ehk neid saab kasutata ravimtaimedena, mille tõttu on ka väga raske tõmmata piiri mürgiste taimede ja ravivate taimede vahel. 3 Väikestele lastele on mürktaimed tavaliselt rängema tagajärjega kui täiskasvanule ja seda seetõttu, et lastel on õrnem nahk ning tihtipeale rändab lill või ka lillemahlad käest suhu. Mürgised taimed ei kasva ainult kaugetes metsades, vaid ka meie endi kodudes ja aedades, mistõttu peab lastega olema veelgi ettevaatlikum, et ei satuks lapse kätte mõni mürgine taim. Kergema mürgituse tagajärjel tekib nõrkus, peavalu, peapööritus, oksendamine ning krambid. Tugevam mürgitus võib lõppeda surmaga. 4 Mürkputk- Cicuta Virosa Mürkputkel on kokku 8 liiki väga mürgiseid
trügija endast paremalt sisse laseb,peab hakkama uueks trügijaks. Teeme kakku Patsi,patsi kakku, Veere,veere kakku, Sili sealihaga, Kasta kanamunaga, Viska kopsti!ahju,s Söö ära nämm,nämm! Lapsed istuvad laulukest lauldes ringis koos õpetajaga ning vastavalt sõnadele: Veere- ringikujulised liigutused peopesadega Sili ja kasta- paita ja kasta kujuteldavat kakukest Viska viska kakuke kahe käega ahju Võta võta kujuteldav kakuke ahjust välja Söö ära pista suhu ja patsuta kõhtu Teeme,teeme Teeme,teeme,mis me teeme?Teeme tainarullikese. Saame,saame,mis me saame?Saame saiapullikese. Rosinad ssin ja rosinad seal,pähklid siin ja pähklid seal. Teeme võõba ka peale pzz.....Oi,kui magus!Näm-näm-näm1 Istume ringis,lööme käega patsu,rullime kujuteldava tainarulliga,paneme sõrmekestega rosinad saiale ja silume võõba peale.Sööme saia supsti!suhu ja silume kõhtu. 1.MARDILAUL
rõõmsameelne ja vali. 9. Etendus rääkis perekonnast, kes elas rikaste rajoonis, kuid selle uhkuses kannatas rahapuuduse all. Perekonda kuulusid Jenny, Richard ja nende poeg Richard. Jenny tegi korduvalt ettepanekut, et ka tema võiks tööle minna, kuid Richardit ajab see vihale. Ühel päeval ilmub Jenny juurde Mrs. Toothe, kes pakkus Jennyle tööd prostituudina. Jenny keeldus sellest, kuid Mrs. Toothe jättis talle 2000 dollarit. Saanud Jenny rahamaitse suhu, võttis ta tööpakkumise vastu. Jenny saatis Richardile pakiga raha, kuid saatja nime peale ei märkinud. Nad korraldasid ajapeo, kuhu kutsusid naabrid, pidu pidi tulema uhke. Enne aiapidu sai Richard Jenny ametist teada ja oli väga vihane. Vahepeal tuli nende poeg Rodger koolivaheajaks koju. Rodger oli ka aiapeol, pakkus külalistele süüa ja juua. Kui Mrs. Toothe ilmus aiapeole, siis andis ta teada, et politsei on nende ärist aimu saanud
luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani", "Jutt" jpt - on 150 aasta jooksul olnud eestlaste enesetunnetuslik koostisosa. Koidula epistolaarsest pärandist on avaldatud kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga (1910-1911 ja 1962), Antti Almbergiga (1925) ja "Koidula kirjad omakseile" (1926). Koidula dramaatilisest elust on kirjutatud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, eriti näidendeid. Eesti muld ja Eesti süda Süda kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan püha Eesti - isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha - sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin, sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin, minu pisaraid sa näinud, minu muret kuuulnud sa - Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei jõua iial öelda ma, kuis täidad südame! Sinu rüppe tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata
välja anda. Jannseni parem käsi oli haige ja sageli ei saanud ta ise kirjutada. Tütar pidi tema artiklid ja jutustused enamasti etteütlemise järgi üles kirjutama. 1870.a. etendus Vanemuise seltsis L.Koidula näitemäng "Saaremaa onu- Süda, kuis sa ruttu tõused poeg". kuumalt rinnus tuksuma, Jutustuste ja näidendite kõrval saavutas L.Koidula kõige suurema tuntuse oma kui su nime suhu võtan, luuleloominguga, millest kõige mõjukamaks sai isamaaluule. püha Eesti isamaa! Jakob Hurt 1839 Põlvamaa - 1907 Peterburg Väikese rahva peamine jõud võib seisneda üksnes tema vaimsuses. J.Hurt oli Eesti Aleksandrikooli asutamise eestvedajaks. Kool pidi kujunema kõrgeimaks eesti õppekeelega kooliks ja vajatav raha loodeti kokku saada korjanduse teel. 1888.a. algatas J.Hurt rahvaluule suurko- gumise
kokkuleppest sõltumatut gümnaasiumis. Dialoogid - Sokratese seisukoht Filosofeerida oli vaja selleks, et Võttis eelkäijate teadmise mõista, mis on hüve (see, mis on Platon pani Sokratese suhu ka süstematiseeritult kokku ja ku olemuselt hea) ja milles seisneb omaenda mõtteid, nii et tema enda ja nende põhjal omad originaa voorus (see, mis aitab hüveni jõuda). Sokratese vaated on dialoogides seisukohad. sageli lootusetult läbi põimunud. Vana-Kreeka kultuuripärandit
*organismis lagundatakse valgu mol aminohapeteks vastavate ensüümide toimel.*Renaturatsioon-denaturatsiooni pöördeprotsess.toimub siis kui dena-vate tegurite mõju pole veel lõpslikult lagunenud. Valku ül.*Biokeemiliste reakts kiirust reguleerivad valgud,nim ansüümideks.neid iseloom kõrge spetsiifilisus,sest iga reakts juhib oma ensüüm.*ensümaatiline funktisioon väljudnub :nr inim süljes valk amülaas lagun tärklist.see ensüüm lühustab toiduga suhu sattunud tärkl mol esmalt eri pikusega oligosah ja siis tärkl monomeerideks.-glükoosi mol.samal ajal ei lagunda amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendieid.*ehituslik funktisoon on kõikides valkudes, : on nahatekised:karvadmsuled,küünised,sõrad,kabjad*rakumembraani koostises esinevad transportvalgud,mis juhivad kindlat tüüpi mol rakku sisse/välja.s
Alles mõne kuu pärast saadi aru, et tegemist polegi epideemiaga, kuna suremus hooajalisse grippi oli kordades suurem. Hüsteeria oli tekitatud üleliigse meediakajastuse tõttu ning see on hea näide sellest, kuidas ajakirjandus võib sääsest elevandi tekitada. Sõnavabadus on tänapäeval demokraatia mõõdupuu see on üks terendav eesmärk, mille poole kõik liberaalsed riigid püüdlevad. Kuid kas sõnavabadus tähendab seda, et ajakirjanikud võivad öelda mida ,,sülg suhu toob"? Lugedes nö ,,kollast ajakirjandust" võib selline mulje kergesti jääda, kuna eetilised piirid on seal ammugi ületatud. Näiteks presidendiprouast Evelin Ilvesest on meedia tekitanud täieliku naerualuse. Kõik algas sellest, et üks ajakirjanik juhtus lugema proua Ilvese kirjutist tema lasteaia siseveebis, kus Ilves soovitas lasteaial jõulupakkidesse Kalevi odavaid komme mitte panna, kuna need sisaldavad transrasvu, mis on suuremas koguses laste tervisele kahjulikud
Pille Leppiku poolt sooritatud pilt Veneetsiast oli nagu postkaart. Veel oli palju pilte külmast talvest. Näiteks nagu külmunud käbid lumel, härmatisest ja kansulaveest. Kunstiliseks pildiks peaksin siiski magavat kassi. Esmasel vaatlusel tundusid kassi pea all olevat punased pihlakad. Lähemalt vaadates selgus, et tegemist on hoopis kassikrõbinatega, mille peal kassi pea toetus. Autor tundus olevat hea huumorimeelega, sest ka pildi nimeks oli pandud "Ka magavale kassile võib hiir suhu joosta". Pilt on loodud laenuosakonna töötajalt, Merike Harvoltilt. Kassidest on pildi loonud ka Piret Viljamaa "Kassiriiul". Peale koerade ja kasside on suudetud tabada ka käbikuningast oravast pilt ning ka valgest luigest tumesinisel merel end kohendamas. Karin Kangur on tabanud väga kena taeva, mis on rahulik, kuid ka veidikene hirmutav. Taevas helesinise-valge-musta seguline, mille vahelt paistavad üksikud kiired merele, mis omakorda peegeldavad merepinna klaasistunuks
spordivõistlustest. Neis osales kogu rahvas, sh ka naised ja orjad. Oraaklid olid vanas kreekas ennustajad. Ennustati tähtede, loomade siseelundite jms. järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel. Kreeklased pidasid oluliseks maist elu. Arvati, et peale surma rännatakse allilma, mida valitseb Hades ja kuhu pääseb üle allilma jõe, tänu paadimees Charon-ile ühe hõberaha eest. Seepärast oli kombeks kadunutele münt suhu panna. Müsteeriumid: Eleusise müsteeriumid: Demeter olevat oma tütre röövist masendatuna valinud peatuspaigaks Atika linna. Seda sündmust tähistati rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Õhtul jätkusid rituaalid vaid pühendatutele suurtes pühamutes. Pühendatuks sai igaüks kes ei olnud korda saatnud veretööd. Orpheuse müsteeriumid: Orpheus oli laulik, kes õpetas inimestele müsteeriumide pidamist. Orpheuse
joonistuks ilmselt suhteliselt kahvatu olemsiega ja selge silmavaateta. Õppimisvõimalus on antud kõigile, kuid tuleb osata hinnata teadmiste väärtust. Haridust võib lugeda eduka elu üheks aluseks ning haritus peegeldab selgesti inimese olemust. Mida rohkem teadmisi omandada, seda laiemalt saab oma elu kujundada. Selle kujundamsieks aga ei saa me käed rüppes ootama ja lootma jääda, et millal saan ülikooli ja ihaldatud tööle, sest pole enne hiir ise kassile suhu jooksnud. Inimsele , kes pole maailma sündinud hõbelusikas suus,pole elu samuti lootusetu,sest nagu vanal ajal vabaks lastud orjad võisid ühiskonnas tõusta varasemast oluliselt kõrgemale positsioonile. Et aru saada, kui hästi meie tegelikult praegusel ajal elame, tuleks lugda Maksim Gorki teost ''Põhjas'', mis kirjldeab ideaalselt heidukute elu tol ajal Venemaal. Serga - tähtsad on ind ning tahe. Õeldakse, et seni kui veel üritad pole sa veel kaotanud
Seetõttu korraldabki pea iga linn erinevaid koosolekuid ja arutlusõhtuid, kus antakse sõna just noortele. Õpilased saavad rääkida, mis neid häirib ja kuidas nemad sooviksid midagi muuta. Mida aga teha, kui noored ise ei tunne sellest huvi ja kohale tulnud inimeste hulka võib kokku lugeda ühe käe näppude peal? Noortele ühiskonnaliikmetele tuleb anda mõista, et kui midagi tahetakse, tuleks selle nimel vaeva näha. Nagu öeldakse, magavale kassile hiir suhu ei jookse. Tihtipeale kuulen, kuidas üks või teine pole rahul võimalustega, mida kool talle pakub. Kui aga tuleb arutlus, mida teha teisiti, on ideesid null. Kindlasti ei saa ma süüdistada inimesi selles, et neil puuduvad ideed. Sageli on probleemiks pigem julgus ning võidakse mõelda, et mis saab siis kui ma ütlen midagi halvasti? Äkki ei oska ma ennast piisavalt hästi väljendada? Kas see ikka on piisavalt oluline probleem, et peaksin suu lahti tegema? Vastus on jah
veresuhkrutaseme langemist madalale tasemele. Rühma õpetaja peab oskama ära tunda märke hüpoglükeemiast ehk madalast veresuhkru tasemest. Kerge juhtumi puhul on sümptomiteks erutuvus, näljatunne, tujukus, nõrkus, väsimus, uimasus, kahvatus, higistamine ja peavalu. Raskemal juhul esineb unisus, segadus, krambid ning laps võib isegi kooma langeda. Sellisel juhul tuleb laps külili panna, eemaldada suust toidujäägid ning määrida suhu põse limaskestale mett, siirupit või glükoosigeeli. Eestis on vähe lasteaedasid, mis võtavad diabeedihaigeid lapsi vastu, ideaalis võiksid kõik 500 Eesti lasteaeda neid vastu võtta. Ei taheta võtta nii suurt vastutust ning pigem suunatakse neid erilasteaedadesse, mis on tegelikult vale, sest lastel pole arengu probleeme, vaid nad lihtsalt vajavad rohkem hoolt ning tähelepanu. Iga laps väärib võrdset hoolt ning armastust
korda kakskümmend viis korda, et õigustada tundidepikkust küürutamist läpaka taga, sõrmenukkide krampi kiskudes. Vuhiseda, suhiseda, tuhiseda piimakruuside, püreetasside, lusikate, pudipõllede ja niiskete lappidega mööda korterit, enda järelt ei- tea-kust koguaeg juurde tekkivaid piimakruuse, püreetasse, lusikaid, lapikesi ja pisikesi nunnusid okse ja muidulögalärtse likvideerides. Ärgata kell kolm öösel, keeta piima, toimetada pudel lapsele suhu ja kukkuda voodisse, et nägudeta uni tabaks kui püssikuul. Elus olla tähendab luua. Uut reaalsust. Iseend. Kõike, mida maailm sisaldab. Tunda, et oled vaid värav-oled toru, mida kasutavad sünniks kõige hullumeelsemad ideed, mida sa ise ei suudaks oma peaga kunagi välja mõelda. Karta, et kõik, mida sa ette kujutad on päriselt olemas. Teada, et vahe sinu ja hullumeelsuse vahel on vaid definitsiooni küsimus. Nautida seda teadmist. Elus olla tähendab unistada
1.1.2 Välimus Lehmal on suur nelja nisaline udar ja lühemad sarved. Neil on kandiline taga-osa ning jalgu kaitsevad sõrad. Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. („Loomade maailm“ autor: Jean- Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Toitumine Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. Ta närib maast rohtu ja neelab siis mälumatta alla. Nii kogub lehm makku kümmekond kilogrammi toitu. Seejärel hakkab lehm toitu mäletsema: röhatab toidumassi uuesti suhu ja mälub alles nüüd peeneks. Niiviisi muudab ta seedivamaks ka puisemad taimed. Mäletsemisele aitavad kaasa maos elavad mikroobid. („Loomade maailm“ autor: Jean-Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Terviseprobleemid Lonkamine esineb piimakarjade loomadel üsna tihti. Lonkamine on peale mastiiti ja sigimishäireid tähtsuselt kolmas terviseprobleem. Loomadel kaasneb lonkamisega valu ning piima toodangu langus.
Toitumine Kaelkirjak sööb põhiliselt puude ja põõsaste võrseid, lehti ja oksi, aga on võimeline kohanema ka teistsuguse taimtoiduga. Oma kõrguse tõttu saab kaelkirjak süüa kõrgemalasuvaid puude osi, mille osas puudub konkurents. Paljude puude, nende hulgas akaatsiate oksad on tervenisti söömiseks liiga okkalised. Selle tõttu tuleb süüa lehti ühekaupa või selliseid võrseid, mis okaste vahel kasvavad. Kaelkirjak tõmbab pika keelega toidu suhu, kus seda vajadusel segatakse süljega, et lihtsam neelata oleks. Rohtu sööb ja vett joob kaelkirjak harva, sest selleks peab loom kas pikali laskuma või oma eesjalad ettepoole kummardamiseks laiali ajama. Kaelkirjak võib pikka aega joomata läbi ajada, tema vedelikuvajaduse rahuldab suuresti puulehtedes ja -võsudes sisalduv. Paljunemine Suguküpsuse saavutavad emasloomad 45, isasloomad 4aastaselt. Tiinus kestab umbes 15 kuud (453464 päeva)
Sokrates ära jõi. SOKRATESE ÕPETUSE ALLIKAD: Sokratese õpetust tuntakse Platoni(427347 eKr), Xenophoni(430-354 eKr), Aristophanese(448-380 eKr) jt vahendusel, sest ta ise ei kirjutanud midagi. Peamiselt peetakse kõige põhjalikemaks Sokratese kohta käivateks allikateks Platoni dialooge, millest lähtuvalt käsitletakse Sokratest siiani. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid. Oma vaated esitas Sokrates avalikes vaidlustes ja vestlustes sokraatilise meetodiga. See tähendab, et ta juhatab oma vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. TEMA ÕPETUS, TARKUS JA DIALEKTIKA : Arvatakse, et Sokrates pidas filosoofia ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma. Sellest
nähtav inimese käsivarrele kinnitatud biotehnoloogilisel kellal. Kui aeg saab otsa ja elukontole aega juurde ei laeku, peab inimene elavate seast lahkuma. Vaesel töölisklassil on aega vähe ja nad peavad ellujäämise nimel pingutama. Rikkad võivad elada kasvõi igavesti, sest nendel teenitud ajast puudust ei tule. Peategelane Will Salas, keda mängib Justin Timberlake, on tulevikuühiskonna ääremaadel elav tööline, kes elab sõna otseses mõttes peost suhu. Eluks vajalikud tunnid teenib ta töölisena tehases, teenides aega täpselt nii palju, et homseni ära elada. Ta elab kesistes oludes koos emaga, kes rasketele oludele vastu panna ei jõua. Saatuse tahtel päästab peategelane aja poolest jõuka mehe elu. Mees avaldab Willile saladuse, mille kohaselt on maailmas kõigile palju aega ja tegelikult ei peaks keegi tundma muret ja vaesust, kuid rikkad on selle kõik enda surematuse nimel kokku kogunud
Lapse areng 0-3 elukuul Vastsündinul on üsasisene e. fleksoorne asend. Ei hoia pead ega haara esemeid, käte ja jalgade liigutused on reflektiivsed, sõrmed on rusikasse surutud. Lapsel on arenenud kõik meeleorganid. Kui hoida teda püsti, jalgadele toetudes, teeb ta sammuliigutusi, see on toerefleks ja automaatne kõndimine. 1-2 .kuune- Kõhuli olles tõstab lõua maast üles.2 kuuselt kõhuli olles proovib rindkeret tõsta..Hakkab käsi suhu toppima, .naudib meelsasti õhuvanne, reageerib pea põõramisega pereliikmete häälele, areneb miimika. Tugevnenud kaelalihased võimaldavad pead püsti hoida. 3 kuune- Keerab pead vaatamiseks ja loob silmsidet. Hoiab talle kätte antud mänguasju. Lapse areng 4-6 elukuul 4.kuune. kõhuli asendis püüab puudutada enda ees olevaid mänguasju .üritab neid kätte saada. Pöörab kogu kehaga seljalt küljele mõlemas suunas.Haarab esemeid kogu peoga
SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks. Sa süütad siis lõhnava sigari suhu ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu. Käid vilistes alla veel tänavaid valgeid, teel nälginud libudel näpistad palgeid ja hõiskad kui poisike silmates suli, kel süda kui metsloom ja silmad kui tuli. Sa viipad ta pimeda värava taha ja jätad tal' kübara, mantli ja raha. - siis kaisutad teda ja taandudes ruttu, kaod otsekui viirastus vihma ja uttu.
mida ei osanud arvata kuidagi Ei teadnud siis, mis juhtuma küll hakkab, kuid enne sündmust juba hämming hakkas, Tekkis kui side, ei teagi kust, mille tekke punktid kaugusest, Üks kui Tallinast, seal põhjalinnast, ning teine hoopis Valgast, piirilinnast Kaugus kilomeetritelt oli, väga suur, kuid tunne, et lähemal, kui miski muu, Oli see märk või lihtsalt juhus, kuid lause kummaline, tekkis mul suhu. kas tõesti tema, võib, olla tema, kes kirjutas, just mulle sealt eemalt, ta veel ise ei teadnud, mis silla ta ehitas, mis seose ta lõi, ning saatusesse ta ehtis, Kas oli see tugev ootus, või selge märk, või hoopis intuatsioonist, tekkind värk, Ning nii ma kohtasin ühte kummalist neidu, kelle sarnast polnud ma teist veel leidnud, ei uskund ma, mis nägin mis tundsin, kas see olen mina, või tõesti tema,
SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks. Sa süütad siis lõhnava sigari suhu ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu. Käid vilistes alla veel tänavaid valgeid, teel nälginud libudel näpistad palgeid ja hõiskad kui poisike silmates suli, kel süda kui metsloom ja silmad kui tuli. Sa viipad ta pimeda värava taha ja jätad tal' kübara, mantli ja raha. - siis kaisutad teda ja taandudes ruttu, kaod otsekui viirastus vihma ja uttu.
Toitu haaravad sisalikud tervete hammastega, kuid enamasti neelavad saagi tervena või suuremate tükkidena. Suus nad toitu ei peenesta. Hambad asuvad neil nii 7. Meeleelundid: Roomajatel on hästi areneneud nägemine ja haistmine. Sisalikud näevad vaid liikuvat saaki. Maitsmisel ja haistmisel kasutavad sisalikud keelt. Neil on kaheharuline keel. Sellega kombivad nad maapinda. Seejärel tõmbavad keele, kuhu on kleepunud aineosakesed,tagasi suhu. Suus on eriline organ, mis tunneb keelele jäänud osakeste lõhna ja maitset. Sisalikud tajuvad hästi ka maapinna võnkumisi. Sisalikud hingavad ainult kopsudega. Et nad suudaksid organimi hapnikuga varustada, on nende kopsud suurema sisepinnaga ja rohkem arenenud. Hingamisel osaleb ka rinnakorv. Sissehingamisel tõusevad roided, mistõttu rinnakorvi maht suureneb ning õhk liigub kopsu. Kui roided seejärel alla langevad, väheneb rinnakorvi maht ja õhk surutakse kopsudest välja. 8
Nümfid Vana-Kreekas olid nümfid inimese suurused loodusjumalad, kes suudavad vaid käeviibutusega luua uhkeid lilleaasu või päästa merehädalisi. Samuti arvati , et nad suudavad avada värava elulätte juurde. Kes aga sellest lättest joob saab surematuks, kuid nümfid avasid vastava värava vaid siis, kui nende kaaslane tapeti. Kõik nümfid, olgu siis mere-, jõe- või metsanümfid olid noored, õrnad, kaunid ja meelad. Ka oli neid raske tabada ja nende kavalus oli võrdne vaid nende metsiku poolega kui vaja, võisid nad olla hävitavad ja kättemaksuhimulised. Nümfid veetlesid Paani ta jahtis neid armutult , kuid nümfid ei vastanud tema armastusele. Nümf Syrinx oli sunnitud end isegi kõrkjapuhmaks muutma, et Paani küüsist pääseda. Kättemaksuks tegi Paan endale kõrkjavartest muusikariista, mis võlus edaspidi kõiki nümfe. Neriidid Merenümfid. Merejumala Neruse ja okeaniidi Dorise 50 tütart, kes el...
yuppie'sid. Need pidavat päris hästi teenima, aga töö ise tundub olevat ka nö koera oma (T.Liiv) TEOSED "Check out"(2001) Teose leheküljed sisaldavad pikki ja detailseid kirjeldusi uusrikaste laiast elust, kus esikohal on seks. Raamatust võib lugeda pisiasju sellest, kuidas peategelane lihtsalt ja otseöeldult hoorab. Raamatu filosoofilised mõtted keerlevad enamasti teema juures: ,,Mida vajab mees, et olla õnnelik ja rahuldatud?" ning sellele antakse lühike ja konkreetne vastus, suhu võtmist. Kuid, kas ikka saab öelda, et autor pole normaalne, kui sellist filosoofiat rajab? Selle peale tekib küsimus, mis üldse on normaalne? Raamatu mõte võikski peituda selles, et üks mees, antud juhul siis peategelane, otsib oma elust mõtet. Tal ei lähe kaua selle leidmiseks. Rumal oleks muidugi siinkohal küsida: "Mis see siis on?", sest vastus on ette teada, loomulikult kehalise naudingu saavutamine. (K.Ude) TEISED TEOSED Iseseisvupäev (1998) Ebanormaalne (2000)
Perekond teatab preestrile sündimise päeva ja kellaaja, et too võiks teha horoskoobi ja soovitada nimeks sobivaid silpe.Laps viiakse esimest korda välja nimeandmise tseremooni ajal.Kui laps on ühe- kolme - või viieaastene, raseeritakse ta pea, alles jäetakse ainult väike juuksetutt.Raseerimine sümboliseerib sündimisega kaasasaadud halbade karmaviljade eemaldamist.Samuti tähistab see soovi, et lapsel oleks hea elu Surma korral, kui võimalik pannakse surija suhu, enne kui hing on tema kehast lahkunud, mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda.Surnukeha pestakse,riietatakse,mässitakse uude riidetükki ja asetatakse kanderaamile ning viiakse rongkäigus matmistuleriidale.Tuleriidal poetab vanim poeg süüdatud puutükid lahkunu suhu, samal ajal asetavad teised väikeseid puutükke tuleriidale.Sel ajal lauldakse mantrat.Kui tuleriit või ahi on süüdatud, kantakse ette palveid hindude pühakirjast, et anda hingele rahu
Auster Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. Kui te austritest ka suurt midagi ei arva, maitske sellegipoolest. Ükskõik, kas hakkate neid pärast seda gurmaani kombel taevani ülistama või vastupidi. Vähemasti ühe austri võiks igaüks oma elu jooksul ära süüa küll, et hinnatud karplooma maitsest ettekujutust saada
muistend, muinasjutt, memoraat. 25. Too näiteid tasakaaluprintsiibil põhinevatest praktikatest Eesti vanas usus Säilitatakse taasloomise kaudu (kosmilised riitused). Eestlastel nt jaanipäev (antakse päikesele väge juurde, et päev pikemaks läheks). Tegu – tagajärg – energeetiline energia 26. Kuidas suhtuti hunti Eesti vanas usus? Põhjenda vastust. Hunti suhtuti aupaklikult, samas muidugi kardeti hunti sedavõrd, et ei julgetud tema päris nime suhu võttagi, selle asemel kasutati eufemisme kriimsilm, võsavillem, hallivatimees, metsatöll, metsakutsu, pajuvasikas jne. Suhtumine hundisse oli kahetine ka mujal, mitte ainult Eestis. Hundi nimetamist tuli eriti vältida karjas olles ja söögi ajal, et temas mitte isu äratada ja teda ligi kutsuda. Lugupidamisest hundi vastu räägivad paljud pärimused. Tunnustatud oli tema õigus saagile, selle paratamatu kaotusega arvestati igas talus kui hundi “jaoga”, mille ta pidi saama. 27
Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Koos lastega kavandatakse aastaaegade pidusid, et lapsed saaks aimu aastaaegade iseärasustest, õpiks tundma erinevaid pühi ja puhutakse aastaajale õige hoog sisse. Tähtsad on ka sünnipäevad. Lasteaia päev algab hommikul kell 8.00. Õpetaja võtab lapsed vastu ja suunab nad riietuma ning seejärel on aega vabategevuseks. Iga päev võtab laps kodust kaasa puuvilja, mida koos pestakse ja tükeldatakse ning suhu pistetakse samal ajal vesteldes eelmise päeva sündmustest. 8.30 algab hommikuring põleva küünla ja laulude, liisusalmide ning rütmiplaksutamisega. Õppetegevused kestavad 15-20 minutit korraga. Siis on jälle lastel vaba aeg. Õppetegevustes ei juhinduta otseselt raamõppekavast ega tunniplaanist vaid õppetegevused toimuvad loomulikus järjekorras, teemade kaupa. Kui üks teema on selge võetakse järgmine. Õppetöös
kaasa anda mürgine taim või selle osad nii saadakse kõige kindlamalt selgeks mürgistuse põhjus ja osatakse efektiivsemalt vastumürki leida. Mürgised taimed, mida lapsed tunda võiks Harilik hobukastan. "Kastanimune" otsides ja neist meisterdades peab teadma, et seemet ümbritsev roheline ogaline kest on mürgine. Sellest ei ole hea meisterdada ning kesta avada püüdes tuleks seda teha kätega, mitte hambaid abiks võttes. Loomulikult käed pärast pesta. Suhu pannes võib tekkida põletik maos ja sooles või valguvad silmapupillid laiaks ning häirub nägemine (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Harilik kuslapuu. Hariliku kuslapuu marjad on ohtlikult mürgised. Paari kauni, aga halvamaitselise marja söömine tekitab kõhulahtisuse. Veidi suurem kogus võib põhjustada juba ohtlikke tervisehäireid. Mürgituse tunnused on oksendamine, verine väljaheide, näo
.. Lugeja aimab juba varakult, et Dorian, kes on andnud igavese nooruse eest oma hinge, peab kandma kõige hirmsamat karistust, ja estetismile, ilu ja meelelise naudingu peaaegu religioossele austamisele, antakse raamatus hävitav hinnang. See, et "Dorian Grayd" tõlgendati autori eluajal täpselt vastupidi, tuleneb sellest, et lord Henry ja Dorian ei ole tegelaste ja estetistlike veendumuste kandjatena kõigest hoolimata ebasümpaatsete killast. Salamahti juhitakse lugeja nende poole. Ta saab suhu maitse elust, mille sisuks on ilusad asjad, meeldiv ajaviide ning mida saadab kõlbeline muretus. Siis aga jahmatab teda Doriani jube kuritegu ja ta leiab tagasitee terve mõistuse juurde. Jõledast elust meeleheitele viiduna, Lööb Dorian noaga kõiki tema patte peegeldavat portreed ja tapab niimoodi iseenda. Teenrid leiavad põrandalt peaaegu tundmatuseni moondunud, närtsinud, kortsus ja eemaltõukava näoga isanda laiba, seinal aga särab vigastamata portree nooruse võrratus ilus.
36. Käbi ei kuku kännust kaugele. 37. Julge pealehakkamine on pool võitu. 38. Igaüks on oma õnne sepp. 39. Keelatud vili on magus. 40. Tervis on parem kui rikkus. 41. Kus suitsu, seal tuld. 42. Silm on hinge peegel. 43. Silm on südame aken. 44. Laisal päev pikk. 45. Kuri keel on teravam kui nuga. 46. Tühi kõht on kõige parem kokk. 47. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. 48. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. 49. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. 50. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. 51. Aus nimi on enam kui raha. 52. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. 53. Pool vaest isata, üsna vaene emata. 54. Kõik, mis teed, tee hästi. 55. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. 56. Sõpra tuntakse hädas. 57. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! 58. Töö kardab tegijat. 59. Argpüks kardab ka oma varju. 60. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. 61. Sõpra tuntakse hädas. 62. Hirmul on suured silmad. 63
AIDS ja HIV MIS ON AIDS JA HIV? HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Vi...
mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad. Kuna vähid on siiski enamjaolt veeloomad, on neil ujumiseks vajalikud ujujalad, mis kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari. Vähkidel kinnitub igale kehalülile paar jäsemeid
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus Autor : Jarko Rahnel 2013 Mära poegimine Emakakaela avanemise staadiumis, mis noorel märal võib kesta ööpäeva, vanemal märal mõni tund, on märad rahutud, vehivad saba ja tagajalaga, kraabivad maad. Poegimise lähenemisele viitab ka higistamine, hingeldamine, mahaheitmine ning uuesti ülestulek. Looteveed vabanevad, kui loote jalad tungivad emakakaela seda laiendades ja lootekesta purustades. Mära heidab sel ajal tavaliselt maha. Häbemepilust ilmuvad jalad, tavaliselt üks pisut pikemalt kui teine, sest loode on õlgadest pisut pöördepositsioonis. Tuleb jälgida, et kapjade tallapinnad ei oleks ülespoole, mis viitab loote valele seisule või tagapikiasetusele. Kiire kontrolliga tehakse kindlaks, kas sõrgatsist järgmine on kanna või randmeli...
kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgistumine sulestiku puhastamisel. Merelindude kolooniate läheduses võib õlikatku tõttu hukkuda kümneid tuhandeid linde. Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelinnu. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu
rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgistumine sulestiku puhastamisel. Merelindude kolooniate läheduses võib õlikatku tõttu hukkuda kümneid tuhandeid linde. Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelinnu. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii
Hea oleks, kui vahelduse mõttes ripuks selliseid kõrinaid ühe nööri küljes mitut erinevat sorti. Vaatamis- ja kuulamislusti pakuvad paarikuusele lapsele juba ka sellised voodi külge kinnitatavad mänguasjad, mille mõned osad muusika taktis end ise liiguvad. Näiteks karussellina tiirlevad loomakesed, plaksutav või silmi hõõruv jänku. Kõik beebide asjad peaksid olema kergesti pestavad, sest maailma tundmaõppimise käigus pistab lapse need ka kindlasti suhu. Laps tahab kõike uut vaadata, katsuda, maitsta, et teada saada mida üks või teine asi endast kujutab ja mida saab sellega peale hakata. Lapsed tahavad teada mis juhtub, kui mingit asja käes keerutada, vajutada, eemale visata vms. Maailmaga tundmaõppimine läheb ladusamalt, kui lapse keskkond sisaldab võimalikult mitmekesiste omadustega mängu- ja muid asju (suuri ja väikeseid, pehmeid ja kõvu, sooje ja külmi, liikuvaid ja paigalseisvaid jne.) ning kui lapsel
olid kuklid ja kreem. · Kas sinu arvates oli roa serveering ilus? Serveering oli ilus ja vägagi isuäratav. Lõhnas väga hästi. Pasta peale oli pandud 2 peterselli väikest oksa. · Kas roog maitses hästi? Roog maitses väga hästi, oli kõiki maitseid tunda, peekonit, kana, ananassi, sinihallitusjuustu. Kõik oli hea. · Kas roog oli piisavalt kuum (külm)? Roog oli täpselt sellise kuumusega, et kui suhu paned, ei kõrveta keelt. Parajalt kuum. · Kas serveerimisnõud olid puhtad, terved? Serveerimisnõud olid puhtad nind terved. Nõudel olid ilusad kaunistused, mis sobisid restorani stiiliga. LAHKUMINE · Kuidas sind ettevõttest ära saadeti? Kas sooviti head päeva, kas kutsuti tagasi, kas küsiti kuidas road maitsesid? Kui ma olin oma pasta ära söönud, tuli teenindaja ja küsis, kuidas maitses ja kas ma
Ebanormaalne liikuvus,verevalum Krambid Mis on krampide põhjuseks? Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol. Ravimid, narkootikumid. Diabeet. Trauma. Raseduskrambid. Meningiit. Ajukasvaja. Ajuinfarkt hilisperioodis. Kui leiad krampidega haige, siis: Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks. Kui hoog on alanud, siis ei ole võimalik seda peatada! Ära püüa midagi talle suhu panna! Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba! Krambihoo möödudes keera ta küljele! Põletus Põletus on organismi termiline kahjustus. Vastavalt põletuse suurusele, tekivad laguproduktid nahas, mis sattudes vereringesse häirivad südame- ja hingamiskeskusi, tekitades sokiseisundi. Põletusastmeid on kolm: I staadium punetav nahk, turses, tugev valu · Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus.
Krambid Mis on krampide põhjuseks? Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol. Ravimid, narkootikumid. Diabeet. Trauma. Raseduskrambid. Meningiit. Ajukasvaja. Ajuinfarkt hilisperioodis. Kui leiad krampidega haige, siis: Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks. Kui hoog on alanud, siis ei ole võimalik seda peatada! Ära püüa midagi talle suhu panna! Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba! Krambihoo möödudes keera ta küljele! Põletus Põletus on organismi termiline kahjustus. Vastavalt põletuse suurusele, tekivad laguproduktid nahas, mis sattudes vereringesse häirivad südame- ja hingamiskeskusi, tekitades šokiseisundi. Põletusastmeid on kolm: I staadium – punetav nahk, turses, tugev valu • Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus.
kus on hea elada? Nüüdseks, kus ollakse kätte võidelnud iseseisev, omaenda riik, on inimestele antud palju vabadusi. Taasiseseisvunud Eesti järgsel generatsioonil on raske seada ennast olukorda, kus ei oleks usu-, sõna-, mõtte- ega liikumisvabadust. Ohjasid on kõvasti lõdvendatud: inimesed võivad minna kuhu süda soovib, avalikkuse ette võidakse tuua kõige kriitilisema sisuga kirjatükid, välja võib öeldakse kõike, mida sülg suhu toob. Kes seda takistab? - Talitatakse ju siiski seaduse alusel. Arvukad igasuguseid vabadusi puudutavad juhtumid näivad puuduvat. Pigem jääb selline mulje, et paljuski võetakse kriitikat kui edasiviivat jõudu, mille pärast ei põeta. Küll aga tuleb suure tõsidusega vaadelda tapmisi. Julgen arvata, et üks tuntuim inimõigus on, et inimesel on õigus elule. Teiselt poolt jääb aga mulje, et see nii ei ole, sest see on läbi ajaloo olnud üks enim rikutud inimõigus
ainuke, kes tema eest hoolitses. Ta viis talle igal hommikul toitu ning koristas ta tuba. Grete tegi seda vabatahtlikult ning heast südamest, kuid see ei kestnud igavesti, mingi hetk sai Gretel mõõt täis ning igasugusel poputamisel oli lõpp peal, ta ei kannatanud enam Gregorit ning tahtis temast lahti saada. ,,Gregor! Kas sa ei tunne end hästi? On sul midagi vaja?" ,,Ma ei taha selle koletise juuresolekul oma venna nime suhu võtta ja ütlen ainult üht: me peame katsuma temast lahti saada." 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Enda arvates olin ma selle teose puhul hea lugeja, raamat oli huvitav ning hästi üles ehitatud mistõttu oli seda raamatut ka väga mugav lugeda. Lugemine läks ladusalt ning lihtsalt, samuti ei jätnud ma kuskilt mingit osa vahele ning niiöelda ,,kiirlugemist", kus osa tekstist silme eest lihtsalt mööda lipsab, ma ei teinud.
Kui soovid kehakaalu vähendada või hoida söö päevas 1-1,5g valku keha kg kohta. ( 1g valku annab keskeltläbi 4 kcal energiat) Süües päevas 150g valku, saab organism 700kcal mida on vähe isegi põhiainevahetuseks, rääkimata treeningutest. Järelikult tuleb meil energiat juurde ammutada. Atleetvõimlejad hindavad lihaste ilu, nende eraldatavust ja reljeefsust. Selle saavutamiseks tuleb hoolikalt jälgida mida me suhu paneme, millest energiat saame. Kuna rasvad kipuvad naha alla tagavaraks kogunema, peame energia võtma aeglaselt põlevatest süsivesikutest. Muidugi vajab organism ka rasva, kuid normaalse tervisliku toitumise käigus saame eluks vajaliku rasvakoguse toidust kätte. Rasva on ju rohkem või vähem Aeglaselt põlevaid süsivesikuid sisladavad kartul, riis ja leib. Kaalus maha võtta soovijad peavad lõviosa energiast saama samuti nendest ainetest
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on to...
Visnapuu ja M. Under. Kahjuks ei suudetud saada tagasi Eestist Venemaale viidud raamatukogusid, arhiive ning teadusliku ja ajaloolisega tähtsusega asju, mis küll Tartu rahu tingimustega lubati Eestile tagastada. Kuigi Eesti Vabariiki ei suudetud hoida rohkem kui 19 aastat, ei tähenda see seda, et sellega kaasnesid ainult vastutusrikkaid kohustused ja murettekitavaid otsused. Vastupidi selle aja jooksul oli rõõmustavaid faktoreid isegi rohkem kui murekohti. Peale selle said eestlased suhu maigu vabadusest ja just see sundis meid oma juuri mitte unustama ja ka kogu järgneva okupatsiooniperioodi vaikselt oma asja ajama, et taaskord saavutada omariiklus. Kuna vabadust peetakse suurimaks rõõmuks ning tänapäevase ühiskonna alustalaks võib väita, et aastatel 1920. kuni 1939. oli Eesti Vabariigi olemasolek pigem rõõm kui mure.
kannikatele ilmuvad lamatised. Just samasuguste emotsioonide ajel kinkisid lahked vene eided tsaariajal külasid läbivatele sunnitööliste vooridele leiba: sööge, pojukesed, jumal on armuline! Hale oli ju vaadata suurt hulka ahelais mehi, kes valvurite range pilgu all teosammul mööda porist rada komberdasid. Ka ummikus istuvatele autojuhtidele võiks läbi autoakna midagi maitsvat suhu pista ja lohutada: kannata ära, tuvike, kord jõuad sinagi koju! Jah, aheldatud sunnitööline on nukker, kuid samas ka turvaline vaatepilt. Kujutagem ette, et seesama mees ei vaaruks mitte teiste vangidega ühtses kolonnis, vaid lippaks vabalt mööda metsa ringi, kirves õlal ja pussnuga vööl. Kohe hakkab õudne! Ning autojuhtidega on sama 1
kiirabi oleks maapiirkonnas niisama kiiresti tulemas kui suuremates linnades. Ka viis või 8 kümme minutit on elustamist vajava inimese korral tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väärtusega. Elu hinnaga. Elustamiseks pannakse kannatanu kõvale pinnale. Tema hingamisteed vabastatakse, lõug tõmmatakse ette, pea kuklasse, suu tehakse puhtaks. Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata. Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaazhi rütm 90-120 korda minutis. Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Rahvusvahelised soovitused muutusid aastatel perioodil 2006-2007 ja uute esmaabi soovituste kohaselt alustatakse elustamist ainult südamemassaazhiga ning enam ei ole vajalik kunstlikku hingamist teha. Uuenenud reeglite kohaselt on oluline, et abistaja teeks südamemassaazhi nii
Ma tean, see lind on küll väga kaugel siit, ühes kirikus, aga ma loodan, et sa saad seda leidma." Kui jutt tüdrukul räägitud olnud, pannud ta nooremehele leiba ja mõnda muud teemoona kaasa ja saatnud teele. Kui noormees juba tüki maad oli edasi rännanud ja kõht kaunis tühjaks oli saanud, võttis ta reisitasku välja, laotas rätiku laiali maa peale ja hakkas sööma. Enne aga, kui ta veel leiba suhu ei olnud pistnud, hüüdnud ta: "Hei! Kes minu külaline tahab olla, see tulgu sööma!" Kohe tulnud üks metshärg tema juurde, lasknud kõhuli maha ja hakanud nooremehega seltsis sööma. Kui ta kõhu täis saanud, lakkunud keelega suu puhtaks ja ütelnud nooremehele: "Kui sul abi tarvis on, siis kutsu mind." Sellepeale läinud ta kohe jälle nooremehe juurest ära. Kui noormees ka söönud saanud, pannud ta leiva jälle reisipauna tagasi, võtnud selga ja sammunud jälle edasi
pruunikas, hallikas või oliivroheline, kaetud punaste täppidega. Ärritunud konnal muutuvad täpid eriti erksaks. Keha alapoole hallikasvalgel nahal on tumedad (pruunikad või kollakad) laigud. Kõre ninamik on lühike ja tömp, silmapupillid horisontaalsed, vikerkest kollane või rohekas. Isasloomadel on kurgu all sinakas kõlapõis, mis täispuhutult võib küündida pea suuruseni.Erutatud olekus eritab kõre valkjat haisvat nõret, mis inimesele suhu või silma sattudes tekitab tugeva kihelustunde. Et kõre on videviku- ja ööloom, tuntakse teda rohkem hääle kui välimuse järgi. Kõrisev, kõlav ja pidevalt korduv peibutushäälitsus “krrr-krrr” meenutab mopeedi põrinat või öösorri laulu. Siit ka liiginimetus. Teine nimetus – juttselg- 7 kärnkonn – osutab aga väga silmapaistvale välistunnusele: piki selga kulgevale kitsale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
