vaimumaailma kajatavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid nappid vihjed vanemates kirjalikes allikates. 2. Mõisted: Vägi- Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolenid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Hing- oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 3. Milline oli muinaseestlaste suhtumine loodusesse? Muinaseestlaste elu oli väga tigedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seiokohast: „nagu mina talle, nii tema minule“. 4. Kirjelda lühidalt muinaseestlaste jumalaid ja jumalusi. Jumalaid oli palju. Setumaal oli Peko, Viljandis oli Metsik, Saaremal oli Taara, Eestis oli veel ka palju haldjaid. 5. Millised olid ja on eestlaste ohvripaigad. Ohvripaigad olid hiid või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mõned järved jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid 6
käitumis-mängu- ja teiste sotsiaalsete oskuste õpetamine on erilasteaia õppekasvatustöö protsessis suurema tähelepanu all kui tavalasteaias. Lasteaia kohanemine on iga lapse puhul individuaalne- see võib olla kiire ja valutu, kui mõnikord võtta aega mitmeid kuid. Päevakava tagab lapse närvisüsteemi kaitse, loob meeldiva mikrokliima, kindlustab lapse arenguks vajaliku keskkonna. Teadmiste ja oskuste kujundamisel on määrav osa lastevanemate suhtumisel ja lasteaiastöötavate spetsialistide oskusel kaasata vanemaid lastegatehtavasse töösse. Vanemad muutuvad vahel nii ebakindlaks, et suhetes vanem ja laps jääb selgusetuks ,,kes on kelle ema/isa". Vanematel on segunenud süütunne, teadmatus ning lapsega mitte toimetuleku hirm. Lasteaia pedagoogide ülesandeks on lastevanemate eneseusu taastamine. AEV lapse oskused kujunevad õpetamisel üldisi arengu seaduspärasusi järgides, kui
Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus! Paljudes ajaloolistes raamatutes on eestlasi kirjeldatud kui kohusetundlikke, töökaid, usinaid ja arukaid inimesi. Võin oma vanavanemate näol kinnitada, et elu paar põlvkonda tagasi ei olnud teps mitte lihtne ega armuline. Iga päev üks ja sama: majapidamis- ja põllutööd, päev algas ja lõppes tööga. Kindlasti oli see raskus nende õlul neile vastukarva. Kuid miks nad töötasid nii palju, et oleksid peaaegu hinge heitnud? Kas nad tõesti uskusid, et kui teevad tööd ja näevad vaeva, jõuavad nad kord ka õnneranda? Töökus on eestlaste loomuses nii sama palju kui ka egoism, kadedus ja negatiivsus. Vahel tundub, et eestlasi võib võrrelda kui elutu planeediga. Meie rahvas on nii endassetõmbunud ning sageli ei näe oma ninaotsastki kaugemale. Tüüpilises eesti peres on vanemad hommikust õhtuni tööl ning lapsed on täiesti omapäi. Armastus, hellus ja hingesoojus jäävad pahatihti tahapl...
napisõnaline, et kõik lähenemiskatsed läksid vähemalt esialgu luhta. Ka viinamaias ei paistnud uus traktorist olevat ja kohalikud mehed, kelle elu sisuks oli töö, perekond ja pisike naps, pidasid teda uhkeks. Tema jaoks olid kõige tähtsamad töö ja traktor, millega ta töötas. Kuna ta oli ülesse kasvanud üksinda(vanemad surid ära, varsti ka tädi), oli tal probleeme inimestega suhtlemisel ning nendesse suhtumisel. Näide raamatust: Elna-,,miks te inimesi ei salli?" Arvik-,,Inimesed on hulga tüütumad kui mootorid. Mootori võib soovikorral välja suretada, kuid inimene podiseb ka siis edasi, kui see natuke, mis tal öelda, on juba mitu korda läbi mäletsetud." Ajakirjanik Selmar Ükspuu Kõrendlik halli mäkintosiga noormees, turistikott üle õla, moodne Riia viltkübar peas. Televisiooni toimetaja, kes tuli Karjamäele saate jaoks materjali
„Aukartus elu ees!“ Schweizer. „Kultuur ja eetika!“ KT küsimused 1.Protokoll? Käitumisnormide kogum 2.Etikett? Määratud käitumisviis antud kontekstis 3.Etiketi liigid- seltskondlik, diplomaatiline, vangla, kodune,hommikusöögi jne (kirjutatud v kirjutamata) 4.Ametlikuvastuvõtu tunnus- ilma abikaasata, 5.Mitteametliku vastuvõtu tunnus- kutse kahele 6.Parakeel on verbaalne ja mitteverbaalne. Reedab kui isiksust 7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13.Avalikus kohas ei närita… nätsu, küüsi, toitu, juukseid, pastakaid jne 14.Käsi ei hoita… taskus 15.Suunda ja esemeid näidatakse… avatud käega 16.Viisakus- ja pöördumis...
Muinasusundi ja tänapäeva uskumuste võrdlus Uskumused tänapäeval ja uskumused muinasajal erinevad üksteised väga palju. Pika aja jooksul on muutunud inimeste eluviis ja koos sellega tavad ja uskumused. Muinasajal olid eestlased väga tihedalt seotud loodusega, see oli nende jaoks püha. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Vägi on muinasusundi üks põhimõiste ja põhielement. Lisaks füüsilisele kehale arvati, et igal elusolendil on ka eriline vägi. Väge oli ka teatud objektides ja paikades. Taeva vägi ilmnes eriti selgelt äikese ajal. Väge oli ka sõnades, nende abil sai loitsida, haigusi ravida ja nõiduda
Ebatolerantne suhtumine ühiskonnas Üheks problemaatiliseks teemaks tänapäeva maailmas on ebatolerantsus. Pidevalt muutuvas ja arenevas ühiskonnas tekib aina rohkem erinevusi ka inimeste vahel. Kui aastasadu tagasi elati ühtede kommete ja arusaamade järgi, siis tänaseks on see võtnud täieliku kannapöörde. Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kuid millesse siis inimesed tänapäeval ebatolerantselt suhtuvad ja mis on selle põhjuseks? Eestlaste seas on väga aktuaalseks teemaks Eestis elavad venelased. Levinud on arusaam, et venelased on enamjaolt narkomaanid ning aids ja teised haigused levivad just nende tõttu. Ebatolerantsus aval...
Meie e. maailmakodanike ülesanne vastavat Hierokles'ele on juhtida ringid tsentrumi poole, kandes inimesi sisemistesse ringidesse ning muutes kõik inimesed üksteisest sõltuvaks. Nendes ringides tunneb üksikindiviid end teistele lähemal. Hierokles oli Antiik-Kreeka filosoof 2. sajandil, kes kuulus stoitsismi koolkonda (antiik filosoofia koolkond), mis oli kosmopoliitne. Stoitsistlikud teooriad nõuavad kõikidesse inimestesse, sh oma lähedastesse suhtumisel absoluutset võrdsust. Stoiku - stoitsismi pooldajad Joonis 1. Hierokles'e ringmudel Kosmopoliit - ''maailmakodanik'' rahvustundeta isik, kosmopolitismi pooldaja Kosmopoliitideks on end nimetanud: ─ Karl Marx (saksa filosoof) ─ Erasmus Rotterdamist (hollandi humanist ja teoloog) ─ Leonardo da Vinci (renessansiajastu mitmekülgseim geenius) ─ Linus Pauling (USA kvant- ja biokeemik) ─ Albert Einstein (saksa teadlane)
Selline käitumine tingib kaupluse töö üldised häired ja see omakorda rahulolematuse klientides. Lea käitumise põhjuseks on endisel tasemel püsiv palganumber, tal puudub edaspidine motivatsioon oma tööd teha. Leal on täitmata sotsiaalse hinnatuse vajadus ning Herzbergi teooria järgi hügieenifaktorid: töö sisu, palk, suhted kolleegidega, suhe ülemusega ja võib-olla ka isiklik elu. Herzbergi motivatsiooni- hügieeni teooria uskus, et indiviidi suhtumisel töösse on aluseks tema arvamus selle edust või ebaedust. Üks vajaduste kogum tuleneb inimkonna pärinemisest loomadest: meie sees on soov hoiduda väliskeskkonna valudest, lisaks kõik õpitud impulsid, mis on sõltuvad bioloogilistest põhivajadustest. Näiteks tarvidus süüa, üks bioloogiline põhivajadus, teeb võimalikuks raha teenimise ning seejärel muutub raha vajaduseks. Teine vajaduste
Runneli oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ühiskonnakriitiline tendents on tema luules olnud tugev, see sai nõukogude perioodil avalduda peidetult, iseseisvunud Eestis aga varjamatult ning otsesõnaliselt. Suur osa Runneli luulest on viisistatud (V. Tormis, R. Rannap, P. Pedajas, T. Tulp jt). Runnel on luuletajana olnud eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Lastele on kirjutanud Runnel luuleraamatud “Miks ja miks” (1973), “Mere ääres, metsa taga” (1977), “Mõtelda on mõnus” (1982) ning proosakogu “Juturaamat” (1986). Noorde lugejasse suhtub Runnel väga tõsiselt. Ta suunab lapse tähelepanu esmalt lähimasse elumiljöösse, seejärel asub silmaringi ja mõtlemise avardamisele. Dialoog lapsega on vaba ja loomulik.
ÜLEMAAILMNE TURISMIEETIKA KOODEKS Vastu võetud Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. 1. Turismi panus riikide ja rahvaste üksteisemõistmisse ja vastastikusesse lugupidamisse Turism põhineb inimkonna ühiste kõlblushinnangute mõistmisel ja levitamisel, austaval ja sallival suhtumisel kõigisse religioossetesse, filosoofilistesse ja kõlbelistesse tõekspidamistesse; kõigi inimrühmade sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide arvestamisel, kaasa arvatud vähemused ja põlisrahvad. Turism peab olema kooskõlas sihtkohamaa seaduste, praktika ja tavadega, teisalt peavad turismitöötajad tundma õppima ja respekteerima võõrsilt tulnute elustiili, maitset ja ootusi. Sihtkohariigi ametivõimud peavad tagama turistide ja nende omandi kaitse; hoidma kõigi
Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale - kas vajame uut lähenemist? „Kuidas vähendada alkoholitarbimist? Mida saab teha riik, mida inimesed ise?“ Kahju, mida Eesti riik alkoholi kuritarvitamise tõttu kannab on asjatundjate hinnangul 2-5% sisemajanduse koguproduktist, ehk siis umbes 10 miljardit krooni. Näiteks sama suur on ravikindlustuseelarve. Mis paneb ometi Eesti inimesi nii tohutult alkoholi kuritarvitama? Kogu aeg korrutatakse, et eestlased on vaiksed, tagasihoidlikud ja otse loomulikult endassetõmbunud. Eestlaste üks armastatumaid romaane „Tõde ja õigus“ on ka seda stereotüüpi vaid süvendanud. Ma mäletan, kuidas Pearu ja Andres käisid kõrtsis kesvamärjukest joomas. Kõik see toimus tavaliselt raske töönädala lõpus ja siis tarbiti ikka päris palju. Pearu ja Andres suutsidki üksteise vastu avameelsed olla ainult purjus olles. Kogu ühiskond edastab sarnast suhtumist väga üksmeelselt, nagu Pearu ja And...
telefonikõned või pornograafilise materjali näitamine · Ligitikkuv puudutamine ja lähenemine · Seksuaalset kontakti puudutavad ettepanekud või nõudmised Koolis esineb seksuaalset tülitamist eeskätt vanemates klassides. See on suunatud seksuaalsetele omadustele ja nende hindamisele etapis, mil noor on eriti tundlik ja haavatav. Laps või noor ei tea tingimata, kust lubatu ja lubamatu piirid lähevad. Õpilaste viis üksteise suhtumisel on seotud sellega, millisena nad kogevad kooli kui töökeskkonda, milline on kooli emotsionaalne atmosfäär ja kuidas õpetajad suhtuvad õpilastesse. Seksuaalse tülitamise ja ahistamise ärahoidmisel on võtmepositsioonil teise austamine ja mittesolvamine ning võrdõiguslikkuse põhimõtete edendamine koolis. Kasutatud kirjandus http://www.tallinn.ee/est/haridus/Koolikiusamine http://www.politsei.ee/et/nouanded/noorele/koolivagivald/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kooliv%C3%A4givald
SISSEJUHATUS Kas sünnijärjekord, kui kronoloogiline positsioon perekonnas avaldab mõju meie isiksuseomadustele? Väga kerge oleks inimese isiksust kirjeldada vaid läbi erinevate sünnijärjekorda käsitlevate teooriate, kuid kuigi paljude perede vanimast lapsest on saanud juht, keskmisest mässaja ja noorimast hellik, ei määra sünnijärjekord üksi inimese isikuomadusi. Oma osa isiksuse kujunemisel on vanemate suhtumisel lastesse, lastele esitatud nõudmistel, neile pühendatud ajal ja tunnetel. Esimene laps Esiklaps saab väga suurel hulga vanemate tähelepanu ja seda hetkeni kuni perre saabub teine laps. Esimese lapse märksõnad on järgnevad: · tõsine · kohusetundlik · eesmärgikindel · eeskujulik, järgib reegleid · kõrgete saavutustega · detailidele orienteerunud · liidriomadustega · konservatiivne · vastutustundlik Ainuslaps
ebakohtadele. Ühiskonnakriitiline tendents on tema luules olnud tugev, see sai nõukogude perioodil avalduda peidetult, iseseisvunud Eestis aga varjamatult ning otsesõnaliselt. Suur osa Runneli luulest on viisistatud (V. Tormis, R. Rannap, P. Pedajas, T. Tulp jt). Runnel on luuletajana olnud eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Runneli luulet on tõlgitud poola, soome, ungari, läti, hispaania, itaalia, vene, kasahhi, gruusia, moldova, bulgaaria jt keeltesse. 2. ,,Kiikajon ja kaalepuu" Mind köitis teost lahti tehes luuletus ,,Õnne elus", kuna see oli lühike ja sõnum selge. Selle luuletusega tuli mulle meelde suvi, kus on enamik öid valged. ,,Õnne elus, edu töös,
Viha antonüümina mainiti nii armastust kui ka rõõmu, kuigi viha ainsaks vastandiks on armastus. See tekitab arvamuse, et eestlaste teadvuses on sõnale viha kaks erinevat tähendust. Esimene on siis, kui vastandiks on rõõm, siis mõeldakse lühiajalist seisundit. See võib olla suunatud nii objektile kui inimesele. Teise viha vastandiks on armastus, siis on pikaajaline seisund, eeldatavalt suunatud elusa inimese peale. (Vainik, Orav 2005 : 10 13) Nii vihasse, kui ka töökusse suhtumisel tuli esile ambivalentsi: ühest küljest nähakse neid positiivsena, sest üksikisiku seisukohalt on tegu reaalselt toimivate tõhusate strateegiatega. Teisest küljest hinnatakse viha sotsiaalselt taunitavaks, sest normiks on olla üksteisega kenad, liigset töökust sotsiaalsest normist hälbivaks, mida häbimärgistatakse keeleliste siltidega. (Vainik, Orav 2005 : 20) Viis, kuidas emotsioonikategooria rahva teadvuses elab, on üllatavalt mitmekesine.
Teised arendajad ei pooldanud aga planeeringut, sest kui Maakri 28 ja 30 planeeringuga on hoonestusõigus ka ühe 24-korruselise hoone jaoks, siis kõrvaloleva kinnistu arendaja oma krundile kõrghoonet rajada enam ei saa. Enamasti on konkursi kampaania taga kinnisvara SRV tütarfirma Mark Invest, kellel on piirkonnas mitmeid krunte ja kes sooviks tervet kvartalit. Minu jaoks olid argumendid väga veenvad. Artiklites ei esinenud parteipoliitilisi erinevusi planeerimisteemasse suhtumisel. 5 Kasutatud kirjandus Alas Askur, 2006, Maakri tänavale plaanitakse uut 80 meetri kõrgust pilvelõhkujat, Ärileht 26.01.2006. Hankewitz Gert D., 2006, Toome peatas iirlaste kõrghoone, Äripäev 05.05.2006. Oja Anne, 2006, Garaaziomanikest saamas miljonärid, Äripäev 12.06.2006 Seaver Urmas, 2006, Maaomanike protest peatas Maakri kvartali uue pilvelõhkuja projekti, Postimees 12.04.2006.
algab õige suhtumise omandamisest vanasse majja, täpselt niisamutigi nagu vana maja väärtustest teavitaminegi. Kohe renoveerimisprotsessi alguses tuleks eeldada, et vana maja on milleski eriline ja kodu loomine ainulaadses ja erilises keskkonnas on omaette väärtuseks.Mõiste säästev on loomulikult vägagi oluline kaasaegse mõtteviisi väljendus. Keskkonda säästev suhtumine levib tänapäeval üha laiemalt. Just säästvast elufilosoofiast tuleb lähtuda ka suhtumisel vanadesse väärtuslikesse majadesse Lihtne argimõtlemise loogikagi ütleb ju, et kohapeal olemasolevat ressurssi on rumalus raisata. Kõigesse olemasolevasse tuleks säästvalt suhtuda, olgu siis tegu ehitusmaterjali, kultuuri- või ajalooväärtusega. Vanade majade korrastamisega koormame kahtlemata vähe keskkonda kui neid lammutades. Lisaks kaasnevad sellega veel meie elukeskkonna mitmekesisuse loomine ja kindlasti ka sotsiaalse turvalisuse tagamine
Et kristianiseerimine oli vägivaldse iseloomuga, on Eesti ajalooteaduses olnud üldiselt tavaks rõhutada kõigi eestlaste tugevat vastuseisu ristiusule. Sellise arvamuse taga heiastub ühtlasi ka ettekujutus siinsest suhteliselt egalitaarsest ühiskonnast 13. sajandi alguses. Viimastel aastatel on mitmed uurijad jõudnud siiski seisukohale, et üldistus on mõneti ebaõige. Kuna kristianiseerimises on üldiselt kandev roll eliidi suhtumisel , tuleb kindlasti arvestada kujunenud poliitilise olukorraga Eesti eri osades. Muistses vabadusvõitluses kannatas enim Lõuna-Eesti, kus toimus suurem osa lahinguid ning suurem osa siinsest eliidist kas tapeti või tõrjuti võimult kõrvale ning maad asusid vallutuse järel haldama peamiselt saksa päritolu vasallid. Ilmselt just kohaliku eliidi hävingu tõttu juurdus ristiusk siin visalt. Parem oli olukord Põhja- ja Lääne-Eestis, kus suur osa kohalikust
· Lapse vaatlemine on laste kasvamise, käitumise jälgimine aga ka arengutaseme hindamine, tihti kasutatakse selle juures ka koolivalmidusteste · Sageli on vaatlemine juhuslik ning ajutine ja õpetajatel ei ole selleks piisavalt aega. · Vaatlemine peab olema pidev, kuna lapsed kasvavad ja õpivad kiiresti. · Hindav vaatlemine aitab õpetajat arutlemisel, õpetamise kavandamisel ja hindamisel ning suhtumisel lastesse. · Hindamise peamine mõte on aidata last õppimisel. · Individuaalse õppimise analüüsile toetudes saab õpetaja hinnata, mida laps on eelõpetuses oldud aasta jooksul õppinud. · Oluline on, et õppekavas oleks nähtaval kohal see, mida me peame laste jaoks väärtuslikuks ja oluliseks õppida ja omandada. · Õpetaja peaks toetama ja suunama last teadvustama oma õppimist ja avastama, et see võib mõjutada tema õpiedu.
Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud, millel pakuti paremaid toite. Sügisel lõikuse ja loomade tapu ajal oli värsket liha, leiba, käkke, putru ja üldse muud uudset. Hingede ärasaatmisel köeti neile ka sauna ja pandi lavale valmis pesemisvahendid ja vihad. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, et mitte hingi pahandada. Loodus oli muinaseestlaste jaoks väga oluline, sest sellest sõltus nende terve elu ja olu. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast – nagu mina talle, nii tema mulle. Seetõttu suhtusid inimesed loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kõikjal esines veel teatud vaime ja ka haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kodu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Tuntud olid metsaisad ja –emad, nurmeemad ja – isad, põllu ja veevaimud jt, kusjuures tähtsamaks peeti naissoost vaime. Neid nimetati ka haldjateks
TERAAPIA keelefilosoofial ja Milton kaebleja, kunde. probleemile. minevikule, saavad kliendi keele Ericksoni ideedel teraapiast. Väga oluline on Nõustamisseanssi uue vaatenurga tähenduste Tuuakse esile, et probleemid terapeudi koostisosad on: olevikule ja mõistmine johtuvad indiviidide suhtumisel, see terapeudi tulevikule. Klient mõjutavad oluliselt, omavahelisest suhtlemisest, määrab, milliseid seisukohavõtt, õpib tähelepanu millele ta kliendi mitte ei ole ühest indiviidist küsimusi ta esitab, sotsialiseerimine, pöörama pigem oma juures tähelepanu lähtuvad. Inimesed millele pöörab imeküsimused, tugevustele ja pöörab, siis võib
Ronimisega seotud hirmud: kukkumine, teatud marsuudid jne. Enese mina tunnetamisega seoutud hirmud: - Hirm edu saavutamise ees (seotud negatiivse minapildiga, mis on saadud mõne emotsionaalse trauma läbi) Mõned tunnused: - kardab riskida ja areneda - Väga enesekriitiline - Pole väärt edu saavutama - Pealtnäha enesekindel ja üleolev, mis on kaitsekiip ennast alavääristavale suhtumisel - Hindab kaljude raskuskategooriad alla - Alavääristab teiste saavutusi selleks, et ennast upitada Treeningute ajaline treenimine Normaalne ronimistreeningu sagedus on 2...4 x nädalas sõltuvalt intensiivsusest Algajale ronijale on optimaalne 3...4 x nädalas sõltuvalt enesetundest ja ronimise intensiivsusest (kuid mitte üle 4 korra nädalas) Edasijõudnud ronijatele 2...5 x nädalas
.................................................................9-10 5. KOKKUVÕTE......................................................................................................................11 6. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................12 SISSEJUHATUS Hando Runnel on luuletajana olnud Eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa Eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Hando Runneli valisin seetõttu, et ta on viljakas esseist kui ka mitmete luulekogude autor. Tema elu ning looming tundusid mulle huvitavad ning tahtsin nendest rohkem teada saada. Runnel kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele. Esimesi luulekatsetusi tegi Runnel juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. 1. ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. Novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu
kui ka põllumajanduses; massilised vägistamised, neis kuritegudes olid süüdi paraku mõlemal poolel võidelnud riigid; inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi; Näiteks pandi USAs koonudslaagritesse jaapani päritolu kodanikud. „Uus kord“ Euroopas. Holokaust Saksamaa ja itaalia võimu alla oli langendud 12 euroopa riiki; range okupatsioonirežiim, terror; Hitler ei kavatse kellelegi sõltumatust pakkuda; kurvad tagajärjed olid sakslaste halval suhtumisel vene sõjavangidesse, paljusid vange kasutati orjatööl saksa tööstusettevõttes; eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega; massiline mõrv; 21.jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine auschwitzi, maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites; Wallenberg üritas hukkamisele määratud juute sakslaste käest välja osta ning päästis tuhandeid inimesi;natside režiim jätkas juutide hävitamist
· Inimväärikus · Inimõigused · Isikuautonoomia · Heategemine · Mittekahjustamine · Õiglus Õenduseetika · Kutsealal kokkulepitud väärtuste ja põhimõtete kogum, mis on õendustöö aluseks ja millest õed lähtuvad tegeledes patsientidega, nende perekondadega ning oma kolleegidega tervisemeeskonnas (ICN 2005 International Council of Nurses) Hoolimiseetika · individualistlik lähenemine, mis põhineb vastutustundlikul suhtumisel teistesse inimestesse ja hoolivusel nõrgemate suhtes. "Õenduseetika see on nagu sisemine kompass" Mis on õendus? Kas see on ..... · ....... kõrgtehnoloogilises haiglakeskkonnas rakendatav täpselt planeeritud ülesannete täitmise protsess Või · ....... inimese eest hoolitsemise protsess (caring process) Hoolitsus/hoolivus on õenduse põhiolemus
8 3 ÜLEMAAILMNE TURISMIEETIKA KOODEKS Turismieetika koodeks on vastu võetud Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. 1. Turismi panus riikide ja rahvaste üksteisemõistmisse ja vastastikusesse lugupidamisse - turism põhineb inimkonna ühiste kõlblushinnangute mõistmisel ja levitamisel, austaval ja sallival suhtumisel kõigisse religioossetesse, filosoofilistesse ja kõlbelistesse tõekspidamistesse; kõigi inimrühmade sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide arvestamisel, kaasa arvatud vähemused ja põlisrahvad. Turism peab olema kooskõlas sihtkohamaa seaduste, praktika ja tavadega, teisalt peavad turismitöötajad tundma õppima ja respekteerima võõrsilt tulnute elustiili, maitset ja ootusi. 2
algab õige suhtumise omandamisest vanasse majja, täpselt niisamutigi nagu vana maja väärtustest teavitaminegi. Kohe renoveerimisprotsessi alguses tuleks eeldada, et vana maja on milleski eriline ja kodu loomine ainulaadses ja erilises keskkonnas on omaette väärtuseks.Mõiste säästev on loomulikult vägagi oluline kaasaegse mõtteviisi väljendus. Keskkonda säästev suhtumine levib tänapäeval üha laiemalt. Just säästvast elufilosoofiast tuleb lähtuda ka suhtumisel vanadesse väärtuslikesse majadesse Lihtne argimõtlemise loogikagi ütleb ju, et kohapeal olemasolevat ressurssi on rumalus raisata. Kõigesse olemasolevasse tuleks säästvalt suhtuda, olgu siis tegu ehitusmaterjali, kultuuri- või ajalooväärtusega. Vanade majade korrastamisega koormame kahtlemata vähe keskkonda kui neid lammutades. Lisaks kaasnevad sellega veel meie elukeskkonna mitmekesisuse loomine ja kindlasti ka sotsiaalse turvalisuse tagamine
· Bredekamp ja Rosegrant võrdlevad õppekava koeraga ja hindamist tema sabaga, mis kõigutab tervet koera. Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse. · Vaatlemine peab olema pidev, kuna lapsed kasvavad ja õpivad kiiresti. · Õpetaja peab tundma laste kasvukonteksti, et suuta tõlgendada vaatlustulemusi ja laste käitumist. · Hindav vaatlemine aitab õpetajat arutlemisel, õpetamise kavandamisel ja hindamisel ning suhtumisel lastesse. · Hindav vaatlemine annab õpetajale alusteavet lastevanematega läbiviidavateks vestlusteks ja aitab kommunikeerumisel lapsevanematega. · Hindav vaatlemine ja selle dokumenteerimine annab teavet eelõpetuse mõjususest. · Hindamise peamine mõte on aidata last õppimisel. · Oluline on, et õpetajal on süstemaatiline kava selle kohta, kuidas ta vaatleb ja kuidas võtab vaatlusandmed igapäevatöö aluseks.
2.1. Suhtumine propagandasse Suhtumine on iga inimese puhul individuaalne. Loomulikult oleneb see inimese algpunktist, kust ta vaatled propagandat ning mis suhtumine on temasse sisendatud varasemalt. Üldist ühtset ja ainuõiget varianti pole, sest niipalju kui on inimesi, on ka arvamusi. Propagandasse suhtumist tuleb vaadelda erinevate inimgruppide taustal. Kõige positiivsema emotsiooniga propagandasse suhtumisel on kindlasti poliitikud. Nad on igapäevaselt kogu poliitmelu sees ning vaatavad ilmselt kõige sallivamalt propaganda suunas. Seda võib lugeda välja ka minu intervjuust Reformierakonna liikme Renee Remmeliga, kes kommenteeris propagandasse suhtumist järgnevalt: ,,Liberaalse maailmavaatega inimesena suhtun poliitilisse reklaami mõistvalt". Siiski nentis ta ka seda, et vaatamata tublile arengule, on Eesti erakondadel veel palju arengumaad poliitreklaami vallas (Remmel 2009)
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Lisaks otsesele rahalisele tasule on otstarbekas pakkuda ka kaudseid tasusid soodustusi. See muudab ametikohad ligitõmbavaks, kuna arvestavad enam töötajate erinevate vajadustega. Need soodustused võiksid olla seotud eelkõige töötaja tervisega, mitut liiki kindlustamistega, juriidilise nõustamisega, koolitamisega. Tänapäeval on oluline koht hüvituste hulgas on aga ka mitterahalistel hüvitustel meeldival tööõhkkonnal, heatahtlikul suhtumisel, tunnustamisel, huvitaval tööl, karjääri- ja enesearendamisvõimalustel, paindliku tööaja võimalusel. Põhjendatud ja ratsionaalne hüvitussüsteem on normaalse tööõhkkonna alus, töötajate pühendumise tagamise keskne tegur. 5. Arutle, milleks on vaja missiooni ja visiooni ettevõttele. Ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid. Ettevõtte missioon Missioon ütleb, kes me oleme ja mida teeme. Missioon peab olema
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 1991 Tartu Ülikooli olulisemad töölõigud 1918- 1940 I maaailmasõja lõpus oli TÜR-s ainult umbes 26 000 27 000 köidet, kuna raamatukogu fondid olid sõja eest Venemaale evakueeritud. 1918-1919 üritas ülikooli raamatukogu taastada katkenud välisvahetussuhteid, kuid veel see ei õnnestunud valitseva poliitilise olukorra tõttu. Esimesed raamatud laenati Eesti asutustelt. Esimese trükise välismaale laenutas ülikooli raamatukogu 1920.aastal. Esimesed kirjad, mis puudutavad bibliograafiaalast tööd, pärinevad samuti aastast 1920. 1.01.1920 sai raamatukogujuhatajaks klassikalise filoloogi haridusega Fr. Puksoo, kellest kujunes raamatukogu juhatajaks oldud aastate jooksul Eesti raamatukogunduse rajaja. Puksoo tubliks abijõuks oli väike, aga väga kohusetundlik ja südamega asja juures olev töökollektiiv. Juba 1921. aastast taasavati raamatukogu lugejatele, kuid see oli palju tööd ja enese...
teisitimõtlejate ja uskujate suhtes ning suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Mõju käitumisel: kõrgeim väärtus kuulekus jumalale, kelle tahe avaldub pühas tekstis, tekst määrab, milline elu on tulemuslik; vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades; veendumused loovad sisemise tasakaalu ja õnnetunde; kuulutusmeelsed, usulevitajad; kasvatavad lapsi uskumuste traditsioonis; usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. Usuline tekst ehitab ka inimese enesehinnangu, sest on teada, mis tingimustel inimene vastab püha teksti nõuetele ja jumala tahtele. 8. James Fowleri usuastmete teooria: Usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust, usku defineerib ta kui inimese enese ja maailma mõistmise viisi. Usu sisu on määratud kolme kategooriasse: 1) väärtused, mida teadlikult või alateadlikult
(476). Humanistide arvates oli see vahesein antiigi ja renessansi vahel, vaheaeg kultuuri arengus, "pimedad aastasajad". Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal, XVIII sajandil, mil sellega tähistati samuti antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ning ebakultuurseks peetud ajajärku. Seega sai keskaja mõiste juba oma tekkest peale küllalt halvustava tähenduse. Tänapäeval ei ole niisugusel eelarvamuslikul ja mõistmatul suhtumisel keskaega enam õigustusi. Seda perioodi võib pidada praeguse Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Just keskajal hakkasid sündima Euroopa rahvused ja formeeruma tänapäeva riigid. Kujunesid ka keeled, mida me räägime. Keskajast pärinevad paljud kultuuriväärtused, mis on saanud meie tsivilisatsiooni alusteks. Saksa ajaloolane Leopold Ranke kinnitas: "Igal epohhil on vahetu suhe Jumalaga". Siit
gruppidesse, asjadesse või ideedesse. Nad võivad "juurduda" eelarvamustena kas teiste inimeste või teiste gruppide kohta või ka välismaailma suhtes. Hoiakud võivad sisaldada vanematelt, eakaaslastelt või oma kultuurist omandatud kognitiivseid, afektiivseid ja käitumuslikke komponente, näit.: rassism, soolised või vanuselised eelarvamused jne. Hoolimiseetika individualistlik lähenemine, mis põhineb vastutustundlikul suhtumisel teistesse inimestesse ja hoolivusel nõrgemate suhtes. Huvide konflikt olukord, kus mingi elukutse esindaja saab teadlikuks asjaolust, et ta võib saada isiklikku kasu või ärilisi eeliseid kliendi poolt tema hoolde usaldatud teabe kasutamisel, või kui tema isiklikud majanduslikud huvid konkureerivad otseselt kliendi majanduslike huvidega. (Üldiselt nõuab elukutse, et näiteks raamatupidajal on kohustus deklareerida oma huvide konflikt kliendi huvide
Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum. Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Aiten Jagafär VAIMUHAIGUSED Referaat Juhendaja: Juta Raun Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................3 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG .......................................................................................................................5 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS.................................................................................8 3.1. KÕRGEM NÄRVITEGEVUS PSÜÜHIKA ALUSENA..................................................................................... 8 3.2. PSÜÜHILISED PROTSESSID JA SEISUNDID.................
kommunikatiivsed mudelid, mis ilmnevad maailmas, kus vahendamine toimub olulisel määral teksti kaudu. Tekst toetab ka uute intrapsühholoogiliste funktsioonide, uue mõtteviisi ja uue sõnumisse suhtumise esiletõusu, see toetab teisi kriteeriume argumenteerimiseks ja tegelikkuse kirjeldamiseks. Tähenduste omistamine ja omandamine teksti vahendusel põhineb hoopis teisel suhtumisel ütlustesse, kui kõnekeele kontekstis. Koos rääkida tähendab koos mõelda. Tekst, kui kommunikatsioonivorm eraldab sõnumi selle väljendajast (Olson, 1994). Tekst peab juhtima lugeja tõlgendust ja tähelepanu viisil, et lugeja püsiks teksti poolt eeldavates tähenduslikes raamides (Iser, 1976). Teksti tähenduse omamine nõuab spetsiifilist kognitiivset sotsialiseerumist, mida pakuvad meie ühiskonnas kool ja formaalharidus. Õpilase oskus käsitada suhteid
Lisaks otsesele rahalisele tasule on otstarbekas pakkuda ka kaudseid tasusid – soodustusi. See muudab ametikohad ligitõmbavaks, kuna arvestavad enam töötajate erinevate vajadustega. Need soodustused võiksid olla seotud eelkõige töötaja tervisega, mitut liiki kindlustamistega, juriidilise nõustamisega, koolitamisega. Tänapäeval on oluline koht hüvituste hulgas on aga ka mitterahalistel hüvitustel meeldival tööõhkkonnal, heatahtlikul suhtumisel, tunnustamisel, huvitaval tööl, karjääri- ja enesearendamisvõimalustel, paindliku tööaja võimalusel. Põhjendatud ja ratsionaalne hüvitussüsteem on normaalse tööõhkkonna alus, töötajate pühendumise tagamise keskne tegur. III Eestvedamine Eestvedamise olemus Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest entusiastlikult eesmärkide saavutamise nimel töötama.
. See kaubandusspetsiifiline konkurentsi genereerimine ei ole tootjate jaoks sageli meeldiv ja viib mõnikord selliste strateegiateni, mis võimaldavad konkurentsi vältida (lepinguline turustamine, lepinguline kaubandus, turustuslepped jne.). Topeltatraktiivsus, valmisturud ja tootekonkurentsi ühismõju on kaubanduse kasutamise käivitusmomendiks nii tootjate kui ostjate poolt. Kaubandusettevõtete eksistents tugineb valdavalt just eel- ja järelturupartnerite positiivsel suhtumisel. Turu ja konkurentsi genereerimise teooriaga selgitatakse kaubanduse põhitähendust funktsioneeriva turumajanduse jaoks. Nimetage kolm asjaolu, mille pärast võib kaubandusettevõtet pidada lokaalseks turuks! Kuidas ja millist konkurentsi genereerivad kaubandusinstitutsioonid? Kaubandusfunktsioonide teooria rajas Karl Oberparleiter (Wien), kes formuleeris esmakordselt 1918.a. kuus kaubanduse klassikalist funktsiooni: · koha-, (ruumi-), · aja-, · kvaliteedi-, täpsemalt sortimendi-,
nad ei leia teadusest ega loogikast. 3. Fundamentaliste iseloomustab suhteliselt kõrge pühendumise määr oma vaadete levitamisel. 4. Nad kasvatavad oma lapsi oma uskumuste traditsioonis. 5. Nendel on suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma. Seda uskumust peetakse üheks õnne ja toimetuleku oluliseks komponendiks.6. Nad ei usu, et miski suudab nende veendumusi muuta. Nad on oma seisukohtadesse kiindunud ja kaitsevad neid. 7. Nende usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. 22. Psühholoogilised protsessid pöördumisel. kirjeldamisel on lähtutud erinevate pöördumiskogemuste kvalitatiivsest analüüsist. Enam on uuritud pöördumist kui loovusprotsessi, pöördumist kui hoiakute muutust ja pöördumisega kaasnevad tunded. Batson jt (1993) kirjeldavad pöördumist kui loovprotsessi ja pöördumiskogemust kui loomingulist kogemust. Meie maailmataju rajaneb kognitiivsetel
äratavat. Üheks muinasusundi põhimõisteks oli vägi, mis arvati olevat kõikidel elusolenditel, peale oma füüsilise keha. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, sõnades. Tarkadeks või nõidadeks nimetati inimesi, kes oskasid sõnade abil loitsida, haigusi ravida. Targad kontrollisid väge. Vägi oli muinasusundi põhielemendikd- elusolendites teatud objektides, paikades ja taevas, aga ka sõnades. Kõige enam väge oli südames küüntes, veres ja juustes. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast: nagu mina talle, nii tema minule. Kõikjal esines veel vaime ja haldjaid, kes olid kindlate paikade hoidjad ja kaitsjad. Koduhaldjatega tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest veidike ka talle. Peko oli koduhaldjas, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud päevadel. Taara- saarlaste jumal aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Uku oli Eestis tuntud jumal.
Nad on oma seisukohtadesse kiindunud ja kaitsevad neid. Fundamentalistide puhul on tegemist suhteliselt ,,valmis maailmapildiga". Seda toetab ka fundamentalistlike liikumiste ja gruppide suhteliselt kõrge sidususe määr. Inimesed, kellel on sarnased väärtused ja ideaalid, tunnevad suhteliselt suuremat ühtekuuluvustunnet, mis omakorda kinnistab nende veendumuste õigsust. 7. Nende usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. Ühiskondlikke protsesse tõlgendatakse usulistes kategooriates. Kui teaduse seisukohad satuvad vastuollu usuliste veendumustega, siis teaduse arvamust kas tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse. Selle tulemusena on fundamentalistlikud seisukohad suhteliselt püsivad ja ei allu muutmisele või ümberkujundamisele. 23. Psühholoogilised protsessid pöördumisel.
Väärtused põhjendavad meie käitumist. Väärtusi on raske muuta ja selletõttu on ka väärtuskonfliktide lahendamine keerukas. Väärtuskonfliktid muutuvad arenedes aina emotsionaalsemaks. See on üldinimlik nähtus, et eelhoiakud ja arusaamised kujundavad käitumise. Vastasseise võib ette tulla kõigis suhetes. Inimeste suhtumine konflikti, kujundab nende enda ja teise osapoole käitumist. Negatiivne suhtumine konflikti raskendab konstruktiivset käitumist. Konflikti suhtumisel on võimalik välja tuua kaheksa destruktiivset ja neli konstruktiivset viisi. Destruktiivsed suhtumise viisid on: 1. harmoonia on normaalne ja konflikt on ebanormaalne 2. konflikt ja eriarvamus on sama asi 3. konflikt on haiglase hingeelu tulemus 4. konflikti lahendamist raskendab sildistamine 5. konflikt ei tohiks mingil juhul eskaleeruda, kaasates suuremat hulka inimesi ja puudutades üha rohkem küsimusi 6
Saksa propaganda kuulutas avalikult, et sõda bolševismiga on nüüd ja edaspidi barbaarne ning selles sõjaseadused ei maksa. Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks:Ostlandiks ning Ukrainaks. (Eesti kuulus esimesse). Mitmed ikestatud rahvad olid lootnud, et Saksamaa toetab nende iseseisvuspüüdlusi, kuid peagi sai selgeks, et Hitler ei kavatse kellelegi sõltumatust pakkuda. Kurvad tagajärjed olid sakslaste halval suhtumisel Vene sõjavangidesse. Esimesel sõja-aastal võetud miljonitest vangidest suri enamik nälga ja haigustesse. Paljusid vange kasutati orjatöödel Saksa tööstusettevõtetes. Hiljem taipasid sakslased, et venelasi saab kasutada võitluses Stalini vastu, ning asusid neist kindral Andrei Vlassovi juhtimisel moodustama omaette üksusi. Kui oli juba hilja, sest venelaste suhtumine sakslastesse oli märkimisväärselt halvenenud. Sakslased suutsid rikkuda ka
Pühadeks paikadeks, kus ohverdamine toimus, olid hiied, allikad, jõed, järved, kivid ehk ohvrikivid. · Maagia: oli ohverdamise juures väga tähtis osa. Maagia põhines arusaamal, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ravimaagia. · Suhtumine loodusesse: Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast-nagu mina talle, nii tema mulle, kui inimene kahjustas midagi, siis võis mets vastutasuks eksitada või vesi uputada jne. Seepärast suhtuti loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. · Vaimud, haldjad, jumalad: nad kõik olid kindla paiga hoidja ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses(Tõnn, Peko). Eestlaste jumalatest on teada, et austati Taarat ja arvatavasti ka Ukut
6. Nad ei usu, et miski suudab nende veendumusi muuta. Nad on oma seisukohtadesse kiindunud ja kaitsevad neid. Fundamentalistide puhul on tegemist suhteliselt „valmis maailmapildiga”. Seda toetab ka fundamentalistlike liikumiste ja gruppide suhteliselt kõrge sidususe määr. Inimesed, kellel on sarnased väärtused ja ideaalid, tunnevad suhteliselt suuremat ühtekuuluvustunnet, mis omakorda kinnistab nende veendumuste õigsust. 7. Nende usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. Ühiskondlikke protsesse tõlgendatakse usulistes kategooriates. Kui teaduse seisukohad satuvad vastuollu usuliste veendumustega, siis teaduse arvamust kas tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse. Selle tulemusena on fundamentalistlikud seisukohad suhteliselt püsivad ja ei allu muutmisele või ümberkujundamisele. 22) Psühholoogilised protsessid pöördumisel
Ristiusu tulekuga tehti seadused, mis keelustasid laste tapmise. Üldjuhul keskajal ei peetud matuseid alla 7a lastele, sest nad ei olnud töövõimelised. Keskajal kujutati lapsi kui täiskasvanuid (rõivad jms). Keskajal hakati järjest enam rääkima laste erinevusest ja hakati neid eristama täiskasvanutest, anti neile rohkem aega küpseda ning tähtsustati emotsionaalselt suhet emaga. 16. sajandil toimus oluline muutus lastesse suhtumisel 1545 ilmus esimsne õpik laste haigustest. 1632 anti välja raamat "Emakool", mis käsitles ema ja lapse emotsionaalse suhte tähtsust. Tööstusühiskonnas suurenes hariduse tähtsus. 17. saj tekkisid matmisrituaalid lastele, keda meti vanemate kõrvale. 19. saj arenes laste haiguste teema ja ilmus sellealane õppeaine kõrgkoolidesse. 1802 rajati esimene lastehaigla Pariisis, 1834 Peterburgis.
õpetust, kuid hilisemad uurijad on leidnud, et tema tekstidest võis välja kooruda kaks õpetust: -) Erinevus õpetus seisneb kõiges selles põhilises milles inimesed üksteisest erinevad. 20 sajanditel oli väga popp teema uurida erinevaid temperamendi teooriaid ehk tüpoloogiaid ning ka Jung tegi oma nö temperamendi teooria. Jungi kaks põhitüüpi olid ekstravert ja introvert. See teooria põhineb inimeste suhtumisel iseendasse ja ümbritsevasse maailma. Ka Jung kasutas mõistet liibido ning uskus, et kui see on suunatud välja poole, siis on tegemist ekstravediga (elav; hea suhtleja; hästi kohanev; ei tõmbu endassse; pealiskaudsus; liigne vajadus endast head muljet jätta; ei meeldi üksi olla; pole väga enesekriitiline), kuid kui see on suunatud sissepoole, on tegemist introvert (suhtlemises ebakindel; tundlik; rikkaliku sisemaailmaga; enesekriitilised; pessimistlikud; pole niivõrd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
