Elektrimahtuvuse ühikuks on C (kulon)/V (volt) = F (farad). 1 F on niisuguse juhi mahtuvus, mille potentsiaali laeng 1 C muudab 1 V võrra. 1 F on suhteliselt suur elektrimahtuvus, mis on võrreldav maakera elektrimahtuvusega ning seetõttu kasutatakse sageli ühikuid F (mikrofarad) = 10-6 F ja pF (pikofarad) = 10-12F. Kondensaatorid jaotatakse püsi- ja muutkondensaatoriteks. Püsikondensaator on kindla mahtuvusega seadis. Muutkondensaatorite mahtuvus on sujuvalt muudetav. Püsikondensaatorid liigitatakse dielektriku tüübi järgi paber-, plast-, keraamika-, vilk-, klaas- ja elektrolüütkondensaatoriteks. Elektrolüütkondensaatorid võivad olla polaarsed ja mittepolaarsed. Polaarse elektrolüütkondensaatori vooluahelasse ühendamisel tuleb ilmtingimata arvestada polaarsust. Vale polaarsusega ühenduse korral kondensaator puruneb. Muutkondensaatorid jagunevad häälestus- ja seadekondensaatoriteks.
valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ning koordineerida liigutusi. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Talamuses on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamd tajutud teabe edastamisel ajukoorde. Talamuse all hüpotalamuses on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on eesaju. Ajukoore all paiknevad siin massiivsed basaaltuumad, mid võimaldavad meil tahtmis mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hipokampus on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalse õppimine on tihedalt seotud mandelkeha talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on siiski kääruline uuem ajukoor, mis laseb meil (enamasti) mõistuspäraselt käituda. 31. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid? See on teadus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Meie praeguse arusaamise
Lisaks näitab displei ära ka takistuse orienteeruva asukoha. Displeiga parkimisandur on mugav kasutada. 3. Sõiduki stabiilsusabi (VSA Vehicle Stability Assist) Sõiduki stabiilsusabi (VSA) on välja töötatud selleks, et mitmete andurite abil avastada nii ala- kui ülejuhitavus. Sõltuvalt olukorra tõsidusest võib süsteem olukorra normaliseerimiseks ja sõidujoonele tagasipöördumiseks suurendada mootori võimsust ja/või rakendada pidureid mõnel konkreetsel rattal. Süsteem töötab sujuvalt ja silmatorkamatult, tagades ohutu sõidu. Lisaks stabiilsuse suurendamisele kurvides töötab süsteem ka veojõukontrolli reguleerijana. Koostöös superjuhitava neliveosüsteemiga (SH-AWD) rakendatakse pidureid sellele rattale, mis libedal pinnal kiirendades haarduvuse kaotab. 4.Pidurite blokeerumisevastane seade (ABS Anti-lock Brake System), ELEKTROONILINE PIDURDUSJÕU JAOTUS (EBD Electronic Brake
PEDOSFÄÄR 4.1. Murenemine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on pidevas protsess, mis toimub kõikjal, nii kõrgmäestikes kui ka tasastel aladel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, ses sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine ehk rebestumine ja keemiline murenemine ehk porsumine. Mõnikord eriti mullateaduses, eristatakse ka bioloogilist murenemist. Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine ehk rebenemine toimub kivimiosakeste- mineraalide- temperatuur...
pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Päikesekiirguse spektraalne koostis Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. Päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast pikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus, mida inimese silma ei mäe, kuid mida keha tunneb soojuskiirgusena. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus.
põhjareljeefi mõjul: kui rand on madal, siis lainepõhja liikumine aeglustub hõõrdumisel vastu merepõhja. Lainehari liigub kiiremini kui lainepõhi, jõuab lainepõhjast ette ning murdub - tekib murdlaine; kui rand on järsk ja mere sügavus ranna lähistel on suurem kui pool lainepikkust, siis rannale lähenev laine praktliselt ei muutu: randa jõudes põrkuvad lained sealt tagasi ja liituvad vastutulevate lainetega; kui merepõhi läheb sujuvalt üle maismaaks, siis ei põrku lained sealt tagasi, vaid paiskuvad maale; kui rannale lähenedes mere sügavus väheneb aeglaselt ning randa ja veepiiri lahutab järsk rannaäär, siis lainehari puruneb vastu rannaäärt ja tekib säbarlainetus, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. Säbarlainete allalangemisel löövad veemassid vastu põhja, tekitades seal küllalt suuri purustusi. See on ohtlik sadamarajatistele. Siselained
ainet jahutab konvektsioonist põhjustatud ringlus. See võimaldab vedeliklaseri impulsienergiat tunduvalt suurendada. [2] Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga (näiteks difraktsioonivõrega). [3] 4.5 Pooljuhtlaserid Dioodlaserid ehk injektsioonlaserid on pooljuhtalaldid, millest tugeva pärivoolu (umbes 103 A/cm2) läbiminekul hakkab kiirgama alaldav siirdekiht. Aukude ja elektronide rekombinatsioon tekitab optilise võimenduse. Peegeldumine kristalli otstelt tekitab kristallist optilise resonaatori (samas võib resonaator olla kristallist väljaspool). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri
vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käituvad erinevates olukordades ja kuidas interpreteeritakse võõra kultuuri liikmete käitumist sarnastes situatsioonides (Keesing 1974, 89). Need reeglid omandatakse märkamatult ja sujuvalt koos suhtlemise õppimisega, eraldatakse alateadlikult aktsepteeritav ja domineeriv käitumismood tabuks peetavast. (Salo-Lee, Malmberg, Halinoja 1996) Inimesel on aga kalduvus pidada enda kultuurikeskkonna käitumismaneere õigeimaks ja parimaks. Muid käitumismalle üldjuhul võõrastatkse ning peetakse valeks ning ebameeldivaks. Ometi ei ole inimesed ka ühe kultuuri piires päris ühesuguse ruumikäitumise või ruumivajadustega. Et inimese või teise
Planeedi pind Väga vähe on teada hiidplaneetide siseelu kohta. Tänu “Voyageritele” on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Saturni fantastiliselt väike keskmine tihedus lubab arvata, et planeedi pind, kui ta üldse olemas on, asub kaugel allpool pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja, mis on väga tugev, ehkki umbes 10 korda nõrgem, kui Jupiteril. Saturn teeb ringi ümber päikese umbes 29,46 aastaga, ringi ümber ekvaatori aga 10 tunni ja 14 minutiga. Saturni läbimõõt ekvaatoril on 120 670 km. Saturni suuruse suhe on 1:10, mis on planeetidest kõige lapikum
ole niivõrd vahet, mis on paneeli efektiivsus, olulisem on 1W maksumus. Päikesepaneeli elektrilisi parameetreid iseloomustatakse läbi volt-amper karakteristiku ehk I-V kõvera. Päikesepaneeli tehnilistes andmetes on näha mitme parameetri puhul lisatähist mpp (maximum power point). MPP on maksimaalne punkt I-V (voolu-pinge) kõveras, kus kõvera ühes otsas on lühis (Isc) ja teises otsas avatud ahel (Uoc). Praktikas näeks see välja nii, et kui me päikesepaneeli avatud ahelale hakkame sujuvalt rakendama koormust ja samal ajal mõõdame pinget ja voolu, siis mpp on see punkt, kus I x V on maksimaalne P. Näiteks 36 päikesepatarei elemendiga mono- või polükristall päikesepaneelidel on mpp vahemikus 15 – 18V. Mida madalam on paneeli temperatuur seda kõrgem on pinge U ja mida suurem on päikesekiirgus seda suurem on vool I. Päikesepaneeli mpp punkti oskab määrata MPPT kontroller (Maximum power point tracker).4 4
Teise käega haarata ristlinast kaugemast servast kinni patsiendi puusaliigese juurest, asetada abistaja kaugemale viidud käe poolne jalg ette, võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Pilt 1 4. Nihutamine voodi serva poole - mõlematel abistajatel tõsta kaugemat keha poolt (pilt 2), seejärel kanda raskus tagumisele jalale ja samal ajal sirutada patsiendi kaugemat külge tõstnud käsi ehk teostada raskuse ülekanne eest taha ja lasta sujuvalt patsiendi kaugem kehapool voodile. Lõppasendis on küünarvars voodil ehk tõmbamise lõppasendis (pilt 3). Sooritada pöördvõtte üheaegselt ülakehale ja keskosale! Õige töösuund on risti patsiendiga! Kui patsient on raske, siis pöördvõtet ristlinaga sooritada mitu korda! Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 2 Pilt 3 7.6
Detsembris 1995 jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks muutumist saatis planeedi atmosfääri uurimissondi. STRUKTUUR Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Tähed tekivad hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid
Seejärel väga meeldiv paraja pikkusega sissejuhatus suurkujust Heino Lipust ja lühike ülevaade tema suurtematest tegudest ja saavutustest. Järgnevalt räägib autor H. Lipu lapsepõlvest ja tema spordi juurde tulememiselt äärmiselt hilja. Tema sportlike saavutuste algaastatest poisina kui tulemused olid veel nõrgad. H. Lipu tulekust TÜ kehakultuuriosakonda õppima ja sidumisest uue treeneri Fred Kuduga, kes temast hiljem ühe parima kergejõustiklase meisterdas. Autor liigub raamatust sujuvalt edasi aastate kaupa ning sel ajal toimuvate võistluste näitel. Toob väga hästi välja iga aasta NSVL meistrivõistluste tulemused ja maailma hooaja edetabelid. Räägib kenasti tema ebaõnnest kuidas ta ei saa osaleda ühelgi tiitlivõistlustel, kuna ta on lihtsalt üks poliitvang ning arutab mis ja kes võib olla selle kõige taga. Raamatu lõppu toob autor jutud, sündmused juba iseseisvunud Eesti ajast, kus Heino Lippu kui spordilegendi mäletavad mitmes hilisemad sportlased
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded Hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes- · sirghammastega · noolhammastega · kaldhammastega · kõverjooneliste hammastega Hamba kuju järgi- · evolventprofiiliga
FRK. Taastus Välimise kihi taastus periood on 24 päeva. See protsess kaasneb ebameeldiva tunnetega, nagu valguskartus, võõrkeha tunne, pisaratevool, teravvalu. Ebameeldiva efekti vähendamiseks ja silmade kaitsmiseks kasutatakse läätsed, kantakse kuni 5 päeva. Ja lõplikult nägemine taastab 34 nädala pärast. Hea nägemisteravus saabub järkjärgult mõne nädala jooksul, nägemiskvaliteedi maksimum sujuvalt 23 kuu jooksul. FRK. Vastunäidustused Noorem kui 18 aastat vana. Rasedus ja rinnaga toitmine kogu perioodi jooksul. Autoimmuunhaigused (kollageenhaigus, artriit) Primaarne ja sekundaarne immuunpuudulikkus Süsteemsed haigused, mis mõjutavad paranemise protsessi Diabeet Silma häigused (Glaukoma, Keratokoonus) FRK. Tüsistused Silmade kuivus Korduv erosioonid une ajal Pikk paranemise periood Valud Vähendatud nägemisteravus hämaras
Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. o MESOSFÄÄR (50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. o TERMOSFÄÄR sinna on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Seal läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTRAALNE KOOSTIS o Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. o Spekter jaotatakse peamiseks kolmeks lainealaks. o Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab
19. Koduteel kohtasin Argot, läksin tema juurde õppima. Ta ütles mulle, et Sven hoolib minust ja et ta oli Jürgenit ähvardanud. 20. Tegime etendust Lumivalgeke ja mul jäi füüsika õppimata, ma sain kahe. 21. Mu isa tuli mulle külla ja jättis meile 500 krooni. 22. Argo tegi plekkpurkidest pöialpoistele laternaid. 23. Tõin Jannu ka etendust vaatama ja kõik läks sujuvalt. 24. Triinu solvati tema rindade pärast, aga ta sai sellest üle ja tuletas meelde, kui ühel korral solvati peol Siirit. 25. Argot kägistati väidetavalt Riksi 100 krooni varguse pärast, mis hiljem Riksi laua alt leiti. Sven päästis Argo ja lõi Jürgenit. 26. Mammi sünnipäev. Me sõime kooki ja Mammi lubas reisile minna, kui ta pensionile läheb. 27. Mu ema hakkas jälle igal nädalavahetusel ära olema
standardiseeritud teimidega (põhimõtteliselt on katseliselt võimalik määrata igasuguste detailide ja konstruktsioonide tugevust igasuguste koormuste mõjudes) ning vastavad andmed materjalide kohta on avaldatud käsiraamatutes ja/või tootekataloogides. Standardset katsekeha tavaliselt tõmmatakse (või surutakse = surveteim) katsemasina abil (Joon. 1.9): · katsekeha pikkust suurendatakse sujuvalt algpikkusest kuni purunemiseni; · koormuse väärtused mõõdetakse ja registreeritakse; · samal ajal mõõdetakse ja registreeritakseka katsekeha pikenemine. Priit Põdra, 2004 8 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID
hinnangu saamiseks piisab pinnalt lähtuva gammakiirguse mõõtmisest. [] Toiduainete, vee ja keskkonna (taimed) saastumise mõõtmine Mõõdetakse indikaatorisotoopide aktiivsuskontsentratsioone. Praktiliselt alati seotud proovide võtmisega ja laboratoorse analüüsiga. Andmeid kasutavad kaitsemeetmete üle otsustajad. MOBIILMÕÕTMISED Mõõtmised autodelt Autod on varustatud keerulise aparatuuriga ning GPS-ga. Antud mõõtmise eelisteks on võimalus sujuvalt liikumiskiirust muuta, pikemalt mõõta ühes punktis ja sujuvalt lähenenud võimalikule saastunud alale. Mõõta on võimalik gamma-, neutron- ja beetakiirgust. Seda laadi mõõtmised on palju odavamad ja paindlikumad õhust mõõtmisega võrreldes. [] Mõõteseadmed lennumasinatel Võimaldab teostada gammakiirguse kaugmõõtmisi NaI või HPGe detektorite abiga. Saab teostada mõõtmisi eelvalitud trajektooridel (ootamatute takistuse ettesattumise risk on
Seega, kui mõõta diferentsiaalmanomeetriga rõhkude vahet enne toru ahenemist ja ahenemise kohas (või sellele lähedal), saab sellest teada kiiruse muutust ristlõike muutumisel ning fluidumi kiiruse ja kulu. Diafragma kujutab endast toru ristlõike sisse paigaldatavat õhukest ketast, mille keskel on toru teljel asetsev ümmargune ava. Joonis 3.6 Diafragma Venturi toru korral toru ristlõike sujuvalt aheheb ning peale ahenemist laieneb sujuvalt kuni toru esialgsete mõõtmeteni. Joonis 3.7 Venturi toru Kiiruse arvutus toimub nendel seadmetel järgmiselt. Juhul, kui tegemist on horisontaalse toruga, s.t. kõrguste vahe enne ja peale ahenemist puudub, Bernoulli võrrand taandub järgmisele kujule: 12 p1 22 p 2 + = + (3.47). 2g g 2g g
heade liha-omadustega. Sead on peekonitüüpi, proportsionaalse kehaehitusega, head söödakasutajad ja hästi kohanenud meie söötmis-pidamistingimustega. Temperamendilt on sead rahulikud ja emised hoiavad hästi põrsaid. Värvus on valge, pea kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, ettepoole püstised. Silmade vahe on lai, vaade elav. Kael on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt. Turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged. Rümbad on pikad, singid on hästi arenenud. Jalad on tugeva luustikuga, korrapärase asetusega. Udar ja nisad on hästi arenenud. Emised on viljakad, hea piimakusega, hästi arenenud emainstinktiga. Eesti maatõugu siga on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati ristamise teel põhiliselt taani, rootsi, belgia ning saksa maaseaga. Sead on
27 2.22 Spiraalkompressor Spiraalkompressori tööelemendid on kaks lindikujulist spriaali. Üks neist on servapidi kinnitatud staatori otsseina külge, teist aga ringitab (küürimis- või poleerimisliigutuse sarnaselt) esimese keerdude vahel (pöörelda ta seal ei saa) võllile ekstsentriliselt kinnitatud ketasrootor. Spiraalsete lintide ehk ribide vahel tekib keskme poole liikuv ja mahult järjest vähenev töökamber, milles külmutusainet surutakse sujuvalt kokku. Spiraali liikudes töökambri maht esialgu suureneb ja seal tekib hõrendus, mistõttu külmutusaine tungib spiraalide avatud välisotste vahelt sisse. Seejärel suleb liikuv spiraal külmutusaine tagasipääsu ja hakkab seda nihutama spiraalide ühise keskosa suunas, samal ajal pidevalt ahenevas töökambris kokku surudes. Tõusnud rõhk avab keskosas oleva väljalaskeklapi (seda võib ka mitte olla) ning külmutusaine surutakse kondensaatorisse
varavalmivad, heade liha-omadustega. Sead on peekonitüüpi, proportsionaalse kehaehitusega, head söödakasutajad ja hästi kohanenud meie söötmis- pidamistingimustega. Temperamendilt on sead rahulikud ja emised hoiavad hästi põrsaid. Värvus on valge, pea kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, mõõdukalt nõgusa profiiliga, otsmik lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, ettepoole püstised. Silmade vahe on lai, vaade elav. Kael on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt. Turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged. Rümbad on pikad, singid on hästi arenenud. Jalad on tugeva luustikuga, korrapärase asetusega. Udar ja nisad on hästi arenenud. Emised on viljakad, hea piimakusega, hästi arenenud emainstinktiga. Eesti maatõugu siga on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati ristamise teel põhiliselt taani, rootsi, belgia ning saksa maaseaga. Sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllalt
2.22 Spiraalkompressor Spiraalkompressori tööelemendid on kaks lindikujulist spriaali. Üks neist on servapidi kinnitatud staatori otsseina külge, teist aga ringitab (küürimis- või poleerimisliigutuse sarnaselt) esimese keerdude vahel (pöörelda ta seal ei saa) võllile ekstsentriliselt kinnitatud ketasrootor. Spiraalsete lintide ehk ribide vahel tekib keskme poole liikuv ja mahult järjest vähenev töökamber, milles külmutusainet surutakse sujuvalt kokku. Spiraali liikudes töökambri maht esialgu suureneb ja seal tekib hõrendus, mistõttu külmutusaine tungib spiraalide avatud välisotste vahelt sisse. Seejärel suleb liikuv spiraal külmutusaine tagasipääsu ja hakkab seda nihutama spiraalide ühise keskosa suunas, samal ajal pidevalt ahenevas töökambris kokku surudes. Tõusnud rõhk avab keskosas oleva väljalaskeklapi (seda võib ka mitte olla) ning külmutusaine surutakse kondensaatorisse
1. 20. sajandi periodiseering (lk 4-6) a) 1901-1913. Neid aastaid peavad paljud ajaloolase 19.sajandi jätkuks. Ajavahemikku 1872-1913 võib tõesti vaadelda ühtse perioodina, mida iseloomustab suurte, ülemaailmse tähtsusega vapustuste puudumine. Elu kulgeb võrdlemisi sujuvalt, evolutsiooniliselt ning muutuse paremuse poole inimkonna arengus on selgelt jälgitavad. Moodsaks sai sõna ,, progress" ning seda eitada söendasid vaid kõige lootusetumad konservatiivid, aga ka mõned veidrikud, kel oli prohvetlik ajalootunnetus. Enamik siiski uskus progressi katkematusesse ning selle tulemuste pöördumatusesse. Aastad 1900-1913 olid optimismi võidutsemise aeg. Samas aga kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud, mis olid võimelised
Antud momendil peab sprinter tunnetama oma vastaseid, kuid mitte mõtlema, neile miski kõrvaline ei tohi ta tähelepanu mitte viivukski kõrvale juhtida. Kuna pingutus ise on äärmiselt lühiajaline, siis omandab suure tähtsuse kontsentratsioonivõime, häälestus stardiks üldse. See algab juba soojendusega ning saavutab oma kulminatsiooni just antud hetkeks. Käte asend stardi joonel Käskluse "valmis!" peale viib jooksja puusavöö sujuvalt ja rahulikult üles ette, tavaliselt pisut kõrgemale õlavööst ning õlad ise viiakse stardijoonest mõne sentiaeetri võrra ettepoole.Tagumisel pakul asuva jala põlv tõuseb maast lahti. Esipakule toetuva jala reie- ja sääre vaheline nurk suureneb ligikaudu 9O°-ni. Pea asend ning vaade ei muutu. Kere on sirge või seljast veidi kumer. On oluline, et keharaskus jaotuks enam-vähem võrdselt kätele ja esimesele pakule toetuvale jalale ning tagapakul olev jalg oleks kindlalt vastu pakku
[] Põlevkivi- ja puiduimmutusõlid Põlevkiviõli kasutatakse laevakütuste lisandina, katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. Põlevkiviõli eelis naftamasuudi ees on väike viskoossus, madal hangumistemperatuur ja väävlisisaldus on väike. Põlevkiviõli seguneb naftamasuudiga igas vahekorras hästi ning tänu sellele on naftamasuudiga segades võimalik saavutada erinevatele spetsifikatsioonidele vastavaid kütteid ning samuti saab sujuvalt üle minna ühelt kütuseliigilt teisele. Puiduimmutusõli on puhastatud põlevkiviõli eri fraktsioonidest valmistatud efektiivne antiseptik ning ta tagab puidule pikaajalise kaitse. Seda kasutatakse peamiselt raudteeliiprite ja telefonipostide immutamiseks. Ta imab halvasti vett, ei paista eriti immutatud puidust välja, hangumistemperatuur on madal, tänu millele sobib ka talvises kliimas. [] Bituumen, koks ja pigi
Asub pöörlemistelg moodustajaringjoonest väljaspool, tekib auguga rõngaspind. Kui pöörlemistelg moodustajaringjoont puutub, tekib iseennast puutuv rõngaspind. Juhul kui pöörlemistelg moodustajaringjoont lõikab, kuid ei läbi tsentrit, tekib iseennast lõikav rõngaspind. Kui üleminek ühelt pinnalt teisele on järsk, ilma ümarduseta, tõmmatakse pindade ülemineku koht jämejoonega. Kui aga üleminek on sujuvalt ümardatud, siis võib seda näidata peenjoonega, mis ei tohi ulatuda kontuurjooneni. Kujutiste projekteerimine - Kujutamisel eeldatakse, et ese asub esimeses ruumiveerandis vaatleja ja ekraani vahel. Niisugust kujutamisviisi nimetatakse projekteerimiseks esimese ruuminurga meetodil, mida kasutatakse peamiselt Euroopa riikides. Eset iseloomustavate kujutiste hulk peaks olema minimaalne, kuid samal ajal piisav eseme kuju ja kõikide mõõtmete näitamiseks. Kujutised - Joonisel kasutatavad
Isotoop- sama aine keemilisel elemendil Z (laeng/prootonite arv) sama, N (neutronite arv) on erinev.(aatommassi määrab püsivaim isotoop looduses) Isotoopide märkimine- Tuumajõud- mõjuvad tuumas mõjuraadius on väga väike ainult tõmbejõud ühed tugevaimad jõud ei sõltu laengust Eriseoseenergia- kuidas 1 osake on tuumaga seotud. Kergetel tuumadel väike. Ei muutu sujuvalt. Raual on suurim eriseoseen. (kõige rohkem en. Vaja kulutada selleks et seda tuuma mõjutada). (kõige parajama suurusega tuum- suurem-ääres läheb liiga kaugele, väike- polegi midagi seostada.)Maakoores seda kõige rohkem. Tähe lõppfaasis- supernoova- plahvatusega tekib raud. Kergetel suur seoseen. ise hoiavad üksteist. Rasketel seespool on suurem, väljas liiga kaugel. STABIILSED TUUMAD- 1)eriseoseen.suur 2)energia tasemed täidetud sarnaselt
Kahte kolmandikku riigi territooriumist hõlmab ulatuslik kiltmaa keskmise kõrgusega 1220-1830 meetrit. Kiltmaa omakorda jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: kõrgveldiks ehk kõrglavaks, põõsasveldiks ehk põõsaslavaks ja keskveldiks ehk kesklavaks. Kiltmaa piirneb idas Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet. LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel (Kapi platoo, Ülem-Karroo, kirdeosas nn veldid), mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest
Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab (pilvedes on temperatuur -140 °C). Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole
Planeedi pind Väga vähe on teada hiidplaneetide siseelu kohta. Tänu "Voyageritele" on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Saturni fantastiliselt väike keskmine tihedus lubab arvata, et planeedi pind, kui ta üldse olemas on, asub kaugel allpool pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja, mis on väga tugev, ehkki umbes 10 korda nõrgem, kui Jupiteril. [4] Saturn teeb ringi ümber päikese umbes 29,46 aastaga, ringi ümber ekvaatori aga 10 tunni ja 14 minutiga. Saturni läbimõõt ekvaatoril on 120 670 km. Saturni suuruse suhe on 1:10, mis on planeetidest kõige lapikum
was the father of evolutionism. He was the first person to discuss a large number of evolutionary problems, problems that before Buffon had not been raised by anybody.... he brought them to the attention of the scientific world." - Ernst Mayr). Mingil määral poplariseeris Lamarcki teooriat G. Cuvier kritiseeris suurel määral tema teooriat ja läbi selle oli neil avalik dialoog rohkem tuntust Lamarcki teooriale. *geneetilised liinid on igavesed, liigid muutuvad sujuvalt, ei hargne - REDEL *seesmised põhjused, mille pärast järeltulija on vanemast erinev *omandatud tunnuste pärandumine - SARNASUS 5. Adaptsioon e kohanemine, fitness e kohanemus, koadaptsioon Adaptsioon -on ainult päranduv kohanemine -adaptatsioone tekitab ainult LV! - on seega LV poolt soositud genotüübi sageduse kasv. -võib olla väga üldine (O2, gravitatsioon), morfoloogiline (tiivad) või käitumuslik (migratsioon) -toimub juhuslike mutatsioonide abil
teistallus, 3-8cm kõrge · Vegetatiivse paljunemise vahendid: peeneteralised soreedid, mis katavad teistalluse ülaosa · Kasvukoht: maapind, kõdunenud puit · Väga sage kogu Eestis Väävel-porosambliku esitalluse soomused on värdlemisi väikesed (2-5 mm pikkused); teistalluse moodustavad 3-8 cm kõrgused karikakesed, mille ülaservas võib tihti näha tillukesi punaseid viljakehi. Karikad on kujult võrdlemisi korrapärased, saledad, ülaosas sujuvalt laienevad, iseloomuliku kollakasrohelise võikahvatukollase värviga. Kasvab maapinnal, rabas ja rabametsades või palu- ja nõmmemetsades, harvem kõdunenud kändudel. [5] 4.2.7. Sarv-porosamblik · Tallus kaheosaline: soomustest koosnev esitallus ja pulgataolline teistallus; 2-8 cm kõrge; rohekashall või pruun. · Vegetatiivse paljunemise vahendid: peeneteralised soreerid, mis katavad teistalluse ülaosa
ja odavamalt kätte saada. Praegu peame juba küsima, kuidas seda vähem tarbida, millal saabub varude lõpp ja mis saab edasi. Energia alternatiividest tsiteerin lõiku Epp Petrone raamatust "Roheliseks kasvamine" : "...Kas me võiksime hankida energiat kusagilt mujalt kui fossiilkütustest ? Jah, kui meil oleks 50 aastat aega uute süsteemide väljatöötamiseks, ehitades fossiilkütuseid kasutades välja suured taastuvenergiavõimalused ja minnes uutele kütuseliikidele üle sujuvalt. Aga paraku on meil nüüd aega vaid mõned aastad ning ikka veel ei võeta tulevasi probleeme tõsiselt. Paljud inimesed arvavad, et vesinikkütus päästab meid. Ma arvan, et vesinik on väga eha näide enese avalikust lollitamisest. Näide, kuidas inimesed endale valetavad. Meil ei saa ealeski olema vesinikkütusel põhinevat majandust, sest vesinik ei ole kütuse vorm - see on energia säilitamise vorv. Kogu vesinikkütus on ju valmistatud mingi muu kütuse baasil..."
aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk divergentsi teooria on levinum, teist ehk konvergentsi teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik. Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda murrete ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees eksisteerida erinevate sotsiaalsete gruppide, klasside või subkultuuride kõneldavad alamkeeled ehk sotsiolektid (ka släng, argoo, zargoon). Üksikisiku keelekasutust nimetatakse idiolektiks. . Kokkuvõte
Teise osa otsajust moodustavad koorealused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionid: 1) sabatuum (nucleus caudatus); 2) läätstuum ehk putamen: Need kaks kokku moodustavad juttkeha - korpus striaton (?); 3) kahvatukeha (globus pallidum) Juttkeha ja kahvatukeha moodustavad striopallidaarse süsteemi. Parkinsoni tõbi on tingitud selle süsteemi häiretest (suurema amplituudiga käte ja pea värisemine; algusfaasis väikemad – haigus progresseerub; hammasratta fenomen – liigestest sujuvalt liigutusi teha ei saa – robotlikud liigutused). Põhjustavad ka tavalisi lihaste liigustuste häireid. Basaalganglionid kuuluvad ka kstrapüramidaalsüsteemi – osalevad liigutuste koordinatsiooni süsteemis. Neil tuumadel seaos substancia nigra'ga (mustaine). Suuraju koor Vasak- ja parem poolkera, mis on sümmetrilise ehitusega. Ühendus kahe poolkera vahel pole kogu ulatuses, vaid allpool. Ühendusi ühendavad närvijuhteteed (???) Juhteteed, mis ühendavad ajukoore
Ilmse teadlikkusega lubatakse mõnel määral värssi tehnilisi konarlusi, mis markeerivad siirast 5 ja ilmutuslikku kõnet, ning keelendeid, mis ühendavad Karevat ja arbujate – eelse eesti luulega, näiteks J.Liivi ja E.Ennoga. Ligilähedasi “vanaaegse” luule märke oli samal ajal teistegi luuletajate loomingus, Kareval on see poolus aga väga sujuvalt ühendatud taidurliku keeletööga. Üldisemas mõttes peegeldab see vanema ja uuema traditsiooni ühendus sümbioosi romantilise ja sümbolistliku alge vahel – reeglina jääb valitsevaks viimane. Kareva toetumine põlistele kujutlustele luule püsivast kujust ja tähendusest kutsus kriitikas esile ka üksikuid hoiatusi maneerlikkuse asjus, kuid valdavaks jäi tunnustav suhtumine, erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka
ELULUGU Immanuel Kant- Saksa filosoof sündis 22. aprillil 1724 Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulseppmeistri peres. Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule ke...
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: te...
100 voort ning nende vahel asuvad jääkündenõod. Enamik voorestikust asub 45 – 85 m kõrgusvahemikus. Kõige madalam – 34 m Amme jõe orus Vasulas (Arold 2008). Ristläbilõikes võivad voored olla nii sümmeetrilised kui ka ebasümmeetrilised. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks. Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori. Tugevasti ahenevate otstega on läätsvoored. Kõige iseloomulikumad on aga leivapätsi meenutavad, sujuvalt otstes madalduvad ja ümarduvad voored (Rõuk 1974). 3.4 Veestik Vooremaal on palju soostunud ala. Soid 20 %, piklikud, voortevahelistes nõgudes Suurim loodes Võduvere-Vilina soo (Arold 2008). Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Jääaja järgsel ajal olid voortevahelised nõgudes järved, millest paljud on jõudnud madalsoo arengujärku. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool
nagu John Holland), kelle karjääriarengu teooria keskendub inimese erinevatele elurollidele (õpilane, töötaja, pereinimene, vaba aja veetja, kodanik), isiksuse arengule ja sellega seotud karjääriküpsusele ning inimese vanusega seostatavatele karjääritsüklitele. Tema kirjeldatud life-spankoosnes järgmistest tsüklitest: • Kasv (4-13) • Uurimine (14-24) • Väljakujunemine (25-44) • Säilitamine (45-65) • Eraldumine (üle 65) Inimese ülesandeks on liikuda sujuvalt ühelt astmelt teisele, lahendades ettetulevad arenguprobleemid. Ta võttis vaatluse alla kogu inimese elu alates sünnist kuni pensionipõlveni. Tema teooria kriitikud on pidanud seda lineaarseks ja hierarhiliseks, kõrvalekaldeid või spiraalset liikumist välistavaks ning konteksti vähe arvesse võtvaks. Samas on väärtuslik ja otseselt arenguparadigmaga seostatav Superi tõdemus, et inimese kutse-eelistused, kompetentsid ja mina- kontseptsioon muutuvad aja jooksul.
Parool ilmus mummudena aga sisestusvälja lõpus oli ikoon, millel hiirenuppu all hoides ilmus parool tekstisümbolite kujul nähtavale. Pärast nende väljade täitmist hakkas arvuti seadistusi kinnitama ja mälupulk tuli eemaldada, muidu oleks hakatud operatsioonisüsteemi uuesti installeerima. Kasutajaliides. Pärast mitmeid restarte ja mitmesuguseid tervitusi ja hoiatusi, et läheb veel aega, ilmus jälle valikuvõimalus uue ja vana süsteemi vahel. Vahepeal vaheldusid sujuvalt kõik kakskümmend viis värvitooni. Küllalt lühikeseks ajaks vilksatasid ka erinevad piltidest koosnevad õpetused, kuidas uues operatsioonisüsteemis hakkama saada. Ja siis ilmuski reklaampiltidelt tuntud lapitekk ekraanile. Kohe oli näha, et resolutsiooniga pole asjad korras aga seadetest midagi paremat valida ei olnud. Tuli hakata mõtlema videokaardi draiverite allalaadimisele. Kuna ma ei ole aastaid Internet Explorerit kasutanud, püüdsin kõigepealt alla laadida ja installeerida
Veepinnal asuv purskeotsik annab selgepiirilise joa, veepiirist allpool asuv annab kobrutava, lainetava efekti. Reljeef kujunduselemendina Reljeef on üks peamisi ruumi loovaid elemente. Reljeefi vaheldusrikkusest sõltub kujundusvahendite valik. Reljeefi modelleerimisega kunstilistel eesmärkidel tegeleb geoplastika, seda võib käsitleda ka kui ühte landart'i(maakunsti) osa. Kõrguste vahe lahendamisel ei ole sageli võimalik erinevaid alasid omavahel sujuvalt liita, seetõttu tekivad astangud. Tuntuim nõlvakattematerjal on muru, siiski ei tohi sel juhul kalle olla üle 20 kraadi. Nõlva asendab tugisein, ning võimaldab tekitada suuremaid horisontaalseid pindu. Tugimüüre kasutatakse maapinna terrasseerimisel, maapinna täitmisel ja mitmesuguste süvendite ja puistangute kindlustamiseks. Nende ehitamiseks võib kasutada väga erinevaid materjale: looduslikku ning tehiskivi, puitu, plastikut, metalli. Materjali valikul
turvalisel viisil. See on ainulaadne tee suhtlemiseks ja mõistmise saavutamiseks. Teraapias aset leidev loomise protsess viib meid lähedale oma kujutlusi loovale osale ning süvendab intuitsiooni.(www.kunstiteraapiad.ee) Lühidalt öeldes ongi kunstiteraapia kunsti kasutamine teraapilistel eesmärkidel. Kunstiteraapiates, erinevalt kunstiharrastusest, on alati kolm osapoolt: klient, terapeut ja kunstivorm. Kunstiliikidega tegeletakse eraldi, üksteise järel, samaaegselt või sujuvalt ühelt teisele kunstivormile üle minnes - seda kõike lähtudes kliendi eelistustest.(www.kunstiteraapiad.ee) Kunstiteraapia ei sea vanusepiirangut ega pea vajalikuks kunsti tegemise tehnilisi oskusi või varasemaid kogemusi. Oluline pole mitte tulemus, vaid loomise protsess ise, mille käigus toimub pingete vabanemine, hinge ja keha arengu stimuleerimine ning emotsioonide väljendamine.(www.kunstiteraapiad.ee) Kunstiteraapia nagu ka teised loovteraapiad kujutavad endast uut paradigmat
ligikaugu 1.2 kbit/s, heli jääb inimesele arusaadavaks. Psühhoakustiline mudel – Muusikast võetakse spekter ja visatakse see osa välja, mida inimene nagunii ei kuule. 9 Maskeerimisefekt – Tugev noot maskeerib nõrga noodi ära. Seega võib tugeva noodi kõrvalt nõrga noodi välja visata. Diferentsiaalne kodeerimine (erinevuste kodeerimine) – Signaalid muutuvad ajas üsna sujuvalt. Ehk siis pannakse kirja ainult erinevused. (x1 ja x2 vaheline erinevus on väiksem kui x1 või x2 ise). Sigma-delta modulatsioon on meetod analoogsignaali moduleerimiseks digitaalsignaaliks. Samuti ka kõrgresulutsiooniliste digitaalsignaalide muundamiseks madalresulutsioonilisteks digitaalsignaalideks (osana analoogsignaali digitaalsignaaliks moduleerimisest). In a conventional ADC, an analog signal is integrated, or sampled, with a sampling
Vaikse ookeani rannikutel. Mis siis aga tegelikult toimub? Lisaks definitsioonile on olemas ka lihtne ja loogiline seletus selle nähtuse tekkimisest. Teatavasti on maa ehitus kihiline. Kõige peal on mõnekümne kilomeetri paksune kivist koor ehk litosfäär, mis nõ. ujub alumise vedelama kihi pinnal. Kuna aga litosfäär ei ole tervik, vaid koosneb plokkidest ehk laamadest ja et need need ka omakorda ujuvad, siis liiguvad nad üksteise suhtes. Sageli aga mitte eriti sujuvalt, vaid järsu nõksakuga. Kui seal kogunenud pinge on jõudnud vajaliku piirini esineb nähtus mida tuntakse maavärina nime all. Tsunami ise kaasneb enamasti vähemalt 6,5 magnituudise maavärinaga, mis toimub ookeani põhjas ja kui laamade vertikaalne liikumine on sealjuures küllaldaselt suure amplituudiga (mõned meetrid), siis on tulemus käes. Sellise laine põhimõttelist tekitamist võib igaüks ise proovida. Tõmmake jupp nööri põrandale sirgeks, võtke ühest otsast kinni ja
Kahte kolmandikku riigi territooriumist hõlmab ulatuslik kiltmaa keskmise kõrgusega 1220- 1830 meetrit. Kiltmaa omakorda jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: kõrgveldiks ehk kõrglavaks, põõsasveldiks ehk põõsaslavaks ja keskveldiks ehk kesklavaks. Kiltmaa piirneb idas Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet. LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel (Kapi platoo, Ülem-Karroo, kirdeosas nn veldid), mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m)
Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline . Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Jupiteri 1000km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) , vähe leidub metaa-ni, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht,milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda ( kivimitest ) tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C .Jupiter kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab. Pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteril on väga külm. Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge.
See luuletus tundub mulle justkui mingisuguse muusikateosena ,kus algav päikesepunetus kulmineerub kõige ilusaima vaatepildiga,lõppedes aga saab ainult nukraks kumaks,millele järgneb sügav pimedus.Selles luuletuses paistab Under silma oma kirjeldamisoskusega,sest ta suudab nii hästi panna kirja kõiki erinevaid detaile,mis tavalise lugeja kujutluspilti ei jõuaks.Minu jaoks on see teos oluline seetõttu,et selles paistab olevat ehtne loodusetaju ja kõik on nii sujuvalt saavutatud ning tuletab meelde soojust ja kõiki neid elus olulisi seiklusi,mis on just õhtuhämaruses korda saadetud.Usun,et paljudele lugejatele ei pruugi see luuletus sugugi nii väga silma paista,aga tegelikult peitub selles oma võlu:sest kui räägitakse aiast,siis assotseerub sellega kohe koduaed ning tammepuud sümboliseerivad samuti minu jaoks Eesti eripära.Meeldib,kuidas autor on suutnud nii tähtsusetust ja tundetust esemest nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
