uskumatult palju. Ainuüksi 1815. aastal, olles kõigest 18-aastane, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missat, 4 laulumängu, keelpillikvarteti, klaveri- ja kirikumuusikat. Peagi tundis Schubert, et õpilastega tegelemine segab teda ning ta lahkus. Ta tunnistas sõbrale: „Muidugi, kui ma komponeerisin, tegi see väike kamp mind nii tigedaks, et ma sageli kaotasin kannatuse.“ Abiõpetaja kohast loobumine tõi talle kaasa tüli oma isaga, kes keeldus edaspidisest suhtlemisest oma pojaga ning lõpetas ka tema rahalise toetamise Üleminekuperiood „Üleminekuperioodiks“ Schuberti loomingus nimetatakse ajavahemikku 1818-1822, kui Schubert tegeles suure hulga klaverimuusika komponeerimisega ning ooperižanris katsetamisega. Kuna isa teda enam ei toetanud, langes Schubert vaesusesse. Tihtipeale päästsid Schuberti näljasurmast tema sõbrad. Hiline elu Oma elu viimastel aastatel elas Franz Schubert rahapuudusel oma sõprade juures. Ta töötas
Ta tegi kõik nii nagu Aarne ning uskus seda, mida temagi. Aarne sõber Ando, kel oli eumõte paigas. Õpetaja Kornel, kes uskus tädi Idat ning kellega Aarne läbi ei saanud. Eda, tüdruk kelle vastu olid Aarnel isegi siis tunded, kui ta Maiaga oli. Eda ei olnud nagu Maia. Ta oli enesekindel ning ei lasknud endaga lollitada. Tegelaste kujutamine: Minu meelest ei olnud teoses palju kirjutatud tegelaste välimusest ja kõneviisist. Rohkem kirjutati käitumisest, tunnetest ja üksteisega suhtlemisest. Näiteks see, kuidas tädi Aarnega rääkis ning poisi emale valetas ning noormeest alusetult süüdistas ning Maiat oma kõnepruugiga solvas. Miljöö: Teose keskkond oli vägagi realistlik, kuna midagi polnud välja mõeldud ning need olid sündmustikud igapäeva elust, mis võivad ka tänapäeval olla, kuid natukene teises võtmes. Pigem oli niipidi, et ümbrus mõjutas tegelasi. Eriti Aarnet muutis see keskkond ja need olukorrad ning kahjuks mitte paremuse poole.
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval toimub suur osa suhtlemisest Internetis. Selle on tinginud viimase paarikümne aasta tulemused infotehnoloogias. Virtuaalsel suhtlemisel on kindlasti nii häid kui ka halbu külgi. Miks on kolinud suurem osa noori Facebook'i ja MSN'i? Mis on sellise suhtlemise plussid ja miinused? Kumb on siiski parem kas näost näkku rääkida või läbi Interneti? Täiesti harilik pilt on meie maailmas juba see, kui inimesed räägivad lähedastega läbi Skype'i
Sellest kõigest on olemas ainult üks väljapääs ventilatsioonisüsteemi korrastamine. Bioloogilistest ohtudest on müüjatöös levinum piisknakkuse oht. Et seda vältida peab hoiduma otsesest kontaktist kliendiga. Lisaks peab sagedale kätepesule olema käepärast ka desinfitseeriv lahus kätele. . Ergonoomiliste ohtude järel on psühholoogilised ohud teema number kaks. Emotsionaalne ülepinge, mis on tingitud pidevast suhtlemisest või kaastööliste ja ülemuste vahelistest ebakõladest, müügitöö halb korraldus, rahulolematus töötasuga, mitterahuldavad töötingimused: need on põhjused, mis võivad tekitada stressi. Mõnikord ei seletata uuele töötajale tema tööülesandeid või töölepingu lisas on küll ülesanded kirjeldatud, kuid ajapikku lisanduvad üha uued kohustused. Paraku unustatakse sageli midagi ära võtta ning koormus järjest kasvab
puudutusega liigutada või häält tegema panna, tuleb tema jaoks turvaliselt kättesadaavasse kaugusesse asetada. See pakub pisikesele huvi ja vaheldust. Pisut suurema lapse puhul on vaja taas turvalist ruumi, mänguasju ja kaasamängimist, et näidata mängu tähendust ning asjade ja ümbritseva elu omavahelisi seoseid. Vahel tuleb last lausa mängima õpetada. Tähendused ja seosed hakkavad siis lapsele külge ka igalt poolt mujalt, televisioonist, täiskasvanute omavahelisest suhtlemisest jne. Kõik nähtu lülitatakse mängu. Kui lapsevanem tahab näha, milline ta on, on tal lihtsalt vaja jälgida oma laste mängu. See, mida sealt näha võib, ei pruugi olla meeldiv, kuid kindlasti õpetlik. Hiljem, kooli minnes, vajavad lapsed oma mängudeks ruumi, vahendid valivad nad juba ise pall, tasod, spinnerid, kummikeks jms. Sellel perioodil on juba raske kontrollida mõjutusi, mis mängu sisu määravad. Ja tundub, et siis enam ei püütagi seda nii väga kontrollida
ARVUTISÕLTUVUS Mis on arvutisõltuvus Arvutisõltuvuseks võib lugeda kontrolli alt väljunud arvutikasutust, mis mõjutab negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust. Eksperdid vaidlevad selle üle, kas arvutisõltuvuse puhul on tegemist meditsiinilise probleemiga või võiks seda pigem kõrvutada liigse televiisorivaatamise, raamatulugemise ning tööl ületundide tegemisega. Tihti tuuakse selle sõltuvusliigi puhul välja sarnasust hasartmängusõltuvusega, mida peetakse tänapäeval üha üksmeelsemalt ohtlikuks käitumishälbeks. Mõlema sõltuvuse puhul toimuvad suured muutused inimese elus, kõrvale jäävad suhted, huvid ja kohustused. [3] Kuidas sõltuvust ära tunda? [4] Tegu võib olla arvutisõltuvusega, kui võib kinnitada vähemalt viit järgmistest väidetest: 1. Kasutad arvutit, et kogeda naud...
Askees- ihu kurnamine vaimse kirgastumise eesmärgil -neg. askees toidust, magamisest, mõnuainetest, suhtlemisest, suguühtest, pesemisest, juuste lõikamisest loobumine -pos. askees liialdused, ihu on hinge vangla, vaimne olend on peremees suured pidustused, kus süüakse palju ja tarvitatakse mõnuaineid jumal shiva oli askeet. Ei lõikanud juukseid. Shiva laubal on kolmas silm ja kui ta selle avab, siis maailm hävib. Saktism. Kummardatakse jumal saktit. Sakti hoiab universumit selle eest, et maailm kukuks kaosesse durga, lalita, kali tantrism india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused
paremaks käeks. Ehk siis, ta esindab igas olukorras organisatsiooni. Seisab kolleegide ja juhi huvide eest, jäädes väärikaks ja usaldusväärseks. Juhiabina pean meeles, et igasugune tagarääkimine on tabu. Tööle kaasa oma koduseid ja eraeluslisi probleeme ei võta. Kõige inetum on rääkida teistest töökaaslastest või firmast klientide kuuldes. See kahjustab firmat otseselt. Tuleb hoiduda erasjade ajamisest tööajal ning familiaarsest suhtlemisest. Samuti ka``klatšist,`` inetutest märkustest. Kuna juhiabil on ligipääs ka kõige salajasemale ettevõtte infole, siis siin peab oskama saladust hoida. Et heaks juhiabi saada, see eeldab lihtsalt kõikide elementaarsete käitumisnormide tundmist. Iga endast lugupidav inimene järgib neid igal ajal ja igal pool – tööl, kodus, bussis, trennis. Ehk siis nö kirjutamata seadus. Viisakus, see on tarkus ning austus ja lugupidamine teiste inimeste vastu samuti
Keeled on tähtsad Väga-väga ammustel aegadel kasutasid meie esivanemad üksteisega suhtlemiseks ning ennast teistele arusaadavaks tegemiseks viipeid ja häälitsusi. Vaikselt hakkasid sellisest suhtlemisest välja arenema sõnad ning lõpuks suudeti juba rääkida normaalsete lausetega. Erinevates maades kujunes välja isemoodi kõnepruuk ning väljendusviis. Kuid miks on oluline õppida teiste maade keeli? Miks nende omandamine nii tähtis on? Kõige suurem võõrkeelte tundjate eelis on see, et neil on vabadus, suuremad valikuvõimalused. Teades erinevate rahvaste suhtlusviise, saame maailmas sõita ükskõik kuhu, asuda oma lemmikpaigas õppima, tööle ning kas või lihtsalt pikemaks ajaks elama. Meil on võimalus ennast veel rohkem arendada, tutvuda selle maa kultuuri, traditsioonide ning inimestega. Kui on selgeks õpitud ka kõige raskemad keeled, saame suhelda isegi jaapanlase või eskimoga. Keelte tähtsusest saadakse aru siis, kui satutakse v...
Üldiselt raamatus tsitaadid ja nimetatud tabel, ülejäänu peamiselt igavate näidatena ilukirjanduslikult kirjutatud. Juht mitte ülemus Juhtimine tähendab minu jaoks ühise eesmärgi mõistmist ja jagamist- ilma selleta ei saa olla toimivat juhtimist. Kuulamise kunst on sama tähtis kui kõne pidamise oskus juhatuse koosolekul või firma suuremate otsustuskogude ees. Või muidu lähevad loovate ideede seemned kaotsi. Tõhus juht skeeme suhtlemisest ja tagasiside andmisest Juhid juhtimisest juhtide vastused kindlale 10le küsimusele ja sealt saaks ehk midagi leida Personali juhtimine ja eestvedamine Töötajate hindamisest Läbipaistev juht Mentorluse sõlmpunktid- töötaja pool Mis motiveerib inimesi · Tunne, et omatakse teiste üle võimu a suudetakse teisi mõjutada · Uhkus, mida tuntakse oma saavutuste ja tähtsuse üle · enesehinnangu kinnitamine ja jõupingutuste tunnistamine
Tallinna 32. Keskkool Arvutisõltuvus Autor: Elvis Georg Kaste Klass: 8B 2013 2 1. Mis on arvutisõltuvus?...............................................................................................4 2. Kuidas arvutisõltuvust ära tunda?..............................................................................5 2.1 Ära Tuntav............................................................................................................5 2.2 sõltuvussümptomid...............................................................................................6 3. Sõltuvuse tekkimine...................................................................................................7 4. Informatsioon Võetud.................................................................................................8 ...
5. MÜÜJA TÖÖS NEGATIIVNE POOL 1. Seisev töö; 6. alaseljavalud; 2. sundasendid ja raskuste 7. väsimus ja tõstmine; läbipõlemissündroom; 3. emotsionaalne 8. nakkuse oht; ülekoormus; 9. naha või hingamisteede 4. käte- ja randmevalud; ärritus. 5. jalgade väsimus ja veenilaiendid; 12 MÜÜJATE OHUD 1. Psühholoogilised ohud: emotsionaalne ülepinge, mis on tingitud pidevast suhtlemisest. 2. Ergonoomilised ohud: käteliigeste valud, mis on tingitud sundasendist. 3. Füüsikalised ohud: puudulik töökohavalgustus, ebasobiv temperatuur. 4. Keemilised ohud: nahahaigused. 5. Bioloogilised ohud: piisknakkuste oht kokkupuutel paljude inimestega. 6. Õnnetused: libastumisest eri tasapindadelt, vägivald röövide korral. 13 6. TÖÖKESKKONNA MUUTMINE Joonis 6. Kassiirile mõeldud reguleeritav tool. [6] 14 Tänan tähelepanu eest! 15
,,Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt" Kokkuvõte Valga 2010 1. Peatükk ,,Kehakeele alused" See peatükk räägib, mis on kehakeel, kust see pärineb ja kuidas me seda kasutame. Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%. Kehakeel tähendab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas alateadlikult ja teadlikult esinevad. Need võivad olla vaevumärgatav silmade liikumine, asendi muutmine, näoilme, kodeeritud tähendusega zestid. Kehakeel jaguneb: Geneetiline, ümbrusest tingitud, kultuuriline, psühholoogiline ja ametialane. Geneetiline kehakeel on meile kaasasündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Imikuna
Vastuvõetav risk Keskmiie risk Nakatumiie võimalik, esiieb II III Keskmiie risk Suur risk Nakatumiie leviiud III IV Nakatumiie võib olla juhuslikku laadi ja tööaidjast iiig töötajast sõltumatu (oleieb töökohustustest, klieitidega suhtlemisest, töötajate omavahelistest suhtlemisest). Nakatumisohu suurus sõltub iakkusallika (orgaiismi sattuva bioloogilise ohuteguri) ohugrupist. Nakatumisohu kestus sõltub bioloogilise ohuteguriga võimalikust kokkupuutekestusest ja iseloomust, samuti ka reaalsest esiiemisvõimalusest ehk iakkusallika levikust Eestis. TÖÖKESKKONNAS ESINEVATE RISKIDE HINDAMINE Ohustatud isik / Riskitas
KUJUNDAV HINDAMINE Tallinn 2015 SISUKORD KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE...................................3 Kujundava hindamise määratlus riiklikus õppekavas.............................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................5 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020...........................................................................5 KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE Kujundav hindamine ehk õppimist toetav hindamine tähendab nii õpilase kui ka õpetaja jaoks mitte ainult numbrilist tagasisidet oma tehtud töö kohta, vaid oluline samm sealt edasi on lapse puhul, kuidas ta selle tulemuseni jõudis, millised eesmärgid said saavutatud, mis tuli hästi välja, mida annab järgmine kord natukene ümber kohandada. Küsimusi te...
Klientide ootused ja vajadused. *Maslon vajaduste hierarhia: - eneseaustuse vajadus tuvastus vajadus ühtekuuluvus vajadus turvatunde vajadus fisioloogilised vajadused. *Kliendil on kahte liiki vajadusi olemas- 1) olemasolevaid vajadused- mida klient tunnistab ja suudab väljendada. 2) varjatud vajadused klient väljendada ei suuda, ei soovi või mille rahuldamist ta võimalikuks ei pea. *Samal kliendil võivad olla igakord erinevad soovid. *Ootuse tekitamise protsess: - kliendil otsuste tekkimine on keerukas protsess, milles avaldavad mõju: - kliendist endast teistest inimestest ettevõtte tegevusest tingitud mõjurid. *Kliendist tingitud mõjurid: - senised kogemused samalaadsete teenuste kasutamisest. hinnangud seniste kogemustele hoiakud vajadused- soovid laetu,õpitu,meedia sh internedi vahendusel nähtu. *Teistest inimestest tulenevad mõjud: - lähedaste, sõprade, tuttavate kogemused, hinnangud, arvamused. arvamused ja...
ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning kõige sellega kaasnev töövõime vähenemine. Läbipõlemine võib ilmneda negatiivses ja küünilises suhtumises inimestesse, kellesse tavaliselt suhtutakse lugupidavalt (kliendid, patsiendid), moraalsete tõekspidamise eiramises, töökohtade sagedases vahetamises jms. Oht läbi põleda ähvardab eelkõige nende ametite esindajaid, kes vastutavad teiste inimeste eest. Kui inimene on hea suhtleja ja tunneb suhtlemisest rõõmu, ei pruugi midagi juhtuda, kuid enamikul juhtudel inimene väsib intensiivsest suhtlemisest teiste inimestega. Mida rohkem kontakte ja mida pikemat aega need kestavad, seda suurem on läbipõlemise tõenäosus. Läbi saab põleda see, mis juba enne heleda leegiga põleb. ( Eha Rüütel) Kui seda tuld ehk kõrget motiveeritust oma töös ei ole, ei saa tekkida ka läbipõlemist. Kõrge motiveeritus tähendab suurt pühendumist oma tööle
8. Lapse jaoks ülekohtuste ja tingimusteta reeglite suhtes võta pisut kaastundlikum ja südamlikum hoiak NÄPUNÄITEID LAPSEVANEMATELE 9. Lapsega tuleb rääkida tasakaalukalt ning käituda rahulikult 10. Meelekindlus ei ole karmus ega karistus 11. Võta lapsest puhkust! 12. Ära unusta oma teisi lapsi! 13. Sinu elus peaks olema ka muud kui töö ja lapsevanemaks olemine võta endale aega! 14. Tugigrupi liikmetega suhtlemisest on sulle kindlasti kasu ole julge ja avatud! 15. Õnnelik lapsepõlv annab lapsele tunde, et teda aktsepteetritakse. HÜPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS Väikelapse psühholoogiline kriisiperiood algab juba kolme aasta vanuselt, see on nn mina periood. See on aeg, mis paneb proovile nii lapse kui ka vanemad. Õpetades lapsi lasteaias, tuleb meeles pidada, et lapsel on neli põhilist kasvulava: 1. Emotsionaalne areng 2. Sotsiaalne areng 3
eneselegi teadmata mõningaid suhtlusnorme. Need mehed kes ootavad ööklubis naisele lähenedes midagi enamat suruvad end inimesele väga lähedale (intiimsesse ja personaalsesse tsooni). Teine grupp inimesi kes ööklubis suhtlevad on need, kes leiavad suhtlemiseks vaiksema koha, ning annavad teisele osapoolele vabaduse anda mõista, millisesse tsooni inimene võib astuda. Suhtluse puhul on inimesele kui üksikisikule väga oluliseks punktiks ka sõprade arvamus. Kui suhtlemisest peaks arenema suhe, siis on väga tähtsal kohal sõprade arvamus, mida antud asjast inimese lähedased sõbrad arvavad. Lähedussuhted tekivad siis, kui inimestel esinevad ühised huvid, väärtused, arvamused, usaldus. Üheks lähedussuhte liigiks on sõprus. Sõprussuhe on vabatahtlik, kahepoolsel usaldusel põhinev suhe. Sõprussuhtes esinevad kindlad reeglid, mille rikkumine ohustab sõprussuhet. Sõprussuhte puhul on oluliseks teguriks ka see, kui tihti inimesega kokku puututakse
kaja - korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni julgustamine - mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine paus - jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt (Weebly 2010). 1.3 Kehakeele lugemine Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma (Bolton R. 2007). 2 KUULAMISTÕKKED Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Kairis Baumann MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Pille Kriisa MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on tänapäeval väga lai mõiste. Mis see siis õieti on ? Saan tuttavaga tänava peal kokku, vahetame paar sõna – suhtlemine . Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine. Need on vaid vähesed näited, kuidas suhtlemine ümbritseb meid igal sammul. Mina isiklikult eelistan kõigele neile näost näkku suhtlemist, kuna mulle meeldib inimestele silme vaadata kui ma nendega räägin. Mis võib päris häiriv olla, aga kes mind hästi teavad, on sellega ka harjunud. Telefoniga suhtlemisse suhtun ma samuti posi...
Teiste elusolendite suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide (sõnavara) hulga, vahelduvuse, ega varieeruvuse osas. Erinevus on eelkõige kvaliteedis. Iga päev läheb meil vaja tuhandeid sõnu. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Inimlaps omandab esimese ehk emakeele loomupäraselt, ilma õpetamata. Piisab lihtsalt suhtlemisest teiste inimestega. Keel on ja jääb inimese olulisemaks suhtlusvahendiks.! 3 Eesti keel Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel, mis kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised
Tulemuseks on emotsionaalsed häired: depressioon, süütunne, ärevus ja vaenulikkus. Samuti on ka rida käitumuslikke muutusi: kontrollimine, korduv käsitlemine, uurimine. Mõnikord jõuab ka detektiivi palkamiseni. Haiglaselt armukade ei suuda taluda olukorda, kus tema partner ei armasta teda sama palju. Psühhootiliseks armukadeduseks nimetatakse olekut, kui inimene on absoluutselt veendunud, et tema partner ei ole talle truu. Armukade ise püüab alati leida asitõendit salajasest suhtlemisest tema partneri ja kolmanda isiku vahel. Armukadedust võib esile kutsuda depressiooni seisund. Inimesel tekkivad probleemid enesehinnanguga ning tal võivad tekkida mõtted, et tema partner on suhetest tüdinenud. 3 Kergemini langevad armukadeduse lõksu inimesed, kellel on madalam enesehinnang või väiksem eneseusk. Harmoonilistel ja rahulolevatel inimestel esineb armukadedus tunduvalt harvemini
mail. Töö põhiosa ESTCube-1 missiooni peamised eesmärgid: · Testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures. · Mõõta elektrilisele purjele mõjuvat jõudu. · Pildistada välja lastud juhet. · Lisamissioonina pildistada kosmosest Maad ja kui võimalik, pildistada ka Eestit. Missiooni edukaks täitmiseks peab satelliit täitma paljusid funktsioone, alates raadio teel Maaga suhtlemisest ja elektrienergia haldamisest kuni asendi orbiidil korrigeerimise, kaameraga piltide tegemise ja peamissioonil traadi väljakerimise ning elektriliselt laadimiseni. Satelliit koosneb järgmistest alamsüsteemidest: · ADCS - satelliidi asendi määramine orbiidil ja vajadusel selle muutmine; · CAM - pardakaamera Maast ja väljakeritud traadist piltide tegemiseks; · CDHS - satelliidi põhiline pardaarvuti; · COM - raadioside pidamiseks Maa ja satelliidi vahel;
korrektne, et ta ei jätaks klientidele halba esmamuljet ja et temaga tahetaks suhelda. Sinna juurde käib ka julge pealehakkamine, et kliendil ei jääks muljet nagu ta suhtleks abilisega, kes ei julge suhelda ega otsustada. Leian, et oma võimupiires peab olema abiline julge otsustama ning vabalt suhtlema klientidega, sest siis on ka klientidel julgem tunne vabamalt suhelda asjaajajaga. Veel on koodeksis välja toodud, et abiline hoidub alati eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest ja väldib rangelt igasugust kahemõttelisust nii sõnades kui ka tegudes. Tööaeg on ettenähtud töö tegemiseks ning kui pühenduda sel ajal ainult tööle, mitte kõrvalistele nt eraasjadele, siis on tulemus ka kindlasti parem ja jõuab rohkem tööd tehtud. Niisamuti peaks tööl olema korrektne ning vältima ütlemisi ja tegusid, mis võivad teisele osapoolele tunduda kahemõttelised, see ainult pingestaks kaastöötajate omavahelisi suhteid ning töö kannataks selle mõtlematu teo all.
funktsioon? Mida ütleb T. Parsons sotsiaalsest süsteemist/struktuurist.*sotsiaalne kord,kokkulepe,vastastikune toime? Mis on sotsiaalkonstruktivism (tooge välja selle tunnused).*hermeneutika e mõistmine,maailma olemus sõltub meist(subjektiivsus,väärtused,tõlgendus ja kontekst);objektiivsus ei ole võimalik? Seletage lahti mida tähendab fenomenoloogia*subjektiivsus:omistatakse tähendus,väärtus,antakse hinnang tulenevalt suhtlemisest,argipäevast ja käitumisest? Mida ütleb Marx Weber mõistva sotsioloogia kohta? *paradigma piirab,teeoria määrab ette,sotsium vs loodus või *kõigest arvamused, väljamõeldis Millest räägib Croesuse elulugu*võimas riik hävitatakse? Mida lugu õpetab*et me tõlgendame vastavalt oma nägemusele? Loetlege "teaduslikkuse" koostisosad? Mis tähendab "Occam razor"*ökonoomsuse printsiip:eelistada tuleb kõige lihtsamat seletust? Kuidas saab "teaduslikku"
tegemise valmidus. Õppesisu ja -meetodite valikul arvestab ühiskonnaõpetus eakohasuse printsiipi, Eesti ühiskonna arengut, rahvusvahelisi printsiipe, spetsiifilisi integratsiooniküsimusi ning nende lahendamise riiklikke prioriteete. Eesmärkide saavutamisel nähakse ühiskonnaõpetuse kui pedagoogilise protsessi komponentidena: - teadmiste vahendamist poliitilistest- ja majandusteooriatest, -süsteemidest, -struktuuridest ning protsessidest, inimestevahelisest suhtlemisest, rahvusvahelisest elust; 3 - demokraatlike tõekspidamiste kujundamist, nagu õiglus, võrdsus, vastutustunne, vabadus, mitmekesisus, tolerantsus ja privaatsus; - intellektuaalsete oskuste kujundamist: oskus koguda teavet, õppida, langetada otsuseid, vaadelda probleeme ja olukordi erinevatelt positsioonidelt; - osalusoskuste kujundamist: omandatud teadmisi, tõekspidamisi ja mõtlemisoskust
Suhtlemine läbi praktilise koostöö ja selle huvides. laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida. Last huvitab oma tegevuse tulemus, peamiseks suhtlusviisiks on praktilised operatsioonid esemetag, millele lisandub kõnekate. Isikulise kontakti osakaal suureneb, kuid veelgi kiiremini areneb tegevuslik suhtlemine, mis nõuab lausete kasutamist. Situatsiooniväline-tunnetuslik: 3 - 4,5-5,5 a. Laps ootab suhtlemisest täiskasvanuga tunnustust, tähelepanu ja koostööd. On hinnangute suhtes väga tundlikud. Täiskasvanu on teadmiste allikas ning peavad vastama küsimustele: Mis see on? Kuidas teha? Miks see on niisugune?. Peamine suhtlemisviis on kõne, hakkavad kujunema sidusa kõne alged. Situatsiooniväline-isikuline: hakkab arenema kuuendal eluaastal. lapse huviorbiiti satuvad sotsiaalsed suhted, tähtsad on isikulised suhtlemismotiivid. laps kõneleb iseendast ja tunneb huvi täiskasvanu elu-olu vastu
Teisel puhul puudub lapsel eeskuju ja toetus ning vanemate alkoholitarbimisest tulenevad probleemid kanduvad edasi ka kooli ning lapsel on raskusi hakkamasaamisega. Kõige rohkem on noori, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest, õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne. ,,Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!)."
" ,,Palun jätka..." 3. Öeldust arusaamise kontrollimine ,,Sain ma õieti aru, et..." 4. Kokkuvõtte tegemine ,,Ma saan aru, et see sai alguse... ja sa oled siiani proovinud... ning sinu põhimureks on... Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -5- Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma. HEA KUULAJA KÜMME TUNNUST Hea kuulaja tunnused on: Astub eemale segajatest Hoiab sobilikku pilkkontakti Väljendab ausalt oma arusaamist ja tundeid Keskendub tunnetele
Julgusta maimikut noorema õe või vennaga mängima. Võimalda lapsele erinevaid mänguasju. 15.-18. elukuu Hakkab mänguväljaku aktratsioonidel ronima (kuid vajab pidevat järelvalvet). Meeldib pliiatsite või värvidega juhuslikke märke teha. Õpib veega mängides mahu ja hulga mõistet. Hakkab omandama põhilisi seltskondlikke oskusi, näiteks mänguasja teisele lapsele ulatama. Mängib teiste lastega kõrvuti ja jälgib neid tähelepanelikult, õppides nende suhtlemisest ja mänguasjadega tegelemisest. 19.-21. elukuu Meeldib tegeleda modelleerimismaterjalide ning liiva ja veega, vormida kujusid ja joonistada liivale. Meeldib vabalt aias ringi joosta. Hakkab kasutama mänguasju kujutlusvõimet kaasavateks mängudeks, sest kujunduslik mõtlemine on edasi arenenud. 22.-24. elukuu Vajutab mänguasja pedaalidele aga ei jõua neid veel ringi käima panna. On haaratud kujutlusvõimet kaasavast mängust. Meeldi teiste laste seltskond, kuid ei taha nendega
3. Selgeks saanud sümboli kasutamine suhtluses (nii mitmekülgselt kui võimalik) 4. Kui õpilane suudab õpitud piktogrammi teisteseas ära tunda, liimida see õpilase isiklikulesuhtluskaardile 5. Harjutada õige piktogrammi leidmist suhtluskaardilt (ettenäidatud näidise või suulise juhendamise abil) 6. Suhtluskaarti tuleb hakata kasutama kohe, kui sümbol(id) on sellelekleebitud. Ära unusta! Erguta õpilasi omavahelises suhtlemises Proovi situatsiooni nii seada, et suhtlemisest saaksid positiivse kogemuse mõlemad pooled Suhtlussituatsioon tuleb nii ette valmistada, et õpilasel ei tekiks omavahelises suhtlemisessegadusi · PIC süsteemi õpetamisel üleskerkinud probleemid: 1. Kuidas kaasata õpetamis- ja kinnistamisprotsessi õpetaja, abiõpetaja, kaasõpilased, kooli tugi- jaabipersonal jne. ? 2. Kuidas motiveerida neid rakendama oma tundidesalternatiivkommunikatsioonivõtteid ja vahendeid? 3. Kuidas kaasata õpetamis- ja kinnistamisprotsessi lapse
1-2 AASTASE LAPSE KÕNE ARENG Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Isegi erinevates keeltes ja kultuurides on laste varajane kõneproduktsioon väga sarnane (Nelson 1973). Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste...
Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis midagi muud... Sport on Eesti kultuuri lahutamatu osa, rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada. Aus
Mitte ainult kõnepruuk ei ole erinev, vaid ka suhtumine on erinev. Kombed ja traditsioonid mõjutavad ka ellusuhtumist ja hoiakuid, kui juba arvestada seda, et kohalikud erinevad kultuurid on tihti peale pärit maa piirkondades, siis tihtipeale on seal inimesed sõbralikumad. 3. Kokkuvõte Kaasaegses ühiskonnas elab mitu rahvust ühel territooriumil ja seda me tajume ka Eestis. Põhimõtteliselt on praegusel hetkel paljud inimesed euroopaliku mõtteviisiga ja seda on näha nende suhtlemisest omavahel. Ei ole võimalik rääkida teatud erilistest ja silmapaistvatest erinevustest, sest suurem osa inimesi Eestis on haritud ja teavad intelligentse suhtlemise reegleid sõltumata oma rahvusest ja kultuurist. 4 Kasutatud allikad Ingerman, A. Mitmekultuuriline Eesti täna ja homme (http://www.seminar.aripaev.ee/images/originalimages/Andres_Ingerman-2a433.pdf) (15.02.2012) Jüristo, K
Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis midagi muud... Sport on Eesti kultuuri lahutamatu osa, rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus,
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei mõtle selle üle, et tegelikult kasutame ka igapäeva elus suheldes erinevaid suhtlemisse tasandeid. Suhtleme ju oma lapsega teisiti, kui parima sõbranna või ülemusega. Kuna ma õpin kaubandust, mis eeldab väga palju suhtlemist väga erinevate inimestega, ja seda igapäevaselt, siis on hea teada ja osata märgata erinevaid suh...
* koonu lühenemine (näokolju lamenemine); * suhteliselt lihtne hammaste struktuur; * suure ja keeruka ehitusega aju progressiivne areng. 2) Mille poolest erineb inimese aju kõige rohkem teiste loomade ajust? Inimese aju erineb teiste loomade ajust enim ajumahu poolest, mis on ligikaudu 1400 cm3. Suhteline ajumaht (aju ja keha suuruse suhe) on loomariigis suurim. 3) Mille poolest erineb inmeste omavaheline suhtlemine teiste loomade omavahelisest suhtlemisest? * Erinevalt teiste loomade suhtlemisest põhineb inimeste käitumine eelkõige kultuurilistele märgisüsteemidele; * inimene on võimeline kohanema teistest loomadest kiiremini; * inimest eristab teistest loomadest ka kõnevõime ning kirjaoskus. 4) Kuidas mõjutab tehnoloogia inimese elu? Inimene sõltub ellujäämisel täielikult tehnoloogiast. Tänu käte ja silmade osavale koostööle ja suurele ajumahule on inimene võimeline looma tööriistu (tehnoloogiat), mis aitab tal looduses ellu jääda.
erinevalt sofistidest (Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.saj. e.Kr. õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti- pidasid end tarkadeks, mitte tarkusearmastajateks) ei võtnud ta inimestelt, kellega ta vestles raha, ning ei saanud sestap ka midagi koju viia. Oma kõht oli tal täis, kuna kutsuti teda tihti söögilauda jutlema. Xanthippe pidi enesel ja kolmel pojal ise kuidagi hinge sees hoidma. S elas vaeselt ja tagasihoidlikult, sest tema arvates tuleb hing vabastada suhtlemisest kehaga ja muretseda ja kuulata hinge saab vaid minimeerides omi tahtmisi. Turul käies imestas ta, kui palju on asju, milleta on võimalik elada. Kreeklased, kui harmooniat hindav rahvas, kes vaimsuse kõrval pidasid tähtsaks ka kehalist ilu, ei leidnud S-s midagi imetlusväärset: väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga, lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku laubaga. Ateena olustik: S. nägi oma eluajal nii Ateena kõrgpunkti, kui sellele järgnevat langust.
See rakendub võrdselt tahtlikus tähelepanus, loogilises mälus kui ka kontseptsioonide loomisel. Kõik kõrgemat järku funktsioonid saavad alguse tõelistest suhetest indiviidide vahel". Võgotski teooria teine aspekt seisneb selles, et potentsiaal tunnetuslikuks arenguks sõltub "lähiarengu tsoonist" (LAT): arengutase saavutatakse siis, kui laps on haaratud sotsiaalsesse käitumisse. LAT täielik areng sõltub kogu sotsiaalsest suhtlemisest. Oskuste määr võib areneda täiskasvanu juhendamisel või läbi koostöö, mis ületab üksi saavutatud oskusi. Võgotski teooria üritab selgitada teadvust kui sotsialiseerumise lõplikku produkti. Näiteks keele õppimisel moodustatakse esimesed laused omaealiste või õpetajatega suhtlemiseks, aga keele parema omandamise käigus tekib "mõttes rääkimine". Võgotski teooria on täienduseks Bandura tööle sotsiaalsest õppimisest ning võtmeühikuks situatiivses õpiteoorias
Tallinna Polütehnikum Mitteverbaalne suhtlemine. Referaat Koostas: Tallinn 2011 1 Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, ning Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid ...
1.Teoses on juttu noorte enesekesksusest ning kiusamisest. Caulfieldi toakaaslane on suurepärane näide enesekesksest ning ükskõiksest noormehest. Ta hoiab pigem oma ette ning ümberringi olevad inimesed on talle pea tähtsusetud. Hoolimata Jane'i ja Holdeni vahelisest sidemest, läks Stradlater ikkagi kohtingule Jane Gallagheriga, mis valmistas Holdenile pahameelt. Koolikiusamine on tänapäeval suur probleem. Lastel tekivad halvast peresisesest suhtlemisest kompleksid, mis omakorda suunavad neid veidi tumedamale käitumismaneerile. Selle tõttu hakkavad lapsed teisi omasuguseid ning ka loomi kiusama, piinama nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Pencey's juhtus säärane sündmus, kui koolipoisid läksid oma koolikaaslase tuppa ning nõudsid temalt vabandust teatud asja pärast, kuid poiss jäi endale kindlaks ning keeldus. Lõpuks lendas see sama poiss aknast alla ning suri. Keegi ei tea kuidas ja miks ta lendas, kuid süüdi olid need neli
Motiivide kujunemise valdkonnad: Ühistegevus Soovin Füüsilised vajadused Tunnetuslik huvi Vaja Tajutud tekst Peab Keelekasutuse funktsioonid Suhtlemine Informatiivne Tunnetustegevust teenindav Reguleeriv-planeeriv funktsioon Suhtlemine sõltub Psüühilisest arengust (taju, mälu, mõtlemine), emotsionaalsest arengust (mida teab suhtlemisest, millest saab suhelda) Kõne arengust Suhetest teiste inimestega (kujunevad tegevuse käigus) Suhtlemise osaoskuste omandatusest Kõnetaju suhtlemisel Orienteerumine, kuulamine, lugemine Sisu (Mida öeldi?) Eesmärk (Milleks öeldi?) Motiiv (Miks öeldi?) Eesmärk realiseerub, kui mõistetakse partneri(te) motiivi. Kõnetaju tasandid
Selle tulemuseks on täiendavad füüsilised, psühholoogilised ja vaimsed häired, sama haigusega laste sünd samas peres, ebapiisav või isegi kahjulik ravi ning usalduse kaotus tervishoiusüsteemi vastu. Perekonnad peaksid olema pakutavatest teenustest paremini teavitatud. Seda on võimalik saavutada üksnes Euroopa tasandil selliste kohaste vahendite abil nagu internetiteenused ja nõustamistelefonid. Suhtlemine haige inimesega erineb mõnevõrra suhtlemisest tervega. Iga haigus on inimesele probleem, see asetab ta harjumuspärasest erinevasse rolli. Sageli kaasneb haigusega valu ja palju psühholoogilisi probleeme. Kuna antud haigus muudab oluliselt inimese psüühikat, on vaja nendega ümberkäimiseks rohkem oskusi ja teadmisi. Haige inimene võib olla kriitilisem ja vastuvõtlikum ümbritseva suhtes, seetõttu tuleb temaga käituda väga delikaatselt ja mõistvalt. Oluline on jätta haigele tema privaatsus, kui ta ei soovi mingil põhjusel suhelda
Selle tulemuseks on täiendavad füüsilised, psühholoogilised ja vaimsed häired, sama haigusega laste sünd samas peres, ebapiisav või isegi kahjulik ravi ning usalduse kaotus tervishoiusüsteemi vastu. Perekonnad peaksid olema pakutavatest teenustest paremini teavitatud. Seda on võimalik saavutada üksnes Euroopa tasandil selliste kohaste vahendite abil nagu internetiteenused ja nõustamistelefonid. Suhtlemine haige inimesega erineb mõnevõrra suhtlemisest tervega. Iga haigus on inimesele probleem, see asetab ta harjumuspärasest erinevasse rolli. Sageli kaasneb haigusega valu ja palju psühholoogilisi probleeme. Kuna antud haigus muudab oluliselt inimese psüühikat, on vaja nendega ümberkäimiseks rohkem oskusi ja teadmisi. Haige inimene võib olla kriitilisem ja vastuvõtlikum ümbritseva suhtes, seetõttu tuleb temaga käituda väga delikaatselt ja mõistvalt. Oluline on jätta haigele tema privaatsus, kui ta ei soovi mingil põhjusel suhelda
(Start 2014) 13 KOKKUVÕTE Tänapäeva ühiskonnas mängivad väga suurt rolli esmamulje, kehakeel ja imago. Peamiselt selle pärast ,et nii palju meie elust veedame me just suheldes teiste inimestega. Sellepärast on väga tähtis teada kuidas jätta endast hea esmane mulje ,et inimene kellega sa suhtled tahaks ka edaspidi sinuga suhelda. Samuti mängib väga suurt rolli suhtlemises keha keel, kuna see on osa suhtlemisest millele paljud inimesed tähelepanu eriti ei pööra, kuigi see on väga suur osa sellest, kuidas teised inimesed sind suheldes näevad. Kolmas osa on imago mis tekkib inimestel peamiselt siis, kui nad meiega suhtlevad ja see võib tekkida isegi pärast suhtlust. See koosneb kõigest mis meiega seotud on. Peamiseks osaks on riietus ja välimus üldiselt. Sellele aitavad kaasa brändid millega inimene sarnaneb ja imago mis ta on endast loonud neile.
Igal juhul ei seisa täpsus mehhiklaste nimekirjas just mitte esimeste seas. Mehhikos ei keerle elu kella ümber kell on lihtsalt üks masin -, vaid kokkusaamiste ja suhete reastamise ümber. Inimlik lävimine peab jõudma rahuldust pakkuva lõpuni seda ei tohi segada uksekella helin või koputus uksele. See on ajakasutuse üks külg. Teine külg, mis puudutab viivitusi kauba üleandmisel või palga maksmisel ja millega sagelu kaasneb suhtlemisest hoidumine, on lõputu ärritusallikas lineaarsete ameeriklastele, sakslastele või teistele, kes süüdistavad mehhiklasi ja hispaanlasi laiskuses. Aga nad ei ole lasiad nad ei saa seda endale lubada! Viivituste põhjuseks võib olla vajadus zongleerida valikuvõimaluste või varaga, kuna parajasti on puudu ressurssidest, või lihtsalt tõik, et ei olda veel valmis samme astuma. Enamus Mehhikost on Greenwichi ajast kuus tundi taga (G.M.T., Greenwich Mean Time 6)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Lilija Ljasenko PK-13PE ARVUTI KASUTAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE RISKID Referaat Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 ARVUTI KASUTAMISE NEGATIIVNE MÕJU TERVISELE...................................... 4 MÕJU SILMADELE......................................................................................................... 5 ARVUTISÕLTUVUS........................................................................................................6 SÕLTUVUSSÜMPTOMID...........................................................................
erinevaid funktsioone, seletavad käitumist, näitavad, kuidas naised või mehed võivad käituda või peavad käituda erinevates olukordades. Soostereotüübid võivad meie ootuseid ja otsuseid folmuleerida. Ma arvan, et praegu ei saa neid vältida, aga , ma arvan, et iga inimene võib kontrollida, kas ja kuidas soostereotüübid mõjuvad just teda. Soostereotüübid ja kõik teised sotsiaalsed stereotüübid on suur osa meie suhtlemisest, kommunikatsioonist. 6 Kasutatud kirjandus. Nõmm J. Kultuurivahelinse kommunikatsiooni teooria ja praktika. Narva, 2006 . . . « , » . . . . 1999 . « » . . . . -, 1998 . . . , . .. . , 1999 « ! .» , , 1991 7
Hea kuulaja võtab vihjeid vastu tervikuna. Pange tähele vasturääkivusi! Võib ette tulla juhuseid, kui inimese sõnad räägivad üht, aga kehakeel hoopis muud. Tegelikult on need mõlemad sõnumid olulised ning sisu tuleb otsida mõlemast kanalist. (Näit. kui mees karjub kõva häälega, et ta ei ole vihane, võib põhjus olla selles, et ta ei taha neid tundeid endale tunnistada). Olge teadlik iseenda tunnetest ja kehareaktsioonidest! Kuna suur osa suhtlemisest käib kehakeele vahendusel, võib mitteverbaalne suhtlemine kuulaja teadvusest mööda minna, kuid siiski käivitada tema kehas vastuse. Kui oled rohkem teadlik sellest, mida su keha kogeb, saad paremini märgata ka seda, mida tunnevad teised inimesed. Kuna kehaasend ja liigutused näitavad inimese tundeid, siis soovitavad terapeudid ka enda keha asetada samasugusesse asendisse nagu teisel. Samas peab teise asendi peegeldamisel olema ettevaatlik, et mitte mõjuda kohmakalt või tundetult.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
