosnevaks planeedi kehaks. Atmosfääris on ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Seal puhuvad idast läände tuuled (2000 km/h), mis on kõige raevukamad tuuled päikesesüsteemis. Esinevad suures tormid ja keerised. Atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinevustes pilvede ülal- ja alaosade vahel. Temperatuur: -214°C. Vaadeldavus Neptuuni on võimalik vaadata teleskoobiga,
Suurus Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ning paksus on umbes 1000 valgusaastat(vastavalt 30kpc ja 0,3kpc), sisaldades umbes 200 kuni 400 miljardit tähte. Tähtede suurusjärk on äärmiselt ebamäärane, kuna paljud väikese massiga tähed, näiteks kääbustähed, on raskesti avastatavad. Meie naabergalaktikas, Andromeeda galaktikas, on võrdluseks umbes triljon tähte. Linnuteel puudub terav galaktika serv - raadius, millest alates enam ei leidu tähti - kuna tähed hajuvad sujuvalt raadiuse suurenedes. Näiteks, 40 000 valgusaasta (12kpc) kaugusel galaktika keskpunktist, tähtede tihedus langeb drastiliselt, mille põhjus pole teadlastele veel mõistetav. Viimaste andmete järgi on meie kodugalaktikas vähemalt 50 miljardit planeeti, nendest 500 miljonit planeeti asuvad ,,eluks kõlbulikus tsoonis" - kaugus tähest, kus Maa taolisel planeedil oleks võimalik omada vedelas olekus vett tema pinnal.
Ruumala: 42 korda suurem Maast. Tihedus: 2,3 g/cm³, Maast üle kahe korra väiksem. Diameeter: 49,532 km (ekvatoriaalne). Helesinine, tuuline ja külm gaasmaailm. Omab nelja rõngast enda ümber. Pöörlemine: kellaosuti liikumisele vastassuunas. Iga 248 aasta tagant saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb päikesele lähemale. Atmosfäär Koosneb vesinikust ja heeliumist. Vesinikust koosnev gaasiline atmosfäär läheb sujuvalt üle vedelast vesinikust koosnevaks planeedi kehaks. Planeedi sees on arvatavasti palju kuivist ainet ja jääd. Atmosfääris on metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse (neelab punase valguse). Planeedi pinnal võib näha palju tumedaid ja heledaid jooni. Atmosfääris puhuvad idast läände tuuled (2000km/h), mis on kõige raevukamad tuuled Päikesesüsteemis. Esinevad suured tormid ja keerised.
Rabastumise üks kindlamaid tundemärke. Ilmub esmalt niiskematesse lohkudesse. Mitmetele putukatele talvitumis ja elukohaks. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Harilik karusammal Metsakäharik Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ulmikulised, perekonda käharik. Lehed küllaltki suured: kuni 5 mm pikad ja 3 mm laiad. Voldilised, alusel kolmnurksed, ahenevad sujuvalt teravaks tipuks. Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood on õhuke, kaheharuline ja ulatub kuni lehe keskpaigani. Lehed asetsevad vartel harali. Varred on tõusvad kuni püstised, küllaltki jäigad. Oksad on lühikesed ning tömbid, asetsevad varrel ebakorrapäraselt sulgjalt. Paljuneb eostega. Varjulembene sammal, kes kasvab metsades ja metsaservadel maapinnal: enamasti okas ja segametsades, lehtmetsades tavaliselt puudub
väidete või faktide vahele sokutatakse vale, lootuses, et kuulaja ei pane seda tähele, või kui panebki, siis annab andeks, kuna ülejäänud materjal oli tõene. Selle võttega aga on võimalik kõnelejal või kirjutajal enda jaoks ebameeldivaid seiku peita või ennast paremas valguses näidata. Subjekti vahetamine "Õlgmees" kõnelemise käigus vaatluse all oleva subjekti vahetamine. (Juba eelpool nimetatud Laari artiklis suunatakse Pätsi-vastane viha sujuvalt Savisaarele.) Toimub arutluse aluse äravahetamine, kus hakatakse kaitsma seda, mida keegi pole kritiseerinud ja kus kõik on tõepoolest korras. Nii luuakse mulje, et ka sellega, mida kritiseeriti, on kõik korras või vastandatakse igale faktile mingi teine fakt hoopis teisest valdkonnast. Samuti on võimalus tõmmata ebaõigeid paralleele. Siia alla käib ka süü ja süüdlase otsimine probleemi tekke ja süvenemise põhjuste selgitamise asemel.
Viimased katavad õhukese kihina mulla-pinda. Võivad olla ühe- kuni kolmekihilised ja erineva niiskusesisaldusega. · T turvas ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont. Mullahorisondid - muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Sageli ei ole horisontide vahelised piirid selgelt eristatavad, sest üleminek toimub sujuvalt Maailma mullateaduse rajaja Dokutsajev võttis mullahorisontide tähistamiseks kasutusele tähestikulise süsteemi. Kuna esimene hästi uuritud muldmustmuld koosnes kolmest horisondist siis kujunes mulla profiilvalemiks maapinnast alustades A B C Mulla teke: Lähtekivim on murenemisest haaratud kivimiline pind millele muld tekib. Mulla tekke eeldused : 1) Mineraalne materjal peab olema poorne, et siduda vett ja õhku
2a 22 4 Parabooli y= f(x)=ax2 +bx +c joonestamine 1. Leia haripunkt x = -b/2a ja arvuta y. Kui x = 0, siis c on y-teljega lõikepunkt. 3. Kuna parabool on sümmeetriline telje suhtes, siis kasuta sümmeetriat, et leida punktide paarid. 4. Kui y = 0, leia x lahendades võrrandi ax2 + bx +c = 0. Kui lahendus leidub, siis need on parabooli nullkohad. Kui lahendid puuduvad, siis parabool ei lõika x-telg. 5. Joonesta sujuvalt kõvera. Pea meeles, et kui a < 0, siis parabool avaneb allapoole; kui a > 0, siis parabool avaneb ülespoole. Kokkuvõtte
Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed (Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass Luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima, mis katab ka soomuseid. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks
vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. Troposfäär on kõige alumine kiht, paikneb valdav osa õhkkonna massist, seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Statosfäär teine kiht, siin paikneb osoonikiht, temperatuur tõuseb kõrguse kasvades. Mesosfäär - õhk on hõre, osooni ole.Termosfäär kõrgeim kiht, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne. Mida selgem ilm ja puhtam õhk seda tugevam. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnal lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk on osoonikihi oluline õhenemine. Kasvuhooneefekt temperatuuri ja
Masinhõõritsad valmistatakse ühtlase sammuga. Käsihõõritsemisel kinnitatakse hõõrits pöördraua külge, määritakse ja pannakse auku, suunates seda juhtkoonusega nii, et hõõritsa ja augu teljed ühtiksid. Eriti vastutusrikastel juhtudel kontrollitakse hõõritsa asendit nurgikuga kahes risttasandis. Veendudes, et hõõritsa asend on õige, hakatakse aeglaselt pöörama päripäeva, surudes ühtlasi kergelt hõõritsat.Pöörata tuleb aeglaselt ja sujuvalt. Lubamatu on hõõritsat vastassuunas pöörata, kuna see võib kriimustada töödeldavat pinda ja murda hõõritsa lõikeserva. Hõõritsemist võib lugeda lõppenuks, kui hõõritsa tööosa on augu läbinud. Raskesti juurdepääsetavate kohtade hõõritsemisel kasutatakse pikendusvardaid .Kui hõõritsemist pole võimalik teostada eelnevate siiretega ühest ja samast ülesseadest, tuleb hõõrits seada tööpinki ujuvalt. Ettenihke suurusest hõõritsemisel sõltub
Tartu Descartes'i Lütseum Lõuna-Korea rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimistöö Annemai Harak juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 1. Lõuna-Korea rahvastiku muutumine Lõuna-Koreas oli 2003. aastal 48,289,037 inimest. 2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri. 2010. aastal oli rahvaarv 48,875,000. 2012. aastal on Lõuna-Koreas 48,860,500 inimest. Naisi on viimaste andmete järgi seal 24,422,075 miljonit ja mehi 24,438,425 miljonit ehk tüdrukuid sünnib rohkem, kui poisse. Sellest võib järeldada, et Lõuna-Korea on rahvastiku poolest üpriski suur riik maailmas aga samas Hiinaga võrreldes üpriski väike riik. Lõuna-Korea rahvastiku muutub stabiilselt. 18 aastaga on rahvaarv kasvanud 3,530,989 inimese võrra, mis rohkem kui 2 korda suurem, kui Eesti riigi rahvastik kokku. ...
hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust · Võimaldab seista paigal lühiajaliselt sisselülitatud käiguga ja töötava mootoriga · Lahutab mootori käigukastist lühiajaliselt. Hüdroajamiga ja taldrik vedruga siduri tööpõhimõte. Lk 19 ja 20 Kui juht on vabastanud pedaali siis taldrikvedru vlamellide survelaagi vahel on 2-3mm vahe mis tagabki siduripedaali vabakäigu. Kui vajutada siduripedaalile siis tõukur lükkab peasilindris kolbi mis on varustatud mansettidega
1.5. Lülitage sisse väljatõmbeventilatsioon ja veenduge selle korrasolekus. 2.2. Reguleerige saelindi ülemiste juhtrullide ( klotside ) kõrgust töödeldavast materjalist; rullid peavad asuma töödeldavast materjalist 40 .50 mm kõrgusel. 2.3. Lühiajalise käivitamise ajal kontrollige tööpingi korrasolekut ja sellega reguleerige lindi pealejooksu. Rikete avastamise korral ärge asuge tööle enne kõigi rikete kõrvaldamist. 3. TÖÕ AJAL. 3.1. Materjali tuleb sujuvalt, ilma järskude tõugeteta saelindile ette anda. 3.2. Ärge töötage tööpingil kaitsekinnastes. 3.3. Ärge lubage saelindi kinnisurumist materjaliga. 3.4. Figuurkõverjoonelisel väljasaagimisel kasutage eriabloone. Saetavad detailid tuleb kindlasti S'abloonidesse kinnitada. 3.5. Keelatud on liikuva saelindi pidurdamine mingi esemega. Jäätmete j a tolmu eemaldamine töölauast saelindi läheduses, tolmu koristamine võib toimuda, kui tööpink
pöörlemisest. Võiks arvata, et iga öö on tähistaevas samasugune aga tegelikult see nii ei ole. Tähistaeva aastaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber päikese mööda oma trajektoori. Öö ja päeva vaheldumine ning aastaajad on Maa looduse elutsüklite aluseks kui ka inimeste. Kuud märkame taevas mitmel moel, vahest on ta suur hele ketas ning vahest on ta üks peenike kriips taevas või täiesti nähtamatu. See olek muutub sujuvalt suurest väikeseks ning väikesest suureks(noor kuu ja vana kuu). Neid erinevaid ilminguid nimetatakse kuu faasideks. Need faasid vahelduvad aeglaselt ning alguse faasist ja lõpu faasini on umbes 29,5 maa ööpäeva ehk umbkaudselt 1 kuu. Kuud näeme me taevas selle pärast, et Kuu pinnalt peegeldub meieni Päikesevalgus, mis muudab Kuu meile nähtavaks. Kuu satub 2- 5 korda aastas Maa ja Päikesega ühele joonele mille järel tekivad varjutused.
mõnigi tund lihtsalt arutlemisele ning kõik saavad kaasa rääkida. Tihti avaldatakse oma arvamust nii kõvahäälselt, et õpetajal pole eriti võimalustki sõna sekka öelda. Igaüks peab oma mõtteid objektiivseks tõeks ning peab teiste veenmist pühaks kohuseks. Räägitakse kõigest, alustades sellest, mida keegi hommikusöögiks sööb ja lõpetades prügi sorteerimisega. Toidust räägitakse üldse palju, eriti enne söögivahetundi. Hommikuste uudiste juurest läheb vestlus sujuvalt üle uusimate Youtube'i videote ümberjutustustele ja eilsete seriaalide lühikokkuvõtetele. Majandusuudised, sport ja ilmateade jooksevad aeg-ajalt vestlusest läbi ning ,,kes-käib-kellega"-uudised liiguvad kiiremini, kui valgus. Ka pimedast magamistoast pole juttugi, seksijutud on ammugi kooli päevavalguslampide alla või äärmisel juhul koolibussi hämarusse tiritud. Koolibussi tagumine pink on tegelikult parim koht noorte vestlustest ülevaate saamiseks.
Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see
raha, kuid esile on kerkinud/kerkimas terve rida noori filmitegijat, kellest loodetakse/oodetakse paljugi. • Kaskadöör-asendab näitlejaid ohtlikes olukordades.Riskivad oma eluga. • Filminäitlejad-peavad nad suutma steene mis tahes järjestuses mängima. • Peooperaatorid ja assistendid-aitavad kaamerad laadida ja teravustavad ning töötavad duublinäitlejaga. • Abitöölised-lükkavad kaamerat rööbastel, et see liguks stseenis sujuvalt. • Valgustaja-tekitavad tugevate valgustitega võimalikult loomuliku valguse. • HelireZisöörid- vastutab filmi heli eest.Viivad heliread tasakaalu ja ühendavad põhilindiks. • Helitehnikud(oskutöölise)-jälgivad filmi ja ajastavad ning tasakaalustavad heliu.Paigutavad mikrofoone. Äitah teile tähelepanu eest!!!
Elektrimahtuvus sõltub üksnes geomeetrilistest parameetritest plaatide pindalast S ja plaatidevahelisest kaugusest d. Seejuures kooskõlastab võrdetegur E0 (elektriline konstant) SI-süsteemile vastavad ühikud. Mida suurem on plaatide pindala ja mida väiksem on plaatidevaheline kaugus, seda suurem on plaatkondensaatori elektrimahtuvus. Liigid Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla väärtusega, ja muutkondensaatoreid, mille mahtuvust saab etteantud piires sujuvalt muuta. Valdav enamik kondensaatoreid on püsikondensaatorid. Neid liigitatakse elektroode eraldava dielektrikukihi järgi; ; levinuimad on keraamika-, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid. Dielektrikuna on olnud kasutusel ka immutatud paber, vilk, klaas jm. Kondensaatorite eriliigi moodustavad superkondensaatorid, mida kasutatakse peamiselt elektrilaengu akumuleerimiseks. Keraamikakondensaator (dielektrik kõrgsageduskeraamikast), kilekondensaator (foolium,
Väga kõrgeks inimarenguindeksiks loetakse 0,968 ja madalaks loetakse 0,329 Maailma arvestuses on Hiina inimarenguindeks 94 kohal (Indeksid on arvutatud 2006. aasta andmete järgi). Hiina kuulub keskmiste arengutasemega riikide hulka Hiina kuulub Ida Aasia ja Okeaania regiooni. Hiina on enda regioonis 6. kohal ning maailma arvestuses 94 kohal .Väikseima arengutasemega Hiina IAI 1980. aastal oli 0,404. 1980 aastast peale on see sujuvalt tõusnud. 2000 aastal oli juba inimarengu indeks 0,588. Hiina asub oma regioonis keskmisest kõrgemal tasemel ning on võrreldes kõrgeima ja madalaima IAI riigiga selles regioonis olnud pidevas kasvujärgus ilma madalseisude ja allakäikudeta. Alates 2005. aastast on kõikides riikides olnud aeglustuv kasv, mis viitab näiteks majanduskriisile või mõnele riigisisesele segadusele. Hiina stabiilset kasvu selles regioonis, võrreldes teiste pisut aeglasema arenguga, võime põhjendada Hiina
Köögitöö iseloomustus Kõik tööd olid organiseeritud väga hästi, kõik teadsid alati mille eest nemad on vastutavad. Kunagi ei aetud enda tegemata töid teiste kaela, kõik täitsid enda töö ülesandeid korrektselt. Ettevalmistused järgmiseks päevaks tehti kas vahepeal tulenevast vabast ajast või siis sama päeva hommikul. Köögis oli ka väike kaubalift, millega raskemat kraami üles restorani toimetati. Töö köögi ja teenindajate vahel kulges sujuvalt. Enne klientide tulekut pandi teenindajatele kõik söök valmis, et nad saaks selle lauda viia. Kõik said omavahel hästi läbi ja ei tulnud mingeid pahandusi. Töö restorani ja pubi vahel toimus ka sujuvalt. Restoranis valmistati pubi jaoks lõunasööki, mis siis pärast liftiga alla saadeti. Vahepeal olid ka mõned erimeelsused, mis said lahendatud. 9 Teenindustöö iseloomustus
takisti Vedelik juhitakse takistuskohta 3 takisti südamikus olevate kanalite 1 kaudu. Sele 9.5 Reguleerimiskarakteristikud Takistuskoht moodustub südamiku ja hülsi 4 vahel. Hülsi pööramisega saab 9.2 Takistid takistuse suurust sujuvalt muuta. Voolutakistus toimub mõlemas suunas Vooluhulk läbi takisti sõltub rõhkude (sele 9.6). Vajadusel takistada vedeliku vahest takistil, mida suurem rõhkude voolamist ainult ühes suunas lisatakse vahe seda suurem on vooluhulk. takistile mittetagasivoolu ventiil. Kohtades, kus ei vajata konstantset vooluhulka kasutatakse takisteid, kuna vooluhulka reguleerivate ventiilide maksumus on kõrge.
Köögitöö iseloomustus Kõik tööd olid organiseeritud väga hästi, kõik teadsid alati mille eest nemad on vastutavad. Kunagi ei aetud enda tegemata töid teiste kaela, kõik täitsid enda töö ülesandeid korrektselt. Ettevalmistused järgmiseks päevaks tehti kas vahepeal tulenevast vabast ajast või siis sama päeva hommikul. Köögis oli ka väike kaubalift, millega raskemat kraami üles restorani toimetati. Töö köögi ja teenindajate vahel kulges sujuvalt. Enne klientide tulekut pandi teenindajatele kõik söök valmis, et nad saaks selle lauda viia. Kõik said omavahel hästi läbi ja ei tulnud mingeid pahandusi. Töö restorani ja pubi vahel toimus ka sujuvalt. Restoranis valmistati pubi jaoks lõunasööki, mis siis pärast liftiga alla saadeti. Vahepeal olid ka mõned erimeelsused, mis said lahendatud. Teenindustöö iseloomustus Peakokk valmistas ette menüü ja kokkade ülesanneteks oli siis toidu valmistamine menüü põhjal
andmebaas- arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab teha päringuid -kiire info. asju saab omavahel siduda infosüsteem- andmebaasid koos salvestamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks, esitlemiseks vajaliku tarkvaraga. nt. Internet 5. Kohateabe analüüs ruumiline interpoleerimine- mingit näitajat mõõdetakse ainult teadud kohtades (vaatluspunktides) ja nende alusel määratakse ka vahepealsete alade andmed (nt temperatuuri puhul) aluseks eeldus, et näitaja muutub sujuvalt. lähikonna arvestamine- iga paiga ümber on lähikond, mis seda paika mõjutab. selle alusel valitakse teeninduspunkt (nt kooli paigutus, et lapsed sinna tuleks, ranna riietuskabiini paigutustihedus, et oleks mugav jne) lühima tee leidmine- nt ajaliselt lühem (ligipääsetavuse/mugavuse kaart), odavus (maksumusliku kauguse kaart), lühim tee võrgus (teevõrgus lühim tee kilomeetritelt, ajalt või bensiinikulult) paiknevusanalüüs (paiknemise jm seaduspära, tõenäosus)
asendi õigsust (sihik liigub sihtmärgi keskele hingamisrütmis üles-alla). 3. Kontrollsihtimine vaade keskendatakse sihikule ja sihtmärgi keskpunktile, nii et sihtmärgi ümbrus muutub häguseks. 4. Hingamise peatamine kontrollsihtimise ja päästikule vajutamise ajal hingamine peatatakse, ennem seda hingatakse rahulikult: lask peab järgnema 5 sekundi jooksul. 5. Päästikule vajutamine päästik vajutatakse sujuvalt tagasi, nii et relva asend ei muutuks. 6. Järelsihtimine sihik viiakse uuesti sihtmärgi keskele, kontrollitakse relva ja keha asendit, pärast seda taastatakse normaalne hingamisrütm. OHUTUSTEHNIKA RELVAGA ÜMBER KÄIMISEL 1. Võtsid relva kätte kontrolli, kas see pole laetud. 2. Ära suuna teise inimese poole ja ära luba seda endale suunata. 3. Iga relv loe laetuks, kuni pole kontrollitud, et see on laadimata. 4
on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. . . Kogu etenduse sündmustik tiirleb ümber East High Schooli nn kampade, mis pole kuni Cabriella ja Troy suhteni kunagi omavahel suhelnud, nüüd hakkab see aga muutuma. Kogu asjale lisab särtsu Sharpay sekkumine, mis sugugi head ei too. Lavakujundus oli ülesehitatud väga lihtsalt: laval oli 2 ratastel ruumikest, mida vastavalt vajadusele sujuvalt näitlejate poolt pöörati, need täitsid väga hästi kõiki vajalikke funktsioone. Kord oli üks keemialabor ja teine lava, küll üks muusikaruum ja teine veel miski muu. Etendusele lisas liikuvust see, et näitlejad väga osavalt ruumikeste katustel ja seintel olevatel treppidel ja redelitel liikusid. Näitlejate kostüümid olid väga lihtsad ja tänapäevased. Iga tegelane riietud just talle iseloomulikult ja see sobis ka nn kamba stiiliga. Targad nägid välja nagu
see kulgliikumiseks (translatoorseks liikumiseks) või ka vastupidi. On mehaanikas laialt levinud. hammasülekande eelised kõrge kasutegur ( kuni 98%). väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). konstantne ülekandearv. suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) võllide ja laagrite väike koormus. hammasülekande puudused eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi silinderhammasülekanded koonushammasülekanded hüpoidülekanded hammaslattülekanded kruvihammasülekanded hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes sirghammastega noolhammastega kaldhammastega kõverjooneliste hammastega hamba kuju järgi
kaasa suudaks haarata ning samas piisavalt suured, et inimene neid näeks. Sama efekt tekib ka sügisel puulehtedega. Kui lehed on kuivad ja nendest piisavalt lähedalt mööda sõita, siis on näha, kuidas nad hakkavad õhus keerutama. Puulehtedel on seda keerutamist lihtsam märgata kuna lehed on üksteisest lihtsamini eristatavad liikudes. Milline oleks kõige aerodünaamilisem keha? · See keha peab olema esiteks selline, et sellelt mööduks õhk sujuvalt ja ei tekiks kuhugi kuhjumisi. · Selle keha tagumine ots peaks olema sujuva langusega, et liiga kiiresti liikuvad õhuvoolud saaksid enda kiirust alandada ja peale keha ületamist oleks nende kiirus võrdne ülejäänud õhuvooluga, et ei tekiks keeriseid ka lõpus. See keha peaks siis nägema välja tilga kujuline. On öeldud, et aerodünaamiliste omaduste poolest ideaalse keha pikkus peaks olema 3-3,5 korda pikem enda läbimõõdust.
Ma ei usu, et sellist asja küll juhtuks, aga loodan et selle peale on ikka mõeldud. Nord Stream võib tuua Läänemerele suure kahju, kuid loodame, et see suudetakse ära hoida. Nord Stream on hea, kuna Saksamaa elanikud saavad rohkem gaasi. See on halb, kuna see läheb läbi mitme riigi vete. Halb on ka seepärast, kuna arvatakse, et Venemaa suutis mõnelt riigilt saada loa ehituseks ähvarduste teel. Kuid kuna see on juba olemas ning töös, siis loodan, et kõik töötab sujuvalt ja mingeid õnnetusi sellega ei juhtu ning loodan, et gaasijuhe ei kahjusta Läänemerd.
Diameeter: 49, 532 km (ekvatoriaalne). Ruumala: 42 korda suurem Maast. Mass: 17,5 korda suurem Maast. Helesinine, tuline ja külm gaasmaailm. Omab nelja rõngast enda ümber. Pöörlemine: kellaosuti liikumisele vastassuunas. Iga 248 aasta tagant saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluto tuleb päikesele lähemale. Temperatuur on -214 °C ATMOSFÄÄR Koosneb vesinikust ja heeliumist. Vesinikust koosnev gaasiline astmosfäär läheb sujuvalt üle vedelast vesinikust koosnevaks planeedi kehaks. Atmosfääris on metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. (neelab punase valguse). Planeedi pinnal võib näha palju tumedaid ja heledaid jooni. Atmosfääris puhuvad idast läände tuuled ( 2000km/h ), mis on kõige raevukamad tuuled Päikesesüsteemis. Esineb palju suuri torme ja keeriseid. Atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele
number 7, mis on end samuti paksuks söönud. Samuti meenutab T tähte . Kordinaadid: Madridi geograafilised kordinaadid on 40° 23 N, 3° 43 W Hispaania geograafilised kordinaadid on 35°-45° N, 0°-9° W Pealinna kaugus Tallinnast ja kellaaja erinevus: Ajavahe on 1h.Vahemaa Madridist Tallinnasse on 3600 km. Inimeste arv riigis: Hispaanias elab 46 120 000 inimest. See on väikeriik. Rahvaarvu muutus Hispaanias ja selle iseloomustus: Hispaania rahvaarv on aastate jooksul sujuvalt kasvanud. Hispaania rahvaarv kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus.Rahvaarv kasvab aeglaselt. Kui laste juurdekasv väheneb võib riiki ohustada negatiivne iive. Sellest tulevneb ka rahvavananemine. Rahvastiku paiknemise iseloomustus: Rahvastiku keskmine tihedus on 92,6 in/km2. Läänenaabri Portugali keskmine tihedus on 115 in/km 2 , Prantsusmaa keskmine tihedus on 97 in/km2 , Andorra keskmine tihedus on 180,6 in/km 2.
Stratosfäär · Ulatub ligi 50 km kõrguseni. · Moodustab umbes 20% atmosfääri massist. · Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma (osoonikiht neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb). · Vulkaaniline tuhk võib siiani ulatuda Mesosfäär · Ulatub umbes 85km-ni. · Osooni ei ole ja temperatuur langeb kõrguse lasvades kiiresti -90*C · Õhk on üsna hõre. Termosfäär · Ulatub 1000km-ni läheb sujuvalt üle avakosmoseks. · Temperatuur hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise eneriga tõttu temperatuur tõuseb. · Esinevad virmalised. Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maa soojuskiirgus Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus
asub massiivne must auk. Arvatakse, et kõikide galaktikate keskpunktis on nn must auk. SUURUS • Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ja paksus umbes 1000 valgusaastat, sisaldades 200–400 miljardit tähte. • Meie naabergalaktikas, Andromeeda galaktikas, on võrdluseks umbes triljon tähte. • Linnuteel puudub terav galaktika serv – raadius, millest alates enam ei leidu tähti – kuna tähed hajuvad sujuvalt raadiuse suurenedes. • Viimaste andmete järgi on meie kodugalaktikas vähemalt 50 miljardit planeeti. AJALUGU • Kreeka filosoof Demokritos (450–370 eKr) esitas idee, et hele jutt taevas, mida tunti Linnuteena, võib koosneda kaugetest tähtedest. • Aristoteles (384–322 eKr) uskus, et Linnutee on tekkinud suures koguses tähtede süttimisest, mis olid suured ja väga lähestikku, ning süttimine toimus atmosfääri
on uute sõnad. - POLÜFOONIA – mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse tähtsusega. Noodikiri - NEUMAD – erilised märgid, mistähistavad viisi liikumise suunda ja rütmi, kuid mitte helide täpset kõrgust. - Seoses mitm.häälsusega tekkis vajadus täpsema noodikirja järele - 11.saj võttis munk Buido Arezzost kasutusele noodijooned ja asetas sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. - Muusika kulges sujuvalt teksti järgi, ei vajanud taktijooni - Helilaad:4 põhilaadi – dooria, früügia, lüüdia, miksdüüdia Ilmalik Laul - Keskaegsest ilmalikust muusikast tuntakse kõige enam rüütlilaulu - Tekkist 11.saj lõpus Lõuna-Prantsusmaal(seal nimetati Trubaduurideks), Põhja- prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks) - Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures tegeledes luuletamise ja laulmisega. Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus. Pillid
Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole
kergemate autode käigukastis pronkspuksidel, raskematel nõellaagritel. Selleks, et veetaval võllil paiknevat ja vabalt pöörlevat hammasratast töösse lülitada, on olemas sünkronisaatorid. Sünkronisaatori sisselülitamisel ühendatakse seni vabalt pöörelnud hammasratas veetava võlliga. SIDUR Sidurit loetakse jõuülekande esimeseks osaks ja tema ülesandeks on lahutada mootor käigukastist käikude lülitamise ajaks ning nad uuesti sujuvalt ühendada, hoides ära koormuse järsu rakendamise, aga samuti võimaldada auto sujuvat paigaltvõttu ning peatamist ilma mootorit seiskamata. Auto järsul pidurdamisel ilma sidurit lahutamata hakkab sidur libisema, kaitstes ülejäänud jõuülekannet inertsmomendist tingitud ülekoormuse eest. Ühendatuna peab sidur tagama mootori kindla ühendamise jõuülekandega. Enamuses autodel on kasutusel kuivad
Canterbury katedraal ja Salisbury katedraal 18. Kus on ilusaid näiteid Inglise gooti profaanarhitektuurist? Cambride´i ja Oxfordi kolledzite hooned 19. Millised kirikud olid eeskujuks Saksamaal? Prantsuse kirikud. Strasbourgi toomkiriku läänefassaad meenutab Pariisi Notre-Dame´i. Prantsuse gootikat meenutavad Freiburgi ja Regensburgi toomkirikud. 20. Mis toimus samal ajal Itaalias? Gooti stiil ei kinnita Itaalias kanda. Nad lähevad sujuvalt romaanist renessanssi. 21. Nimeta gootikirikuid Itaalias. Milano katedraal-klassikaline gooti stiil, Siena toomkirik, Orvieto toomkirik. 22. Kes oli suurim kunstitellija gootiajastul? Kirik 23. Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Chartres´i katedraali läänefassaad, Reimsi ja Amiens´i katedraali skulptuurid 24. Mis on vitraaz, kuidas neid valmistati? Klaasimaal
osadel osatäitjatel tuli mingil hetkel joobes inimese liikumist jäljendada. Väga suure tähelepanu võitsid detailideni kaunistatud dekoratsioonid. Need andsid toimuvast suurepärase ülevaate ning nende abil sai vaatemängule lihtsamini kaasa elada ja loosse sujuvamalt süveneda. Samuti oli lavakujunduses pauku ja suitsu, mis tegi teatrietenduse vaatajatele reaalsemaks ja paremini tajutavamaks. Ruume ja tegevuskohti oli etendusel mitmeid ja nende vaheldumine oli sujuvalt ülesehitatud. Laval kujutati Ivanovi kodu (osa kodust kujundati rahva seas rõdul), õuehoovi, kirikut, metsa (kujutati lavaümbrusena) ja Lebedevite kodu. Menutükis mängiti muusika ja valgusega professionaalselt ja tähtsamatel kohtadel kanti valgus hetkes olevale tegelasele. Valgus mängis etenduses olulist rolli ja see andis vaatajaile mõista karakteri üksildusest ja üksildustundest. Sellega mängimine mõjutas publikut ka nii, et sai tunda emotsioone, mis
4 koormust. Võtet sooritataks peopesa ja sõrmede peopesapoolse pinnaga, libistades käsi kergelt ja rütmiliselt mööda nahka. Silumine viiakse läbi ilma olulise surve ja pigistamiseta. Soovituslik tempo sõltub liigutuste ulatusest, kuid ei tohiks olla kiirem, kui kaks kordust sekundis. Siluda võib nii ühe käega, kui vaheldumisi mõlemaga, sellisel juhul järgneb teine käsi sujuvalt esimesele. Võib siluda siksakiliselt spiraalselt või hoides sõrmi rehataoliselt harali. Suunavate võtete puhul on oluline arvestada lümfivoolu suunda, seejuures lümfisõlmi puutumata. Tavaliselt kulub silumisele 5-10 % seansi üldajast. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004) 4.2. Hõõrumine See tehnika on olemuselt tunduvalt energilisem, mille käigus avaldatakse masseeritavatele kehapiirkondadele oluliselt suuremat survet. Hõõruda võib sõrmede, peopesadega, randmete või rusikatega
Kreutzwaldi tänava poolset pikka fassaadi liigendavad ümaralt eenduvad akendeta trepikojad, seevastu tagakülje trepikodade suurtest akendest avanevad vaate Emajõe ürgorule. Jõeoru pool on jõuliseks aktsendiks kaarjalt eenduv suurima auditooriumi maht. Sissepääs on hoopis paigutatud tagasihoidlikuna külje peale. 5 Linnamaju Pormeister ei teinud. Temale allus maastik. Maastik sai sujuvalt tema vormieksperimentide osaks, looduslikud või tehislikud veekogud hoonete kõrval laiendasid ansambli ruumilist dimensiooni ning vastupidi: moodsad, julged ja jõulised ehitusmahud liigendusid ja sulandusid ümbritsevasse. Pormeistri loomingus on ilmsed Soome ja Taani orgaanilise ehituskunsti mõjud. Ka Pormeister rakendas oma ehitistes just oma aiandusarhitekti kogemust, liites maastikku ja nõukogude Eesti eriti tagasihoidlikku ehitustehnoloogiat, alustades
mehaanilisest osast Sidur · Siduri abil on võimalik mootor ühendada ja lahutada jõuülekandest sujuval viisil. · Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. · Siduri osad on: Siduri korv, siduri ketas Siduriketas · Veetav ketas (3) on terasest. · Temale on needitud kaks hõõrdkatet (1). · Katted (1) on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) (2) külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. · Võnkesummuti osadeks on vedrud (8), mis asuvad veetava ketta rummu (6) väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi (5). · Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. · Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. · Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv · Sidurikorv: · 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri
juba üle aasta Mihhailo Mihhailõtsiga. Neil oli sündinud ka laps. Darja Mihhailovna sõitis Moskvasse. Aleksandra Pavlovna vend tuli teatega, et abillub Nataljaga. Möödusid veel mõned aastad, kui ilmus välja Rudin. Ta tuli Mihhailo Mihhailõtsi juurde. Nad rääkisid pikalt ja meenutasid vanu ülikooliaegu, jõid koos veini ja said uuesti sõpradeks. Lõpuks Leznjov ütles Rudinile, et kui too vajab varju, siis on alati oodatud tema juurde. Nende evstlus sujus sujuvalt ja hästi, kuniks Rudin pidi taas lahkuma..... Ja nii ta rändas kogu aeg.
aitavad ära hoida väsimust ja traumasid. All on toodud mõned juhtnöörid mida võid oma töökoha juures kasutada mis võimaldavad sul ohutumalt töödata, hoida väsimust kontrolli all ja suurendada töötulemust. Üldised juhtnöörid Uuri järgi tõstetava objekti kaal enne kui seda tõstma hakkad juhul kui tõstetav objekt on liiga raske või on sellest halb kinni haarata, kutsu appi kaastööline või kasuta vastavat atribuutikat. Tõsta sujuvalt, nõksatustega tõstes võib saada vigastusi Hoia tõstetavat objekti kehale ligidal vöö kõrgusel, et vähendada seljavenitusi Väldi tõstmisel venitusi Soovitav on paar korda taha painutada pärast pikka istumist või tõstmist. Tööriistade töö- ja disaini modifikatsioonid Hoolda tööriistu regulaarselt ning paranda või vaheta need kui see on vajalik. Kontrolli et tööriistad oleksid hästi kinnivõetavad ja ei libiseks käest ära
5 TIIBETI RIITUST: HARJUTUS NR 1 Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enam-vähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni. Kui oled harjutuse lõpetanud, aseta käed puusa ja hinga nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Väljahingamisel hoia suu ja keel torus nii puhastad paremini kopse. Tee seda 35 korda ja jätka järgmise harjutusega siis, kui hingamine on muutunud ühtlaseks. HARJUTUS NR 2 Heida selili ja aseta käed sirgelt keha kõrvale küljele, pihud allapoole. ...
massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Ultravolett kiirgus põhjustab inimestel päevituse. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus. atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb . Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfäris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Albeedo- ehk tagasipeegeldunud kiirgus.
- u 20% õhumassist - temperatuur hakkab osoonikihi mõjul kõrguse suurenedes tõusma - selles kihis on OSOONIKIHT - O3 mis neelab soojust ning kaitseb UV-kiirguse eest - õhurõhk on väga väike (100mb 1 mb ) 3. MESOSFÄÄR. - 55-80 km kõrgusel - temperatuur langeb, sest pole osooni - rõhk on põhimõtteliselt olematu (0.0...) - helkivad ööpilved 4. TERMOSFÄÄR: - 80-85 km ... 1000 km - temperatuur tõuseb, sest õhumolekule pmslt pole - läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks - VIRMALISED Päikese tuul 1 * päikesekiirgus elektromagnetlaineline lainetus. * ultraviolettkiirgus põhjustab päevitust, vähesel määral kasulik, muidu põhjustab nahavähki * infrapunakiirgus kannab edasi soojust. inimsilm ei näe * albeedo aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusega
saarte, madalike, muulide ümbrus). Angerjaid on mitut liiki: harilik niitangerjas, meriangerjas, euroopa angerjas, elektriangerjas, liivaangerjas, atlandi meriangerjas, ahvangerjas, india angerjas ja ameerika angerjas. Angerjaliste seltsis on enam kui 400 kalaliiki. Teaduslikus mõttes kuulub angerjas luukalade klassi pärisluuste alamklassi angerjaliste seltsi angerlaste sugukonna perekonda angerjas. Angerjal puuduvad kõhuuimed. Selja-, päraku- ja sabauimed on sujuvalt kokku kasvanud ning rinnauimed väikesed. Tema liikumisstiil erineb suuresti ülejäänud kalade omast siugjas liikumine süvendab veelgi visuaalset sarnasust maoga, mistõttu paljud inimesed teda lausa pelgavad. Karin Valt 8.c klass 13.02.2008
4. põhimõte: Keskendumine Keskendumine on vajalik liigutuste kvaliteedi tagamiseks. Suurem keskendumistase võimaldab teil liigutust ette kujutada ja seda oma keha võimetele vastavalt sooritada. 5. põhimõte: Sujuvus Pilates on täiuslik ja graatsiline koreograafia, mille iga harjutus läheb energiliselt üle järgmiseks. Sujuvad ja nobedad liigutused loovad ühtlase, voolava korduvuse, mida esitatakse kiirustamata. Järgmise liigutuse ennetama ja sujuvalt sooritama õppimine aitab teil parandada oma sportlikku sooritust ja Pilatese treeningut ning aitab säästa energiat, mis näiteks aitab ujujal hõlpsalt läbi vee liuelda. 6. põhimõte: Täpsus Iga liigutus peab olema täpne Pilatese treeningu sujuvuse tõttu. Pilatese puhul on kvaliteet tähtsam kvantiteedist. Väiksem hulk täpseid liigutusi toovad suurima tulemuse. Vajadusest suurem hulk liigutusi toob tihti kaasa väsimuse.
Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. 3 Algus
CVT Variaatorkast Audi CVT variaatorkast: 1. Väändevõnkesummuti 2. Tagurpidisõidu mitmekettaline sidur 3. Aeglustav ülekanne 4. Kettvariaator 5. Juhtplokk 6. Hüdrosõlm 7. Sõidusuuna planetaarülekanne 8. Ederpidisõidu mitmekettaline sidur CVT Variaatorkastidel muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta. Ülekandearv muutub sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisele võimaldab selline ülekanne mootoril tõõtada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotahvo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel variaatoriga. Sõidusuuna vahetamine toimub planetaarülekande abil. Sõitmine ederpidi: Ederpidisõidul ühendab mitmekettaline sidur vedava võlli ja aeglustava ülekande vedava hammasratta, mis omakorda lukustab planetarülek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
