"Kõrboja peremees" Teose teema: teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale. Teose probleemid: Kõrbojale peremehe otsimine - Villu armuprobleemid Kuusiku Eeviga - Villu kehv läbisaamine isaga - Villu halb nägemine ja vigane käsi - Külameeste üleolev suhtumine Villusse - Vaen Katku ja Kõrboja vahel - Eevi eluase pärast ema surma Teose sõnum: Ei maksa probleemide eest põgeneda, sest igale asjale on lahendus. Villu iseloomustus: Ei armastanud nalja (Villu ei armasta teistega naljatada, ei armasta teiste nalja pealtki vaadata, nagu oleks ta selleks juba liiga vana. Lk 113) - Armastas juua (Ja Villu joob, Villu hakkab seda rohkem jooma, mida enam ta vaikib,
3. MILLISEID PROBLEEME KAJASTAB TEOS? Teos kajastab elulisi probleeme kus rügatakse tööd, peres sureb keegi ära, keegi jääb haigeks, ei saada läbi jne..: Hannese ja Niida armastuse purunemine. Hannese isa on halvatud. Klausi surm. Rabati palju tööd, et saaks ära elatud. Klausi naine lahkus, sest ei saanud pereisaga läbi. 4. KIRJELDA TEOSE PEATEGELASI(VÄLIMUS, ISELOOM, KÄITUMINE, TÕEKSPIDAMINE JA SUHTUMINE TEISTESSE). Hannes- Tumedate juustega, väga töökas. Tal oli mitu unistust: Saada heaks meremeheks, saada tubli ning armastav naine, reisida. Niida- Rikka pere laps, upsakas. Õppis linnakoolis. Pereema- Tagasihoidlik, heasüdamlik ning alalhoidlik kes hoolitses alati eelkõige teiste vajaduste eest. Ta ei tahtnud kunagi kellegile tüliks olla ning ta ei kurtnud kunagi millegi üle. Pereisa- Jutukas, elutark mees
Humanism meditsiinis Humanism meditsiinis on vastastikune suhe arsti ja patsiendi vahel, mis rõhutab ennetust meditsiinis, patsiendiga suhtlemist ning tema harimist, surub maha majanduslikku mõtlemist, ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti: tegutsemisvabadust (võime teha oma kehaga iseseisvalt tööd, liigutusi), vabadust langetada
rasvakiht Loode kuuleb X Ema tunneb loote X liigutusi Rasu-ja higinäärmed X töötavad 2. Iseloomusta lühidalt Raseduse I trimester Tunnete vastuolulisus seotud vajadusega muuta isiklikke suhteid ja teha muutusi karjääris Ema roll ja sellega kaasnev vastutus võib tunduda hirmutavana Tundmusi mõjutab mehe suhtumine Naise meeleolude muutused tingitud nii hormonaalse tasakaalu muutusest kui psühholoogilise lapseootusega kohanemisest Raseduse II trimester Naine on lapseootusega kohanenud Lapse liigutuste tundmine annab kindlust Ema loob lapsega emotsionaalse sideme Usalduslik side oma emaga aitab naisel kohaneda emarolliga Mõtted keerlevad eelkõige lapse ümber Tegeletakse konkreetsete ettevalmistustega lapse sünniks Raseduse III trimester
`salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4. Kristluse leviku põhjused ja tagamaad (ainujumalausk, parem elu pärast surma, rändjutlustajad (apostlid), võrdsuse idee ja väljumine ühe rahvuse piiridest, märterlus ja selle mõju kristluse levikule) 5
Eduard Vilde „Pisuhänd“ Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad ajalehed ja brošüürid välja. Kõne, käitumine: Tiit Piibeleht on enesekindel ja kindla ütlemisega, rahulik ja tasakaalukas. Enda huvides ära kasutav, kaval ja ta on ka päris kergeusklik. Sööb üsna tihti päevalilleseemneid. Räägib murdesegases ja lakoonilises kõnes, vastab küsimustele enamasti hiljem, kui kü...
Afektiivne – seotud tunnetega: . Milline +/- Kuidas mina-konts kujuneb? 1. sotsiaalne võrdlemine 2. oma käitumise vaatlemine 3. mõtted ja tunded (need in ke soma mina kirjeldamise kasut ka seda, et väljendavad oma minaga seotud mõtteid ja tundeid hindavad positiivsemalt mina konts üldse. Need kes kirjeldavad käitumisega, need neg.) 4. teiste reaktsioonid (lapeeast sisse harjunud) C.Rogers Tingimusteta positiivne suhtumine Rogers rõhutas, et peaks olema lapsel ka olema skeegi, kes rõhutab positiivset suhtimist lapse vasdtu, sest siis kujun pos mina-konts. Tingimuslik suhtumine. Hinnangud omaminale langevad kokku sellega kuidas teised mind hindavad. Teadmiste allikas: Käitumine / Mõtted / Teiste reacts / sots võrdlemine Ma käin teistega väljas/ tunnen piinlik suheldes/ … / … Järeldus: Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi/ Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi
Referaat teemal Koolivorm Senini olen koolivormiga kokku puutunud vaid vanu albumeid vaadates ja kuulnud vanemaid sellest rääkivat. Soovin teada, kas ka praegu oleks koolivorm võimalik, mis on sellega seotud plussid ja miinused. Kuidas suhtuvad teised minu eakaaslased sellesse mõtesse ja milline oleks vanemate suhtumine koolivormi taaselustamisse. Samuti püüan selgusele saada, kas vorm tuleks täielikult taaselustada või oleks vajalik vaid mõni ühine element. Huvitav on ka praegu kasutusel olevaid vorme uurida
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spe...
asemel, et riskida vargusega Ükskõik, võin ju ära proovida Sellel pole minu jaoks tähtsust Muu 12. Kas ulatuslik reklaamikampaania tekitaks Teis alustava ettevõtte kohta suuremat huvi? Jah Ei Põhjendage 12. Kas loodava laonduskeskuse asukoht (piirkonna vähene tuntus) võib kahandada huvi selle ettevõtte suhtes? Jah Ei Kui läheksin sooviga leida abi oma probleemidele, siis on olulised teenused, suhtumine, positiivsed emotsioonid, mitte asukoht Muu l. 13.Kas sooviksite kasutada hoisustamise ajal kindlustuse, transporditeenuseid firma poolt? Ei Jah, tahaksin muid teenuseid lisaks Muu Siia võite lisada endapoolseid kommentaare/ettepanekuid, mida tuleks Teie arvates antud teenust luues silmas pidada ja täiendada. Tänan Teid, et leidsite aega küsimustiku täitmiseks!
1. Arutlege, millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemisel Kreekas. Riigid olid väikesed. Tegemist oli linnriikidena. Tänu sellele nad said kokku tulla ja hääletada. Lisaks oli seal orjanduslik ühiskond, see andis ka võimaluse demokraatia kujunemisel. 2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse suhtumist jumalatesse kõigis varasemates kultuurides? Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus. Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? -
Objektiivsus minu sees ja ümber. Sõna objektiivsus minu jaoks tähendab ausust, ausat suhtumist endasse kui ka oma kaaslastesse. Ootame ju kõik endasse ausat suhtumist ja peame ka andma teistele inimestele nende käitumisest tagasisidena objektiivseid hinnanguid. Objektiivne suhtumine on heade suhete aluseks. Kuid arvan, et liigne kriitiline objektiivsus alati , igal olukorral, ei tule kasuks. Mõnikord võib see olla solvav. Objektiivsuse puhul ei kaasne isiklikku arvamust või suhtumine eelarvamusega. Objektiivne suhtumine on eelkõige erapooletu. Otsuste langetamisel erapooletu suhtumine. Tegelik olukord. Objektiivsus on reaalsuses eksisteeriv tõde. Ei saa vaielda, meil on erinevad objektiivsed suhtumised. On olukordi ja seisundeid, kus
G3A MIS ON UUSVASAKPOOLSUS? • Radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides • Tekkis 1960. aastate algul • Uusmarksism • Põhiseisukohad:nihilism,anarhism,stiihilisus • Vastandus „vanale vasakpoolsusele“ HERBERT MARCUSE • Vasakpoolsuse isa • Põhiseisukoht UUSVASAKPOOLSUS EESTIS • Sotsiaaldemokraadid • Võrdus • Segamajandus UUSVASAKPOOLSUSE SARNASUSED JA ERINEVUSED UUSPAREMPOOLSUSEGA Sarnasused: • Aktiivse kodaniku ideaal • Suhtumine heaoluriiki Erinevused: • Suhtumine võrdusesse • Suhtumine majandusse • Suhtumine rahvuslusse ISIKLIKUD ARVAMUSED KASUTATUD ALLIKAD • http:// miksike.ee/docs/referaadid2006/ideoloogiad_liis sandre.htm • „Poliitika ja valitsemise alused„ - Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, ... • „Anarhistid“ – Tõnu Trubetsky • https://et.wikipedia.org/wiki/Uusvasakpoolsus • https://en.wikipedia.org/wiki/New_Left
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende käitumisele; kõnelaadile; suhtumisele teistesse; teiste tegelaste suhtumisele temasse; välimusele; vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. Tooge näiteid karakteri, situatsiooni, sõnakoomika kohta teoses.
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Väärtuskoodeks au, truudus, vaprus, ohvrimeelsus,lugupidamine. Väärtushinnangud on inimkonna ajaloo käigus läbi teinud suured muutused vaheldudes aastasadade vahel edasi-tagasi. Kindlasti on väärtushinnangud tugevasti seotud ühiskondliku arengutaseme ja valitseva ideoloogiaga. Statistika on näidanud, et madala arengutasemega maades, nagu mitmetes aafrika riikides ja näiteks Indias, on väärtushinnangud võrreldavad keskajal domineerinud väärtustega. Selle põhjuseks on toodud usk, mis nendes maades on sügavalt juurdunud. Religioon aga on põhimõtteliselt üks suur eetikareeglite kogum ja oluline väärtushinnangute mõjutaja. Kuna Euroopa hakkas tehnoloogiliselt kiiresti arenema 15. sajandist alates, on sealsed väärtushinnangud muutunud radikaalselt, võrreldes preaguste arengumaadega. Keskaegne aadel pidi olema Keskaenge nobiliteet soosis sõjav...
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende · käitumisele; · kõnelaadile; · suhtumisele teistesse; · teiste tegelaste suhtumisele temasse; · välimusele; · vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 2. Tooge näiteid · karakteri-, · situatsiooni-,
Tavaliselt on Downi sündroomiga laste lihastegevus normaalne. Nad võivad olla lõdvad, kuid mitte nõrgad. Toonus on tavaliselt madalam esimestel eluaastatel ning paraneb iseeneselt vanemaks saades. KEHA SUURUS. Downi sündroomiga laste keskmine kehakaal on sünnihetkel tavaliselt normaalsetest pisut madalam. Ja nende sünnipikkus jääb veidi alla keskmise. Kasvavad väga aeglaselt. Harilikult kasvavad mehed 145-168cm ja naised 132-155cm. 6.KOKKUVÕTTEKS. Viimase kümne aasta jooksul on suhtumine Downi sündroomiga inimestesse oluliselt muutunud. Mis on selle muutumise esile kutsunud? On neid, kes väidavad, et selle muutuse põhjuseks on muutunud valitsuse poliitika; on neid, kes panevad selle normaliseerimisteooria algatajate arvele. Muutus vanemate suhtumises on omakorda suurendanud Downi sündroomiga inimeste toimetulekuoskusi. Tänapäeval on sündroomiga inimesed tervemad, võimekamad ning 7 ühiskonnaga integreeritumad kui kunagi varem
· Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks · Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule Ratsionalism levis 18. sajandi teisel poolel tänu valgustusideede levikule. Iseloomulik oli .. 1. Ratsionalistid püüdsid talurahvast valgustada, nt. toetati rahvahariduse edendamist ja jutlustel jagati talupoegadele kasulikke teadmisi 2. Kõigis hädades pole süüdi talupoegade kõlblusetus vaid pärisorjuslik kord 3. Suhtumine jumalasse oli deistlik - jumal on küll maailma loonud, kuid selle arengusse vahele ei sekku 8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. J. G. Eisen · oli Torma pastor ning töötas välja mitmeid agraarprojekte · kavandades saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi · propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust · tegeles juurviljade kuivatamisega · alustas rõugete vastu kaitsepookimisega
Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine. Kiusajad kes nad on? Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus, dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle suhtumine vägivalda on positiivne, eakaaslaste kiusamismudelite järgimine, järelvalve puudumine vahetundides, õpetaja ükskõikne suhtumine, teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse. ( allikas Elliott jt., 2000, 24 ) Kiusajad jagunevad kaheks:
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine
Iga organisatsioon koosneb inimestest. Iga inimene on väike osa, detail sellest süstemist, just inimese seisundist oleneb kogu organisatsiooni edu. Juht, kes ei saa sellest aru, arvatavasti kaotab. Edukas ettevõte on eelkõige, see kus iga töötaja tunneb end mugavalt, enesekindlalt ja peaasi vajalikuks. Eksperimendid, mis olid korraldatud 1920-tel aastatel Hawthornes tõestavad seda, et ülemuse suhtumine töötajasse mõjub tema tootlikkust mitte vähem, kui isegi palga suurenemine. Eksperimendi käigus mõõtsid uurijad töötajate tootlikkust, muutes töötingimusi (palk, valgus, niiskus, vaheaja kestus). Igaüks sellistest muutustest tegi tootlikkust suuremaks. Aga kõige huvitavam on see, et pärast esmaste tingimuste tagasitulekut tootlikkuse tase ka suurenes. See fenomen nimetati Hawthorn efektiks. See tõestab, et näitajate parendamise faktoriks on mitte
EDUARD VILDE ,,Pisuhänd" 1. Üldiselt on autori suhtumine tegelastesse hea,peaaegu igas tegelases on leitud häid külgi, mõnel vähem, mõnel rohkem. Erandiks on minu arust Ludvig Sander, kes teose alguses tundub küll üsna tegus ja edukas, kuid peagi võib jõuda selgusele, et tegelikult on ta kaval ja libekeelne, püüdes leida võimalusi kuidas kerge vaevaga rikastuda ja oma naisele Matildele ja Vestmanile meelejärgi olla, ning tundub et ta on oma naise tallaalune, täites kõik tema soovid, kuigi selle taga on omakasu.
Nende hulka kuuluvad näiteks inimese sotsiaalne taust, vale enesehinnang, mis võib olla nii liiga kõrge kui ka liiga madal, varasemad seotused narkootikumidega lähedaste seas, raske majanduslik olukord jne. Näiteks kui mõnel noorel on probleemid koduses elus, võib ta pääseteed näha uimastites kuna need aitavad nö põgeneda reaalsest elust ning ka sulanduda teistesse seltskondadesse, kus on sarnased probleemid, vaated elule ning suhtumine uimastitesse. Samas tekitab uimastitarbimine uusi, sageli veelgi raskemaid probleeme nagu sõltuvus, uimastite hankimine aga viib rahapuuduse ning vargusteni. Riskifaktoritele vastanduvad kaitsefaktorid, mis mitte ei hõlbusta inimese uimastitarbimise tekkimist vaid pigem takistavad seda. Selliste faktorite hulka kuulub hooliv perekond, mõistmine, head sõbrad jne Üldlevinud on, et Eesti noorte seas ei ole kanepisse ja kanepitoodetesse nagu marihuaana ja hasis suhtumine eriti tõsine
Vastused küsimustele Humanism meditsiinis 1) Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Humaansus on meditsiinitöötaja vaieldamatu omadus. Soe, terane suhtumine patsiendi poole on humanismi kindlailmeline vorm. Ajalooliselt kujunenud meditsiinitöötaja elukutse nimetus “halastajaõde” rõhutab nende terane, heatahtlik suhtumine patsiendite poole. Patsiendite poolest meditsiinitöötajal peab olema ammendamatu kannatlikkus. Haigete tegevused saab põhjendada erinevateks muutusteks kesknärvisüsteemis, mis on tekkinud haiguse tõttu. Kannatlik suhtumine erutatu patsiendi poole teeb teda rahulikuks. Meditsiinitöötajal peab olema taktitunne. Ta peab suhtlema patsiendiga nii, et ta ei muutu kurvaks; nii, et tal oleks paranemislootus. Selle jaoks on vaja mõtelda patsiendi kohta,
a) Identsus ja rollisegadus .Olulisel kohal on tugevad tunded, väga tugev armumine, tugevad üksindustunded. poistel tunded ema vastu. Omandab palju isa maneere. Tekib huvi seksuaalküsimuste vastu, seksuaalfantaasiad, tähtis on sooline identifikatsioon ja soolised Närvisüsteemi kõikumine märgatav. Teiste suhtes ollakse tihti egotsentrilised ja isepäised, kuid seesmiselt abitud ja väärtusetud. Käitumine on pendeldav- mängud. Õpitakse moraalistandardeid: formeerub suhtumine mõistetesse "naiselik", "mehelik", "õige", "väär" jne. Suhtumine seksuaalsusse saab alguse sellel kord aktiivne, kord passiivne. Vanematega suhtlemisel peaks tekkima sõbrasuhe. Tekib lõplik seksuaalne orientatsioon. Probleemid söömisega. VI perioodil. IV-LATENTNTE FAAS(6 -12 a) Nartsislik orientatsioon, enesekesksus pöördub väljapoole, suhted teistega olulised. V-GENITAALNE ETAPP(18-30.a) Lähedus või eraldumine. Otsitakse rolli ühiskonnas: kes ma olen
Homoseksuaalsetel paaridel peaks heteroseksuaalsete paaridega samad õigused olema S: Homoseksuaalsust on esinenud kogu inimkonna ajaloo vältel kõikidel ajastutel ja kõigis kultuurides. Eri aegadel on suhtumine homoseksuaalsusse oluliselt varieerunud. D: Homoseksuaalsus ehk omasooiharus on seksuaalne või romantiline suhtlemine samast soost isikuga. Heteroseksuaalsus ehk vastassooiharus on seksuaalne suhtlemine vastassoost isikuga. K: Homoseksuaalseid paare peaks ühiskonnas heteroseksuaalsete paaridega võrdselt kohtlema ja neile peaks olema avatud võimalused abielluda ning lapsi adopteerida. IA: Õigus ühiskonna mõistmisele. Homoseksuaalide vastu vaenulikkust osutavates
põhi. Empaatiavõime on põhjus, miks üldse tahetakse kedagi aidata ehk miks üldse teha sotsiaaltööd ja pakkuda sotsiaalhoolekandeteenuseid, kuna empaatiline inimene tunneb kaasa sotsiaalabi vajavale inimesele ja seetõttu ta seda abi pakkuda soovibki. Eetika alla kuulub minu arvates ka tolerantsus. Tolerantsus näiteks erivajadustega inimeste vastu. Tolerantsus kodutute vastu. Loomulikult on sotsiaaltöö eelduseks sotsiaalabi vajavate inimestesse normaalselt suhtumine. Kui tuua veel näiteid kodututest, siis eetiline on ka eelarvamustevaba suhtumine. Sotsiaaltöötaja suhtumine kodututesse ei tohiks kindlasti olla eelarvamuslik, näitkes selline, et kodutu on igal juhul ise süüdi oma olukorras. Eetika kuldreegelgi ütleb, et meie käitumine on eetiline, kui me käitume teistega nii, nagu tahaksime, et teised meiega käituvad ning keegi ei taha, et nendesse suhtutaks eelarvamulikult. Kui sotsiaaltöötaja suhtuks nii
Ulesanne 4 : Ülevaade inimese -, looduse ja tehnikakesksest inimese ja looduse vahelisest suhtest. Võime eristada kolme mailmanägemise viisi,mis määravad suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse: tehnikakeskne, inimkeskne ning loodus- ehk elu- ehk keskonnakeskne. Tehnikakeskse loodussuhte puhul nähakse loodust pelgalt tooraine ammutamise kohana, ainult vahendina inimese eesmärkide saavutamiseks. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas. Ta ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, tema arvares on probleemide
12). See on märgatavalt suur number, mis näitab, et see probleem omab ka ühiskondlikul tasandil suurt kaalu. Inimeste suutlikust tervisemuredega hakkama saada peegeldab ühiskonna võimekust (antud juhul suuresti meditsiinisüsteemi võimekust) haigeid piisavalt informeerida ja tagada vajalik arstiabi ning vajaduse korral ka teraapia võimalus. Määravaks võivad osutuda just inimese enda psühholoogiline suutlikust tervisekahjustusega hakkama saada. Inimese suhtumine enda probleemi võib anda piisavat motivatsiooni paranemiseks või kohanemiseks haigusega. Samas negatiivne mõtteviis võib võtta hoopis igasuguse lootus. Elustiili muutusega vastavalt tervisekahjustusele saab tõsta enda elukvaliteeti ja üldist suutlikust. Meiega sarnaste maade võrdlevad uuringud näitavad, et haigestumine ja varajased südamesurmad sõltuvad otseselt hoiakutest ja usust sellesse, kuivõrd saab ise oma mõtteviisiga tervist mõjutada (Viigimaa 2010: 14). Abituse tunne, mis
Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kõne oli jäik, range ranhe ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 4. Tooge näiteid 9 karakteri-, 10 situatsiooni-, 11 sõnakoomika kohta teoses. 1
3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (millises zanris teoseid esitati; kas kava oli oma ülesehituselt huvitav). 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus; instrumentaalmuusikute puhul, millised pillid soleerisid, pillide kõla / sound. Nende esituse tase, üldine kontserdi meeleolu. 5. Paremini halvemini õnnestunud teosed. 6. Kontserdi üldine õnnestumine. 7. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine. 8. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks. 9. Lisa tööle kontserdipilet.
Eduar Vilde "Pisuhänd" 1. Mina arvan, et autori eitav suhtumine on Ludvig Sanderisse. Kuna ta oli nii kaval mees. Ei tahtnud midagi teha, aga tahtis väga palju saada. Sander tahtis raamatud kirjutada, aga tal ei tulnud see välja, ja tänu Tiit Piibelehele, kes talle selle valmis kirjutas, sai ta kuulsakas. Arvan, et pooldav suhtumine oli Tiit Piibelehesse, kuna ta oli minu arvates tark mees. Kuna ta kirjutas Sanderile Pisuhänna, siis ta tahtis, et Sander teda ka aitaks ja räägiks Vana Vestmaniga, sest ta tahtis abielluda
Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomandi ja mõõdukate maksude poolt Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine - prioriteediks Sotsiaaldemokraatia VÕRDSUS – Võrdsed võimalused kõigile Segamajandus Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riigi tähtis roll Kommunism Moodne vasak- ja parempoolsus Üksteisele lähenenud Aktiivse kodaniku ideaal Muutunud suhtumine heaoluriiki Uusvasakpoolsus – kolmas tee Erinevus – Suhtumine võrdsusesse Tänan Kuulamast!
toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik)
KUNST JA SPORT · 20.saj. Eesti Kunstiselts · rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumin...
looduse suhtest Maailmanägemise viise, mis määravad inimeste suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse on olemas kolm Ahto Oja sõnul. · Tehnikakeskne seisukoht Valitseva võimu eetika. Loodus on pelgalt tooraine ammutamise koht. Ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Vahend inimese eesmärkide saavutamiseks. Tehnikakeskne suhtumine valitseb loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse üle. Keskkonnaprobleemide käsitlemine eelkõige saasteprobleemina tähendab inimese tehnikakeskse loodussuhte aksepteerimise. Probleem lahendatakse kasutades endistviisi loodust inimese eesmärkide saavutamiseks. Kasutame oma tarbeks loodusvarasid ja teadmisi tema keemilisest ja füüsikalistest omadustest ning ehitusest, et arendada vastavat tehnoloogiat tootmisprotsessiga kaasneva saastumise vähendamiseks.
Omistamisteooria eelduseks on, et kui inimese jaoks on teatud indiviid juba eelnevalt halva kuulsusega, siis negatiivne informatsioon ainult kinnitab tema olemasolevat arvamust. Amabile ja Glazebrook (1981) väitsid, et osad inimesed on teistest rohkem umbusklikumad ning kahtlustavad ning selle tulemusena on nad teistest ka altimad pidama negatiivset informatsiooni tõeseks ning indiviide maha kandma. Negatiivse informatsiooni tulemuseks on ,,Ma ju ütlesin" suhtumine ning antud teabe mõju on väike. Negatiivsusefekt eksisteerib, sest riigiametnike informatsioonikeskkond on positiivne ning negatiivset informatsiooni vaadeldakse antud kontekstis anomaaliana. Sellest võib järeldada, et keskkonna muutmine kaasates palju negatiivset informatsiooni vähendab või välistab antud efekti kaotades negatiivse informatsiooni unikaalsuse. Lau (1979) väitis, et Kanouse'i ja Hansoni (1977) positsiooni
Autor:Eduard Vilde Tegelased:Ludvig Sander,Vestman,Matilda,Laura,Piibeleht,Toatüdruk Liina. Ludvig Sander, noor insener ja ?luuletaja?, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriitiline, ning kohati virisev. Ometi oli kaval ning kiire
ARUTLUSE KIRJUTAMISE PÕHIMÕTTED 1) Teema avamine · veenduge, et mõistsite teemat või küsimust õigesti · kujundage teema suhtes oma seisukoht 2) Vastuse kavandmine (võimalused): · loogiline kava, kus on teemad ja alateemad (N: see siin on loogiline kava "Arutluse kirjutamise põhimõtete" teema kohta) · märksõnade ülestähendamine, ka näited ja faktid · ideekaart 3) Arutluse ülesehitus: a) Sissejuhatus - probleemi ajaline määratlus (millal sündmus toimus) ja ajaloolise tausta lühikirjeldus; hinnang sündmusele või isiklik hoiak/suhtumine teemasse) b) Teemaarendus: · probleemi analüüs · faktide ja näidete kasutamine teema illustreerimiseks · kindlasti tuleb esitada oma isiklik suhtumine/ar...
inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (viga saab parandada) Eelpool olevale tuginedes vajalik: kuulamisoskus: huvi väljendamine inimese vastu > olulisuse tundmine > enda avamine /muututakse ka ise teise isiku jaoks meeldivaks (“temaga oli hea rääkida” ) empaatiline kuulamine – püütakse mõista teist inimest (kuulaja poolse soojuse, sümpaatia tunnetamine)
maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise maal, vaikelu. Üldilme: objektiivse jäljendamise asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava- asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava- asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava- asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava- asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava- asemel esiplaanil subjektiivne suhtumine kujutava- sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm. sse, vormi-ja stiiliprobleemid:värv, vorm, joon, rütm
kellele nad peaksid oma töödest aru andma või millised on üldse nende kohustused. Selles firmas peaks olema väga konkreetsed tööjuhised ja alluvussuhe, siis võib olla ei tekiks olukorda, kus pidevalt keegi kuhugi hilineb, et see hakkaks justkui reegliks kujunema. Sellised juhised peaksid kehtima ka loomulikult juhile endale, aga kõige pealt peaks juht aru saama, et tema enda käitumise peegeldusena on firma töötajate suhtumine selline nagu see hetkel on, mis võib tulevikus ja süvenedes mõjutada kogu firma arengut. Muutuks mõttetuks firma missioon ja visioon. Kogu kultuur on selles firmas nagu üks suur „käega löömine“ ja selline suhtumine tuleneb otseselt organisatsiooni juhist endast, kellele keegi midagi öelda ei julge. Võib olla pole juht üldse teadlik, et sellised pinged on õhus, sest kõik teevad ju näo, et olukord on suurepärane
Matilda on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilda suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu – nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Siis kui Matilda käskis oma mehele kirjutada raamatut, siis Matilda ütles, et ta ostis oma mehe raha eest. See näitab tema suhtumist mehesse. Mingil määral sarnaneb naine oma isale – tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev. See väljendub ka tema suhtlemises oma noorema õe, Lauraga. 3. Ärimees Westmann- äri suurus, tarkus, positsioon ühiskonnas. Võrdle tänapäevaga. Vestman on tark, elukogenud, haritud ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas
1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autoril on pooldav suhtumine Laurasse, Piibelehte ja Vestmanisse. Laura oli sõbralik. Piibeleht omakorda teadis mida tahab ning Vestman oli väga otsusekindel isik ja oskas sõna majas paika panna. Eitav suhtumine on aga Sanderisse. Ta oli laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. Lõpus jääb ta naguinii kõigest ilma ja saab häbi ja alanduse osaliseks. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt. Remargid iseloomustasid teose tegelase olekut, käitumist ja hetkeseisundit. 3. Iseloomustage tegelasi. VESTMAN- Ta oli tark, kriitiline, enesekindel ja härrasmehelikku käitumisega ärimees.
hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemiga, majandus: vabaturumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine, sotsiaalpoliitika: vabadus, konkurents ja individualism, riik ei tegele kulukate sotsiaalprogrammidega vaid motiveerib inimesi rohkem töötama, suhtumine riiki:
kasutamist, vaid toonitasid fotolikkust Taotledes rabavat illusionistlikku efekti, fikseerisid hüperrealistid üksikuid objekte, stseene äärmise tõepärasusega Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut Kunstiteoste loomisel kasutati foto ja projektsiooniaparaate Maalitehnikas realismi traditsioonid ja uued võtted (pritsisid värvi aerograafiga>eriti sile viimistlus) Suhtumine motiivi enamasti jahe (motiivid on linlikud) Mõnikord on aimata ka ühiskonnakriitikat või irooniat Nt kujutati autokalmistuid, äravisatud kodumasinaid Rõhk on sotsiaalsetel, poliitilistel, kultuurilistel teemadel Skulptuuris tegeleti mulaazide valmistamisega (George Segali jälgedes) Muutusid illusionistlikuks Nt ilmekad inimtüübid standartses poeriietuses, kauplusekäru tõelise kaubaga kõrval Tunnused
Paindlik töökorraldus Indrek Semm 08.12.2009 Tartu Paindliku töökorralduse olemus PAINDLIK PAINDUMATU · dünaamiline · muutumatu · kohandatav · jäik · parem suhtumine töösse · suhtumine töösse · motiveeriv halveneb · tööpanus suureneb · rahulolematus kasvab · huvi vähenemine 2 Teema aktuaalsuse põhjused · naiste tööturukäitumise muutumisest tingitud töö- ja pereelu konflikti teravnemine · tööjõupuuduse suurenemine · konkurentsi tihenemine toodete ja teenuste turul · töö tähenduse muutumine 3 Kellele kasulik? Töötaja
esitati, millisest ajastust; kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes ajastus, kas siis vastas sellele jne 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, üldine kontserdi meeleolu jne 5. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud teosed (näiteks instrumentaalpalad, laulud jne) 6. Kontserdi üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine 8. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks Valides neist mõned komponendid või lähtudes hoopis mingist oma vaatenurgast, tuleks püüda kirjutada nii (vältides ankeetlikkust, aga mitte kaotades professionaalsust), et retsensioon kutsuks lugema, oleks esseistlikult huvitav ja põnev. NB! Aeg lippab teatavasti kiiresti. Seepärast on mõistlik juba varakult hakata külastama kontserte ja mitte jätta tööd viimasele minutile!
Sünnieelne diagnostika Elu algus Abort: Raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgilisel teel või ravimite manustamise abil. Kunstlik viljastamine: Kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku. Järglaste saamine on eraldatud seksuaalvahekorrast. Elu lõpp Elu lõpu hulka kuuluvad: suhtumine surma, surijapõetus, enesetapp, eutanaasia. Suhtumine surma: Traditsioonilistes kultuurides tajutakse surma pigem muutuse kui lõpuna Läänelikus kultuuris on valdav suhtumine surma eitav: Surma tunnustatakse kui bioloogilist fakti ja eksistentsi lõppu, kuid ei püüta seda mõtestada Elu lõpp Surijapõetus: Kujutlus heast suremisest(kodus lähedaste keskel; valudeta; kui isiklikud asjad on korda saadud)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
