võimetest tuleneva kiiruse ja kvaliteediga. Inimene ei anna endast oma igapäevatöös sada protsenti. Nii ennetamiseks kui juba tekkinud probleemist jagu saamiseks tuleks töötajatele leida erinevaid motivaatoreid, mis aitaksid kaasa töötaja eneserahulolu saavutamisel. Motivaatoriteks võivad olla hea sõna, preemia, vahetu kiitus pärast mingi saavutatud etapi läbimist, puhketingimuste parandamise, ettevõttesiseste suhtluse võimaldamine (kollektiivi tunne, koostöö), nõuete määratlemine ning selgelt väljendamine soovitud töötulemuste osas. Kindlasti on olemas veel palju töötajatest tulenevaid riske, mille puhul ettevõtted kannatavad igapäevaselt, ning tihti ei saada ka paljudele ohtudele jälile enne kui on hilja.
võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse 8 avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011) 9 KOKKUVÕTE Suhtlemine on igapäevaelu üks osa ning suhtluse juures pole tähtis mitte vaid rääkimine, vaid ka öeldu kuulamine. Selleks, et sõnum saaks edasi antud võimalikult selgelt ja ühetimõistetavalt, peavad pingutama nii sõnumi edastaja kui ka kuulaja. Hea kuulaja on aktiivne kuulaja, kes mõistab kuuldut, annab tagasisidet või elab teise emotsioonidesse sisse. Mina õppisin hea kuulamise kohta seda, et alati pole mitte oluline anda nõu, vaid lihtsalt kuulata teine ära ning lasta tal rääkimise käigus aru saada oma mõtetest ja
monokroonsed on ebaviisakad ja tuimad. Ruumisuhete all peetakse silmas: a) püsivat või osaliselt püsivat ruumi maju, tänavaid ja nende stiili ning paigutust; b) muutuvat ruumi inimestevahelist distantsi suhtlemisel, mida võib omakorda jagada neljaks intiimseks, isiklikuks, sotsiaalseks ja avalikuks. Nende erinevus põhjustab kultuurides enim arusaamatusi. Näiteks kuulub puudutamine Eesti kultuuriruumis intiimse suhtluse juurde, kuid mõnes teises kultuuris võib olla osa sotsiaalsest suhtlemisest. 3. Stereotüüpsed kultuurierinevused 6 Stereotüüp on mingi grupi üldistatud kirjeldus, mis sõltub nii kirjeldajast kui kirjeldatavast. Kuigi enamasti suhtutakse stereotüüpidesse halvustavalt, siis tegelikult väljendavad need inimese püüdu maailma grupeerida ja mõista.
transkriptsioonisüsteem Tähendus ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega Tähendusväli omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja Saussure'i termin keelelise vormi jaoks Tähistatav Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Tajufoneetika pertseptiivne häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldeline eristamine/tajumime Teema teada olevat infot väljendav lauseosa Tekst keelelise suhtluse suurim üksus Tekstilingvistika - keeleteaduse haru, mille uurimisobjektiks on terviktekstid. Teoreetiline keeleteadus tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega Tsirkumfiks diakriitiline märk vokaali kohal Tüpoloogiline liigitus jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi Ühildumine verbile lisandub marker, mis märgib, kumb sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis
isikudeiksis, ruumideiksis, ajadeiksis. Pragmaatika- lingvistika osa, mis käsitleb keele kasutamise sõltuvust kõneolukorrast ja kõneleja hoiakutest, teadmistest ning oletustest. Pragmaatiline pädevus- oskus kasutada keelevahendeid oma suhtluseesmärkide saavutamiseks. Keele kasutamine sõltub kõneolukorrast, kõneleja hoiakutest, teadmistest, oletustest. Jaguneb semantikaks ja süntaksist. Kõneolukorda iseloomustab- osaliste rollid oma omaduste ja vastastikuste suhetega: aeg, koht ja suhtluse üldine ülesehitus; konventsionaalsed verbaalsed ja mitteverbaalsed vahendid, mida suhtlusosalised saavad kasutada. Pragmaatiline pädevus tähendab oskust olukorra kohaselt reageerida, nt hoiduda hinnangutest ja mõttetust kriitikast, valida hoolikalt vahendeid oma kriitika väljendamiseks või parntneri mõjutamiseks. Kõnetegu e kõneakt- kõnelõik, millel on kõneolukorras teatav eesmärk ja mida nii kõneleja kui kuulaja seovad kontekstsituatsiooniga ühtmoodi
· "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Arst vastu tahtmist" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) · "Scapini kelmused" ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pil- kab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. ,,Tartuffe" (1664) See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike ini- meste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab nii, et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnis- tusi ning Orgoni lihtsameelsuse ja ususõgeduse aadressil lendulastud pilkeid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ36 Marina Purkja, Anne Mälu ALKOHOLI TARBIMINE Rahvtervise aines Jühendaja:K.KRAAP Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Alkohol ja selle tarbimine on Euroopas pika aja vältel juurdunud traditsioonina kultuuri ja on sotsiaalse suhtluse üks osa. Alkoholi tootmisel ja turustamisel on märgatav roll riikide majanduses. Samas põhjustab alkohol pea kõikjal, kus seda märkimisväärses koguses tarbitakse, teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu ühiskonna jaoks. Liigne ja vääriti tarbimine põhjustavad vägivalda ja õnnetusi, tervisekadu ja varaseid surmasid, langenud õpi- ja töövõimet. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu samuti suured
sosinal. Valdav osa inimestevahelisi kontakte toimub isiklikus (45120 cm) või sotsiaalses ruumis (120350 cm). Kui esimeses toimub isiklik suhtlus, siis sotsiaalselt distantsilt suhtlevad enamasti töökaaslased. Distantsi pikkust mõjutab suhte lähedus versus ametlikkus. Nende ruumide suurus põhjustab eri kultuurides ka enim arusaamatusi. Puudutamine, mis näiteks Eesti kultuuris kuulub reeglina vaid intiimse suhtluse juurde, võib mõnes teises kultuuris olla sotsiaalse suhtluse osa. Ruumikäitumist on seostatud ka kultuuridimensioonidega. Individualistlike kultuuride esindajad vajavad enam ruumi enda ümber ning suhtuvad ruumipiiride rikkumisse väga tundlikult. Kollektivistlikumad inimesed aga eelistavad väiksemat distantsi. 2. STEREOTÜÜPSED KULTUURIERINEVUSED Stereotüüp on mingi grupi üldistatud kirjeldus, mis sõltub nii kirjeldatavast kui kirjeldajast. Ehkki enamasti suhtutakse stereotüüpide olemasolusse negatiivselt, ei pruugi neis olla midagi halba
neid osasid iseloomustab vastastikune funktsionaalsus (üks osa pole mõeldav teiste osadeta, kui ta kaob, muutub süsteem tervikuna: Narr 1969) sotsiaalsed süsteemid kui inimtegevuse süsteemid (Parsons) või kui kommunikatsioonisüsteemid (Luhmann). Luhmann: sotsiaalne süsteem saab alguse kommunikatsioonist. Ühiskond on suur kommunikatsioonivõrgustik ning inimesed panustavad selle olemasolusse iga vastuvõtjale suunatud väljaütlemise ja kirjatükiga. Suhtluse algus = alus sotsiaalsele süsteemile. Osa sotsiaalseid süsteeme on vähepüsivad ja olukorrast tingitud (nt interaktsioonisüsteemid nagu Skype: süsteem laguneb suhtluse lõpuga). Püsivamad ja selgemate reeglitega süsteemid on organisatsioonid, kus on täpselt määratud, millistes rollides inimesed neis osalevad ja kokku on lepitud suhtluskanalite kasutus, suhtlusreeglid. nt ühiskond autopoieetilised süsteemid süsteemid, mis on võimelised end taaslooma.
hakati üha rohkem kodudesse ostma personaalarvuteid, mille üheks funktsiooniks sai ka Interneti kaudu teiste inimestega suhtlemine. Kommunikatsioon muutus mugavaks ning sidet sai pidada ka pikkade vahemaade taga elavate sõprade, tuttavate, aga ka täiesti võõraste inimestega. Positiivsete aspektide kõrvale tekkisid samas aga negatiivsed pooled. Mis on virtuaalse suhtlemise juures positiivne, mis negatiivne ja kas kuidagi saab probleeme ka ennetada? Virtuaalse suhtluse iseloomulikud jooned on alles noored. Esimene Eesti jututuba loodi 1994. aastal. Vähem kui 15 aastat oleme kasutanud alternatiivkanalit Internetti igapäevasuhtlusel. Selle aja jooksul oleme avastanud paljud tegurid, mis teevad meie elu mugavaks ning soosivad virtuaalset suhtlust. Üks kõige positiivsem külg on mugavus ja võimalused, mida Internet meile annab. Virtuaalselt inimestega kontakteerumine on lihtne ning takistuseks ei ole vahemaa, asukoht ega kellaaeg
rääkimine, mõõdukas tempo rääkides ja kindlasti rääkida veidi keerulisemalt kui laps räägib. Kui laps kasutab keele 2 sõnalisi lauseid – siis õpetaja räägib 4 -5 sõnaliste lausetega. Meie kultuuris on sisend oluline, Seda sisendit peab saama erinevatelt inimestelt, see soodustab arengut. Sisend võib olla nii suuline kui kirjalik, kohandatud või kohandamata, erinevad tekstitüübid, rõhuga tähendusel või rõhuga vormil ning kindlasti esitatud loomuliku suhtluse või formaalse õpetuse käigus. Tuleb kindlasti pidada meeles, et ka esimene keel ehk siis keel, mida kodus räägitakse, on oluline ja vajab arendamist ning hoidmist. Kakskeelse lapse keele kujundamist mõjutavad ka vanemate suhtlemisstrateegijad. Leebem on see, et täiskasvanu räägib lapsega selles keeles, milles laps temaga räägib ja vastandina see, et vanem jääb enda valitud keelele kindlasks ja nõuab vastamist just antud keeles.
ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse." (Vikipeedia) 1 Lause määratlused: - keelelise suhtluse põhiüksus - grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud keeleüksus, mis väljendab terviklikku mõtet - süntaktiline konstruktsioon, milles on finiitne verbivorm. ,,Lause on süntaksi põhiüksus. Tüüpiline lause sisaldab sisaldab finiitset verbivormi ja üht või mitut sellist osa, mille keskmeks on käänd- või määrsõna." (M. Erelt) Vikipeedia: Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
,,Luulekunst" · Prantsuse klassitsismi alusepanijateks olid Pierre Corneille (,,Cid) ja Jean Racine (,,Phaidra") (draamakirjandus ja lavakunst) 2. Moliere- klassitsistliku draama suurim esindaja (pärit Pariisist) · ,,Arutu" esimene näidend · ,,Naeruväärsed eputised" Teos (komöödia) pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemisest, peenutsemisest ja vaimutsemisest, mis mattis enda alla inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad daamide ees etendama eriti peeni markiisid. · ,,Tartuffe" Teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumisega. Olles saavutanud võimu
9. Mis on interkulturaalne pädevus? Vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega (Chen ja Starosta). Chen toob esile 4 dimensiooni: 1. isiklikud omadused 2. suhtlusoskused 3. psühholoogiline kohandumine 4. kultuuriline teadlikkus Suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. Oluline on nii suhtluse efektiivsus kui sobivus konkreetsesse keskkonda. 10. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine 3. Teadvustatud pädevus 4. Teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 11. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 1
Nt raamatus filmis teatris selle sees luuakse reaalsus koos päris reaalsusega Meelelahutus on vaatluse vorm, ja ka selles antakse edasi väärtusi ja suhtumist teistesse inimestesse, seda tehakse vaid spetsiifilisel viisil Meelelahutus võimaldab süsteemil end vaadelda. Vastuvõtja Mõju uurimine publiku uurimine arusaamise uurimine Elighu Katz ja Paul Felix Lazarsfield(1955) mõju uurimine on kommunikaysiooni uurimise mootor, suhtluse uurimine on lõppkokkuvõttes alati mõju tundmaõppimine Publiku uurimine Publik ei ole tänapäeval enam seotud paigaga Nb: mass koosneb anonüümsetest indiviididest kelle koostöö ja komm on tagasihoidlikud, nende elustiil on erinev, nad pärinevad heterogeense ühisko Meedia on alati valikute tulemus Fiktsioonid On teise maailma kujutamise loomise vorm. Konstruktivisitlik arusaam lähtub sellest, et kogu inimtegevus sõltub vaatlejast.
ühte teenindatakse, jõutakse ka teistele klientidele tähelepanu pöörata, kas siis pilguga, noogutamisega, jõutakse isegi ühel ajal vestelda erinevate laudkondade või klientidega. Klienditeenindaja lihtsalt leiab aega kõikide jaoks, sel ajal kui eestlased leiavad vaid ühe jaoks selle aja. Erisugune ajakäsitlus tekitab sageli probleeme kultuuridevahelises suhtluses, nagu sain ka omal nahal tunda. Ma varem ei olnud sellele lihtsalt mõelnud kui kultuuridevahelise suhtluse probleemile, mis on tingitud polükroonsete ja monokroonsete kultuuride erinevast suhtumisest. Teistsugust suhtumist aega peetakse isikuomaduseks (Pajupuu 2001), sellepärast võivad ka tekkida konfliktid. Monokroonse ajakäsitlusega inimesed, nagu ka mina, panevad pahaks seda, kui hilinetakse või ei peeta kinni kokkulepitud tähtaegadest. Polükroonse ajakäsitlusega inimesed ei tee hilinemisest mingit numbrit, sest nende jaoks on see normaalne, nad ei näe põhjust probleemi tekitamiseks
rahvusvaheliste suhete tasandil. Samuti on vahetusteooriat võimalik kasutada ka majandusotsioloogias, et seletada organisatsioonide võrgustike tekkimist ja võimuprotsesside iseloomu, mis tekitavad selliseid võrgustikke. Tänapäeval on antud teooriaga uuritavate nähtuste juurde lisandunud ka Internetis toimuvad vahetused. (Turner 2002) 5. TEOORIA KRIITIKA Vahetusteooria kriitikana on välja toodud, et see • vähendab inimeste suhtluse puhtalt ratsionaalseks protsessiks, mis tuleneb majandusteooriast. • soosib avatust nagu see töötati välja 1970ndatel kui ideed vabadusest ja avatusest olid eelistatud, aga võib olla aegu, millal avatus ei ole parim valik suhtes. • asetab suhted sirgjoonelisele skaalale, kuid mõned suhted võivad samme vahele jätta või minna tagasi intiimsuse seisukohalt.
Ajagraafiku järgimisest tähtsam on suhelda inimesega niikaua, kui olukord nõuab, aega ei seata kunagi esiplaanile. Monokroonilises kultuuris näitab aga ajagraafikust kinnipidamine viisakust teiste suhtes, ,,kes ei pea minu järel ootama". Ruumikäitumine Ruumikäitumise all kuuluvad erinevused nii tervitamises, mugavas suhtluskauguses kui kontaktsust. Suhtluskaugus võib kultuuriti palju erineda - puudutamine, mis nt Eesti kultuuris kuulub reeglina vaid intiimse suhtluse juurde võib mõnes teises kultuuris olla osa sotsiaalsest suhtlusest. Vastupidisel juhul võidakse arvata, et vestluspartner näitab oma võimu, hoolimatust või külmust ning tuntakse end solvatuna. Vähekontaktsetes kultuurides pole eraldatuse loomiseks alati vaja omaette füüsilist ruumi, piisab võimalusest vältida kontakti ,,oma privaatsuse hoidmiseks tehakse nägu nagu teist ei märgata". Kontaktsest kultuurist pärit inimesed tunnetavad sarnast viisakust vastupidisena.
tuttava tootesarja mõne tundmatu brändi korral 3) harjumuslik – jäetakse mõni etapp vahele , kulutatakse ostule vähem aega on tunnuslik tuntud brändi ostmisele Tarbija ostuotsuse protsess: 1) vajaduse määratlemine 2) info kogumine 3) alternatiivide võrdlemine 4) ostmine 5) ostu järgne käitumine ERINEVAD MÜÜGISTRATEEGIAD Isiklik müük – on ostja ja müüa vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku või rühma ostustsust. Suhtluse müüja poolne eesmärk on toote esitlemine ja müümine, kontakteerutakse vahetult silmitsi. Müüja sammudeks on: a) otsida ja leida potentsiaalseid kliente b) teadvustada kliendi vajadusi c) näidata ja kirjeldada toote võimet rahuldada vajadust d) veenma toodet ostma ja kasutama Isiklik müük on sageli parim viis veenda inimesi mingit toodet muretsema
Liitpuudega lapsed on väga erinevate võimetega. On nii tavakoolis edukalt hakkama saavaid lapsi, kui ka neid, kellel vaid baasoskused eluks. Enamus liitpuudega lapsi on võimelised oma individuaalsel tasemel õppima. Oluline on tugi teistelt inimestelt ning abivahenditelt. Õppetöö planeerimine peaks toimuma koostöös lapse, kodu, kooli ja vajadusel arstide vahel. Kuulmis- ja nägemispuude esinemisel on oluline kasutada abivahendeid suhtluse lihtsustamiseks (Braille, kuulmisaparaat jm.) Õpetamisel tuleb, lisaks akadeemilistele teadmistele keskenduda ka igapäevaste oskuste parandamisele (nt riietumine, hügieen, söömine jne). Vaimupuudega laste õpetamise olulisemad eripärad: varajane sekkumine- ennetava iseloomuga, tähtis on arenguliste erivajadustega lapse võimalikult varajane/õigeaegne märkamine. Erivajaduste olemasolu korral on
koosseisu vahetamise kiirus, vooruvaheldus vaba ja reguleeritud. argine ja avalik suhtlus tähtsad on inimeste rollid, inimeste suhted: kas nad on võõrad või tuttavad, füüsiline olukord: kas ollakse suletud ehk kodus, neutraalsed ehk kohvikus või avatud ehk tööl. Avalik avatud kõrvalistele isikutele.institutsionaalne üks isik on institutsiooni esindaja. vahetu ja vahendatud suhtlus vahetu suhtluse puhul partnerid vaatavad silma ning on võimalik vahetu tagasiside.vahendatud suhtluse puhul kasutatakse meediumi või pole võimalik vahetu tagasiside. Probleemiks on telefonisuhtlus. dialoog ja monoloog probleemiks suhtluses osalemise ja teksti loomise piir ehk tagasiside probleem. suhtlejate põhieesmärk- informeerimine ja suhtlemine ise. Wallace Chafe 4 stiili tekste, argine suuline kõne lõunalaua vestlusest, ametlik suuline kõne loengutes, argine kirjalik tekst erakirjades, ametlik kirjalik tekst akadeemilistest tekstidest.
neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). KARLSSONI ÕPIKU KONSPEKT Lk 15-55 1. Keele mõiste Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis. See võime on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimeste suhtlemine, nende ühiskond ja kultuur sõltuvad oluliselt keelest. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel ning paljud oskavad mitut keelt rääkida. Keeled on arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeele omandab inimene loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Verbaalne suhtlus – Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid
Kõige üldisemalt räägitakse globaliseerumise kolmest mõõtmest: · majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid; · kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused; · poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Internatsionaliseerumine ilmneb ka hariduses. Üha enam noori õpib välisriikides, ülikoolid kasutavad külalislektoreid ja osalevad teadusprojektides. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule Kolmandaks trendiks, mis mõjutab kõikide ja iga riigi arengut, on info- ja
Kas midagi on juhtunud või kõik on nii nagu peab. Võib arvata, et on täiesti tavaline inimeste puhul seda märgata, aga nii see ei ole. Inimene, kes tunneb teisi hästi, oskab vähestele asjadele toetudes teiste kohta nii mõndagi rääkida. Näiteks ma võin öelda, et kui inimene ei vasta tihti oma kõnedele, siis on ta kas lohakas ja hoolimatu, sest teised inimesed võivad tema pärast muretseda. Ma arvan, et oskan suhteliselt lühikese suhtluse põhjal hinnata inimese iseloomu ja saada aru, kas ta meeldiv või on minu põhimõtetele vastuoluline. 5
korrespondendile. TU tõi põhjuseks, et tal on tervisega probleeme ja arst on kirjutanud talle töölt vabastuse tõendi kümneks päevaks. ,,Mul on saada ka kaks kuud puhkust," lisas TU. Kui ajakirjanik 23. novembril uuesti TU-ga ühendust võttis, sai ta teada, et direktor on vallandamisest loobunud. ,,Osa inimesi on lahkunud ja tööd on rohkem kui enne," sõnas TU rahulolevalt. II OSA Keeleline mõjutamine (lugege see peatükk läbi ja vastake allolevatele küsimustele) 1. Mis on suhtluse põhieesmärgid? 2. Klassikaline retoorika ja uus retoorika 3. Mille poolest erinevad kaks mõjutamise põhitüüpi (teoreetiline ja ateoreetiline argumentatsioon)? Tooge näiteid (muu hulgas tekstiliikide kohta). 4. Mis on argumentatsiooni lähtekohad ja argumenteerimisvõtted? 5. Leksikaalsed valikud otsese mõjutamisvõttena. Tooge näiteid. 6. Mida tähendab varjatud mõjutamine? Tooge näiteid. 7. Mis määravad teksti autori ja lugeja suhtlusolukorra? 8
on välja toonud interneti unikaalse eripära: 1) Anonüümsus fakt, et suhteid saab luua ilma füüsilise kohalolekuta 2) Inimene saab valida, millal sisse või välja logida ja korduvalt oma vastuseid üle kirjutada, enne kui ära saadab, mis annab inimesele suurema kontrolli kui päris elus. McKenna ja Bargh'i (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 2002) arust peitub sellise suhtluse taga 2 motiivi: endapõhised ja sotsiaalsusel põhinevad motiivid. Need, kel ei õnnestu neid tavasuhtluses rakendada, kipuvad seda tegema interneti vahendusel. On leitud, et ,,oma mina" väljendamine ja ümbruskonna poolt heakskiitu saada, on inimese heaolu nimel väga tähtsal kohal. Ben-Artzi´i ja Hamburgeri (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit Hamburger, Ben-Artzi, 2000) poolt on tõestatud, et ekstraverdid, introverdid,
Tallinna Polütehnikum KESKKONNAOHUTUSE SERTIFIKAADID Referaat Koostas: Uku Eller TA-11 2013 Ökomärgid ja keskkonnamärgid Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. Ökomärgise ja teiste keskkonnamärgiste eesmärk on: edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõjukeskkonnale (võrreldes sama tooterühma muude toodetega). Aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas. Käesolev referaat tutvustab kaht suuremat ülemaailmset metsasertifitseerimise kava: Metsade sertifitseerimise kinnitamise...
luues selleks selgeid ja läbipaistvaid struktuure, tutvustada meeskonnale eesmärke, visioone, missiooni ning koordineerida kogu organisatsiooni infoliikumist. Kogu ülal loetletud sisekommunikatsiooni vahendite võimalused on mitmekesed ja tänapäeval tuleb kommunikatsioonikanaleid üha juurde. Olgu selleks siis Instagram, Facebook, Twitter, Skype või mistahes muu meediakanal. See on teinud kogu suhtluse ja infovahetuse palju tõhusamaks, kui see oli aegadel, mil telefongi oli haruldus või käigus olid hoopis postituvid. Ent pigem on nüüd rõhk sellel, et kogu selle infomüra keskel suuta asju õigesti kommunikeerida vajalikult hetkel ja koguses. Oluline on veel autori arvates see, et sisekommunikatsiooni aspekte aitaks paika panna oma ala spetsialistid, et probleemide sõnastamise ja planeerimise etapis ei tuleks sisse vigu ja
konfliktini. Seda on ka muidugi ka juhtunud, kui hakatakse rääkima kõrgema tooniga ja väga agressiivselt. Kuid ma olen suutnud selliste klientidega taasakaalukas olla ja säilitada rahu, lasta tal ilusti kõik väljarääkida mis tal öelda on. Ja siis kui olukord on rahunenud, selgitada olukord ja üritada leida lahendus. Alati olen leidnud igale olukorrale lahenduse, mis sobib mõlemale osapoolele. Meie firma ei saa endale lubada kliendi kaotust. Enda juures tahan ma arendada veel suhtluse taktika oskust. Siis võibolla see annab veel parema võimaluse ennetada selliseid situatsioone ja pehmendada neid nii palju kui võimalik. Paremini osata lugeda vestluspartneri kehakeelt ja arusaada mis isiksuse tüüp ta on, et leida ühist keel ning luua vestlus. 8 4 KASUTATUD KIRJANDUS Kaldoja, A. (2011). Konflikt kui väljakutse. Kasutamise kuupäev: 8. Jaanuar 2015. a., allikas Tallinna Tehnikakõrgkool: http://ekool.tktk
infokanaliks saanud internet. Seetõttu mängib kvaliteetne ja efektiivne veebileht väga suurt rolli turismisihtkoha turustamisel. Väga head ja põhjalikud interneti leheküljed, mis kajastavad maaturismi on näiteks puhkaeestis.ee või maaturism.ee. Koostöö ettevõtjate ja omavalituse vahel mängib samuti suurt rolli turismiteenuste parendamises. Et koostöö oleks efektiivne ja pikaaegne, tuleks luua vastav osakond, kes vastutaks omavalituse ja ettevõtjate hästitoimiva suhtluse eest (Kahro, 2013). Oluline aspekt, mida tuleks meeles pidada ettevõtlusega maapiirkonnas tegeledes on see, et turismitoode või teenus oleks inimesele ka füüsiliselt kättesaadav. Transpordiühenduse olemasolu muudab turismisihtkoha inimesele atraktiivsemaks, see on kättesaadav ka neile, kes ei oma autot ning saa ise kohale. Seega ühistranspordisüsteem aitaks kindlalt kaasa maaturismisihtkoha arenemisele (Maaturismi uuring 2012). Arutelu
motoorsed tegevused) Laps tuleb hästi/kergemini välja traumadest. 3.kuu algul on koogamine 4.kuul lalisemine 6. tunneb mõne sõna, 8.kuul ütleb mõnda sõna 9.kuu ehholaalia periood (häälitseb nagu inimene räägib, sama häälekõla) 9.kuu asju nimetada 9-18.kuu holofrastiline-ühe lauseline periood 1.5 aastane-20-50 sõna 24.kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid Kooliareng sõltub sõnavarast, jutu ja suhtluse kvantiteedist. Kooliedukust ennustavad IQ ja sõnavara suurus isegi paremini kui vanemate haridustase ja sotsiaalmajanduslik staatus. Murdeiga on 200 aasta vanune. (muutused füüsilises kasvus, seksuaalses küpsuses, emotsionaalses arengus, suhetes) Varane puberteet algab enne 8.elusaastat. Füüsiline muutus pakub muret rohkem tüdrukutele, aga ka poistel (söömishäired jne). Arenguprobleemid Arenguhäired kui
seatud. Ühtlus on ühtlane, ning rahutu liikumine on ühtlasele liikumisele vastand. 8) nimetage lühidalt 2 (4-st) koopaiidoli erinevat liiki Koopaiidolil on erinevad vaimud, mis mõtlevad erinevalt ning vastandlikult. Üks on kaasahaaratud vaim, mis usub, et loodus muutub pidevalt. Ning teine, talle vastandlik, on rahulik vaim, mis tajub, et loodus püsib kogu aeg iseendana. 9) iseloomustage lühidalt mõlemat turuiidoli erinevat liiki Turuiidol toimib kas suhtluse või lävimise teel. Ühel juhul kasutavad turuiidolid rahva arusaama järgi oma sõnu ning need sõnad on üksiknähtuste nimetusteks. Teisel juhul tekivad vaidlused ja arusaamatused, sest isegi selgitustega ei suudeta inimestele asju selgeks teha. Kuid erinevalt esimesest juhust, on sõnad määratletud. Kõik on paika pandud. 10) andke kolme teatri-iidoli liigi lühiiseloomustus Üks on teatriiidol, mis seab mõtlemisele kindlad piirid, seda nimetatakse usuks. Teine, mis käib filosoofia
Eesti keele allkeeled Transkriptsioon 17.09.2013 Litereerimine (10 min) põhitasandil Esitamise tähtaeg 20. november! CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb litereerida Transkriptsioon · Kasutatakse vestlusanalüüsi transkriptsiooni · Kirjutatakse nagu kõneldakse · Tuuakse välja need seigad, mis on olulised suhtluse jaoks Transkriptsioon · sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused · suhtlusüksused · pausid · kõne omadused (intonatsioon, venitused, katkestamised, rõhud, valjus jne) · pealerääkimised ja haakumised · transkribeerija kahtlused (nt halvasti kuuldud sõnad) · niisuguste nähtuste kirjeldused, mille kohta puudub transkriptsioonimärk või mida ei taheta transkribeerida, kuid mida on vajalik ära näidata (hääle omadused,
on palju. Nt keemikud, bioloogid, psühholoogid. Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne teeb tööd läbi suhtluse, suhtlemisoskus on hea ja suhtlemisvajadus on kõrge. Hoolivad, empaatilised, humaansed inimesed. On omandanud suhtlemisvõtted, millega mõjutavad v suunavad teisi. Nt õpetaja, arst jne (seotud hoolitsemise, ravimisega). Ettevõtlik teiste veenmise, juhtumise ja organiseerimise huvi. Inimestel on olulised materiaalsed väärtused, tahavad näha oma tegevuse tulemust mõjutamisega. Nad pole järjekindlad, ei saa tegevusi lõpuni viia. Neile meeldib organiseerimine
maakasutusmudel ja Weberi tööstushoonete paigutumise mudel. Seega üritasid tolle ajastu inimgeograafid selgitada, mingist seaduspärasusest lähtuvalt, ruumijaotust inimeste vahel. Lisaks eelpool mainitud mudelitele tekkis ka nn. gravitatsioonimudel. See mudel kogus suurt populaarsust. Inimgeograafid kasutasid gravitatsioonimudelit kahe või enama keskuse liikuvusmustrite seletamiseks. Mudeli järgi saame hinnanguliselt määrata kahe regiooni ruumilise suhtluse hulga matemaatiliselt. Mudelit kasutati kõikvõimalike liikumiste seletamiseks, olgu need siis migratsioon, liiklus, telefonivestlused või kaupade liikumised. Nagu selgub, ei suuda antud meetod kuidagi seletada, mis parasjagu motiveerib konkreetset indiviidi migreeruma, telefoniga vestlema, liiklema või kaupu ostma. Selle teooriaga on indiviidilt jällegi võetud vabadus otsustada oma käitumise üle. Populatsiooni
See hoiaks tõenäoliselt ära paljusid probleeme tulevikus Kuulamisoskused Naisel ei ole head kuulamisoskust. Ta võib küll kuulda, kuid mitte kuulata. Kuulata tähendab ka mõista. Mees oskab hästi kuulda, mõista, seletada ning aru anda. Ta on äärmiselt sihikindel. Naine tunnistab peale tüli, et ta saab oma vigadest aru, kuid ei suuda end tülide ajal kontrollida. Peale tülisid isegi suudab naine mingi lühikese aja aktsepteerida mehe seisukohti ning näidata toetuse märke. Nende suhtluse vahe on ka selles, et olukorda kirjeldades üritab mees kõnelda informatiivselt, tuues mängu faktid ja numbrid. Ta on loobunud oma naisele äriideede rääkimisest, kuna viimane on need maha laitnud. Teiseltpoolt jääb naisele üha rohkem mulje, et mees ei soovigi elukorraldust muuta, sest ta ei räägi enam plaanidest. Naise sõnul räägib jällegi mees talle pidevalt sama juttu, mis ei vii kidagi naise soovituni saada uuesti uhke elamine ja auto tagasi
· Koosneb neljast liikmest · Nimetab ja kutsub tagasi nõukogu · Juhatusse kuulub Raul Malmstein (esimees) Kilvar Kessler Andres Kurgpõld Kaido Tropp Raul Malmsteini vastutab · Strateegia kujundamise · Üldjuhtimise ja juhatuse töö korraldamise · Kogu järelevalvetegevuse koordineerimise ja tõhusa toimimise · Institutsionaalse arengu ja siseriikliku koostöö koordineerimise · Töötajate koolituse korralduse · Välis- ja avaliku suhtluse ning väliskoostöö siseauditi korraldamise · Sisekommunikatsiooni toimimise eest Teiste liikmete vastutab · Kilvar Kessler vastutab finantsinspektsiooni turujärelvalve ja õigusosakonna toimimise ning arengu eest · Andres Kurgpõld vastutab finants´inspektsiooni kapitalijärelevalve valdkonna toimimise ja arengu eest · Kaido Tropp vastutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve ja siseteenuste toimimise ning arengu eest Struktuur
Essee Kaubandusettevõtte strateegilise juhtimise aines Müügipersonali hindamise keerukus Valides essee teemat seostus mulle kohe sõnaga hindama arusaam, et kõigil meist on oma hind. Fraas, mis mulle need mõtted pähe pani on Paul-Eerik Rummo kirjutatud järgmised read: ,,Lõpuks on kõik ainult üksainus enesemüümine, turul me oleme vennad ja õed...." Need read on kõigile teada, tegemist on Eesti filmiklassikast tuntud Prostituudi lauluga (Viimsest Reliikviast), mida esitab Peeter Tooma. (http://www.youtube.com/watch?v=hXhRxIjWz5w). Laul tekitas minus mõtte, et iga päeva elus tähendab hindamine tähendab hinna panekut kellelegi. Mis on minu hind tehes mingit konkreetset tööd (laiemas perspektiivis hõlmab see ka minu poolt toodetud ideede hinda) ja kuidas see hind kujuneb? Sellest laulust ma enda ...
Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keeles. Ladina keel oli üldine õppekeel. Üliõpilased kuulasid loenguid ja siis oli mingi tagasiside suhtluse vormis, umbes nagu eksam. Eesti soost inimesi 17.sajandil ülikoolis ei õppinud. 19.sajandil on alles esimesed eesti soost inimesi ülikoolis. *TARTU ÜLIKOOL Tartus tegutses ülikool 1656 aastani. Seejärel puhkes Rootsi-Vene soda(1656-1661) Sõja tallerma oli Lõuna-Eesti. Vene väed vallutasid lühikeseks ajaks Tartu. Ülikool kolis siis Tallinna. 1660ndatel ülikooli tegevus suikub mingiks ajaks, kuid 1669 aastal ülikool käivitus uuesti ja sai nimeks Academia Gustavo-Carolina
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes. Riistad ja vahendid, mille kasulikkust või vajalikkust pole läbi mõeldud, ei ole lisaväärtuseks, et loodust rohkem avastada. Tarvilike riistade ja vahenditega saab inimene endale looduse allutada, kuid seda ka sellisel juhul, kui ta tunneb ja teab looduse korda. Ilma teadmisteta ei ole inimene võimeline end usaldama loodusele, sest loodus usaldab end inimesele siis...
Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3
Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3
Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel.
ressursside mõistlik kasutamine –*subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse (võime näha tonti seal, kus teiste jaoks tonti pole) Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide. •Rahvusvaheliste toimijate omavaheline suhtlus. Pole ühest eesmärki. Sõltub olukorrast. Tasub defineerida läbi suhtlejate endi •Ka spordivõistlust võib näha mõneski mõttes rahvusvahelise suhtlusena (Holsti) •Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtluse normid: –Hoiduda jõu kasutamisest/sellega ähvardamisest –Rahumeelne tülide lahendamine –Austada riikide iseseisvust ning territoriaalset terviklikkust –Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse –Inimõiguste kaitsmine –Riikidevahelise koostöö edendamine –Rahvusvaheliste normide järgimine •Regionaalne/globaalne julgeolek –NATO, OSCE •Ootamatute probleemidega toimetulek (nt looduskatastroofid) –ÜRO, otsesed riikidevahelised kokkulepped
Tuntud Tundmatu Tuntud AVATUD PIME ALA ALA TEISTELE Tundmatu VARJATUD TUNDMAT ALA U ALA ISIKUTAJU Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu. Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada teise võimalikku käitumist tulevikus. 1.Kognitiivsed faktorid – ootused, stereotüübid, personaalsed konstruktid jne. 2.Afektiivsed faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid. 3. Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust. Tajuvead Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist
tasuks meelitada. Kuid subjekt ei taju, mida objekt temast arvab. Subjekt, olles võtnud suhtluspositsiooni, kas siis "ülevalt" või "alt" on naiivselt veendunud, et teda nähakse just sellisena nagu tema ise ennast näeb või nagu ta end serveerib ... Vastastikkuse informeerimise faas. Ilma pisemategi sisemiste kõhklusteta väljendab subjekt oma sümpaatiat, sellele, kes talle meeldib või antipaatiat, sellele kes talle ei meeldi. Sümpaatia väljendamine suhtluse korral "alt" on meelitav; suhtluse korral "ülevalt" aga kõrk. Miks mitte meldivat tütarlast kohe ja siinsamas emmata? Miks mitte tõugata eemale kõhetut kodanikku, kes leti ees segab? Mida saavad mulle teha teised järjekorras seisvad inimesed, nad võivad lärmata palju tahavad, mis neil ikka muud üle jääb? Kongruentsi korral (nõusolek ja kooskõla) avab subjekt oma kesise rolli lehviku kogu ulatuses ning solvub siiralt ja kärarikkalt kui partner ei vasta talle samaga.
Eakamate tarbijate osatähtsus hakkab suurenema ja selleks peavad turundajadki valmis olema. 3.Suund püsiklientide hoidmisele Püsitarbijate, vanade klientide olulisuse kohta on Kotler toonud läbivoolava ämbri näite. Kui tarbija küllastub, ütleb firma talle aitäh ja jumalaga, seega kriipsutab kliendi oma nimekirjast ning siirdub otsima teist. Uut kundet hankida on aga viis korda kulukam, kui saavutada vana rahulolu. Alaline klient on odavam, sest pikaajalise suhtluse käigus jóuab ta rohkem oste teha, jääb firma ja tema tootele truuks ja talub paremini hinnatõuse. Kotler ütleb et klienti tuleb hoida kui linnukest peos. Tarbija, kes soovib kasutada toodet mingil teisel otstarbel, ning nõuab seetõttu uuendusi, on firma parimaks sõbraks. Turundajal tuleb see hea partner üles otsida ja teda tähelepanelikult kuulata saamaks hinnanguid ja ettepanekuid. 4.Suund hinnakonkurentsilt hinnavälisele konkurentsile.
tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontaktil on neli funktsiooni: · informatsiooni kinnitamine · suhtluse reguleerimine · intiimsuse e. läheduse väljendamine · sotsiaalne kontroll Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel
Kolmas allikas esituse mõistele on poeetikast ja laiemalt kunstiteooriast lähtuv primaarselt kunstilise või poeetilise suhtlusakti esitamine, milles olulised on õnnestumine, oskused ja loomingulisus. Juba Roman Jakobson rõhutas, et keele poeetiline funktsioon ei ole oluline mitte ainult verbaalse kunsti puhul (kuigi on just seal domineeriv), vaid kuulub toetava lisandina igasugusesse verbaalsesse tegevusse. Selline poeetiline sooritus on eriti omane teatud suhtluse vormidele, näiteks mis tahes lugu võib olla jutustatud huvitavalt või mitte. Lähemal vaatlusel on oskused ja õnnestumine oluline igasuguse kõnelemise puhul: mida ka inimene ei räägiks, võib ta püüda oma kuulajate tähelepanu huvitavate detailidega, näiteks tabavate ütlustega või ootamatute mõttekonstruktsioonidega. Sellest kõnetegevuse omadusest lähtuvadki vähemalt osaliselt sellised nähtused nagu släng ja võõrkeelsete sõnade kasutus
Esiteks on meil kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased), ajaloolistel (USA mitterahvuslus, võimaluste maa), majanduslikel (rikkad, vaesed), poliitilistel (sotsialistid, liberaalid) väärtustel ja eesmärkidel. Ühistunnetus liidab väärtuste tunnetajad ja eesmärkide taotlejad ühtseks meieks. Nendevahelise suhtluse tagajärjel tekib ühiskond. Teine definitsioon ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Kui suur on inimhulk? - See oleneb situatsioonist, ühtset piiri ei saa tõmmata. Mida tähendab korrastatus? Mis korrastab? Kui korrastatud peab olema kooselu? Kas peab olema riik, et oleks ühiskond? - Eestil ei olnud riiki, aga Eesti ühiskond säilis. Islami ühiskond koosneb mitmetest riikidest. Kas riik ja ühiskond on samatähenduslikud mõisted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
