2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust Lahutuse või lahkumineku puhul on oluline kindlaks määrata, kas lapsed elavad ühe lapsevanemaga või vaheldumisi mõlemaga. Teie ja teie endine partner võite proovida kokkuleppele jõudmist. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Olukorras, kus tegemist on rohkem kui ühe riigiga (nt kui lapsevanemad ei ela ühes ja samas riigis), vastutab kohus, mis asub kõige lähemal lapse alalisele elukohale, vanemlikku vastutust käsitlevate juhtumite menetlemise eest. Asjaomasel protsessil analüüsitavad küsimused (kes saab hooldusõiguse, otsustab haridusküsimuste üle, haldab lapse vara jne) ning otsuse praktilised tagajärjed (ühine või
Mõnusalt kirjutatud lood sellest, kuidas ka autodel on oma iseloom, kuidas nad oma peremeest või üksteist aitavad, mõnikord aga hoopis isepäiselt käituda võivad. Lapsed saavad näiteks teada, kuidas linnameluga harjunud autod linna eksinud põdral jälle metsa aitavad jõuda. Sari „Paula elu“ (2001) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest. „Presidendilood“ (2008) Raamat räägib president Pontuse elust, tema kohtumistest võõraste riigivalitsejatega, visiitidest võõrastele maadele ja paljust muust. President Pontus on minu meelest väga tark ja kaval ning teeb selliseid asju, mida presidendid tavaliselt ei tee. Vahva uus-aastakõne loomadele ja lindudele, autoga kihutamine jne. Aino Pervikul tuli mõte
sisuliselt, millest Sa aru said. 18. Ära ole partneri emotsionaalsete sõnade ja väljendite suhtes liiga tundlik. See võib takistada jutu tegelikust mõttest arusaamist. 19. Ära kiirusta nõuannetega. Nii teevad need, kes kunagi ei aita. Kasuta nõuannete asemel peegeldavat kuulamist, et teada saada, mida partner tegelikult soovib. 20. Ära kasuta kuulamist rääkimise vältimiseks, oma tunnete ja seisukohtade varjamiseks. Ära põgene suhtlemisest kuulamise abiga. TAGASISIDE SUHTLEMISEL Tagasiside on meie sõnaline või mittesõnaline reaktsioon partneri käitumisele. Tagasiside pole info sellest, mida kujutab endast see või teine inimene; see on suuremal määral teave Teist enesest seoses selle inimesega. Rääkida tuleks nii Teile meeldivast kui mittemeeldivast. Tagasiside andmise reeglid: 1. Rääkige partneri käitumisest, mitte tema isiksusest. 2. Rääkige rohkem tähelepanekutest, aga mitte järeldustest, millele jõudsite. 3
väljenda sisuliselt, millest Sa aru said. 18.Ära ole partneri emotsionaalsete sõnade ja väljendite suhtes liiga tundlik. See võib takistada jutu tegelikust mõttest arusaamist. 19.Ära kiirusta nõuannetega. Nii teevad need, kes kunagi ei aita. Kasuta nõuannete asemel peegeldavat kuulamist, et teada saada, mida partner tegelikult soovib. 20.Ära kasuta kuulamist rääkimise vältimiseks, oma tunnete ja seisukohtade varjamiseks. Ära põgene suhtlemisest kuulamise abiga. TAGASISIDE SUHTLEMISEL Tagasiside on meie sõnaline või mittesõnaline reaktsioon partneri käitumisele. Tagasiside pole info sellest, mida kujutab endast see või teine inimene; see on suuremal määral teave Teist enesest seoses selle inimesega. Rääkida tuleks nii Teile meeldivast kui mittemeeldivast. Tagasiside andmise reeglid: 1. Rääkige partneri käitumisest, mitte tema isiksusest. 2. Rääkige rohkem tähelepanekutest, aga mitte järeldustest, millele jõudsite. 3
Kas selline paiknemine on vabast tahtest või ühiskonna, majanduse, kultuuri, struktuuri mõju? (vaba tahe või kaalutud, et kohas X võib saada peksa, kohas Y on kallis, kohas Z ei pruugi olla isikule meeltmööda). Inimese uurimine mikro (indiviid) ja makro (grupp) tasemel. Läheb vaja üldistavaid teooriaid. Humanist vs positivist. Humanist: tegeleb mikrotasemega, uurib inimeste kujutlust maailmast. Tõde saadake kogemusest ja suhtlemisest, saadud tõde on isiklik õppimisprotsess. Kritiseerib ühiskonda, mis sellise tõe lõi. Tahab leida tõde, mis on piisavalt paljudele kehtiv. Positivist: tegeleb makrotasemega. Uurib objektiivset maailma. Tõde on üldtõed, võistlevate väidete avalik kriitika. Kritiseerib tõde ennast. Tahab leida objektiivset teadust. Humanistid tõrjusid liiga rutakat matematiseerimist, kirjutasid teadusartikleid vähem kuivalt, selgitas makro- ja mikrotasandi erinevust. Rajas käitumisgeograafia.
Mikk Kaevats TEHNOLOOGIAPRAKTIKA ARUANNE ARUANNE Õppeaines: TEHNOLOOGIAPRAKTIKA I Ehitusinstituut Õpperühm: HE 41B Juhendaja: Ando Pärtel Esitamiskuupäev: 31.08.2018 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord ................................................................................................................................................... 2 SisseJuhatus............................................................................................................................................. 3 1. LÜHIKOKKUVÕTE ETTEVÕTTEST ....................................................................................................... 5 1. Tegevusalad ..................
Kas selline paiknemine on vabast tahtest või ühiskonna, majanduse, kultuuri, struktuuri mõju? (vaba tahe või kaalutud, et kohas X võib saada peksa, kohas Y on kallis, kohas Z ei pruugi olla isikule meeltmööda). Inimese uurimine mikro (indiviid) ja makro (grupp) tasemel. Läheb vaja üldistavaid teooriaid. Humanist vs positivist. Humanist: tegeleb mikrotasemega, uurib inimeste kujutlust maailmast. Tõde saadake kogemusest ja suhtlemisest, saadud tõde on isiklik õppimisprotsess. Kritiseerib ühiskonda, mis sellise tõe lõi. Tahab leida tõde, mis on piisavalt paljudele kehtiv. Positivist: tegeleb makrotasemega. Uurib objektiivset maailma. Tõde on üldtõed, võistlevate väidete avalik kriitika. Kritiseerib tõde ennast. Tahab leida objektiivset teadust. Humanistid tõrjusid liiga rutakat matematiseerimist, kirjutasid teadusartikleid vähem kuivalt, selgitas makro- ja mikrotasandi erinevust. Rajas käitumisgeograafia.
kuid pidi nüüd pettuma. Mihkel Justus pani Borisele hindeks viie, alles pärast seda luges väetuntud ajaloolase mõtteid ja leidis need Borise kirjatöös kajastuvat ilma ühegi viiteta autorile, seetõttu on õpetaja vihane ning räägib õpilasega karmilt. Boris eitab vene ajaloolase mõtete kopeerimist, mis Martin Justuse veelgi rohkem endast välja viib. · Preili Mäger, noor matemaatika õpetaja tunneb Martini vastu huvi, kuid mees pole naisega suhtlemisest eriti huvitatud. Zoloogia õpetaja looduse armastus tundub Justusele eluvõõra, vastuolulise ning surnud moraalina. · Martin kavatseb jääda suvel linna, et Sokratesest raamat kirjutada. · Martin justus elab eeslinnas kahekordse üürimaja teisel korrusel koos kuueteistkümne aastase tütre Astridi ning oma naisega. Astrid on keskpärane tüdruk, ei paista millegi poolest teistest erinevat, tema koolitunnistuselt leiab vähe häid hindeid.
pikeevesti ja kandis rasket kuldketti. Hr Goriot oli olnud väga rikas mõlemad ta tütred olid varaks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid laste peale võis ta kulutada. Ta oli ennastohverduslik, ta loobus oma tütardega vahetust suhtlemisest, et mitte kahjustada nende suhteid nende abikaasadega. Ta oli lootnud, et ta tütred jäävad tema tütardeks ka pärast abiellumist, et ta on loonud endale kaks kodu, kus ta on alati oodatud ning kus teda armastatakse. Ta eksis, kahe aasta jooksul olid väimehed ta oma seltskonnast välja tõrjunud. Isana oli Goriot hooliv ja pühendunud oma tütardele, kuid just see, et ta hoolis oma tütardest liiga palju, viiski ta tütred temast eemale. See, et ta
sest kõik interneti vahelised ostud on võimalik 14. päeva jooksul tagastada. Juhul kui neid pole muidugi kasutatud ja need on terved Sidekanalid hõlmavad cargo jälitamist, kliendi päringutele vastamist, arvete esitamist ja informatsiooni käsitlemist. Federal Express ja UPS mõlemad tuginevad laia erakommunikatsiooni süsteemile, mis lubab juhtival personalil öelda kaubasaatjale täpselt millises transporteerimise staadiumis saadetis parasjagu on. Lisaks suhtlemisest oma klientidega on nad teada saanud mida täpselt nende kliendid vajavad ning teevad jõupingutusi selleks, et neid rahuldada. Ausus tuleneb sellest, kas ettevõte peab oma lubadusi klientide ees. Lubades rohkem kui on võimalik kohale toimetada garanteerib kliendi ebarahulolu. Seega klienditeenindaja peab olema eriti ettevaatlik ülepakkumisega. See kuidas need elemendid on kombineeritud määrab klienditeeninduse streteegia.
Sisukord SISUKORD...................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................. 3 1. KEHAKEELE LUGEMINE................................................................................ 4 2.KEHAKEELE ALUSED..................................................................................... 5 1. Geneetilised alused..................................................................................................................... 5 2.Ümbrusest tingitud kehakeele alused........................................................................................... 6 3. Kultuurilised alused.....................................................
Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indiviidi poolt. Suhtlemisoskusi saab jagada osaoskusteks( emotsionaalne kompetentsus: tunnete äratundmine, väljandamine, ,,tagasipeegeldamine", tunnete juhtimine, vahetegemine tunnete ja käitumiste vahel). Osaoskused võivad koosneda suhtlemistehnikatest. Suhtlemisoskused: verbaalsed ja mitteverbaalsed + tõlgendamisoskused(Mõista teiste kehakeelt ja silmsidet
Laps: on spontaanne, loov, impulsiivne, uudishimulik, pidurdamatu, dogmadevaba, aga ka abi vajav või abitu, pelglik, kergeusklik. Eeldatakse, et kõik kolm MINA-tasandit esinevad igal inimesel, tõsi küll erineval määral, tingituna elukogemusest, elukutsest jne. See, kes alustab suhtlemist, valib vaistlikult MINA-tasandi nii endale kui ka partnerile. Partneril on võimalus pakutud tasandit vastu võtta või mitte. Sõltuvalt tehtud valikust võib rääkida kas rööpsest või ristuvast suhtlemisest. Eduka suhtlemise käigus vahetatakse korduvalt MINA-tasandeid, sõltuvalt olukorra muutusest, suhtluskäigust, emotsionaalsest õhkkonnast. Kui ma testi tegin, näitas see, et kõige enam on minus täiskasvanut, enamvähem sama võrdselt vanemat ja protsentuaalselt ei jäänud väga maha ka lapse tasand ning tõesti tunnen endas ära kõikide kolme üldjooni. Enda arvates olen tõesti kaalutlev, faktidele toetuv, argumenteeriv, kipun õpetama, abistama, aitama
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduse Instituut Lapsevanemate õigused ja kohustused Analüüs Õppejõud: Anne Rähn IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda. Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus, millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust. ...
suure entusiasmiga vastab. ,,Kõigeteadja" kipub unustama oma kuulajate põhivajadusi ning ekskursiooni/retke lõpus otsivad infotulvast räsitud, januseid ja näljased lähimat tualetti. - Võõrustajad- sõbralikud väärtuste vahendajad, tähenduste loojad. ,,Võõrustajad" loovad teadlikult sõbraliku õhkkonna, mis võimaldab kahesuunalist kommunikatsiooni, pakkudes inimestele rõõmu suhtlemisest. Nad ei toimi nagu ,,politseinikud" (kuigi nad on väga huvitatud piirkonna kaitsmisest), nagu ,,masinad" (kuigi nende ekskursioonid on hästi planeeritud ja harjutatud), ega nagu ,,kõigeteadjad" (kuigi nad tunnevad oma valdkonda hästi). ,,Võõrustajad" kehastavad karakterit, mis on omane enamikul inimestele, kui nad kutsuvad uusi sõpru enda koju külla. 24. Mis on sotsiaalne ettevõtlus?
piirivalvamise eesmärkidest. Olemasoleva varustusega ei saa avastada reostust pimedas. Eesti ametivõimude suutlikkus avastada reostust on võrdlemisi väike. Eestis puudub riiklik reostustõrjeplaan merereostuse likvideerimiseks. Ainus olemasolev reostustõrjekava on Piirivalveameti reostustõrjeplaan, kuid sellel puudub seaduse jõud erinevate ametkondade tegevuse koordineerimiseks. Seega võib suurreostuse korral karta, et tekivad halvasti korraldatud suhtlemisest ja tegevuse vähesest kooskõlastamisest tingitud vead. Eesti reostustõrje vahendite seisukord ja arv ei ole piisav. Eesti on võimeline tõrjuma ulatuslikku 10 reostust ainult naaberriikide abiga (www.riigikontroll.ee/.../7050_jointfinalreport_helsinkiconven_sostra_rasso_16.03.2005_lopp .pdf) Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Meetodid ning
Emotsionaalne väärkohtlemine lapse kohtlemine väärtusetu, ebaadekvaatse, mittearmastatu ja -vajatuna. Siia alla kuuluvad järgmised käitumisliigid: Hirmutamine, ähvardamine, terroriseerimine Karjumine, manipuleerimine, sõimamine Solvamine mõnitamine, tusatsemine Keeldutega kauplemine Halvustava nimedega kutsumine Lapse isoleerimine normaalsest sotsiaalsest suhtlemisest 18. Mis on norm? Miks normid eksisteerivad? Norm - sotsiaalse käitumise reegel, mida järgides kuulutakse ühiskonda kui tervikusse. Norm on see, mis aitab meil elada “nii nagu kõik teised”. 19. Kuidas normid jagunevad? Normid jagunevad: seadused, tavad ja kombed Sotsiaalsed normid: kirjutatud (seadused), kirjutamata (tavad ja kombed) Subjektiivsed normid – need normid, mis teised inimesed on seadnud meie käitumisele (ehk siis see, millist käitumist teised meilt ootavad)
· Inimesed on erinevad, ja nendega tuleb suhelda erinevalt, seal juures jääda viisakaks ning sõbralikuks isegi kõige kannatamatute klientide või juhtide puhul Sekretär hoidub alati · Kahjustamast oma organisatsiooni, juhi ja kaastöötajate mainet · Ebavajalikest emotsioonidest, latramisest ning ebasobivatest sõnadest ja väljenditest · Eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest 13 Kasutatud kirjandus 1. www.eetika.ee 2. www.wikipedia.org 3. www.juhiabiyhing.ee 4. www.google.ee 5. www.ut.ee 6. www.ise.ee/oppekava/valikgym/ajalugu/eetika.htm 7. www.hot.ee/indrme/eetika.htm 8. www.epl.ee 9. www.kutsekoda.ee 14
vastu. Ülejäänud vastupidavust suurendavad tegurid-lõõgastumine, sportlik tegevus, tervislik toitumine-on töötaja enda teha. 9. Naha või hingamisteede ärritus Tolm, kemikaalid ja taimed on sagedasemad ärritajad, millega müüjad kokku puutuvad. Hingamisteede ärritajate hulka kuuluvad tolmurikas toodang-kangad, rõivad, kosmeetika. (Mitchell, 2004) 5.2 Müüjate ohud 1. Psühholoogilised ohud: Emotsionaalne ülepinge, mis on tingitud pidevast suhtlemisest tööaeg-olenevalt asutusest varahommikust hilisõhtuni töö monotoonsus. 2. Ergonoomilised ohud: Käteliigeste valud, mis on tingitud sundasendist(kaubakoodide sisestamine) pikka aega seismine-veenilaiendid ülakeha piirkonna ja selja ülekoormuse oht(liiga kõrged riiulid). 3. Füüsikalised ohud: Tolm, nt kangapoodides puudulik töökohavalgustus, liiga ere ventilatsiooni puudulikkus, tuuletõmbus ebasobiv temperatuur ja õhuniiskus ventilatsiooniseadmetest tingitud müra. 4
· Firma liikmete huvi antud valdkonna vastu · Toodetel puudub praktiline väärtus Võimalused Ohud · Võimalus laieneda suurele turule · Suur konkurents (pakkuda tooteid müügiks eelkõige lillepoodidesse) Majandusolukord Esimesel laadal Pärnus täheldasime seda, et inimeste majanduslik seis on siiani tagasihoidlik. Seda järeldasime inimestega suhtlemisest ja nende jutust. Väga paljud inimesed kiitsid meie tooteid, aga siiski ühtegi ei ostnud. Põhieesmärgid · Teenida kasumit · Saada ettevõtlusega seonduvaid kogemusi · Saada uusi tutvusi · Arendada suhtlemisoskust · Saada juurde enesekindlust · Muutuda ettevõtlikumaks ning ambitsioonikamaks Tootmisplaan Tootmisprotsessi kirjeldus Toodete valmistamisel alustasime toodete hulga valikuga ning nede jaoks kuluvate materjalide hulga arvutamisega
õukonna kapellmeister ja bassilaulja, isa tenorilaulja. Isa õpetas Ludwigile ka lapsepõlves viiulit ja klaverit. Ta oli karm ja alkoholilembene ning tahtis näha oma pojas uut Mozartit- imelast. Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina. Alles 1800. aastal sai tema looming laiemalt tuntuks, kui Viinis tuli ettekandele Beethoveni esimene sümfoonia. Paraku oli selleks ajaks helilooja kurdistumine juba sedavõrd süvenenud, et ta hakkas hoiduma inimestega suhtlemisest. Beethoven kaalus tol ajal suures masenduses koguni oma elu lõpetamist, kuid muusika ja peagi saabunud edu andsid uut jõudu. Aastatel 1800- 1812 lõi Beethoven suurema ja tuntuima osa omaloomingust: üheksast sümfooniast kaheksa, pooled klaverisonaatidest jakeelpillikvartettidest, 7 viiulisonaati, 3 klaverikontserti, ooper "Fidelio" jpm.Beethoveni looming lähtub sel perioodil klassikalisest loogikast, kuidlaiendab tohutult tavapärase sonaadivormi raame
teistmoodi. Kriisiolukord sotsiaalvõrgustikes oli välja lülitatud mobiilivõrgustik kuid ”data” interneti levitamisega ei olnud mitte mingisugust piiri, suhtlemiseks messengeriga või facebookiga. Üldegi sotsiaalvõrgutiks aitas väga hästi kaasa info levitamisega terves riigis, enamuse ajast olid kõik Twitteris, sest see on kiireim infoedastaja teiste inimeste informatsiooni tallituse poolest – koht kus info liigub. Valdav osa inimestevahelisest suhtlemisest toetub sõnalisele teabevahetusele: üks osapool lausub midagi ja teine võtab seejärel omakorda jutujärje üles. Sõnaline suhtlus seondub psühholingvistikaga ja mõistagi ka keelekasutuse filoloogiliste aspektidega. Rikas sõnavara, kujundlik ütlemisviis, loogiline teemaarendus, veatu grammatika, hea hääldus - kõik see suurendab sõnalise eneseväljenduse mõjukust. Kujundlik ütlemine tõstab sõnumi efektiivsust kolmel viisil
võimalused. Kultuurilised mõjurid. Kultuur on tarbija vajaduste ja käitumise kujundamise kõige laiema kandepinnaga mõjur. Kultuuri oluliseks funktsiooniks on luua põhiväärtuste süsteem. Need määravad, milliseid tooteid eelistada, mida toodete juures hinnata ja missuguseks kujundada turusuhted müüja ja ostja vahel. Sotsiaalsed mõjurid. Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest, mis moodustab kokku sotsiaalse keskkonna. Sotsiaalset keskkonda iseloomustavad sotsiaalsed klassid, võrdlusrühmad, perekond ja inimese staatused ning rollid. Individuaalsed mõjurid. Tarbijate tegevused ja valikud sõltuvad paljudest individuaalsetest tunnustest, millest ostukäitumise seisukohast on olulisemad: · vanus ja pereelu tsükli faas, · majanduslik seisund, · haridus, · elukutse, · elustiil ja · isiksus.
on tihtipeale muutnud ajaloos nii mõndagi rohkem kui võimu ja väe valdajad. 3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama osapoole vaheline sõnaline või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlust saab mõõta selle alusel kui ladusalt, millises mahus ja millise kasuteguriga vastatikuse mõistmise tähenduses inimesed on suutelised andma ja saama infot. Suhtlemisest tekib inimestel suhtumine üksteisesse ja see oleneb sellest kui sisukat teavet edastatakse ja kui köitvalt seda tehakse(Kidron 2004, 15). Sotsiaalse kooselu üheks normiks on nõue tagada suhtluse võimalikust kasutades ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ning orienteeruda vastatikusest ja valikutest. Teiseks on nõue piirata agressiivsust mis võib osapoolsete vahelise kõne lõpetada(Kidron 2004, 12). On nö
Praktika ajal tuli kaitsta volikogu ees määruse eelnõud: „ Puuetega lapsele hooldaja määramine ja hooldajale hooldajatoetuse maksmine“ Kogu eelnõu ettevalmistamine, kirjutamine ja normtehnilistele nõuetele vastavusse seadmine ja volikogu ees kaitsmine oli praktika ülesanne. Praktika ajal tuli osa võtta sotsiaalosakondade juhatajate nõupidamisel, mis omakorda andis hea ülevaate arengukavade koostamisest ja hoolekandeasutustega suhtlemisest juhatajate tasemel. Mulle tundub, et töö sotsiaalosakonnas on hästi korraldatud. Töötajate vahelised tööülesannete jagamised on täpsed ja arusaadavad. .............. Vallavalitsusel on hea kodulehekülg, kus on kirjas kõik pakutavad teenused ja toetused. Vallas on suur protsent inimesi, kes ei oska või ei taha vanuse pärast kasutada interneti teenuseid. Nendel on harjumus helistada sotsiaalosakonda iga asja pärast.
o Euroopa laienemine: Eesti liitus 2004.a koos 9 riigiga, viimasena liitus Horvaatia 2013. Praegu tahavad Türgi, Island, Montenegro, Serbia Euroskeptitsism - kriitiline suhtumine Euroopa Liidusse, leitakse, et EL nõrgestab riikide iseseisvust, võivad muutuda liitriigiks Probleemid EL-is: Brexit, immigrantide sissevool Brexit: Oleneb Suurbritannia Euroopa Liiduga edasisel suhtlemisest – kas nad jäävad Euroopa Liidu ühisturule, sõlmivad vabakaubanduslepingu või tuleb edaspidi Suurbritanniaga suhtlemisel arvestada tollitariifidega. Viimasel juhul saab Euroopa Liidu ühisturg väga tõsise löögi. Nende lahkumine toob kaasa muutused Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes jõujoontes Rootsi – on ELs, aga ei kasuta eurot 10.Majandussüsteemid Naturaalmajandus – vanim ja lihtsaim majandamise viis o Tootja varustab end ise
32. Aasta 2010 Suhtlemise Mitmekesisus Mis on suhtlemine? Teadlased on seda defineerinud väga mitut moodi. Ühena mõistetakse suhtlemise all iga inimese olemise viisi vastastikustes seostes teiste inimestega. Laiemalt on levinud arusaamine, et suhtlemine on inimeste omavaheline teabe vahetamine, mille käigus õpitakse üksteist tundma ning tähtsustama. Suhtlemisest võime rääkida ka kui vastastikusest mõjutamisest, ühistegevusest või kui igapäevasest koostööst. Arvatakse, et kõige enam on inimest ja sealhulgas tema suhtlemisoskuse kujunemist mõjutanud tema vanemad. Nende hooliv suhtumine ning mure lapse käekäigu pärast tegelikult aitab inimesel elus edasi jõuda, kuna see mõjub vajaliku toetusena ja noorest kasvab julgem suhtleja. Kuna iga vanem on mingil määral olnud lapsele eeskujuks, eriti koolieas, ning
vahelist vastastikkust toimet. Suulist kommunikatsioon soovitatakse kasutada sellisel juhul kui on oluline, et sõnumi tähendus oleks vastuvõtjale selge. Kirjaliku kommunikatsiooni puhul pole kindel, et vastuvõtja mõistab öeldu sisu täielikult. Infot on võimalik jagada väikese vaevaga ja väikese ajakuluga. Kirjalikult öeldut saab alati üle kontrollida. Suhtlemise komponentideks on teabevahetus ehk kommunikatsioon, tajumine ja tunnetamine ning mõjutamine. Korduvast suhtlemisest organisatsiooni liikmete vahel tekib suhtlemisvõrgustik. Teadete edastamiseks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Paljude inimeste peamiseks töövõtteks on kommunikatsioon, mille edukusest sõltub organisatsiooni ja tema liikmete heaolu. Seepärast tuleks eristada ametisuhtlemist tavasuhtlemisest. Ametisuhtlemist iseloomustab asjalikkus, mis kajastub eelkõige selles, et püütakse lühemat teed mööda jõuda asja tuumani.
hankida; · klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega; · tema hoiak, käitumiskultuur ja professionaalsed teadmised on organisatsiooni ja tema enda arengu garantiiks. Hoidub alati: · ebamäärasusest, kõhklemisest ja argusest; · kahjustamast oma organisatsiooni mainet; · liigsetest emotsioonidest, lobisemisest ja upsakusest; · eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest ja väldib rangelt igasugust kahemõttelisust nii sõnades kui ka tegudes.
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu la...
Edaspidi kliendid said kasutada oma kodu arvuteid selleks, et leida informatsiooni Prantsuse kodushoppingu poodide kohta jm. Sidekanalid hõlmavad cargo jälitamist, kliendi päringutele vastamist, arvete esitamist ja informatsiooni käsitlemist. Federal Express ja UPS mõlemad tuginevad laia erakommunikatsiooni süsteemile, mis lubab juhtival personalil öelda kaubasaatjale täpselt millises transporteerimise staadiumis saadetis parasjagu on. Lisaks suhtlemisest oma klientidega on nad teada saanud mida täpselt nende kliendid vajavad ning teevad jõupingutusi selleks, et neid rahuldada. Näiteks Terrence A. Austin assotsatsiooni partner koos Anderson Consulting LLP'ga San Franciscos soovitab järgmist: personaalse arvuti (PC) valmistatel on traditsiooniliselt kinnisidee tehnoloogia esile tõstmises ja hinna esitluses samal ajal ignoreerides kliendi vajadusi. "PC tootjad rutiinselt kulutavad 10
Nad lihtsalt ei tunne eestlasi või tegelikult pole isegi kuulnud nende olemasolust. Heal (või pigem halval) juhul seostatakse eestlasi endise NL-ga ning rakendatakse meile stereotüüpe, mis sellega seonduvad. Seega oleks eestlaste iseloomustust kõige õigem uurida kas lähinaabritelt või Eestis elavatelt teiste rahvuste esindajatelt. Seda teeb raamat ,,Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis", mis koondab endasse 46 inimese lood Eestis elamisest ja eestlastega suhtlemisest. Nagu eestlased ise, nii arvavad ka teised, et sõbralikkus ja suhtlemisoskus ei ole eestlastele omased. Raamatus kirjeldatakse eestlasi järgmiste metafooridega: ,,nagu kiht jääd", ,,nagu elutu planeet" või ,,people eat each other there". Samas on ka need kirjeldused tekkinud võrdluses suhtlemisharjumustega vastavalt Ameerikas, Rumeenias ja Bosnias. Üks soomlanna seevastu kirjeldab Eesti noori sõnaosavamate ja enesekindlamatena kui
koos teistega muutuse toimimist oma elusituatsioonis.“ 10 3.2 Kliendi vajaduste hindamine sotsiaaltöös. Dagmar Narusson, sotsiaaltöö doktorant. Sotsiaaltöö nr 2, 2005 Autor toob oma artiklis välja, et sotsiaaltöös on väga oluline inimese vajaduste ja ressursside hindamine, kuna sellest oleneb edasise sekkumistegevuse edukus. Töö kliendiga hakkab hindamisest ja kliendiga suhtlemisest ja verbaalne suhtlemine inimeste vahel on väga tähtis klienditöös. Kommunikatsiooniteooria aitab sotsiaaltöötajal läbi viia intervjuu, vahetada kliendiga informatsiooni. Sotsiaaltöötaja peab teadma kommunikatsiooni meetodeid ja peab oskama neid kasutada suheldes kliendiga. Hindamine – vastutusrikas tegevus . Elukutselised sotsiaaltöötajad tuginevad tavaliselt klienditöös otsuste tegemisel inimese olukorra, funktsioneerimisvõime, toimetuleku ja vajaduste hindamisele
2. Ole füüsiliselt tähelepanelik. Ära ütle, et tahad töötajatelt tagasisidet, kuid oma käitumisega näitad täpselt vastupidist - kontrollides saabuvat posti või viimaseid arvuti väljatrükke sel ajal, kui keegi räägib. Näita rääkijale, et kuulad teda tähelepanelikult: anna õiget tagasisidet, vaata rääkijale otsa. 3. Jälgi rääkija mitteverbaalset kõnet. Teadlased on kindlaks teinud, et umbes pool inimese suhtlemisest on mitteverbaalne. Seega, pane tähele märke stressist, pilkkontakti vähesusest, ebamugavusest, hääletoonist - kõigest, mis võiks viidata sellele, mida rääkija tegelikult mõtleb. 4. Kuula seda, mida ei öelda. Tihtipeale ei olda võimalised otse välja ütlema, mida tegelikult arvatakse või tahetakse. Tuleb osata kuulata ka "ridade vahelt". 5. Võta arvesse teise inimese emotsioone ja tausta. Õpi vältima eelarvamusi ja kuula öeldut. 6. Ära ole manipuleeriv
(fakti)teadmisi kontrollivaid küsimusi, millele ta tavaliselt ise suure entusiasmiga vastab. ,,Kõigeteadja" kipub unustama oma kuulajate põhivajadusi ning ekskursiooni/retke lõpus otsivad infotulvast räsitud, januseid ja näljased lähimat tualetti. · ,,Võõrustajad" sõbralikud väärtuste vahendajad, tähenduste loojad. ,,Võõrustajad" loovad teadlikult sõbraliku õhkkonna, mis võimaldab kahesuunalist kommunikatsiooni, pakkudes inimestele rõõmu suhtlemisest. Nad ei toimi nagu ,,politseinikud" (kuigi nad on väga huvitatud piirkonna kaitsmisest), nagu ,,masinad" (kuigi nende ekskursioonid on hästi planeeritud ja harjutatud), ega nagu ,,kõigeteadjad" (kuigi nad tunnevad oma valdkonda hästi). ,,Võõrustajad" kehastavad karakterit, mis on omane enamikul inimestele, kui nad kutsuvad uusi sõpru enda koju külla. 27. Mis on sotsiaalne ettevõtlus? Sotsiaalne ettevõtja avastab sotsiaalse probleemi ja kasutab ettevõtluse
Inimgrupist teeb meeskonna: · Tehakse tööd selle kallal, et arendada ühist vaimsust ja pühendumist · Räägitakse omavahel ,kuidas ollakse rahul koostööga ja mida teha, edasi areneda. · Investeeritakse iseendasse ja oma suhetesse · Hoolitakse üksteisest ning antakse endale aru, kuidas igaühe käitumine ja suhtumine teisi mõjutab Meeskonnatöö eelisteks on: · Suuremad ressursid ja tulemuslikkus · Rahuldus suhtlemisest · Õppimis ja kohanemisvõime 20.Meeskonna areng Meeskondade arengustaadiumid: Mittearenenud meeskond juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis meeskonnaliikmetele ebaselged ja omavahelist suhtlemist ei toimu, tegeldakse konkreetsete ül täitmisega. Meeskonnaliikmed saavad selles faasis lah oma sõltuvusvajadust juhist. Eksperimenteeriv meeskond rahulolematuse tekkimine. Juhile vastuhakkamine. Aktiivsuse kasv, juhi otsustesse
1 NÄO,SILMADE KASUTUS Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks
ruumis ümber, tegeleda mõne esemetega nende teineteisele suhte järgi) täiskasvanute koostöös. Lapse psüühilises arengus otsustavat tähendust omab täiskasvanu kuju. Selle perioodil lapse mõtlemise iseloomulikuks eriomaduseks on sünkretism, jagamatus laps püüab lahendada ülesannet üksikute parameetrite eristamiseta, tajub olukorra tervikliku pildina, kus kõikidel detailidel on ühesugused tähendused. Lapse psüühiline areng algab suhtlemisest. Ainult täiskasvanute inimestega kontaktis lapsel on võimalik omandada inimkonna ühiskonna-ajaloolise kogemust. Inimeste vahel psüühilise kontakti loomine on võimatu ilma suhtlemiseta. Paljud uurijad märkasid, et lapse lahutamine emaga esimesel eluaastal põhjustab suhtelised häired lapse psüühilises arengus, mis jätab kustumatut pitserit kogu tema elule. J.Piaget´i arvamusel laps on loomupärane olend, aga sel samal ajal sündimise momendil
artiklit. LõunaKorea kirjakeel hangual baseerub unikaalsel aasia tähestikul, mis annab sümbolitele hääliku ja nii moodustuvad korea kirjakeele sõnad nagu läänes. Enamik koerealasi ei valda inglise keelt. Tai keeles pole artikleid ega ajavorme. Juhtunu antakse edasi konteksti või abisõnade kasutamise teel, mis määravad ajavormi. Kultuuris, kus rõhk on harmoonia ja väärikuse säilitamisel ning suur osa suhtlemisest on seetõttu väga kõrge kontekstiga ja peenetundeline, välditakse vastust, mis viitab probleemile. Indoneesia ametlik keel on bahasa. Topelt eitusega on lood sarnased nagu Tais. · Inimeste tutvustamine Jaapanis tuleb alati oodata kuni teid tutvustatakse. Ka neile meeldib, kui neid tutvustab kolmas isik. Üritusel tuleb alati oodata kuni teile istet pakutakse. Istumisjärjestus on tavaliselt
Majandusteadlaste hulgas on kasvav arusaam, et tähtsad on ülikoolid, valitsusepoolsed finantseerimist pakuvad agentuurid, standardid, pangad ja pangandussüstem, seadusandlus, jne. Eri riikides on erinevad ka kõik need faktorid. 10.Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel? Tugev kohalik ,,nõudlussurve" teatavat tüüpi toodetele loob kohalike ettevõtete jaoks uuendusvõimalusi, eriti kui nõudlus sõltub klientidega näost näkku suhtlemisest. 11.Milline on riigi roll ettevõtluskeskkonna arendamisel? Väga palju sõltub just riigist, millist võimalusi ta arenemiseks pakub.Investeerimistegevused, mis loovad innovatiivseid võimalusi seadmete ja tootmissisendite kohalikele tarnijatele. Riiklikud arendusalased kompetentsid, ettevõtlussektori juhtimise süsteem. Riigil on inimressursi, teaduse ja hariduse arendamisel oluline roll. Vähemal või rohkemal määral
rääkida, mida peavad aga tegema need, kes raha võtavad. Selliseid ta nimetas enda orjusesse müüjateks. Sokratese eluviis oli tagasihoidlik. Xenophoni sõnul olevat ta väitnud, et "kui leiduks hea ostja, siis minu maja eest koos kõigega, mis mul on, võiks välja anda 5 miini (Kreeka rahaühik)." (Xenophon, Kodukord, 2. 3). Sokrates pidas sellist vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks. Just selle poolest tema arvates erineb filosoof teistest, et vabastab hinge hoopis suuremal määral suhtlemisest kehaga, muretsedes võimaluse piirides ainult hinge eest, mis seisneb tahtmiste miinimumini viimises. Tihti imestas ta, olles turul, kui palju on asju, ilma milleta võib elada. Sokrates soovitas tagasihoidlikku eluviisi ka teistele. Xenophon kommenteeris Sokratese vaesust nii: "Ta elas niivõrd kasinalt, et ma ei tea, kas on üldse võimalik nii vähe teenida, et mitte olla varustatud sellega, millest piisaks Sokratesele." (Xenophon, Mälestused, I 3. 5)
Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks 31. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Zestid lisavad tunderõhke ning huvitavust, kui nad toetavad meie sõnu - nii peaksid meie kehad liikuma samas rütmis meie sõnadega. Samas ei tohi estidega liialdada kui nad on liiga pealekäivad, siis nad tahes tahtmata ärritavad teisi
PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. Marika Kose. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes. Kitsamas mõttes: loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste po...
1978:6). Eelkooliealiste laste rolli- ehk nn. loovmäng kujutab endast tegevust, milles lapsed võtavad endale täiskasvanute rolle (funktsioone). Üldistatud kujul ning spetsiaalselt loodud mängutingimustes reprodutseerivad nad täiskasvanute tegevust ja nendevahelisi suhteid (Salum 1983:11). D. Elkonin (1978) rõhutab seda, et laste rollimäng on eriliselt tundlik täiskasvanute maailma suhtes. Teadmised täiskasvanute töötegevusest, töövahendite kasutamisest, omavahelisest suhtlemisest ja koostööst on aluseks rolli tekkele ja arengule. Mida rikkalikumad, emotsionaalsemad ja eredamad on vaatlustelt saadud muljed ja kogemused seda soovitum on lapse jaoks ka mäng, milles ta rahuldab oma tarvet tegutseda kui täiskasvanu (Saar 1997:178) Elkonin (1999) leidis, et rollimängus on kõige olulisemad roll ja mänguline olukord. Rollimängus on tähtsaim roll ja kujuteldav, mänguline situatsioon, mis annavad mängule 6
See ei tähenda, et eelmise etapi isikuline kontakt poleks enam vajalik. Situatsiooniväline-tunnetuslik suhtlemine hakkab kujunema 3a vanuselt ja on järgmise paari aasta vältel peamiseks suhtlemisvormiks. Esikohale tõuseb tunnetuslik motiiv: Mis see on! Kuidas teha? Miks see on niisugune? Lapse küsimused ei piirdu enam konkreetse tegevusega, vaid on hoopiski laiema tunnetusliku diapasooniga (miks! missugune? kus veel? jne.) Laps ootab suhtlemisest tunnustust, aga ka tähelepanu ja koostööd. Täiskasvanu on teadmiste allikas. Ühtlasi on lapsed sel perioodil hinnangute suhtes äärmiselt tundlikud. Peamine suhtlemisviis on kõne. Dialoogi käigus hakkavad kujunema sidusa kõne alged. Areneb kaemuslikkujundiline mõtlemine, mis toetub mälukujutlustele. Situatsiooniväline-isikuline suhtlemisvõim hakkab arenema eelkooliea lõpus kuuendal eluaastal
Kui siis keegi juhtub temaga suhtlema sattuma, võib selguda taas vastupidine esialgsele arvamusele, sedakorda positiivsed mõttes.. Esimesel kohtumisel teevad inimesed teiste kohta tihti ennatlikke järeldusi, mis põhinevad peamiselt varasematel kogemustel. Tegelikult on tähtis kontrollida tähelepanekute all peituvaid oletusi, sest tehes uute inimeste ja olukordade kohta kinnitamata oletusi, on risk sattuda suhete lühiühendusse ning edaspidisest normaalsest suhtlemisest ei saa tulevikus enam asja. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 168-169) Enamasti kleebivad inimesed võõrast nähes talle kohe mitmed sildid külge, hakatakse tegema üldistusi, oodatakse teatud käitumist. Tihti saadakse neist ootustest aimu ning inimene käitubki vastavalt teise tahtele. Tavaliselt soovitakse kellegagi tutvudes end ikka kõige paremast küljest näidata, lisades endale nii mõnedki voorused ja vaikides maha puudused
Skopofoobia, skoptofoobia- hirm olla nhtud vi jlgitav. (vt ftalmofoobia) Skotomafoobia- hirm ngemise kaotamise ees. Skotofoobia- hirm pimeduse ees. (ka ahluofoobia etc) Skriptofoobia- hirm (avalikult) kirjutamise ees. Sofofoobia- hirm ppimise ja teadmiste ees. (vt gnosiofoobia, etc) Sokerafoobia- hirm ia-mma ees. (vt penterafoobia) Somnifoobia- hirm une ja magamise ees. (vt hpno-, oneirofoobia) Soteriofoobia - hirm teistest sltumise ees. Sotsiaalne foobia- ldnimetus hiskonnast, suhtlemisest tulenevatele foobiatele, eriti hirm saada halba hinnangut. Sotsiofoobia- hirm hiskonna vi inimeste ees ldse. (ka antropofoobia) Spektrofoobia- hirm viirastuste vi kummituste ees. (ka fasmofoobia) Spermatofoobia, spermofoobia- hirm sperma, seemnevedeliku ees. Stasibasifoobia, stasifoobia- hirm seismise vi kndimise ees. (vt ambulofoobia) Staurofoobia- hirm ristide vi krutsifikside ees. (vt hagio-, hierofoobia) Stenofoobia- hirm kitsaste asjade vi kohtade ees.
5.1. SIGNAALID SILMADEGA Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks (2.Lk: 117). Pilkkontakti välditakse ka siis, kui kõnealune teema valmistab piinlikkust või kui edastatavad uudised on halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks
kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot’i rikkusest ei säilinud tema jaoks peaaegu midagi, ta ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus toidu ning toa eest. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid oma laste peale võis ta piiramatut kulutada. Ta oli ennastohverduslik, ta loobus oma tütardega vahetust suhtlemisest, et mitte kahjustada nende suhteid nende abikaasadega. Ta arvas, et ta oli talitanud õigesti, sest ta tütred olid rahul. Ta oli lootnud, et ta tütred jäävad tema tütardeks ka pärast abiellumist, et ta on loonud endale kaks kodu, kus ta on alati oodatud ning kus teda armastatakse. Ta eksis, kahe aasta jooksul olid väimehed ta oma seltskonnast välja tõrjunud. Isana oli Goriot hooliv ja pühendunud oma tütardele, kuid just see, et ta hoolis oma
(1 p) otsese demokraatia korral osalesid kõik kodanikud enamike otsuste vastuvõtmisel, esindusdemokraatia korral on otsese demokraatia võimaluseks valimised, kus valitakse endale esindajad ja ühtlasi antakse sellega neile ka otsustamisõigus (silmas pidades rahva tahet) 3. Mis on teie arvates e-riigi peamine pluss ja miinus? (2 p) 1)e-suhtlus võimaldab kiirendada asjaajamist, annab suurema võimaluse osalemiseks, aga sellega võib kaasneda ka võõrandumine inimlikust suhtlemisest, 2) tehnilised turvaprobleemid. 4. Kuidas saab Interneti võimalusi kasutada kodanik? Tooge igast valdkonnast üks näide. (3 p) 1) Osaleda poliitiliste otsuste kujundamisel. e-valimised 2) Suhelda riigiasutustega. Emaili teel 3) Üksikisikut puudutava infot hankida riiklikest registritest. 5. Eestis on võimalus valida kohalike omavalitsuste volikogudesse inimesi Interneti teel. Mis argumendid on internetihääletuse poolt ja vastu? (2 p) Ül 15. Eesti ühiskond ja erakonnad (15 p)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
