Summary My maded abstract ,what is talking about communication with children.It is mainly for parents and grandparents. Communication with children include: · The words you speak · Your tone and voice - loud, soft, harsh or whispered · Gestures · How you stand · Your facial expressions Every child notices how her/him parens talks with her/him. Usually child responds just the same. Partens should look their bodylanguage to. If you are cheerful then they can recive te message better than the parent is angry. It is better when you are at the same level, when you talk with child. It's bad when you are over the kid, then she/he might not undrestand you or there can be some problems. Children need some attention to, if not then kids will be low-spirited. Younger kids need smaal kisses and some hugs or something that. Everytime when you send your child to scho...
Chinchillas The short-tailed chinchilla (Chinchilla brevicaudata) Also called the Bolivian, Peruvian, and Royal chinchilla. Their bodies measure between 28 to 49 cm long and weigh around 1,1 to 1,5 kg. They have short front limbs and long, powerful legs that aid in climbing and jumping. Short-tailed chinchillas have thicker necks and shoulders and have much shorter tails than their long-tailed relatives. The long-tailed chinchilla (Chinchilla lanigera) Also called the Chilean, coastal, or lesser chinchilla. Body length up to 26 cm. Average males weight 369Â493 g and females weigh 379Â450 g. The Chinchilla lanigera species, though rare, can be found in the wild. Domestic chinchillas are thought to come from the lanigera species. General info General color of upper parts is bluish or silvery gray, underparts are yellowish w...
Suhelda on mõnus ,,Uhke postipoiss sõitis kord maanteel" nii algab üks vana, lõbus laul. Vanasti oli suhtlemine keeruline. Inimesed, kes elasid üksteisest kaugel, saatsid oma posti postitõldadega. Veel varasemal ajal saadeti sõnumeid ratsanikega. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teisele inimesele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advo...
Verbaalne suhtlemine* toimub sõnade vahendusel. Kuigi kõnelejad mõistavad keelt kui märgisüsteemi, sest sõnu kui märke enamasti ühtmoodi, on ühel ja samal sõnal sageli mitu tähendust või tähendus varjundit. Mitteverbaalne suhtlemine tähendab sõnatut suhtlemistteave kandub edasi hääletooni ja kehakeele abil. Rääkimise ajal peegelduvad sinu meeleolu ja suhtumist lisaks sõnadele veel sõnatud märgid. Sellist suhtlemist nim. mitteverbaalseks suhtlemiseks. 045 cm  intiimne vahemaa väga lähedased inimesed 45120cm isiklik vahemaa head sõbrad 120360cm sotsiaalne vahemaa koolikaaslased, töökaaslased 360.....cm  avalik vahemaa võõrad inimesed, avalikud esinemised Kokkuvõte See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ...
Kuidas käituda konkurendiga Kuidas käituda konkurendiga!?Konkurendist sõltub palju, sellepärast ei tohiks konkurendiga halbu suhteid luua vaid pigem peaksid suhted jääma neutraalseks.Õnneks on ettevõtjad on saanud teadlikumaks konkurentsiõigusest ja sealt tulenevatest piirangutest nende tegevusele. Üha enam ettevõtjaid on aga sellest tulenevalt hakanud oma tegemistes analüüsima, millist laadi informatsiooni võivad konkurendid omavahel vahetada ja kas selline tegevus on üldse lubatud? Veelgi enam, juhul, kui konkurendiga ei tohi teatud liiki infot vahetada, kas võiks siis pöörduda kliendi või koostööpartneri poole infopäringuga saamaks teavet konkurendi kohta? Kuigi ettevõtjad on kursis, et konkurentidega ei tohi sõlmida hinnaalaseid kokkuleppeid, siis tihti on jäänud tahaplaanile aga teadmine, et konkurentidega ei tohi vahetada ka teatud laadi andmeid. Olgugi...
O skan suhelda ja teha valikuid M is on suhtlem ine? Suhtlemine on enese väljendamine Suhtlemine tähendab ka kuulamist ,,Hea suhtleja oskab ennast arusaadavalt väljendada ja püüab teiste vaatenurka mõista" M illeks on suhtlem ine vajalik? Oma tunnete ja mõtete jagamiseks Kaaslaste tunnete ja mõtete arusaamiseks Kontakti loomiseks ja hoidmiseks Suhtlemine peegeldab inimeste väärtusi Piiride seadmiseks Probleemide lahendamiseks Otsuste langetamiseks Suhtlem is stiilid Näoilme Kehaline suhtlemine Liigutused Emojid Probleem ide lahendam ine ja otsuste langetam ine ,,Seda rohkem inimesed teistega ühiskonnas kokku puutuvad seda rohkem on võimalik et tekivad probleemid mis vajavad lahendamist" Tähtis on - probleemide täpne kirjeldamine - selgeks teha et kõik mõistavad probleemi samamoodi - oma seisukohast ja väärtustest kindel olla - püüda aru saada teise inimese seisukohast Valikute teg...
Tallinna Õismäe Gümnaasium Tiigrid Referaat Autor: Helena Nurkse 9. a klass Juhendaja: Kristo Anupõld Tallinn 2010 SISUKORD Tallinna Õismäe Gümnaasium................................................................ 1 SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.TIIGER...........................................................................................................................4 2.JAHIPIDAMINE............................................................................................................5 3.SIGIMINE.......................................................................................
meeldi, siis ei võta me tema poolt edastatavat sõnumit vastu või tajume seda ebaadekvaatselt. Kommunikatsioonibarjääride mõju vähendamiseks võiks sõnumi saatja endalt küsida, et kellele on teade määratud, milline on suhtlemise eesmärk ja millised on motiivid. Mõlemal osapoolel tuleb mõista, et valearusaamad on paratamatud ja seetõttu tuleb pidevalt küsida ja kontrollida mõistmist tagasiside andmise kaudu (Virovere 2008: 80-81). Kursusetöö eesmärgiks on teha ülevaade suhtlemisest ja seda takistavatest teguritest. Samuti välja selgitada toitlustusasutuse kontoritöötajate suhtemisoskus ja saada teada, mida peetakse enim suhtlemist häirivateks teguriteks. Eesmärgi täitmiseks seatakse järgmised ülesanded: · Tutvuda suhtlemist käsitleva teoreetilise kirjandusega ning anda ülevaade suhtlemisest ja erinevatest suhtlemist takistavatest teguritest; · Valida uurimismeetod ja sobivad küsimustikud, moodustada valim ning viia
Virtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet. Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata
· Kehahoiak · Liikumine · Riietus · Silmside Verbaalne: · Keel · Hääl 2 · Näited Mitteverbaalne suhtlemine Kommunikatsioon ehk teabe vahetamine tähendab tunduvalt enamat, kui vaid verbaalne suhtlemine. Siia kuuluvad ka kuulamine, hääletoon, kehakeel ja veel mitmed muud tegurid, mida nimetatakse mitteverbaalseks suhtlemiseks. Suurem osa suhtlemisest moodustabki just mitteverbaalne suhtlemine. Näiteks väidab R. Ross, et 35% suhtlemisest on verbaalne ja 65% informatsiooni sõnumi kohta saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu. Verbaalne kommunikatsioon on vaid inimkommunikatsiooni üks vorm. Seda täiendab ulatuslik mitteverbaalne osa (Motsch 1989, 79). Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%,
Noori varitsevad ohud Kolm peamist asja mis noori ohustab on: Arvutid, telefonid ning meelemürgid. EnamuseVirtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet . Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusikakuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik
Kehakultuur kui kommunikatsioonivahend Meie suhtlemisest on vaid 7% verbaalne tekst. Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks.
kohta. Individuaalsus Suhtlemine on äärmiselt individuaalne toiming. Elukaar: seos suhtlemise elamistoiminguga Oleneb tõhus suhtlemine suhtlejate keelekomponentide kasutamise oskustest. Lapsepõlv ja noorukiiga Beebi esimeseks mittesõnalise suhtlemise kogemuseks on ämmaemanda ja ema käte puudutus, kõik sünnituse juures viibinud kuulevad ka lapse esimest sõnalise suhtlemise ilmingut, tema kisa. Täiskasvanu suhtlemisraskused võivad olla tingitud puudulikust suhtlemisest lapseeas. Puberteediealised võivad teatud sõnadele omistada tähendusi, mida teab ainult nende oma grupp ja mida täiskasvanud ei mõista. Täiskasvanuiga ja vanadus On välja arvatatud, et täiskasvanute sõnavara koosneb tavaliselt 3000-5000 sõnast, kuigi lugemissõnavara võib olla suurem. Vanaduses halvenemad kuulmine ja nägemine ning see võib vähendada suhtlemise tõhusust juga aistingute moonutatuse tõttu.
takistuseks. Inimene vajab inimest! Sõnaline ehk verbaalne ehk keeleline suhtlemine käsitleb igasugust kõnet, mis toimub alati koos parakeeleliste teadetega (hääletoon, kõne tämber, tempo, valjus, rõhutamine, pausid, kõne katkestused jms.). Tegelikult kuulub sõnalise suhtlemise valdkonda ka kirjalik suhtlemine, mida siinses suhtlemiskontekstis käsitletakse suhteliselt vähe VÄÄRARUSAAMAD SUHTLEMISEST Väärarusaamade tundmine ja nende vältimine annavad võimaluse isiklikke muresid vähendada. 1. Mida rohkem suhtlen, seda parem Ebapiisav suhtlemine võib probleeme tekitada, aga liigne suhtlemine tekitab neid kindlasti! Mõnikord on ülearune suhtlemine, sama asja ikka ja jälle üle kordamine tulutu, vahel aga lausa kahjulik. Selle kohta kehtib väljend: "Kaevab endale keelega hauda." Mida rohkem on negatiivset suhtlemist, seda rohkem on ka negatiivseid tulemusi
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane?   Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati või uurimustööd, võime lugeda uuritava teema kohta sadu artikleid, mida on kirjutanud...
,,Suhtlemisoskuste tähtsus ja võimalused õigusassistendi töös" Tänapäeva keerulises maailmas, kus igapäevane infoküllus ning aina suuremahulisem interaktsioon inimeste vahel omab järjest rohkem tähtsust, ei ole kerge olla halb suhtleja. On erialasid, kus suhtlemisest ei pääse ning üks neist võib lugeda ka õigusassistendi kutse. Suures mahus on selle töö sisuks olla klienditeenindaja, nõustaja, sekretär, ekspert  ühesõnaga: kokk, kondiiter, keevitaja. Suhtlemisest lihtsalt ei pääse ja kas olekski vajadust? Märksa huvitavam küsimus võib aga olla  kuidas suhelda hästi ja tulemuslikult ning selle asemel, et suhtlemist peljata, pöörata see enda võimsaimaks relvaks? Teemasse süvenedes võib esimesena tulla pähe, et peamine probleem võib tihti olla selles, kuidas meist aru saadakse. Kui klient saabub juristi või õigusassistendi ukse taha, siis eeldame, et tal endal ei ole antud valdkonnas piisavalt teadmisi ja haridust ning ta tuleb saama
suhtlemise tihedat seost kommunikatsiooniga ehk teabe vahetamisega. Kommunikatsioon on suhtlemise informatsiooniline külg ehk mõtestatud märkide vahetamine saatja ja vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. Eesti keeles on olemas erinevad mõisted ,,suhtlemine" ja ,,kommunikatsioon". Nagu nendest suhtlemise-komponentidest selgub, on kommunikatsioon osa suhtlemisest. Selleks et informatsiooni anda, peab olema midagi, mille kohta me informatsiooni anname, s.t objekt. Objekt võib olla mingi tegevus, mida on vaja teha, keegi inimene, kelle kohta me teavet anname, mingi ese või asi jne. Objekt kodeeritakse teateks kas sõnade, mittesõnalise suhtlemise vahendite, piltide, erinevate keele sõnade vms abil. Mida ja kuidas kodeerimisel kasutatakse, sõltub kommunikaatori (infoandja) kogemustest  kas ja kuidas ta on üldse varem suhelnud, kuivõrd õigesti
" (Kr) Töötati välja kooli arengukava, kus muudeti eriõppesisu ja eesmärke. Kui varem keskenduti "ainult sellele, mida suudetakse lapsele erikoolis anda, siis nüüd lisandus teise aspektina küsimus, millest laps erikoolis ilma jääb." Seda arvesse võttes määrati uued õppe-kasvatustöö rõhuasetused. Nendeks on: 1. "Pakkuda ka eriõppel olevatele õpilastele neid arenguvõimalusi, mis tulenevad eakohase arenguga lastega suhtlemisest, ning kohandada lapsi ümbritseva keskkonna ja täiskasvanute tavaootustega." 2. Intergreeruda samm-sammult tavakeskkonda. 3. "Õpetuslikes ja kasvatuslikes eesmärkides on peamine tähelepanu koondunud iga lapse individuaalsusele, tema võimetele ja puude struktuurile. Pedagoogilise kollektiivi ühiselt väljatöötatud kontseptsioonis eriõpet vajavate laste õpetamise kohta on märgitud, et:
teenindust. Nad panevad kiiresti tähele halba teenindust, mis eristab ühte firmat teiste võistlevate firmade seast. Teenindatavalt saab teenindaja esimese tagasiside. Veelgi olulisem suhtlemisel saadava tagasiside osa on see, mille moodustavad inimese meeleolu, hääletoon, kehakeel. Teeninduskeel on suhtlemise viis. Teeninduskeelt väljendame enda kehakeelega. ja kasutame seda enamasti klientidega suhtlemisel. Kehakeeleks loetakse näiteks näoilme, miimika, kehahoid ja zestid. Suur osa suhtlemisest on sõnadeta suhtlemine ehk mitteverbaalne suhtlemine. Mitteverbaalne suhtlemine ei piirdu ainult kehakeele ja silmsidemega vaid ka keskkonnaga, kus inimesed viibivad. Ruumi kujundus, mööbel, värvid ja valgus, helisüsteem mõjutavad atmosfääri. Mõnusas keskkonnas on inimestel kergem suhelda. Tuntakse end vabalt. Üheks väljendusvahendiks on hääl. See on inimese isikupära osa ning tähendab teistega rääkides palju. Oluline on leida õige hääletugevus
Organisatsioonikultuuri analüüs Visioon XXX Selver on kaasaegne, turvaline ja meeldiv kauplus, kus au sees on lojaalsed kliendid ja teenindajad tunnevad rõõmu teenindamisest ning suhtlemisest. Missioon Selveri missiooniks on luua ja hoida kliendi usaldust. Luua sõbraliku õhkkonna, teenindada kiiresti ja asjatundlikult, pakkuda kvaliteetseid kaupu ja Selveri Köögi maitsvaid tooteid. Organisatsioonikultuuri nähtavad ilmingud e. otseselt tajutavad: Riietus- vastavalt ametialale puhtad, korralikud Töövahendid- vajalikud töövahendid olemas ning korras koguaeg. Tunnustamine- heade tulemuste saavutamisel
toime tulla. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. On lapsi, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest, õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne. Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni ja kriminaalsete tegudeni. Ülepinge leevendamise ja enesetunde parandamise võtteid ja meetodeid on mitmeid. Esiteks
Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud.
Essee Eesti haridus aastal 2015 Rääkides Eesti haridusest aastal 2015 tuleks vaatada haridust ühiskonna seisukohalt. Seetõttu mõistame me õppimist ja õpetamist tegevustena, mille tulemusel toimunud muutused üksikisikute või organisatsioonide teadmistes pälvivad ühiskondlikku tunnustust või taotletakse nende tunnustamist. Kõigis koolides - alates algkoolist, osalt ka koolieelsetest lasteasutustest, ja lõpetades ülikoolidega- toimub õpetus õppekavade alusel ja kooli lõputunnistuste väljaandmisel kehtib kindel kord. Siinkohal tutvusin ,,Eesti haridusstsenaariumid 2015" kus on koostatud eesmärgiga edendada ühiskonnas diskussiooni Eesti hariduse tuleviku üle, toetamaks haridusstrateegia väljatöötamist avalikkuse osavõtul. Kus oli välja toodud Haridusstsenaariumide 2015 põhieeldused, et aastal 2015 on Eesti kindlalt infoühiskond. Muidugi vee...
 Lõunamaallane on lõbus, jutukas, energiline  Näited:  Eesti Pirosmani: teenindajatel on viisakas välimus, teenindus heal tasemel aga puudub positiivne keskkond kui sinna sisened ehk energia  Hispaania kohvik: Teenindajad ei näe alati viisakad välja, kuid on väga positiivsed ja rõõmsameelsed  Eestis teenindus pigem tundub igav ja koormav paljude töötajate jaoks. Välismaalased jätavad mulje, et nad naudivad seda ja tunnevad suhtlemisest rõõmu. KLIENDID  See on tähtis faktor, millest oleneb teenindus.  Kui klient on viisakas siis ta saab ka head teenindust, isegi kui klient ei ole kõige meeldivam tuleb jääda rahulikuks ja viisakaks, kuna kliendi rahulolu on väga tähtis.  Enamus eestlaseid on siiski viisakad, kuid tihti on näha klientide üleolevat suhtumist teenindajatesse KUIDAS SAAKS TEENINDUST MUUTA  Teenindaja töö on väga raske ja vajab austust
Minu jaoks on lapselikkus ja lihtsus väga kõrgelt hinnatud väärtused, kuid arvan, et paljud inimesed kahjuks unustavad need vanemaks saades ära. Lapselikkus on minu arvates enamasti võrdväärne positiivsusega, sest just lapsed on need, kes alati kõigesse positiivselt ja muretult suhtuva. Ma hindad inimestes positiivsust väga ja uute inimestega tutvudes tahan seda näha. Kui mulle tundub, et inimene on liiga tõsine, ei huvitu ma temaga suhtlemisest. Seega usun, et see on igati hea, kui lapselikkuse positiivne pool säilib inimeses terve tema elu jooksul. Pidevalt kuuleme vanu inimesi rääkimas sellest, kui kangesti nad oma lapsepõlve taga igatsevad ja et nad ei saa aru neist noortest, kes võimalikult kiiresti täisealisteks tahavad saada. Järelikult võib öelda, et lapsemeelsus on peaaegu kõigi jaoks tähtis ning on vaja, et seda oleks natuke meis kõigis.
.. oli väga üleolev. Ta pidas naisi liialt ülespuhutud isksusteks, kellel puudusid tunded. Näiteks peategelane Petsorin vörgutas naisi niisama meelelahutuseks. Loomulikult ei suutnud naised panna vastu tema samrikale käitumisele ning armusid temasse otsekohe. Samas mees oli niivörd üksköikne naiste suhtes, et kasutas neid ainult ära  möni aeg oli sisustatud naiste seltskonnaga, kuid ta tüdines sellest üpriski kiirest, seega ta loobus nendega suhtlemisest. Ning mida raskem on naist endasse armuma panna, seda löbusam oli mehel. Ta käitus naistega väga ebainimlikult, ta ilmselt pidas neid tähtsusetuteks olendideks, kuna teda ei huvitanud, mida nad tunsid, oli ainult oma kasu peal väljas. Lermontov pidas teose pealkirja ,,Meie aja kangelane" irooniliselt... Legendi järgi on kangelased üleloomulikud olendid, kes on pühendanud oma elu, et anda endast kõik ja tulles appi seal, kus häda kõige suurem on. Ometiks toese ,,kangelane" Petsorin
nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Inimesed jagunevad klassidesse. Sümboolne interaktsionism Kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad.Selle juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest. Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse.Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. See aasta tuli meile uus rahaühik-Euro. Küll arvati, et nüüd ei eksisteeri enam Eestit, kuna Eesti on kaotanud ühe oma sümbolitest ning oli arvamusi, et Euro elavdab majandust, teisalt aravati, et Euro toob endaga kaasa uue majanduskriisi. Toimus muutus, millega paljud leppida ei tahtnud
Ludwing van Beethoven (1770-1827) Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Mozarti ja Haydni aega Beethoven ei kuulunud. Haydn oli oma tegevuse lõpetanud kui Beethoven alustas. Tol hetkel, kui Beethoven alustas, oli publikul muutunud muusikakogemused ja nad tõrjusid aegamisi kõrvale õukondlikut muusikamaitset. Prantsuse revolutisooni ajjal said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskusetes. Ludwig van Beethoven sündis 1770. aasta detsembris Bonnis, kuhu on ka tema ausammas püstitatud. Ludwig sai oma esimesed klaveri- ja viiulitunnid isalt. Tema algne olulisem õpetaja oli Christian Gottob Neefe. 1787ö a kevadel sõitis Beethoven esimest korda Viini, soovides saada Mozardi õpilases, kuid ilmselt kohtas ta Mozartit vaid põgusalt, sest teade ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi. Püsivalt läks Beethoven Viini elama aastal 1792. Selleks ajaks oli ta umbes 50 teose autor. 1792. ...
Bioloogia küsimused ja vastused Lehekülg 60 ja 63. 1. Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. 2. Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Pereelu- nii inimesed kui ka inimahvid hoolitsevad oma laste eest, aga kui nad juba piisavalt suured, peavad lapsed ise hakkama saama. * Üksteisega suhtlemine- sarnasus on see, et nii inimene kui ka inimahv kasutavad suhtlemiseks miimikat. * Tööriistade kasutamine- Nii inimene kui ka inimahv kasutavad tööriistu millegi kindlal eesmärgil. Erinevus on aga see, et inimene hoiab oma tööriistu alles aga inimahv mitte. 3. Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? Tavaliselt vastandaksegi inimest loomadele kui ühiskondliku eluviisiga mõistuslikku olendit, kell...
Berti vägiteod Bert Ljung on 14 aastane puberteedi eas noormees, kellega juhtuvad igasugused huvitavad asjad. Oma sõprade Ake ja väikese-Erikuga juhtub neil palju seiklusi. Bertil on üks tüdruk- Emilia, kellest ta kogu aeg mõtleb. Ta on selline poiss, kes vahetpidamata unistab, et ta ostab endale mopeedi ja et temast saab kunagi miljonär. Ta on mures oma vinnidega,kuna ei saa neist lahti. Bertiga juhtub väga palju äpardusi, aga ka kordaminekuid. Sõbrapäeval, kui ta oma tüdrukule Emiliale kirja viis, jäi ta postkasti kinni. Siis hakkasid teda pilduma väikesed poisid lumekuulidega. See ei meeldinud Bertile sugugi. Bert sai tööd ka Bengstoni kohvikus jäätisepoisina. Seal lootis ta teenida nii palju raha, et osta mopeed. Ta sõber väike-Erik on kummaline, sest ta kardab kõiki naisi, lihavõtte jäneseid jne. Berti teine sõber Ake on ka kummaline, ta läheb iga asja peale vihale ning armastab rääkida musta...
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. Eneseteadvus ja mina areng Selles vanuses laps on enesekeskne, ei taju teiste seisukohti
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et oleks saan...
peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et oleks saanud niimoodi suhelda. Eks me kõik oleme kuulnud lauset, et meil omal ajal küll need asjad niimoodi polnud. Vanemaks saades ja arenedes muutavad inimese väärtushinnangud. Ma arvan, et see on normaalne ja nii peabki olema. Mina pean oluliseks oma elu, sõpru, perekonda ja haridusteed. Muidugi
Suhtlus kui emotsioon? Inimene on ühsikondlik olend, kelle elu koosneb suhetest. Juba imikueast ümbritsevad meid perekonnaliikmed ning sugulased. Minnes elus edasi, lisanduvad lasteaia-, kooli- ning töökaaslased. Ka armsamad ja silmarõõmud. Igapäevaelu koosnebki suhetest - omandades uusi sõprusi, uusi tehinguid, uusi vaateid. Suhtlemisest ei saa üle ega ümber, see lihtsalt on kõikjal. Sotsiaalsus on silmnähtavalt muutunud viimastel aegadel. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii intiimsed ning emotsionaalsed, kui varem. Väga palju on lisandunud virtuaalsuhteid, millest meie esivanemad ei osanud aimatagi. Tihti kipub juhtuma, et virtuaalmaailmas jagatakse rohkem rõõmu- ning põõnaperioode kui silmast- silma kohtumistel. Ma ei arva virtuaalsuhetest halvasti, kuid ega see mind piiritutesse kõrgustesse ka ei vii. Reaalses elus on emotsioonide jagamine siiski teistsugune, soojem ni...
Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinud tema jaoks peaaegu midagi, ta ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus toidu ning toa eest. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid oma laste peale võis ta piiramatut kulutada. Ta oli ennastohverduslik, ta loobus oma tütardega vahetust suhtlemisest, et mitte kahjustada nende suhteid nende abikaasadega. Ta arvas, et ta oli talitanud õigesti, sest ta tütred olid rahul. Ta oli lootnud, et ta tütred jäävad tema tütardeks ka pärast abiellumist, et ta on loonud endale kaks kodu, kus ta on alati oodatud ning kus teda armastatakse. Ta eksis, kahe aasta jooksul olid väimehed ta oma seltskonnast välja tõrjunud. Isa Goriot'i tütred, kes olid elul paremal järjel, kui nende isa, tundsid ta pärast piinlikust
Kuid isa Goriot’i rikkusest ei säilinud tema jaoks peaaegu midagi, ta ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus toidu ning toa eest. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid oma laste peale võis ta piiramatut kulutada. Ta oli ennastohverduslik, ta loobus oma tütardega vahetust suhtlemisest, et mitte kahjustada nende suhteid nende abikaasadega. Ta arvas, et ta oli talitanud õigesti, sest ta tütred olid rahul. Ta oli lootnud, et ta tütred jäävad tema tütardeks ka pärast abiellumist, et ta on loonud endale kaks kodu, kus ta on alati oodatud ning kus teda armastatakse. Ta eksis, kahe aasta jooksul olid väimehed ta oma seltskonnast välja tõrjunud. Isa Goriot’i tütred, kes olid elul paremal järjel, kui nende isa, tundsid ta pärast piinlikust
pikemas perspektiivis avaldab vaimsele tervisele negatiivset mõju. Agressiivne käitumine • Agressiivse käitumise puhul on olukord vastupidine – enda vajadusi, tundeid ja mõtteid väljendatakse teiste inimeste heaolu arvelt. • Sageli kasutatakse sellise käitumisstiili puhul ründavaid sõnu, kõrgendatud hääletooni, ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. • Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivne käitumine • Agressiivse käitumise uurimisel on välja toodud kolm peamist kasu: materiaalsete vajaduste rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Agressiivne käitumine: kontrolli tunne • Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest
tavainimesed. Kui mõnel tasandil jääb suhtlemist või usaldust väheks, siis võib seda heastada teisel tasandil olevate inimeste abil. Mitmeid kordi on aru saadud, et Eesti ja Venemaa vahel on kõrgemal poliitilisel tasemel liiga vähe kontakte. Seda ei saa öelda ärimeeste ega tavainimeste kohta. Nad kohtuvad, suhtlevad, räägivad, vaidlevad, nii tööalastel teemadel kui ka elust, ja loovad seeläbi oma tükikesi riikidevahelisest suhtlemisest. Nad panustavad oma tükikestega riikidevahelise usalduse tekkimisse ja arengusse. Usalduse olemasolu või puudumine ei mõjuta riikidevahelisi suhteid oluliselt, aga see on üks eluline osa riikidevahelises suhtluses. Muidugi on kergem suhelda ettearvatava, usaldusväärse ja endast ning teistest lugu pidava riigiga, kuid see ei muudaks riigi huvisid. Oleks kergem pidada dialoogi, püüda selgitada oma seisukohti, valida meetodeid, mille abiga riiklikke
pöördumatuid kahjustusi. Otsesed tagajärjed Põhjustab halba enestunnet, kõhukinnisust, raskendab toidu seedimist. Aine mõju all olles söögiisu kaob. Vähendavad valuaistinguid. Silmaterad ahenevad. Hingamine on pidurdatud. Aine mõjul nõrgeneb reageerimine välisärritajatele ja tekib unisus. Otsesed tagajärjed Sureb kümneid tuhandeid aastas. Kujuneb eriti tugev sõltuvus. Eraldumine sotsiaalsest suhtlemisest. Apaatsus varasemate tegevuste ja huvide vastu. Kasutamisele järgnevad võõrandumisnähud Higistamine Ärrituvus Värisemine Maohädad Külmavärinad Silmaterade laienemine Tugevad lihaste ja liigesevalud OHUTUID NARKOOTIKUME POLE! Tänan tähelepanu eest !
teevad seda sellisel viisil (arglik, andekspaluv), mis võimaldab suhtluspartneril nende ignoreerimist. Aga kui rääkida agresiivsest käitumisest , siis agressiivse käitumise puhul on olukord vastupidine – enda vajadusi, tundeid ja mõtteid väljendatakse teiste inimeste heaolu arvelt. Sageli kasutatakse sellise käitumisstiili puhul ründavaid sõnu, kõrgendatud hääletooni, ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivse käitumise uurimisel on välja toodud kolm peamist kasu: materiaalsete vajaduste rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest kontrollitunde omamine võimaldab inimesel ennast turvalisemalt tunda. Samas negatiivseid
kui ka mittetulundusühingutes. Ametikoht, kus tulevikus töötan sõltub ka palju minu enda huvialadest, praktika kohtadest saadud kogemustest mida saaksin enda tööalases karjääris kasutada. Õppisin IT kallakuga klassis, kus mulle pakkus huvi e-riigi ja kodaniku vaheliste teenuste toimimine. Kõik ei toimi veel ideaalselt, kuid sellegipoolest on meil edusammud e- riigi loomisel. Mul on vaja veel põhjalikke teadmisi riigivalitsemisest, poliitikast, riigi ja kodanike vahelisest suhtlemisest, et kõik toimiks paremini. Selleks ongi mul vaja Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal saadud teadmisi, et neid edaspidi tööelus rakendada. Samuti annab Tartu Ülikool võimaluse minna üliõpilasvahetusprogrammiga Erasmus+ välismaale teistesse ülikoolidesse lühiajaliselt õppima. Sellega kaasnevad samuti kogemused, mida võib mul vaja minna edaspidises tööelus. Olen olnud Tartu Koduta Loomade varjupaigas vabatahtlik ning seegi andis tõuke enda panustamiseks mitteltulundussektoris
Mis puutub teenindaja isiklikule hügieenile siis teenindaja peab hoolitsema enda eest. Meik peab olema tagasihoidlik, juuksed pead olema kinni ja silmatorkavate kaunistuseta, küüned peavad olema hoolitsetud, lühikesed ja silmatorkava lakita ning parfüümi üldiselt ei soovitata kui, siis väga tagasihoidliku lõhnaga. Teenindaja kuvandi hulka kuuluvad tema riietus, soeng, ehted, lõhnad ja meik, mis annavad teavet teenindaja suhtlemisest nii iseendasse kui ka klientidesse. Toitlustusteenindaja tööülesandeks on võtta vastu ja teenindada kliente. Nende ülesandeks on veel seada valmis jookide ja toitude serveerimiseks vajalikud vahendid ning serveerida jooke ja toite klientidele. Teenindaja on oma tööd tehes mitmes rollis, olles ühteaegu saadik, psühholoog, näitleja, kliendi koostööpartner, kliendi arendaja, klienditeenindaja, kliendi
Väga palju on vaesuses ja viletsuses peresid, kel pole tööd, nad peavad elama päev korraga, katsudes üksi oma muredest võitu saada, kus on nüüd riik? Parem tõstame riigikogulaste palkasi. Kui rääkida nendest lastest, kes peavad kooli kõrvalt töötama siis jääb neil vajaka noorele inimesele omastest tegevustest  selle all pean silmas hobisid, sõpradega koos ajaviitmist ja pidudel käimist. Kui nooruses jääb puudu tantsupidudest, sõpradega suhtlemisest ja hobidega tegelemisest siis tuleb kunagi vanemas eas tasa teha. Need kes on juba 16- aastaselt omale pered saanud, hakkavad umbes 40- aastaselt tahtma õppida, pidutseda ja kõike seda teha, mida nooruses tegemata jäi. Meie riigis elab palju vaesuses lapsi, osad on tublid ja otsivad tööd ning teevad seda kooli kõrvalt. See annab neile edaspidiseks eluks vajalikke kogemusi, kuid midagi jääb ka puudu ja keegi ei oska öelda, missuguseid tagajärgi need tulevikus põhjustavad.
selletõttu, et surutakse üksteisele peale enda mõtteviise, usku ja muud sellist. Sellised konfliktid kisuvad tihti vägivaldseteks just selletõttu, et noortel ei pruugi olla piisavalt tolerantsust, et aktsepteerida teistsuguseid inimesi või on radikaalsed vanemad kelle kasvatus on väga range ja rassistlik teiste suhtes. Ühiskond on väljakujunenud armastama ainult oma lähedasi, sest kõik teised soovivad ainult halba ja saada omakasu teistega suhtlemisest, mis muudab tihtipeale elu raskeks sellises ühiskonnas, kus kõik on lubatud, aga samal ajal kõik on keelatud. Kooli tulistamised Ameerikas on väga tihti seotud sellega, et mitmendat põlvkonda seal elanud näiteks mustanahlisi koheldakse ikka nagu teistest madalamate olevustena või vaadatakse neid ainult stereotüüpide põhjal, et kõik nad on kurjategijad. Ühiskond kus kultuurid pidevalt segunevad ja kõike tehakse enda jaoks mugavamaks võib noortel tekkida iseenda leidmisega probleeme
Kes ja miks Krõõda matuseks tee korda tegi? Pearu. Ta pidas Krõõdast väga lugu ja tahtis, et ta viimne tee kirikuni oleks sile. Kuhu maeti Juss? Miks sinna? Surnuaia taha. Kõik inimesed, kes endalt ise elu võtsid, maeti surnuaia taha, mitte sisse. Mis toimus kõrtsis, kui kõrtsmik ütles: „Litsid mehed need Vargamäe omad!“? Andres sosistas Pearule saladuse, kuidas Pearu hobune oli rukkipõllu sisse saanud. Kuidas Mari Mäe ja Oru laste omavahelisest suhtlemisest teada sai? Kuidas ta käitus? Mäe talu tüdrukud viisid Oru poistele läbi aiaaugu saepuru ja laaste. Mari nägi seda pealt, kuid ei hakanud lastega riidlema ning muuhulgas lubas saladust hoida ning edaspidi mõned lauad poistele viia, kuid mitte palju. Missugust last ja miks armastas Mari oma südames kõige rohkem? Indrekut. Indrek oli lapsena pidevalt haige ja väga rahutu. Mari pidi tema eest kõige rohkem hoolitsema. Indrek vanemana väga hoidis ja armastas ema
.......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate .........virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ....Talamuses... on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamad tajutud teabe edastamisel ajukoorde. .....Hüpotalamuses.... on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on ....eesaju...
teade ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi · Püsivalt asus Viini elama 1792. a. 50 teose autor, II. Viin (1792-1802): varane looming. · kaalukamad teosed valmisid alates 1794-1795. aastast. · 1792-1793 Haydni õpilane (loomused liiga erinevad) · vabakutseline helilooja sai toetust Austria, Böömi ja Ungari aadliperekondadelt. · sai kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina · 1795. kuulmisvaegus - hoidus suhtlemisest. · 1801-1802 - hingeline kriis - ,,Heiligenstadti testament" (kiri vendadele) · sündis beethovenlik väljenduslaad: jõuline, dramaatiline ja pateetiline ,,Kuupaistesonaat"(klaver) III. Aastad 1802-1812: loomingu kõrgaeg. · Lõi suurema ja tuntuma osa oma loomingust. Instrumentaalteosed III sümfoonia ,,Eroica" (,,Kangelassümfoonia"), V, VI ja VII sümfoonia, klaverisonaatidest ,,Appassionata", avamäng ,,Egmont" jpt.
Kehakeel Suhtlemine mängib väga suurt rolli nii töö, kui eraelus Ja meil on väga kasulik tundma õppida kõiki suhtlemise aspekte, et saaksime olla edukad nii töö, kui eraelus. Suhtlemisel paneme me suurt rõhku eneseväljendamise oskusele ja perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega, mida sa ütled. Muidugi saab ka kehakeelt kontrollida ja viia see vastavusse öeldud
Iga inimene on isiksus! Iga inimene on teiste jaoks omamoodi müsteerium-ka oma kõige lähedasemate mõtteist ja tunnetest on tihti väga raske aru saada. On võimatu lahata seda, mis toimub teiste peas, millised on tegelikult nende arvamused ja kas nad räägivad tõesti seda, mida mõtlevad. Iga inimese sisemaailm erineb teistest,samuti erinevad teistest ka tema iseloom ja elufilosoofia. Salapärased oleme enda jaoks ka tihti me ise, sest oma sügavaimaid hingesaladusi on meil endalgi pea võimatu täielikult tõlgendada. See tähendab, et igal inimesel on isiksus. Sõna isiksus mõistetakse väga erinevalt. Kõik teavad, et inimesed ei ole ühesugused. Mõned on hästi aktiivsed, teised sõbralikud ja kolmandad naeratavad hästi palju. Isiksus tähistab midagi sellist, mis on omane ainult erakordsetele inimestele. Tavaliselt arvatakse, et isiksus on midagi sellist mis paistab välja. Kuid tegelikult isik...
sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse. Mitmekihiline fantaasialugu Maailm Sulelise ja Karvasega ja selle järg Suleline, Puhuja ja must munk (2007) on omapärane süntees pea kõigist A. Perviku lasteraamatutes seni käsitlemist leidnud teemadest. Sari Paula elu (2001-2008) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest. Sama joont jätkab autor Tirilinna lugude sarjaga (2009-), mis pajatab ühe mereäärse väikelinna laste tegemistest. Hilisemast loomingust tuleb kindlasti esile tõsta Presidendilugusid (2008) väikeriigi eakast, kohustustega koormatud, kuid ikka asjalikust ja sõbralikust riigipeast, kel ei puudu ka omad inimlikud nõrkused. Meistrisulega kirja pandud vahvalt absurdsed pisipalad inimelu veidrustest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
