*Kehaasendid mida kõige tihedamini kasutatakse: kükitamine (sügav kükk), välja sirutatud jalgadega istumine, põlvitamine, jalad küljel istumine, rätsepiste, niiluse puhkeseis (üks jalg vastu seina; jalg teise jala peal, vastu põlve) - Avatus-suletus: jäsemete ja rindkere kaitstuse kaudu (lootepoos suletud) - pinge: ülakehas (õlad üleval, käed rusikas) - kalded: ette-taha, kõrvale kalded kuivõrd oleme selle inimese jaoks, kas neutraalses seisundis, tahame suhelda, suhtluse lõpp (taha kallutades), kokku langevus (kas on samal meelel) Suhtlusel väga oluline silmade kõrgus samal kõrgusel soodustab suhtlemist, eri kõrgus raskendab. Kõige kergem sidet luua kui istuda vastastikku (silmsidet kõige kergem luua, hoida). Silmsidet peaks suhtlemisel olema umbes 60% (kui 100%, siis kas väga meeldib, või väga agressiivne).
ärajätmine ka tavalistes lausetes ● Suulise keele jooned: häälduspärane kirjutusviis, suulised liitsõnad ja liitfraasid. ● Argisõnad, kirjakeele sõnadest argisõnade tegemine argituletuse abil. ● Mitteverbaalse tegevuse kirjeldused ja märkimised: naer, helide ja häälitsuste märkimine. ● Suulisele kõnele lähedane tugev emotsioonide väljendamine. Emotikonid. Sünkroone ja asünkroone suhtlus Sünkroonse suhtluse puhul on osalejad ühel ajal internetis, näevad teise teadet kohe pärast selle sisestamist ja reageerivad vahetult . Asünkroonne suhtlus vastandub sellele, suhtlejad võivad internetis olla juhuslikel eri aegadel. Teate nägemine ja sellele reageerimine võib toimuda millal tahes. Netisuhtluse keelt mõjutavad tegurid ● Anonüümsuse määr ja avalikkuse/privaatsuse suhe. ● Tehnilised võimalused. ● Suhtlejate rollid. ● Suhtlejate üldine sotsiaalne taust ja suhtlusvõimekus.
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3
iidolid, kõik näevad looduse valgust erinevalt. Indiviidid võtavad valgust erinevalt vastu, sest nad erinevad üksteisest ja on ainulaadse loomusega, erineva kasvatusega, eelistustega ja eelarvamustega. Nende vaim on muutlik ja häiritav, justkui juhuslik. 5) Turuiidolid tekivad inimsoo vastastikusest läbikäimisest ja seltsimisest, looduse tõlgendamisest keele vahendusel. Sõnad takistavad aru toimimist suhtluse käigus, sõnu valitakse halvasti(arule silmatorkavate tunnuste põhjal) ja sellega aru ummistub. Teiseks takistuseks on lävimine, sõnad viivad tühjadesse ja arvututesse vaidlustesse. 6) Inimvaimu iidolid on inimvaimudesse rännanud filosoofiate õpetustest. Nad on saanud sellise nimetuse kuna juttu on inimvaimust, mis on traditsiooni, usu ja ükskõiksuse tõttu omaks võtnud vigaseid teooriaid.
perekeskseteks. Näiteks on mitu tuhat aastat mehed olnud pere ülalpidajateks, varajasel ajal hankides metsast ja põldudelt toitu, tänapäeval käies aga tööl ja sellega palka teenides; naise peamiseks kohustuseks on aga läbi aegade olnud laste eest hoolitsemine.. Ka suurem osa valitsejatest on olnud mehed, kuid tänapäeval on see muutumas, ka naistel on oma sõna öelda. Naised on rohkem seltskondlikumad ja avatumad kui mehed. Nad on enamasti suhtluse alustajateks ja seejuures avaldab selle käigus pidevalt ka oma mõtteid; viimast saab ainult öelda väga väikese osa meeste kohta enamik neist tugineb ikka juba heakskiidetud väidetele. Naised on rohkem huvitatud ka teiste arvamustest ja seetõttu tahetakse teistest mingil määral erineda. Näiteks ei soovi naised kunagi, et keegi kannaks nendega samasugust rõivastust, nende sooviks on teistest erineda, kõik mehed võivad seejuures käia ringi
arendada mõtet pikemalt, siis peatun olulisimal. Võtame elementaarse kohtudes tervitamise või lahkudes hüvastijätmise. On kultuure ja keeli, kus peetakse elementaarseks tervitusele vastamine samahästi või mis eriti soovitav paremini, kui tervitus ise. Kui soovitakse ,,toredat päeva", siis sellele vastatakse ,,teile veel paremat", kui tuua üks näide. Meie kultuuriruumis paraku on suhtlus taandunud tau- ja pakaahõikamisele. Me saame viia lihtsa ja argise suhtluse märksa meeldivamaks, lihtsalt asendades kuivad sõnad meeldivatega. Ameeriklasi on nn vanas maailmas tihti kirutud pealiskaudse naeratuse ja tühjade viisakuspöördumiste pärast, kus taga tegelikult huvipuudus, ent miski ei takista meil eurooplastena riietada huvi ka viisakasse ja meeldivasse rüüsse. Järgmiseks peatun sõpradele ja perele toeks olemisele. Selle väärtusliku suhtumise ja teguviisiga võidab inimene sõprade ja lähedaste usalduse. Sõbrad ei pruugi küll jääda
Sõnumi mõistmine algab kujundi olemuse taipamisest. Mitmetähenduslik suhtlus (ambivalentne). Kirjanduse mõistmisel on oluline mitmuslikkus, eri lahenduste dialoog. Kirjanduse tõlgendamisel ei sobi jäigad määratlused, sulgumine teistele lahendustele. Samas ei välista kujundi eripärast tulenev suhtelisus, et mõni tõlgendus on teistega võrreldes eelistatav. Kujundlik keel õpetab mis tahes ala keeletarvitust läbi nägema. Kommunikatsiooni e suhtluse ühendav funktsioon avaldub siis, kui muretsetakse kanali olemasolu ja toimimise pärast. Stilistika on õpetus keele stiilidest Stilistika on sõnameisterlikkuse teadus ja tegelik õpetus, mille järgi omandame asjakohast ning ilmekat väljendusoskust kõnes ja kirjas. JAGUNEB: Keeleteaduslik stilistika uurib eri eluvaldkondade stiilide ehk funktsionaalstiilide toimimist ja suhteid hiidsüsteemis. Kirjandusteaduslik stilistika uurib kirjanike isikustiile, voolu- ja zanriliike.
Silmside Näitab suhtlemisvalmidust Toetab suhtlemisrütmi kujunemist Annab tagasisidet Näitab, kuidas inimene ennast olukorras tunneb Vokaalsed vihjed Sõnaline suhtlemise puhul soovitatakse mitte unustada, et Tähendused on inimestes, mitte sõnades Sõnaline suhtlemine ei ole täisulik Sõnaline suhtlemine on pöördamatu protsess Võim ja mõjutamine Suhtlemise definitsiooni kohaselt on mõjutamine üks suhtluse põhieesmärkidest. Mõjutamine on püüe muuta teise inimese uskumusi, mõtteid, käitumist. John French ja Bertram Raven on välja toonud viis võimalust (kuues lisati sellele loetelule hiljem) mõjutada: tasudest tuleneva võimu abil karistusest tuleneva võimu abil seadusliku võimu abil isiksusest tuleneva võimu abil oskustest tuleneva võimu abil informatsioonist tuleneva võimu abil
Sotsiaalne tarkvara Mis on sotsiaalne tarkvara? Sotsiaalne tarkvara on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab inimestevahelist esuhtlust. Sellise suhtluse eesmärgiks on tavaliselt ideede või mingi materjali jagamine, samuti ühine elektrooniliste materjalide loomine. Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud mõningaid enamlevinud sotsiaalse tarkvara gruppe ja põhjalikumalt tööd konkreetsete programmidega. http://et.wikibooks.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara Jaotus: 1) Kasutajapoolne sisu (,,Make It") 2) Kaardistamine teemade järgi (,,Name It") 3) Koostöö (,,Work on It") 4) Online otsing (,,Find It") 1.2.1 Kasutajapoolne sisu (,,Make It") ,,Make It" mehhanismil põhinevad Wikid, blogid, RSS infovood, foorumid, knowhow'd. Wikide levik igasse teemavaldkonda on olnud ootamatult kiire ning nende mastaapsust võib võrrelda olemasolevate entsüklopeediatega, eristudes viimastest toimuvate uuenduste ning laie...
Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomapärasteks. Näiteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka tähtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil tähtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas jäi preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Nii Kreekas kui ka Roomas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna rikkusest ja positsioonist. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel
kommunikatsioonivõrke. Üks tähtsamatest riigi ülesanneteks on kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus. Juba varajasemas ajas õpib laps oma riiki austama. Koolis õpetatakse kuidas tuleb austada oma riigi väärtusi ja põhimõteid. Õpetatakse lastele veel riigi valitsemist ja seadusi. Riigis eleva rahva ülesandeks on esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Läbi rahvusvahelise suhtluse näiteks Venemaa, kui suhted korras, siis on ka tagatud julgeolek. Areng aga siis, kui suhtleme, saame teistelt riikidelt kogemusi ise edasi arendada (õppime läbi teiste riikide ). Arvan, et Eesti riik saab hästi hakkama nende valitsemisülesannetega. Kuid ainsaks Eesti riigi probleemiks on majandus. Umbes aasta eest tabas Eestit majanduskriis, mis on mõjutanud kõiki poliitikuid, kodanikke ja teisi riigi elanikke. Majanduskriisi tõttu ei ole
Arvame, et see minemeerib tervisriske sel ettevõttel niipalju, kui on see võimalik. See pakub töötajatele tervislike töötingimusi ja motivatsioonpaketti. 2. Ettevõtte: Eesti Post Eesti Postile olid probleemiks koerte ootamatud rünnakud ettevõtte töötajate vastu. Probleemiga on meie arvates antud ettevõttes ideaalselt silmitsi seistud. Alustades õppevideost ja kaardistatud kohad Eesti Posti töötajatele, lõpetades pipragaasi ning koeraomanikega individuaalse suhtluse tasandil. Arvame, et ettevõte on teinud suured sammud, et töötajate tingimused võimalikult ergonoomiliseks muuta. Kuigi neid juhuseid on võimatu vältida, kus koer võiks rünnata Eesti Posti töötajaid, on nende kirjakandjad kindlasti ohutumas olukorras, kui enne abinõude kasutuselevõttu. 3. Ettevõte: ABB AS Ettevõtte eesmärgiks oli tööõnnetuste vähendamiseks ja töökeskkonna parandamine. Koolitati esmalt töötajaid, et nad mõistaks, miks on vaja
märtsiküüditamine, 1700-1721- Põhjasõda, 1558-1583- Liivi sõda. 5 valdkonda, mida on vaja eesti keele jätkusuutlikuse püsimise arendamiseks: keeletehnoloogia, masinatõlge, kultuuripärandi vahendamine, keelekasutuse reguleerimine, keele õpetamine. Sõnaus- presidendi poolt välja kuulutatud uute sõnade võistlus. Taristu- infrastruktuur-piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem. Kirjaliku suhtluse keele ja normitud kirjakeele erinevused: Eesti kirjakeele allkeeled. Kirjakeeles kirjutatakse ametlikke ja avalikke asju. Õpetatakse koolis. Suhtuskeelt kasutatakse suhtusvõrgustikes. Viisakuskokkulepped. Lühikesed.
Eesti lipu seaduses on öeldud, et kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp tuleb hävitada sündsal viisil ja mitteavalikult. Sündsal viisil hävitamiseks loetakse lipu lahtilõikamist värvilaidude kaupa ning seejärel tekkinud tükkide siiludeks lõikamist ja põletamist mitteavalikult. X Riigivapi kasutamine 6 Riigivapi kasutamine on kohustuslik kõikidele riigivõimu teostavatele asutustele. Sellega väljendatakse riigi kui suhtluse ühe osapoole identiteeti, riigivõimu ning riigiasutuse lahutamatust riigist. Riigivapp paigutatakse auväärsele kohale. Seaduse kohaselt kasutatakse riigivappi kujundus-, turva- või pitserielemendina õigusaktidel, dokumentidel, rahamärkidel, ruumikujunduses, alalise asukoha hoonetel, siltidel, embleemidel, pitserites ning seda võib kasutada trükistel ja muudel esemetel. XI Suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevused
terminoloogiliste probleemidega. Esimeses peatükis annab autor ülevaate performatiivse pöörde eelkäijatest, neist esimesena kirjutab ta 1940.-1950. aastatel sotsioloogias ja antropoloogias käibele tulnud nn dramaturgilisest mudelist, mille võttis esimesena 1945. aastal kasutusele ameerika kirjandusteoreetik ja filosoof Kenneth Burke, kes asus viljelema lähenemist, mida ta nimetas „dramatismiks“. Burke rõhutas sotsiaalse suhtluse sümboolset iseloomu ja analüüsis inimeste käitumist sotsiaalsetes „stseenides“. Ameerika sotsioloog Erving Goffman, kelle 1959. aasta uurimus rõhutas sarnaselt Burke´i omale sotsiaalse käitumise suuremat heterogeensust ja kontekstuaalsust ning lähtus sellest, et inimeste igapäevane sotsiaalne käitumine, suhtlus ja sotsiaalsed rollid kujutavad endast etendust, mida luuakse ja kasutatakse vastasmõjus teiste „näitlejatega“. Ta toetus
jaotumisega kultuuris. Inimesed kõrge võimukaugusega riikides (Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela) tajuvad rohkem ebavõrdsust kui inimesed madala võimukaugusega riikides (Taani, Iisrael ja Austria). Ütlematagi on selge, et kui uurida võimukaugust tööhõive vaatenurgast, siis kõrgem võimukaugus esineb kvalifitseerimata ja poolikute oskustega töötajate seas kui oskustööliste ja juhtkonna töötajate seas. 6 Suhtlus Inimestevaheliste suhtluse puhul saab küsida järgmisi küsimusi: Kui palju emotsionaalsust peetakse sobivaks? Kas suhtlus peaks olema: 1) kauge ja professionaalne; 2) või emotsioonidega rikastatud (nagu sõprade puhul)? Kas suhtlemine peaks olema: 1) väga spetsiifiline ja tegelema ainult suhtluse põhjusega (ostja ja müüja vaheline suhtlus); 2) või hajutatud (nagu sõprade suhtlus)? Kas isiku sotsiaalne staatus (ühiskondlik seisund) määratakse tuginedes:
et asi pole tegelikult pooltki nii tõsine kui paistab. See aga omakorda suurendab pingeid asjaosaliste riikide vahel ja sunnib tihtipeale kõrvaltvaatajaid pooli valima ning ajab üldse igasugused suhted kõnealuste riikidega vägagi keeruliseks. Segased suhted on aga kaose tunnusjooneks. Augustist alates põhjalikult kajastatud ja huviga jälgitud Vene-Gruusia sõda ning selle järelmõjud on heaks näiteks teisest riikidevahelise suhtluse põhimõtte rikkumisest, nimelt kohustusest austada teiste riikide suveräänsust. Sõjas rikuti riigipiiride puutumatuse põhimõtet, kannatada sai palju tsiviilisikuid, Venemaa kehtestas okupatsiooni Gruusia piirialadel Lõuna-Osseetias ja Abhaasias taaskord oli EL`il, ÜRO`L ja muul maailmal põhjust avaldada pahameelt ja kutsuda Venemaad üles lõpetama agressiooni Gruusia vastu. Venemaa suhted USA ja Euroopa riikidaga pingestusid veelgi
juuni ja 23.augusti vahel. Ristikivi annab läbilõike ühiskonnast, mis veel ei aima oma saatust. Näiteks siis, kui teatatakse raadiost uudis MRP sõlmimisest, ei tee keegi mitte midagi. Sellest vaadatakse mööda, justkui oleks see lihtsalt üks kauge sündmus, mida raadio kajastab, kuid mis meie endini iial ei jõua. Teoses on kujutatud perekond Tammikuid, Malme, Pajusid, Vanatoasid ning Sibergleiche. Tööalase suhtluse, sõpruse või sugulussidemete kaudu on nad kõik omavahel seotud, ent vaatamata sellele kuuluvad erinevatesse ühiskonna kihtidesse. Hõlmates erineva eluala ning majandusliku seisundiga klasse annab romaan ülevaate kogu tollase Eesti Vabariigi aegsest ühiskonnast. Palju on karakterite vahel arutelusid isamaalisuse teemadel ning vaieldakse Pätsi poolt ja vastu teemal. Igas peatükis on erinev keskne karakter. Veidi rohkem pöörab romaan tähelepanu
Loksa Gümnaasium ...
; • retsensendi põhiküsimused töö koostajale lisaks retsensiooni eelnevates osades antud hinnangutele ja tehtud märkustele esitab retsensent mõned tööst johtuvad põhiküsimused, mis moodustavad kaitsmisväitluse telje; • hinnang, retsensent sõnastab lõpphinnangu vastavalt lõputöö vastavusele eelpool toodud nõuetele. Retsensent ei hinda lõputööd hindeliselt. Oponeeringu koostamine ja esitamine Oponeerimine on akadeemilise suhtluse üks põhivorme. Kui Sul avaneb võimalus õppetöö käigus kaastudengi ettekannet oponeerida, võid olla rõõmus - see on oskus, ilma milleta ei saa olla edukas teadlane. Oponeerimise puhul kehtivad samad põhiprintsiibid, mis referaadi puhul: Keskendu põhilisele - Sinu kriitika puudutagu valdavas osas just seda, kas ettekandja on adekvaatselt esitanud refereeritava teksti põhielemente (filosoofilise teksti puhul väiteid ja argumente)
Sellega töötati välja just klientidele ideaalse toote. Huang Taiji, edu seisnes telefoni aplikatsioonist, mis edastas klientide tellimuse otse kokkadele ja kohale jõudes said kliendid maksta otse „äppiga“. Lisaks nende suureks eeliseks oli sotsiaalmeedias levitatavad pildid/reklaamid, mis suurepäraselt täitsid oma eesmärki. Aurorist nii palju, et tegemist on hiinas suurelt hinnatud ja haritud inimesega Gang Chen. Tal on mitmeid kõrgharidusi erinevate suhtluse ja IT alastel erialadel. Mis on Gang Chen-i eripära on see, et tegemist on õppejõuga, kes on reaalselt praktiseerinud oma õpinguid. Mind isiklikult puudutas see teema väga, kuna näen seda ka uue generatsiooni pealt, kui sügavalt on juba internet ja kõik sellega seoses meie ühiskonda jõudnud. Näiteks võin tuua selle, et võttes tagasi aastaid umbes 10-13 vms mängisime meie tüdrukutega keksu, poistega sõda puutokkidega metsas, ronisime puude otsas jne
keeleliselt. Olulisel kohal oli emakeelne piibel ning jumalateenistus. Üheks olulisemaks kultuuri osaks ongi keel, mis eestalstel on väga omanäoline ja kaunis. Kuigi esmapilgul tundub see välismaalasele keerukas, tunnistab ta peagi, et selle kõla on enneolematu ning suursugune. Paraku on meie emakeel viimastel aastatel hääbunud. Seda sellepärast, et üha kergemini kohanetakse võõrsõndega ning slängiga, mis jõuvad meieni interneti, ajakirjanduse ja igapäeva suhtluse kaudu. Eesti keel, mida me igapäevaselt kasutame väljendab kõige paremini ühtsust, mis seob eestlasi nii kultuuriliselt kui rahvuslikult. Kultuur väljendub ka suuresti kunstis, selles, mis on meie lähedal, mida peame ilusaks. Ajaloolisteks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Need on nagu sümbolid, mis iseloomustavad Eestit kui kultuurilist paika. Tänapäevast leiame me aga tohutul hulgal erinevaid skulptuure, maale,
sajandil loodi matemaatikas mõiste loogikatehe. Digitaalse elektroonika alused töötas 1937. aastal välja Claude Elwood Shannon. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941) ja Z4 (1944) 1950ndatel võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet mitmekordselt. Üks esimestest arvutitest Tänapäevane arvuti Arvuti tähtsus Arvuti aitas kaasa suhtluse arendamisele. Arvuti abil on võimalik juhtida erinevaid objekte ja seeläbi avastada universumi. Elu ilma arvutita oleks suhteliselt keeruline, kuna tänapäeval on enamus inimeste tegevustest seotud arvuti ja masinatega. Internett Internett Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata
Merli Sims Mai 2013 Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1780 1799, mille peamiseks põhjuseks oli rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele. Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleon'i ajastu aastil 1799 1814/1815 Noore keisri Napoleon Bonaparte edukate sõjakäikudega, mis toimus Euroopa riikide koalitsioonide vastu a...
Meeskonnajuht peaks selleks näitama eeskuju avatud, ausa ja läbipaistva suhtlemisega ning julgustama tiimi liikmeid avaldama arvamust ka juhul, kui tegu on kriitiliste mõtetega.Töötajate arvamust ja avatust tasub väärtustada ning küsitlustele vastajate protsent annab aimu, kas arvamust julgetakse avaldada ning milline on kaasa rääkimise soov. Juhi roll on tajuda meeskonnas toimuvaid muutusi, tõlgendada neid küsimustike ja vahetu suhtluse kaudu ning pakkuda välja lahendusi koos edasise tegevuskavaga. ALLIKAD 1. https://www.bioneer.ee https://www.bioneer.ee/j%C3%A4tkusuutlik-ettev%C3%B5tlus- %E2%80%93-personalijuhtimise-perspektiiv 2. https://personalidisain.ee https://personalidisain.ee/sisekliima-muutmine-kui-kollektiivne- pingutus/ 3. http://www.personaliuudised.ee http://www.personaliuudised.ee/uudised/2018/02/07/kuidas-viia-labi-personaliuuringuid
1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused 13 2 Miks suhtlus toimib 15 3 Fikseeritud koodi mudel 18 3.1 Suhtluse tööpõhimõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.2 Keele olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.3 Keele ja kõne seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.4 Sõna ja mõtte seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.5 Tähenduse olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 3
vajaduste, soovide, nõudmiste, ettekujutuste, teadmise või emotsioonide kohta (nimekiri ei ole lõplik). Tegemist on ideede, arvamuste ja informatsioonivahetusega. Ettevõtte kontekstis võib suhtlus olla ettevõttesisene või väline; formaalne või mitteformaalne. Ettevõttesisene suhtlus võib olla vertikaalne (ülalt-alla ja alt-üles) või horisontaalne (samal tasandil). Ettevõtteväline suhtlus on horisontaalne. Ülalt-alla suhtluse korral kõrgema taseme juhid esitavad oma alluvatele näiteks nõudeid, vajadusi vm sõnumeid ootusega nende täitmise kohta. Alt- üles suhtluse korral alluvad annavad näiteks tagasisidet ülevalt tulnud nõuete täitmise kohta. Horisontaalse suhtluse korral sama juhtimistasandi juhid või töötegijad vahetavad informatsiooni oma töökohustuste täitmiseks. Ettevõttevälise suhtluse korral ettevõttes tegutsejad vahetavad informatsiooni ettevõtteväliste tegutsejatega
olla eelarvamusi (nt teatud puuetega inimesed). Kas tsensuur on internetis õigustatud? Kindlasti leidub palju idealiste, kelle jaoks internet on sõnavabaduse etalon ning selle mis tahes piiramine võrdub diktatuuri kehtestamisega. Aga siin peaks mõtlema noore põlvkonna peale, kes enamasti õpib läbi interneti. Kui nemad kasvavad ühiskonnas, kus vabalt saab kasutada tsensuuri, siis nad seda sama 'petavad oma lastele. Maailm on varsti sotsiaalselt räpane ja vastik. Elektroonilise suhtluse etikett Pole kahtlust, et e-post on märkimisväärselt muutnud meie suhtlusmaneere ning ärilisest seisukohast mitte just alati paremuse poole. Loomulikult iseloomustab e.posti kiirus, millega ei saa võistelda ükski muu kirjaliku suhtluse vorm. Ning see on ka väga odav võimalus suhtlemaks klientide ja kolleegidega üle kogu maailma. Kuid hoolimata kiirusest ja taskukohasusest ei pruugi e-kirjad kanda endas vajalikul määral lugupidamist. Alati pole
keelduti. Selle peale lubas ahistaja videoid teistele näidata. Taoline situatsioon tundus osadele väga hirmutav, üks poiss lõpetas ähvarduse pärast isegi oma elu. Muidugi on Internetis tore suhelda ja kirjutada. Tuleb tunnistada, just virtuaalmaailma olemasolu aitab leida mõttekaaslasi, kellega on tore jagada oma vaimustust ja infot paljude erinevate teemade kohta. Lobisetakse tundide viisi, kuid kes ikka viitsiks kiire suhtluse juures pikalt ja korrektselt kõik välja kirjutada. Tavaliselt on ikka sellised laused: ,,Jou, tegelt lähex chillix äkki veits õues... viitsid w?". Taolised vestlused mõjuvad päris korralikult tänapäeva noorte suhtluskeelele. Ja tuleb tunnistada, et niiviisi rääkides puudub neil ju täielikult austus eesti keele vastu. Koolis kirjandite kirjutamisel tehakse järjest rohkem vigu ja tekib hirm, et meie tulevane keel ongi just selline
kuule partikkel vooru alguses. Praeguse allkeelte süsteemi seisukohast võime öelda, et see tekst paikneb kusagil suulise ja kirjaliku ning avaliku ja argikeele vahepeal. Aga see on nii ainult senise süsteemi taustal. On üsna kindel, et spontaanset dialoogi kasutav netisuhtlus jääb ja muutub ja ühtlasi muutub ka meie arusaam kogu allkeelte süsteemist. Aga veel tähtsam on fakt, et just see allkeel on saanud staatuse, mis seni oli kõnekeelel ja slängidel. Avaliku kirjaliku suhtluse võime jagada kahte ossa. Üks rühm tekste on sellised, milles peab kasutama normkirjakeelt. Need on ametlikud tekstid, olgu Riigikogu protokollid või seadused. See on lihtne ja selge. Teise osa aga moodustab suur ja hall ala, mida allkeelte uurimises nimetatakse tavaliselt avalikuks institutsionaalseks suhtluseks. Seal on soovitav kasutada kirjakeelt. Sinna kuulub näiteks ka meedia, avalikud suhted, populaarteadus, teadus jms valdkonnad
Magusadkilod OÜ, Põlgaste keskus 5-2, Põlgaste küla Kanepi vald Põlva maakond 63123 Välispraktikal oli meil kohustuseks läbida 200 tundi. Välispraktika päevad algasid kell 8.00 ja lõppesid 16.30 3 PRAKTIKA EESMÄRGID Enne välispraktikale minemist pidime seadma endale eesmärgid. Minu seatud välispraktika eesmärgid: 1) Meeskonnatöö arendamine 2) Suhtluse arendamine 3) Uute tutvuste loomine 4) Ettevõttega tutvumine 5) Sujuvat kollektiivset suhtlust 6) Oskus uusi asju teha 7) Käelist oskust arendada 4 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Ettevõtte juhendaja on Helina Sarnit. Magusadkilod OÜ on eestimaine pagari- ja kondiitritoodete valmistaja. Magusadkilod OÜ toodab erinevaid ahjusooje saiakesi
Bipolaarne maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja välitida sõjast tulenevaid kannatusi ja hävitus tööd
Trikke teeb Tigapuu ka siis, kui härra Maurus annab neile raha, mida Indrek tahab võrdselt ära jagada, kuid Tigapuu arvab, et ta peaks saama rohkem. Peagi jättis ta Indreku kohvikusse üksinda ning läks ise ära. Indreku kannatus katkes ning ta läks üksi Mauruse juurde tagasi. Seal sai ta teada, et Tigapuu kipub alkoholiga liialdama ning seetõttu ei andnudki Maurus raha tema kätte. Tigapuu vihastab, et Indrek Maurusele tõtt rääkis ja tüli lõppeb kaklusega. Varsti lõpetavad nad suhtluse. Sekeldused annavad Indrekule mõista, et ta peab hakkama teisiti tegutsema. Indrek sõidab suveks koju, kuhu ta oli juba mõnda aega igatsenud. Ta paneb tähele, et isa sõrmed on könksu jäänud. Samuti sai ta teada, et ka Ants tahab õppima minna ja et Andres pole ka koju kirjutanud. Indrek kohtas ka Pearut ning tervitas teda soojalt ja külastas ristiisa, Hundipalu Tiitu, kellega rääkis poliitikast ja muudest ilmaasjadest. Indrek läks sügisel kooli tagasi ning suhted
nagu Ladina-Ameerika kriisis, kompromissitus tingimuste osas COVID kriis ja IMF • Sõnum: Ühtsus ja vastupidavus • Pooldavad • Lõdvem rahapoliitika • Valitsustepoolsed toetused majandussektoritele • Investeeringud roheprojektidesse • Mure madala sissetulekuga riikide pärast • Finantsiline tugi $280mld 81 riigile (max $1 trillion) Eesti (roll) IMF-s • Liitus IMF-ga 1992. aastal • IMF-ga suhtluse eest vastutab Eesti Pank - Eesti Panga president aktsionäride nõukogus • Kvoot on ligikaudu 198,3 miljonit eurot • Hääleõigus on 0,08% kõikidest häältest • Kuulub IMF-s Põhja - ja Baltimaade valijaskonda • 2016 - 2019 valijaskonna riikide eesistuja Rootsi, alates 2020 Soome Arvamused ja kriitika IMF-i kohta • "IMFi abiprogramm ei aita mitte vaest riiki paremale järjele vaid kohustab viima läbi ulatuslikke eelarve
Informatsioon, mida vahendatakse, võib olla erinev: · Semantiline informatsioon selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente. Semantilisest informatsioonist tuleb lahus hoida inimese teadmus suhtlemise hetkel. · Statistiline informatsioon põhineb koodi märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel. Verbaalse suhtluse väga tähtis tunnus on selle intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja rohkem või vähem teadlikul kavatsusel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks nad rääkida tahavad. Verbaalne suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja ja vastuvõtja kõnevoorud vahelduvad. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidusus ning põhineb konventsioonil, st on kokkuleppeline. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised.
Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vältel. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt 3) esimest keelt kasutatakse sidevahendina igapäevastes olukordades.
peakohal. Seda teadis peremees hästi ning rügas suvel põllul ja talvel metsas ehast koiduni. Paari aastaga oli tulemus käes elujärje paranemise näol. Ometigi lähemal süvenemisel on sellelgi teol oma varjupool, sest Andrese rahmeldamisega põllul avaldus ka retsessiivne efekt. Töö algusaegadel tundus Krõõdale ning lastele, et peremees isoleerib end tööga. Näis, et põllutöö on hea ettekääne suhtluse vältimiseks. Ometi oli see paratamatu, sest Andres vaatas rohkem tulevikku. Mees tahtis, et lastel oleks hilisemalgi ajal hea elu. See pimestas meest oleviku suhtes. Ometi ei saa seda talle pahaks panna, sest laste sirgudes läkski pere elu paremaks. Seega on olemas olukordi, milles ei saagi positiivsust kohe, vaid enne tuleb üle elada halb pool, et näha teo tegelikku headust. Tihti on see hind, mis tuleb maksta tuleviku edu nimel. Antud juhul on hea ja halb siiski tasakaalus.
Konfidentsiaalsus Nõustaja ja nõustatava identiteediga seotud küsimused Nõustatava informeeritud nõusolek Kohustus hoiatada ja kaitsta Asjakohased nõustamissuhted Teenuse kättesaadavus Nõustaja kompetentsus, heatahtlikkus, täpsus Diskreetsus Online-nõustamisel tuleb järgida samu põhimõtteid, mida traditsioonilise nõustamise puhul. Näiteks tuleb jälgida taktitundelisuse nõuet. Konfidentsiaalsus Erilist tähelepanu tueks pöörata konfidentsiaalsusele. Arvestades internet suhtluse eripära, on võimalik et informatsioon satub kogemata kolmandate isikute kätte. Tuleb võtta tarvitusele vastavad meetmed, et nõustamisel vahetatav vestluse sisu oleks kaitstud. Vaimse tervise teenuseid tarbival kliendil on õigus konfidentsiaalsusele. Eetilisedkaanonid dikteerivad, et nõustaja teeks kõik endast oleneva kindlustamaks kliendi andmete konfidentsiaalsus. Samuti peab online-nõustaja informeerima nõustatavat potentsiaalsetest ohtudes konfidentsiaalsusele seoses
erineva arusaamadega inimesed võib tekkida konfliktid. Mul on huvitav omadus, et kui tekib vaidlus, siis jään väliselt hästi rahulikuks. Kõnetoon on ühtlane ja selge. Ma ei kiirusta sõnadega, et konfliktile veelgi hoogu juurde anda. Vaidlen üldiselt nii kaua kuni teinepool lihtsalt käega lööb või siis ise lõpuks enam ei kannata välja ja lahkun lihtsalt vestlusest välja. Olen tähelepannud, et teisele vaidlus partnerile mõjub minu rahulik olek ja tavalise suhtluse kõnetoon ärritavalt. Hetkel on kõik inimesed rohkem vihale läinud sellest, et mina ei lähe vaieldes närvi. See annaks mulle nagu rohkem jõudu kui ma näen ja tunnetan kuidas teinepool läheb endast välja. Lihtsalt huvitav eluline tähelepanek. Lõpuks on minulgi närvid ja olen õnnistatud äkkviha pursetega. Üldiselt on selleks vaja teemat, mis on minu jaoks väga isiklik. Füüsilist jõudu ei ole ma kasutanud kunagi vaidlustes, see tundub kuidagi kohatu. Pigem
Suhtlemiseks kasutatakse palju variante, aga üks asi on kindel, kui pole kuulmist, siis pole ka õiget suhtlemist. See võib lõppeda vale arusaamisega teisele. 1 2 Kuulmine Kuulmine on suhtlemise alusel väga oluline. Kui me ei oskaks teist kuulata, siis ei ole ka see suhtlemine selline, nagu partner võiks oodata. Suhtlemisel tähendab see, et oskad suhelda sobival ja tõhusal moel, kui sa suudad mõista mida teine suudab sulle öelda. See on vajalik eeldus optimaalse suhtluse ja kooseksisteerimise loomiseks eri kontekstides (perekondlikus, sotsiaalses, eraelulises, töises, kultuurilises). Kui inimesed ei suudaks suheldes kuulda, siis puuduks ka analüüsivõime. Siis ei mõistaks ühiskonna käitumise mõjutavaid reegleid, kombed, tavad, tähtsuse mõistmine vms. Kuulmine, see on praktiliste vahenditega tutvumine selleks, et juhtida inimestevahelist dialoogi ja vahetada teiste inimestega infot nii töises kui igapäevaelus
1) mida laps on võimeline ülesande lahendamisel tegema iseseisvalt, 2) mida laps sooritab täiskasvanu või kompententsema eakaaslase abiga. Võgotski rõhutas eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis ehk juhendaja sekkumist või tema abi. Õppimise käigus on olulisel kohal õpetajad, vane mad, eakaaslased, kes kõik on lapse jaoks olulised. Kunst, eelmäng ja laulud, metafoorid ja mudelid on kultuuri sümbolid, mille abil õpitakse. Võgotski rõhutab inimestevahelise suhtluse ja samuti ühiskonna rolli arengus. Võgotski väitel on keele ja mõtlemise vahel tihe seos. Lapse varaseim mõtlemine on kõne- eelne. Sotsiaalsed suhted lapse ja täiskasvanu vahel võimaldavad lapse esmase kontakti keelel põhinevate intellektuaalsete protsessidega. Samuti annavad need suhted keskkonna, milles laps saab õppida jäädvustama neidsamu protsesse, mis hakkavad automaatselt verbaalsete mõtetena toimima.
poliitika kujundajatega. Ametnikud õtavad osa seaduste ettevalmistamisest, valmistavad ette materjale kabinetiistungiteks. Osalevad poliitilistes konsultatsioonides ja läbirääkimistes. Süsteemi stabiliseerimine- vahekohtuniku funktsioon. Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, ta on nimetu otsuste täideviija, aga mitte otsuste kavandaja Iseenda taastootmine,arendamine ja inimressursi juhtimine- ametkondadevahelise suhtluse edendamine, poliitika täitmise koordineerimine, ametnike taseme- ja täiendkoolitus. Bürokraatia järelvalve võimalused Sisekontroll- juriidiline(kas ametnik on käitunud seaduse järgi) ja psühholoogiline aspekt(eetikanormid ja käitumismallid). Poliitiline kontroll- varaline järelvalve kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Teostab järelvalveinstitutsioon. Õiguslik kontroll- peab tagama haldussuutlikuse ja vältima korruptsiooni
up, ehted, parfüüm. Klienditeenindaja suhtlusvahendid. *Hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, aga oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. *Suhtlusvahednite rühmad: - personaalsed suhtlusvahendid. teenindussuhtluse abivahendid. *Personaalsed suhtlusvahendid. - Teenindaja enda verbaalsed(suulised) ja mitteverbaalsed(kehakeel) suhtlusvahendid. -Kirjaliku suhtluse vahendid keelekasutus ja oskus. *Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. *Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlused, mille eelduseks on suhtluspartneri isiksusega arvestamine ning head suhltusalased teadmised ning oskused. *MÜRA ehk suhtlustaksitus. -ebatäpsus oma mõtete väljendamisel. -liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt. -logopeedisilised vead. -rääkimisvead
palju kõigub. (Eesti teenindaja... 2011) Ühel päeval võid ettevõttes saada suurepärase, teisel korral aga ebameeldiva teeninduse osaliseks. Eesti teeninduskultuuris ei ole järjepidevust ja seega võib teeninduse kvaliteet ettevõtte siseselt olla muutlik. Ja neid muutuseid põhjustavad enamasti just klienditeenindjad, kelle käitumine tarbijate suhtes erineb. Tüüpilisteks vigadeks on ka kliendi teadlik mittemärkamine ning suhtluse alustamine alles siis, kui klient seda ise nõudma hakkab, lobisemine tuttava või kolleegiga (las klient ootab), samuti oskamatus käituda ja pakkuda lahendusi veaolukorras. (Eesti teenindaja...2011) Sageli ei taheta olla suhtluse alustaja ja kui teenindaja seda ei alusta, võibki abi saamata jääda. Meie teeninduskultuuris leidub aga ka täiesti vastupidist käitumist. Sageli peavad kliendid teenindajat just liialt pealetükkivaks kui tahetakse üksinda rahulikult kaupa vaadata
meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb
Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb
- rektsioon (üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) - eraldi morfeem (näitab suhteid) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid on hajusate piiridega sõnade rühmad. Igal sõnaliigil on oma iseloomulik tuumik, st sõnad, millel on kõik selle sõnaliigi tunnused. Eesti keeles on 12 sõnaliiki (nimis, tegus, omaduss, arvs, määrs, ases, asemäärs, abimäärs, rõhumäärs, kaass, sides, hüüds) Lause on keelelise suhtluse põhiüksus. Tema abil kas väidetakse midagi, küsitakse, kästakse kellelgi midagi teha, ilmutatakse soovi või avaldatakse imestust. Lauseliikmed - nende määramisel võetakse aluseks grammatiline tunnus. On subjekt, objekt ja verb. · öeldis ehk (grammatiline) predikaat tegusõna (mida tegema?) · alus ehk (grammatiline) subjekt - nimisõna (kes?mis?) · sihitis ehk (grammatiline) objekt - nimisõnaline, omastavas, osastavas või nimetavas käändes, mis
seadust, esmajoones on see ,,õpetus kui selline" või ,,kirjalik õpetus" Toorat on tihti tõlgitud ka ,,Käsuõpetuseks". Maimonides on öelnud Toora kohta nii: ,,Toora ilmutati taevast. See tähendab meie usku, et tänasel päeval meie käes olev Toora on tervikuna seesama Toora, mille Mooses on meile pärandanud, ja et see kõik on jumaliku algupära. Sellega ma pean silmas seda, et kogu Toora tuli temani Jumala juurest viisil, mida metafooriliselt nimetatakse rääkimiseks, aga selle suhtluse tegelik laad ei ole teada kellelegi peale Moosese." Nagu sissejuhatuses mainisin on tooras 613 käsku, millest 248 on positiivsed ja 365 negatiivsed. Need on kirjas Moosese viies raamatus ja neid liigitatakse kahte suurde rühma: määrused, mis puudutavad rituaalseid toiminguid, mille iseloomulikuks tunnuseks on inimeste kohustused Jumala vastu; otsused, mis koosnevad rituaalsetest seadustest, mis oleksid ühiskonnas
* traditsioonilise eluviisiga kultuurides vastupidi (sugulus oluline) SIIT: keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja maailmavaade mitteverbaalne keel on universaalsem (naeratus) Aga erinevusi: * peanoogutamine (Bulgaarias äraütlemine) * pearaputamine (Indias heakskiit) * kui palju mitteverbaalset kasutatakse (P-Eur inimesed zestikuleerivad vähem kui Vahemere maade elanikud) * suhtluse tempo ja viis sõltub kultuurist eestlased räägivad soomlastest kiiremini, soomlased räägivad kõnevooru jooksul kauem, soomlane kuulab kauem, esitab täpsustavaid küsimusi, eestlane kannatamatum, otsekohesem arvamuse avaldamises. Iga uus õpitud sõna peegeldab võõrast kultuurimaailma. Teist kultuuri õpib paremini, kui vestluspartnerid mõistavad üksteise emakeelt. (sõnaline ja mittesõnaline on kooskõlas) How are you? viisakus (vastus sama) Ülesanded 1
Kõneteo teooria Kõneteo teooria lähtub sellest, et: (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka sõna on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
