Igas sotsiaalteaduses on filosoofilised aluskontseptsioonid, mis juhivad selle teadusharu arengut. Organisatsioonilise käitumise aluskontseptsioonideks on inimesi ja organisatsioone kirjeldavad põhimõtted. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid 1) Otsene vaatlus on eesmärgipärane, süstemaatiline ja selektiivne viis vaadelda uuritavat nähtust. Paljudes olukordades on vaatlus kõige asjakohasem meetod andmete kogumiseks, näiteks siis, kui uuritakse grupisisese suhtluse toimimist, rahva toitumisharjumusi või indiviidi iseloomujooni. 2) Küsitlus kirjalik küsimuste jada, mida vastajad tõlgendavad oma arusaamade järgi ja millele nad vastavad. Oluline, et küsimused oleksid lihtsad ja selgesti mõistetavad. 3) Intevjuud igasugune suhtlus mitme indiviidi vahel, millel on teatud kindel eesmärk. 4) Juhtumite analüüs (case study) tähendab indiviidi, grupi või organisatsiooni põhjalikku ja sügavuti analüüsimist
Põltsamaa Ühisgümnaasium Uue meedia keelekasutus uurimistöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Sõnad......................................................................................................................................4 Emootikumid..........................................................................................................................4 1.Kirjanduse analüüs..............................................................................................................5 2.Analüüs..............................................................................................................................11 2.1. Sõnavalik...................................................................................................................12 2.2. Lauseehitus............................
Araablaste embargo ja tootmise piiramine 1973. aastal tegi senistele naftariikidele majanduslikult kasulikuks veelgi rohkem naftat otsida ja tootma hakata. 8 Võib öelda, et 1973. aasta naftakriis oli mõneti loogiline jätk maailmamajanduse arengule ning teisalt võib seda pidada pikas perspektiivis Araabiamaade ebaõnnestunud katseks oma võimu näidata. Igatahes muutus nafta kogu selle juures üheks peamiseks riikidevahelise suhtluse atribuudiks, mida hiljem Iraan revolutsioon ja Lahesõda ka ilmekalt veelkord tõestasid. Samuti oli see esimene kord, kui inimesed, kes võtsid naftat iseenesestmõistetavalt, puutusid esimest korda kokku selle puudusega. 2. Naftakriis tänapäeval 5 Ian Skeet. OPEC: twenty years of prices and politics, lk. 83. 6 Daniel Yergin. The prize: epic quest for oil, money and power, lk. 616. 7 Ibid., lk, 619. 8 Emanuel A. Winston. Can the arabs ever use their oil weapon power again
Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus – aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; • keelesüsteemi duaalsus (st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus. • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid.
takse samas arvesse võtta ka seda, mida antud hetke olukord ja tingimused võimaldavad või välistavad. Paljudel puhkudel tühistab situatsioon hulga seda laadi olukordades tavapäraseid toimimise põ- himõtteid ja sunnib käituma valitseva meeleolu jt olukorra iseärasus- tega kooskõlas. Seda näiliselt üsna selget põhimõtet on paljudel juhtudel väga raske järgida. Väljenduses püütakse olla võimalikult ökonoomne. Hästi laabuva suhtluse tunneb ära sellest, et kohe kui osapooled on enda jaoks olukorra määratlenud, lähevad nende repliigid lühemaks ja elliptilisemaks - inimesed mõistavad teineteist poolelt sõnalt, täpsemalt võib kirjeldada ka selle situatsiooni kus toimub kahe tegelaste omavaheline suhtlemine.Mingit signaali on õige märgiliseks pidada siis, kui seda lähetanud subjekt annab sellele tõepoolest teatud tähenduse. Alati pole inimeste eneseväljenduse märgiline iseloom küllalt selge
Ülaltoodut kokkuvõttes võib öelda, et Vestfaali rahuleping oli väga tähtsa, mõnes mõttes lausa revolutsioonilise tähendusega. Tekkis suveräänsuse ja riigi territooriumi mõiste, mis omakorda viis riikide omavahelise aktsepteerimiseni. Vestfaali rahuleping lõpetas usuliste sõdade ajajärgu ning suutis tuua kõik sõja osapooled läbirääkimiste laua taha. Vestfaali rahulepinguga tekkis nägemus läbirääkimistest, kui rahvusvahelise suhtluse võimalusest. Esmakordselt räägiti lepingu tingimuste garanteerimisest ja vajadusel sanktsioonide kehtestamisest lepingu rikkuja vastu. Sellest tulenevalt võib tõdeda, et tekkis esmakordselt riikidel tõdemus ja arusaam, et stabiilsuse ja riikide heaolu kasvu tagab stabiilne ja sõjalistest pingetest vaba maailm. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aschendorff Verlag/Münster, Vereinigung zur Erforschung der Neueren Geschichte e.V
1) Temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) Avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) Kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) Sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) Emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad keskenduvad sellele, kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad. Inimene omandab suhtluse käigus arusaamad sellest, mis on normiks ja ootuspärane käitumine ja mis mitte. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad eeldatakse, et isiksus on unikaalne ja arenemisvõimeline. 4.2. Isiksuseomaduste mõõtmine Mõõdetakse peamiselt a) isksuse vaimseid võimeid ehk intelligentsi b) isksuse karakteri ehk iseloomu seadumusi. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises jne
nõuandeid. Muidugi võis põhjuseks olla ka see, et Ophelial lihtsalt polnud Hamleti vastu väga suuri tundeid. Arvan, et Ophelia suurimaks veaks oli see, et ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Ophelia kandis isale kõik ette, mis Hamletiga seotud oli ning lõpuks oli ta isa ning kuninga soovil nõus isegi printsi järele nuhkima minema. See jäi ka viimaseks korraks, kuna Hamlet nägi ta läbi ning lõpetas temaga igasuguse suhtluse. Gertrudis ja Claudius suhtusid temasse hästi. Gertrudise meelest oleks pidanud Opheliast Hamleti naine saama ning ühtlasi ka kuninganna. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks.
Esimeses kahes peatükis käsitleti rehabilitatsiooni ja selle protsessi teoreetilist osa. Kolmas peatükk keskendus juba orienteerimises kasutatavatele võtetele ja on koondanud kokku juhised ja nõuanded suhtlemiseks orienteerimisel. Neljas peatükk on pühendatud DEBORA meetodile kliendi orienteerimiseks. Peatükis on toodud konkreetsed näited ja juhised meetodi tarvitamiseks. Viimane osa tööst võiks kergendada kontakti loomist ja asjakohase suhtluse kergendamist spetsialisti ja kliendi vahel. Viited 1. Maurice Blouin, Luz Elvira Vallejo, Howard Rusk, "Rehabilitation is Humanism" [www.cirrie.buffalo.edu/encyclopedia/en/article/304/] 29.10.2013 2. Anthony, W. A., Cohen, M. R., Farkas, M. D. & Gagne, C. (2002). Psychiatric Rehabilitation. Second Edition. Boston, MA: Boston University, Center for Psychiatric Rehabilitation 3. Russinova, Z., Rogers E.S., Ellison M.L. (2006) RPRS Manual. Boston, MA: Boston
Kellele me müüme ainult üks ostja on suur risk 3. Asendustooted 4. Rivaalitsemine (coca, pepsi) 3 võimalikku strateegiat Erinemine- eristumine (brand) Hinnajuhtimine (efektiivsus, omadused vs hind) Fokuseerimine (ostja rühm, geograafia) Otsustamine = Eristab juhti alluvast. Tähtis kiirus ja kvaliteet. Kuidas otsustatakse: Bürokraatlik Teame, kes otsustab, kuidas otsustatakse. Reeglid, hierarhia. Profesionaalne otsus tekib suhtluse käigus. Poliitiline Jõudude vahekord määrab otsuse. Kui omada poliitilist jõudu, siis tehakse otsus enda kasuks Otsuste tüübid Programmeeritud: otsus tehakse vastavalt olemasolevatele reeglitele Mitteprogrammeeritud: Erakordsed olud, põhiotsused Loeng 4 Organiseerimine ja kontroll Organiseerimise käigus planeeritakse fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia= mida teha? Organiseerimine= kuidas teha?
normaalkõne assimilatsioon on ka helitute häälikute helistumine juhul, kui ümbritsevad häälikud on helilised. Üldine assimilatsioonijuhtum on ka assibilatsioon. Sellised väljalangemis- ja assimileerumistendentsid on näitedt loomulikest foneetilistest protsessidest, universaalsetest hääldamistendentsidest, mis esinevad väga paljudes keeltes. Nende olemasolu seletatakse universaalse püüdega toota kõnet võimalikult loomulikult, koguni mugavalt. Üks suulise suhtluse olulisemaid jooni on selle varieeruvuse talumise võime. Kõnesignaal võib redutseruda suures ulatuses, samal ajal, kui sõnumi sisu on endiselt arusaadav. See on vajalik selleks, et loomulik keel oleks efektiivne suhtlusvahend. FONOLOOGIA Fonoloogia uurimisobjektiks on keelte häälikusüsteemid. Fonoloogia tähtis osa on häälikute foneetiliste erievuste analüüs. Olulisim mõiste on foneem ehk häälikupere. Foneemide järjestuse analüüsi nimetatakse fonotaktikaks
Need kolm aspekti aitavad vältida konflikti tekkimist. Inimene saab kaitsta end kriitika eest, lõpetades vestluse. Kriitikat ei pea taluma, tuleb öelda "ei". KOKKUVÕTE Kui tunnen enesekehtestuse kolme viisi, muutub suhtlemine lihtsamaks, kuna jälgin ennast ja mõtlen, milline ma olla tahaksin, mille poole püüelda. Pigem kehtestava tüübi poole, aga ka mõnedes situatsioonides pean käituma alistuvalt ja agressiivselt, kuigi ma ei tahaks seda teha. Minu jaoks on hea suhtluse alus see, et vestluses on kaks inimest võrdsed oma soovide, vajaduste väljendamises ehk siis kehtestav stiil. Alistuvas stiilis mulle ei meeldi see, et ma ei ole valmis võtma vastutust. Seda tuleb mul endas arendada. Maailmas valitseb agressiivsus. Agressiivse käitumisega inimesed kasutavad ära oma võimu, et saavutada oma eesmärki. Selle stiili juures tuleb jälgida, et olukord ei väljuks kontrolli alt. Vahel tuleb olulisemaks seada omad toimingud, tuleb öelda ei
Näiteks nimetama, siis kasutatakse eufemismi ehk ümberütlevat sõna. zestikuleerivad Põhja-Euroopa Näiteks eesti keele sõna hunt on eufemism. Vanas eesti keeles inimesed oluliselt vähem kui Mu keele piirid tähistavad mu tähistas hunti sõna susi, kuid et teda mitte välja kutsuda, siis Vahemere maade inimesed. maailma piire. Kui me räägiks hakati rääkides kasutama saksa keeles koera tähistavat sõna Ka suhtluse tempo ja viis sõltub teistsugust keelt, siis me tajuk hunt. kultuurist. Nii on erinevusi ka sime mõnevõrra teistsugust Põhimõtteliselt ei ole piiri, millised sõnad ühes või teises keeles eestlaste ja soomlaste suhtluses: maailma. tabuks kujunevad. See sõltub otseselt kultuurist ja religioonist. eestlased räägivad soomlastest Ludwig Wittgenstein
ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid; 5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida,
esmamulje saladus. Sageli mõtlevad inimesed enda mitte teise tunnetele kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja tähelepanu. Seega kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad endast tõenäoliselt märksa parema esmamulje. Küsi endalt: millele on suunatud minu emotsionaalne fookus esmakohtumisel? Kas ma mõtlen enda tunnetele v. mõtlen ma sellele, kuidas teised end tunnevad? Esmamulje ja edasise suhtluse edukus sõltuvad olulisel määral sinu suhtlemisvalmidusest ja huvitatusest. Kas oled olnud võõras linnas ja otsinud tänavalt kedagi, kellelt teed küsida? Arvatavasti ei vali sa kedagi juhuslikult. Sa hindad inimesi selle põhjal, kui suhtlemisaltina nad tunduvad, haarates kinni väikestest vihjetest, mida sulle 5 pakutakse. Samuti kiirgat sina selliseid vihjeid, mis ütlevad kas ,,hoidke eemale" v. ,,minu poole võib julgelt pöörduda"
kasutatavaid nn formaalseid meetodeid. Peale nende on võimalik rakendada lugematul hulgal kombinatsioone informaalsetest meetoditest, kuhu võivad kuuluda isiklikud kontaktid ja vestlused, vaatlused, fookusgrupid (vt ptk 8) jpt. Kommunikatsiooniaudit ja selle eesmärgid Kommunikatsiooniaudit on organisatsiooni sise- ja väliskommunikatsiooni analüüs. Tavaliselt kesken- dub audit kahe kuni nelja sihtgrupi info liikumisele ning nende suhtluse hetkeolukorra hindamisele. Auditisse võidakse selle eesmärkide põhjal kaasata nii sise- kui ka välissihtgruppide esindajad. Esimeste hulgas on näiteks organisatsiooni töötajad, juhtkond, omanikud, teiste hulka kuuluvad partnerid, kliendid, ajakirjanikud, arvamusliidrid või muud auditi tellijale tähtsad inimesed. Auditi käigus määratakse sihtgruppide informeerituse tase ning nende ettekujutus auditeeritavast orga- nisatsioonist (organisatsiooni imago)
meid silmitseb ja oleme teadlikud teise inimese lähedusest ka siis, kui puudub füüsiline kontakt. Kõigil on võime tajuda teise inimese tundeid või ära arvata meeleolu. Mõni koguni kinnitab, et on suuteline nägema inimese aurat energiavälja, mis meie kõigi ümber eksisteerib. Ajus on valik metaboolsele erutusele vastavaid emotsionaalseid reaktsioone. Ükskõik, kas koged rahvarohkes kohas hirmu, viha või naudingut, mõjutavad seda: · Suhtluse asjaolud, · Sind ümbritsevate inimeste sugu, · Sinu vanus, · Sinu isiksus, · Sinu elukoht ja kultuuritaust, · Kui hästi teist inimest tunned. 4.2.1 Võimumäng Väldi domineerimis- ja võimumänge. Oma staatusest või võimust mõista andmiseks kasutavad mehed sageli eelisena pikka kasvu. Kuna pikka kasvu ja kõrge positsiooniga 38
kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Muidugi võis põhjuseks olla ka see, et Ophelial lihtsalt polnud Hamleti vastu väga suuri tundeid. Arvan, et Ophelia suurimaks veaks oli see, et ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Ophelia kandis isale kõik ette, mis Hamletiga seotud oli ning lõpuks oli ta isa ning kuninga soovil nõus isegi printsi järele nuhkima minema. See jäi ka viimaseks korraks, kuna Hamlet nägi ta läbi ning lõpetas temaga igasuguse suhtluse. Gertrudis ja Claudius suhtusid temasse hästi. Gertrudise meelest oleks pidanud Opheliast Hamleti naine saama ning ühtlasi ka kuninganna. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks.
poliitika kujundajatega. Valmistavad ministritele materjale istungiteks ette. Süsteemi stabiliseerija selge hierarhia, tööjaotus ja kirjalikud standardsed tegevusjuhised. Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, viib otsuseid ellu, aga ei kavanda. Ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevahelise suhtluse koordineerimine, ametnike taseme- ja täiendkoolitus. 22. Kohtusüsteem Eestis Kohtu peamine ülesanne on mõista ÕIGUST !(so.ühiskonnas kehtivate kirjapandud normide kogum) Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline. Alustatakse alati esimesest astmest. Mandri-Euroopa ehk germaani õigussüsteem. I astme kohtud: 1) Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Harju, Viru, Pärnu ja Tartu maakohus
· Kontaktne kommunikatsioon: Esineb retseptoriga ja kompleks seostub rakkude vahel kudedes, eriti tähtis DNAga, aktiveerides geene arengus · Valguline hormoon seostub rakupinna · Neuraalne kommunikatsioon: retseptoriga, mis seejärel aktiveerib rakkudevahelise kontaktse suhtluse üks järjestikku rea signaali kõige tuntumaid vorme, toimub edasikandemolekule neuronite ja märkrakkude vahel (teised 6. Millised ained on signaalideks rakkudele? neuronid, gliia, lihasrakud jne.) · Hormoonid, kasvufaktorid, Signaaliks on neurotransmitterid, mis prostaglandiinid, lahustunud gaasid toodetakse ja väljutatakse neuronitest 7. Signaalmolekulide näited
säilimine) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (4)1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja 7. kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele-kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine; vaimuliku registri ebaolulisus) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (5) 9. 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; inglise keele mõjud; suuliste avalike tekstide esiletõus (TV
vastikus. Need kuus emotsiooni on eri rahvaste hulgas siiski suhteliselt sarnased ning igal pool ära tuntavad. Lisaks ka pimedad lapsed väljendavad samasuguseid ilmeid, milleks on üllatus ja kurbus. (2:59 9 Inimese pilk näitab tähelepanu, mida kellelegi osutatakse. Pilkkontaktil on neli funktsiooni: - informatsiooni kinnitamine - suhtluse reguleerimine - intiimsuse ehk läheduse väljendamine - sotsiaalne kontroll Sotsiaalne kontroll tähendab näiteks seda, kui lapsele antakse rahvarohkes kohas kuri pilk, et ta jonnimise lõpetaks. Michale Argyle väitel vaadatakse teineteisele otsa 30% kuni 60 % suhtlemise ajast. Kui silmside kestab juba kauem kui 2/3 ajast, ollakse rohkem huvitatud vestluskaaslase isikust kui tema sõnadest. Siis on tegemist armunutega. Teisel juhul põrnitsevad üksteisele otsa aga võitlusvalmis
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2.2 Muutuse protsessid......................................................
” Isa vastab: “Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaaži ehitama. 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost. Arvo Krikmann "Sai hea obaduse vastu obadust": Löömist ja peksmist märkivad väljendid eesti keeles „Eesti vanasõnad“ „Liivi vanasõnad“ 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? Eristatavad on 1) kommunikatiivne kui teadlikult suhtluse ja ümbristeva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja 2) mittekommunikatiivne eesmärgipäratu grafiti. 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. • Regilaulud • Itkulaulud • Lastelaulud • Loodushäälendid • Riimilised rahvalaulu 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. • Äiutused, hällilaulud • Hüpitus- ja mängituslaulud, -Tii-tii tihane,
Juku küsib isalt: "Isa, mida tähendab optimist?" Isa vastab: "Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama. 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost. Arvo Krikmann "Sai hea obaduse vastu obadust": Löömist ja peksmist märkivad väljendid eesti keeles ,,Eesti vanasõnad" ,,Liivi vanasõnad" 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? Eristatavad on 1) kommunikatiivne kui teadlikult suhtluse ja ümbristeva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja 2) mittekommunikatiivne eesmärgipäratu grafiti. 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. · Regilaulud · Itkulaulud · Lastelaulud · Loodushäälendid · Riimilised rahvalaulu 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. · Äiutused, hällilaulud · Hüpitus- ja mängituslaulud, -Tii-tii tihane, · Lastele loetud loitsud
sätestatud teisiti. Praeguseks on enamik haldusmenetluse üksikasju taotluse esitamise kord, haldusorgani ja menetlusosalise suhtlemise vorm jms kindlaks määratud HMSis, valdkonna eriseaduses või selle alusel antud määrustes. Kuid HMSi § 5 lg 1 vajalikkus avaldub olukorras, kus seadusandja ei ole valdkonna uudsuse tõttu või ülereguleerimise vältimise huvides menetlustoimingute vormilisi üksikasju, näiteks poolte suhtluse vormi kindlaks määranud. Menetluse eesmärki ja ulatust ning õiguse üldpõhimõtteid arvestades on haldusorgan sel juhul õigustatud täpsustama menetluse vormilisi üksikasju ja ta võib omal algatusel rakendada seaduse ulatuses abinõusid menetluse sujuvuse ja paindlikkuse suurendamiseks. Näide Seadus näeb ette ühekordse õppetoetuse maksmise avalik-õiguslike ülikoolide esimese kursuse üliõpilastele, ent puudub seaduse volitusnormi alusel antud rakendusmäärus
Sümbolistliku interaktsionismi teooria Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus. Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. lisandunud kolmandad ,,näod". Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms. Iga suhtluse juhtum loob uued perspektiivid, ootused aga ka piirangud, millest indiviidid tulevikus lähtuvad. Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu. Meditsiiniline mudel On olemas ,,normaalsuse universaalne teooria". Ebanormaalsus on seotud ,,pahade inimeste" olemasoluga (vaimne puue, ebapiisav haridus, vähene sotsialiseerumine vms) Nimetatud patoloogiad on probleemiks, sest nad õõnestavad moraalset korda Absolutistlik lähenemine
· Suhtlemisest ei saa hoiduda · Teadetel on sisuline ja suhtumuslik mõõde · Suhtlemisakt on pöördumatu · Suhtlemisel mängib kaasa teatav eetiline aspekt · Suhtlemises on koos tahtelised ja impulsiivsed osad · Suhtlemisakt pole korratav 6 Reeglid: Psühholoogid on püüdnud määratleda mõned üldised reeglid, mis kujundavad sotsiaalset suhtlemist (Kidron 2004: 11). · Tagada suhtluse võimalikkus · Piirata agressiivsust · Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algust ja lõppu (lähenemine, naeratus, pilkkontakt, kehaline kontakt, kätlemine, noogutamine, tervitussõnad jne) · Vältida tuleks tarbetu info kokkukuhjamist · Tuleks hoiduda vastastikust mõistmist takistavast keerukast ja segasest väljendusviisist. · Vältima peaks ühel ajal rääkimist · Enda väljendused tuleks kokku sobitada kaaslase omadega
rohu vms. varjus. b)maskeering – putukas oksa moodi, värvus sulandub, ei paista silma c)tähelepanu kõrvalejuhtimine, n: paljud linnud teesklevad vigast, et pesa kaitsta. d) Mimikri – olen ohtlik või mittesöödav, n: liblikate „silmad“ 2) aus hoiatamine a)aposemaatilisus, olen ohtlik, silmatorkav. Saakloomadele suunatud signaalid: a) peidulisus, n: hiilimine b)maskeering ja mimikri, n: jääkaru valge kasukas, palvetajaritsika sulandumine keskkonda. Liigisisese suhtluse põhifunktsioon. Vastastikku kasulik suhtlus ja manipuleerimine. Liigisisene suhtlus on eelkõige teise isendi manipuleerimine. Vastastikku kasulikku suhtlust esineb vähe, ainult pigem sugulaste vahel. Liigisisene pettus. Odavad versus mittevõltsitavad signaalid, näiteid nendest. Valeinfo jagamine, selleks et sellest kasu saada, on pettus. N: noored isased päikeseahvenad sarnanevad niivõrd emastele, et vanemad isased ei aja neid ära ning nad saavad emaste vilja
et oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis tunda, mõista ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ja kasutada suhtlemisel klientidega. Klienditeenindajal tuleb suhelda nii sise- kui ka välisklientidega. Seetõttu võib
Vastu- tuse keskkonnajuhtimissüsteemi tõhususe eest antakse ühele või mitmele juhile, kellel on piisavalt autoriteeti, pädevust ning ressursse. Keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tuleks organisatsioonil kindlaks määrata need teadmised, oskused, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks, ning neid arvestades teha valik töötajate värbamisel, oskuste arendamisel. Toetav tegevus keskkonnapoliitika elluviimisel seisneb eelkõige suhtluse ja aru- andluse korraldamises ning valmisolekuks hädaolukordade puhul. Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimine ja nende protseduurid peaksid olema määratle- tud, asjakohaselt kirjas ja ajakohastatud. Keskkonnajuhtimisesüsteemi elluviimine saavutatakse toimis- ja kontrollmehhanismide sisseseadmise, järgimise teel, need peaksid tagama kogu organisatsiooni tegevuse vastavuse tema keskkonnapoliitikale, -eesmärkidele ja -ülesannetele. Samuti peaksid organisatsioonil olema kavad ja prot-
interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi: Nt. keelatud värvide mäng Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng: Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk- järgult sisekõneks. Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. (mida?) Lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development) - erinevus selle vahel, mida laps on võimeline
padi. Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid, mis on kas (otse)küsimused või ülesanded, aga mitte enam kirjeldused nt keerdküsimused, liitsõnamängud, lühendid, valemid SAA 1×5A2. 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. A. Krikmann „Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes“ 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne ehk teadlikult suhtluse ja ümbritseva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja mittekommunikatiivne ehk eesmärgipäratu. Piiri tõmmata väga keeruline. Vaataja tähelepanu püüdmine humoorika sõnumi, anekdoodiga vms. 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon keskendub ajalooliste isikute õpetustele; ühtne loogiline ja eetiline õpetus (pühakiri); organiseeritud ja
funktsioonide jaotus • sümbolistlik (objektide, sündmustel tähendused, mis asuvad omavahelistesse suhetesse) • etnometodoloogiline (tavainimese positsioon – kuidas näeb ja interpreteerib) • feministlik (naise positsioonilt asjad teisiti!) KONSTRUKTID Konstruktivism – teadmine on kokkulepe • Konstrukt: kokkulepitud ühisarusaam (mõnedele uskumus, mõnedele kahtlusobjekt), mida taastoodetakse sotsiaalse suhtluse käigus • Konstrukti muutumine: kool, sooline võrdõiguslikkus, Konstantin Päts, HIV/AIDS • Teaduslikud konstruktid: hoiak, väärtused, organisatsioonikultuur, neurootiline isiksus, fundamentaalne atributsiooniviga • Teadus: konstruktide loomine, mõõtmine, debatt SOTSIAALSED FAKTID JA TEOORIAD • Sotsiaalne fakt: püsiv (sageli statistiline) seaduspära. Haridustase positiivses
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Teiste uuritud riikide kogemuste põhjal on selge, et kogu riiki hõlmav koordineerimine, mis võib toimuda juhtasutuse või ministeeriumi kaudu, on määravaks teguriks eesmärgistatud tegevuste juhtimisel. Potentsiaalsete ostjate innovaatilisus: Eestil puuduvad pikaajalised riigihangete plaanid ning teadlikkus Eesti ettevõtete pakutavast innovatsioonipotentsiaalist ja -võimalustest on vähene see on puudujääk, mida omakorda võimendab vastastikuse suhtluse puudumine (Tehnoloogia ja Valitsemine. Märts 2014)). Süstemaatilised TAI-tegevused on pikaajalised eesmärgiga pakkuda lahendusi turu tulevikuvajaduste rahuldamiseks. On turge, mille puhul on enamik tulevikuvajadusi kindlaks tehtud. Kuid kiired tehnoloogilised arengud ja globaalsete väärtusahelate ning ettevõtete pidev restruktureerimine suurendab ebakindlust. Kuigi kogu TAI-tegevus hõlmab riske, siis mida
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
Tagasiside puudumine näitab et üks või mõlemad (suhtlevad) partnerid ei saa teada, kas ja kuidas teine sai aru lähetatud sõnumist. Kõige ilmekamalt avaldub see teise inimese ärakuulamisel, näiteks vestlusel. Juhi oskuste hulka peaks kuuluma vilumus kuulata ning seda ka vastaspoolele näidata. Tagasiside puudumine võib tekitada ebameeldivust, frustratsiooni. Rolliootused ja staatus mõjutavad suhtluse tulemust, sest teadete edastamine on kooskõlas organisatsioonisisese hierarhiaga. Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 7. Konfliktide olemus ja toimetulek organisatsioonis. Konflikt tähistab töötajatevahelistes suhetes esinavat vastuolu, mis takistab konfliktiosalistel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalsett traumeeriva olukorra. Organisatsioonikäitmises on
Taktikad e-turunduses: Artikliturundus artikliturunduse mõte on teha sinust ekspert läbi väärt artiklite, mida levitatakse regulaarselt nii erinevates trükimeedia kui elektroonilistes kanalites, kus liigub sinu sihtgrupp. Viirusturundus viirusturunduse eesmärk on panna inimesed vabatahtlikult kulutulena levitama sinu poolt genereeritud erilist infot. Blogiturundus blogiturunduse idee on koondada ja siduda sihtgruppi läbi väärtusliku sisu ja suhtluse. E-maili turundus e-maili turunduse võlu peitub sinu enda andmebaasis ja selle oskuslikus kasutamises. Videoturundus- tänu video atraktiivsusele saad rohkem tähelepanu ennekõike just läbi õpetlike või väärtust loovate videote. Funktsioneeriv koduleht on hea disainiga, funktsionaalne, kasutajasõbralik, kergesti leitav ning omab turunduslikku tuge. Märksõnu kasutatakse kodulehe optimeerimisel ja otsingumootorite reklaamides
Teenusmajanduse instituut JUHTIMISE PRAKTIKA ARUANNE Praktika aruanne Õppeaine: Juhtimine Mõdriku SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................4 1 ettevõtte üldtutvustus...................................................................................................5 1.1 Turundusstrateegia ja arengukava........................................................................5 2 organisatsiooni struktuur.............................................................................................7 2.1 Struktuuri liigendus ja disain................................................................................8 3 juhi tööga tutvumine....................................................................................................9 3.1 Juhi päeva pildistus..............................
Grammatika alla kuuluvad väljendid võivad olla kui tahes keerulised. Korduvkasutamine tugevdab väljendi staatust üksusena, aga vähene kasutus/mittekasutamine nõrgendavad. Langacker: · Keeleüksuste kirjeldusmudel - algul Space Grammar, hiljem Cognitive Grammar · Skemaatiline grammatika. Jaguneb 2-ks: asi, suhe, protsess trajektoor ja orientiir 25. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Suhtluse intentsionaalsus. Lingvistilise pragmaatika sünd: Morris 3 märkide uurimise valdkonda : · Süntaks märkide omavahelised suhted abstraheerutakse kasutajast ja maailmast, tegeletakse märkide omavaheliste suhetega · Semantika märkide ja objektide suhted abstraheerutakse kasutajast, analüüsitakse väljendi vastavust · Pragmaatika märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20
Küsimus selles, kui iseenesest mõistetav on see rahvus. Kuidas see rahvuse mõiste nii jõuliselt levib? Eriti mõjukaks on osutunud B.Andersoni kontseptsioon kujutatud kogukondadest. „Imagined community“. Ta väidab, et rahvus luuakse inimeste ajus mitmete kujutluspiltide kaudu ja neid kujutluspilte toodavad omakorda erinevad kommunikatsioonivormid, nt ajakirjandus, raamatud. Selle eelduseks on kirjaoskuse kasvamine. Kirjaoskuse suurenemise kõrval ka omavahelise suhtluse suurenemine. Nt seltside loomise näol. Trükisõna ja koolide kaudu sisendatakse massidesse uusi ideesid ka. neid rahvusluse põhimõtteid. See kõik konstrueerib ühist kontseptsiooni. Nt kui paljud loevad „Tasujat“, siis nende kujundite kaudu tekitatakse arusaam, et meil on ühine minevik ja võimalik ühine olevik. Eric Hobsbawn- uurimus „rahvused ja rahvuslus 1870st aastast“. Ta väidab, et rahvus on leiutatud traditsioon. Ta idee järgi on rahvused loodud 19. saj
sünkroniseerimine 21. Miks ja millal on vaja tegumeid sünkroniseerida? Kui tegumid sõltumatud ja katkestatavad/välistatavad igal ajahetkel, siis lihtne mudel praktiliselt pole selline olukord võimalik. Peaaegu alati tegumitel vaja infot vahetada ja tegevust sünkroniseerida. (Enamasti probleem piiratud hulga ressursside kasutamise sünkroniseerimises.) [Teadete saatmine võib olla nii blokeeruv kui mitteblokeeruv. Blokeerumine annab sünkroonse suhtluse. Mitteblokeerumine annab asünkroonse suhtluse. Saatmine ja vastuvõtt võivad teineteisest sõltumatult olla blokeeruvad või mitteblokeeruvad] 22. Millise süsteemi ressursid vajavad tavaliselt sünkroniseerimise kasutamist? (?) · Protsessori aeg/hulk kõik protsessorid/kontrollerid süsteemis · Mälu kõik mälud süsteemis · Sisend/väljundseadmed (IO) siia alla käivad ka kõik andurid/täiturid jms 23. Mis on programmi kriitilised piirkonnad?
*Struktureerimine *Viimistlemine *Toimetamine 5. Mis on mõtete püüdmine? *Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks *Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine *Skeem... sobib hästi arutleva teema avamiseks 6. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? 7. Mis on mõtete korrastamine? *Eesmärk *Põhiidee... autori sõnum lugejale *Teksti adressaat *Suhtumine lugejasse 8. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? ... kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside 9. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? 10. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? *Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist *Lugeja tahab lugemisest midagi saada *Lugeja tahab kirjutatust aru saada *Lugejal on alati muudki teha kui lugeda *Lugeja soovib, et tekst juhiks tema mõttelõnga samm-sammult sissejuhatusest kokkuvõtte suunas 11. Mis on mustand? esimene terviklik versioon tööst, kuigi alles toores 12. Mis on tekstistrateegia
ja domineerimise tunde. Inimesed on tegutsemisvalmimad, altimad riskeerima ja kannatavad enam valu. Nende testosterooni tase tõuseb ning kortisooli tase alaneb ehk vähenevad stress ja arevus. Võimukusega kaasneb inimestel positiivsem tunne, nad tunnetavad kontrolli, on optimistlikumad tuleviku suhtes, enam eesmärgile orienteeritud ning valmis tegutsema PILKUDE FUNKTSIOONID 5tk- Info edastamine-Pilk informeerib meeldivusest, tähelepanust, usaldatavusest. Suhtluse reguleerimine-Pilgud mängivad olulist rolli ka vestlusjärje ülevõtmisel. Jõudes oma mõtte edastamisega lõpuni, vaatab kõneleja taas kuulaja poole, kontrollimaks teise reaktsioone öeldule või andmaks märku, et teine järje üle võtaks. Intiimsuse väljendamine-Inimesed vaatavad pikemalt ja kauem neid, kes neile meeldivad. Sotsiaalse kontrolli võimaldamine-Pilk annab märku ka staatusest. Nii vaatab madalama staatusega isik teist sagedamini ja pikemalt kui kõrgema staatusega isik
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrolliv...
Oli näha, et eksisteeris teenindushoiak ning sellest tulenevalt ka teenindusmõttelaad ja julgeksin ka väita, et mitte võibolla täielikult aga kindlasti mingil määral oli tunda teenindusvalmidust kus mind abistati ja seda niiöelda holistilisest vaateviisist lähtudes. Kuna teenindusprotsess on mittemateriaalne ning heterogeenne nõuab see klienditeenindajalt laialdasi teadmisi oma tööst ja esindatavast valdkonnast kuna ainuüksi üks eksimus võib rikkuda suhtluse kliendiga ning klienditeekond jääb katki kuna klient võib ju teenindusprotsessist igal ajal väljuda. Minu külastatud organisatsioonides saab rääkida põhiteenusest kui raamatute müügist, tugiteenusest kui raamatute liigitamine loogilisuse ja koondnimetuste alla, klienditeenindusest ning teenindusteenindusest kus avaldub kuidas minusse kui klienti suhtutakse. Minu valitud organisatsioonides oli teenindusprotsess suhteliselt hästi korraldatud, näiteks Apollo
vastuvõtja. Saatjana võib olla iga isik, kellel on teatud ideed, mõtted, informatsioon ja kommunikatsiooni eesmärk. Saatja sõnastab mõtet, mida, kuidas ja miks ta tahab anna teisele suhtlemise liikmele edasi. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 248). Kodeerimine on saatja teabe tõlge kommunikatsiooni sümbolide kompleksis (sõnade, tegude, näoilmete, jne.). Kodeerimise põhivorm on suhtlemise keel. (ibid). Teade on suhtluse käigus ühelt isikult teisele edastatud teave, sõnum, üksikfaktide jada, vahendatud info vms. Teates on ka teavet sõnumi saatja isiksuse, suhtlemismaneeride, tõekspidamise jms. kohta. (Janek Tuttar 2011). Sõnum – see on teave, millel on märatud vorm, ja mis on kodeeritud asjakohaste sümbolite abil. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 249). Teated antakse edasi kanali kaudu. Kanaliks võivad olla otsesed (nt. saatja hääl või
Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada. Lugeja tahab kirjutatust midagi aru saada. Lugejal on alati muudki teha kui lugeda. Mustandi kirjutamine. Kava, kirjandi ülesehitus, tekstistrateegiad.
Tsehhivanema Laotöötajad d Koristajad Pingitöölised 3.2 Ametikohtade ülesanded. Juhataja juhib kogu ettevõtte tööd, analüüsib tootmise efektiivsust ja teeb nii lühiajalisi, kui pikaajalisi plaane. Müügidirektor juhib müügiosakonna tööd. Koostab hinnapakkumisi ja peab müügiläbirääkimisi. Tegeleb transpordi tellimise jm. müüki puudutavate logistiliste küsimustega Müügijuht hoolitseb igapäevase suhtluse eest klientidega, tellimuste töössevormistamise ja valmistoodangu väljasaatmisega. Ostujuht tegeleb tootmiseks vajaminevate materjalide tellimisega ja nende tähtajalisuse, koguse, kvaliteedi ja muude näitajate jälgimisega.. Tootearendusjuht tegeleb peamiselt detailide ja valmistoodete allhankega. Ta suhtleb allhankijatega, loob uusi kontakte ja haldab olemasolevat allhankijate baasi. Koostöös tootmisjuhiga selgitab välja detailid, mida on kasumlikum lasta valmistada alltöövõtuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
