( Temperamenditüübidhttp. karjaariopetus.weebly.com ) Melanhoolik on kergesti solvuv, tühine põhjus võib esile kutsuda pisarad. Ta on vähese töövõimega, ei taha endale võtta ülesandeid, kardab, et ei saa nendega hakkama. Ta on kartlik ja vähemgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma. Konkurentsi puhul mõtleb ta pidevalt oma alaväärsusele ja teiste paremusele. Kõrge tundlikkuse tõttu suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimese käitumises, suhtlemises. ( Temperamenditüübidhttp. karjaariopetus.weebly.com )
* Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul. * Karismaatiline liider- juht, kes omandab oma ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele. * Mõistuslik kaalutlus. *Riigivõimule ainuomased tunnused: - Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, korraldada riigi igapäevaelu e teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. - Riigivõimu otsused on kohustuslikud. - Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. * Komponendid: - spetsiaalsed asutused ja institutsioonid - riigibürokraatia - õigusnormid * Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamises kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 2.6 Poliitilised ideoloogiad: * Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
Eneseanalüüs ÜLDINE ISELOOMUSTUS Isuksusetüübitesti põhjal võin öelda,et ma olen tõsine inimene, kes saavutab edu keskendusvõime ja põhjalikkusega. Tänu oma eelistustele olen praktiline ja loogiline, realistlik ning kordaarmastav, distsiplineeritud. Arenenud vastutustunne teeb minust igal pool usaldusväärse inimese, töötan visalt oma kohustuste ja ülesannete õigeaegse täitmise nimel. Kui näen, et midagi olulist ja tähtsat tuleb korda ajada, teen seda ka kohusetundest. Olles millelegi pühendunud, on mind raske araks teha või kõrvale juhtida. Meeldib, et kõik oleks selgelt välja öeldud. Ebamäärased asjad jätavad külmaks või tekitavad vastumeelsust. Austan fakte. Nende najal tahan kõike mõista, kõigest aru saada. Püüan igas olukorras jääda arukaks, rahulikuks ja tasakaalukaks. Olles väliselt rahulik vaatlen ma olukorda siiski elavate tunnetega oma kindla nurga all. Mind paneb liikuma kohusetunne ja m...
5) linnapea/vallavanema valimine Maavanem/linnapea juhib linna/valla valitsuse tööd. Kohalik eelarve tulu tuleb maksudest (müügi-,paadi-,reklaami-,teede-tänava sulgemise, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustusmaks ja parkimistasu) PRESIDENT Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik. Eesti presidendi peamised ülesanded: 1) esindada Eesti vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 2) kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused 3) määrata peaministrikandidaat, nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed 4) teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president 5) olla riigikaitse kõrgeim juht Presidendi valimine 1.päev Esitatakse mitu kandidaati, peab saama 2/3 hääli 2.päev Uued kandidaadid, peab saama 2/3 hääli
parlamendile ja peab oma ettepanekutele parlamendi nõusoleku saama, kui valitakse uus parlament, valitakse ka uus valitsus nt: Eesti, Läti, Saksamaa, Rootsi Presidentaalne demokraatia- rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimetab ametisse valitsuse, ta ei pea arvestama sellega, millised parteid on hetkel parlamendis tugevamad, uus valitsus tekib peale uue presidendi valimist, president juhib valitsuse tööd(on pms peaminister), ta esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja, parlament tegeleb seadusandlusega nt: USA, Venemaa, Prantsusmaa Mõlemad süsteemid on demokraatlikud. Ei presidendil ega parlamendil ei ole kogu võimutäiust, neid piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud- kohtuvõim ja keskpank. Võimu kuritarvitamise korral saab ka parlamendi liikmeid, kohtunikke ja presidenti kohtulikule vastutusele võtta. Oluline on vältida võimu koondumist pealinna. Selle vältimiseks on tekkinud omavalitsused,
! d. ükski ei ole õige vastus Küsimus 6 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja vältimiseks ning inimese arenemiseks. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Sotsiaalpsühholoogias uuritakse: Vali üks: a. grupisiseseid ja gruppide vahelisi protsesse b. teiste inimeste mõju üksikindiviidile c. inimeste vahelisi seoseid sotsiaalses suhtlemises d. õiged on A ja B e. õiged on A, B ja C ÕIGE!!! Küsimus 8 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Inimesel on võimalus oma tundeid reguleerida kahe erineva viisi kaudu. Üks neist on kognitiivne ümberhindamine. Mis asi see on? Vali üks: a. Inimene hingab korduvalt sügavalt sisse ja välja ning lõdvestab näolihaseid. b. Inimene kasutab lõdvestavat hingamist ning loeb mõttes kümneni. c
nbvjhvjhvkv Pervasiivne arenguhäire -teisiti täpsustamata Lapsel on mõni autistlikud tunnused, kuid mis ei vasta täielikult kriteeriumitele autism diagnoosis. Ise hoian eemale inimestest, mitte et ma ei tahaks suhelda, aga osad inimesed lihtsalt ei tömba mind, et nendega jutule minna. Nagu ma ei tahaks olla seltskonnas. Retti sündroom Väga haruldane häire, mis on sarnane CDDle ja esineb vaid tüdrukutel. Olen küll tüdruk, ja minul oli esines osalisi häireid suhtlemises, ja sotsiaalses ollemises. Aga ürian endast anda parima ja loota, et ehk muutub kõik. Igal inimesel võib olla autismi sümptomeid, kuid kõik inimesed ei ole autistid. Lihtsalt mõni inimene ei vaja palju, et olla õnnelik. Mõnele piisab vaid paarist sõnavahetusest ja talle rohkem suhlemist pole vaja. Kuid mitte keegi ei tohi jääda päris üksi, siis tekib lootusetu ja liiga üksildane tunne. Paljud autistid õpivad ise elus toime tulema, kuid teistele aga oleks vaja
Õiguse tunnused: 1)normatiivsus-õigusega määratakse kindlaks, mida selles ühiskonnas peetakse konkreetsel ajahetkel heaks ja mida halvaks. Õigusnormid põhinevad väärtustel ja hinnangutel ning kätkevad endas väärtusi ja hinnanguid. 2)regulatiivsus-õigusega kujundatakse inimeste käitumist e määratakse, kuidas inimene peab käituma. 3)ühiskondlikkus-ühiskonnas reguleerivad õiguse normid inimese käitumist, eelkõige inimestevahelises suhtlemises. Õigusnormid põhinevad ühiskonnas olemasolevatel võimu ja jõusuhetel. Ühiskonnas kehtivad õigusnormid on kehtestatud võimu omava isiku poolt (riigiorgan, hõimupealik). 4)ajaloolisus-õiguse vajadus kujunes välja pika aja jooksul. Õiguse arengus eristatakse kolme ajajärku-Tavaõigus-kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. Kohtutavaõigus-õiguseks oli see osa
Mina kui õpetaja ja juhendaja Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste kaudu, just praktiline tegevus on koht kus toimub nii õppimine kui ka õpetamine. Õpetamise meisterlikkus ei seisne mitte meetodide valdamises,vaid inimestevahelises suhtlemises. Suhtlemine omab suurt rolli praktikandi juhendamisel. Hea suhete kujunemisele aitab kaasa avatus tunnetele ja mõttetele. Avatust iseloomustavad silmside, siirus, valmisolek muutusteks ja uudishimu. Kontakt tuleneb vastastikusest positiivset suhtumisest ja mõistmisest. Lugupidamine praktikandi vastu tähendab seda, et juhendaja suhtleb temaga kui võrdväärsega. Lugupidamine muudab õhkonna vabamaks ja toetab see läbi õppimist. Lugupidamine, empaatia ja emotsionaalsus on
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib pidevas omavahelises interaktsioonis, kuid teadaolevalt ainult inimene suhtub sellesse tea...
Vahel võib rääkida väga kaua ning kaotad ajatajumuse teises olukorras aga tekkib pinge ning soov kommunikatsioonis kaob. Minuga võib rääkida peaaegu kõigest. Kuid teemad, mis mind tõesti huvitaksid ja tõmbaksid kaasa, ei pruugi olla alati just sellised, mis laiemale massile peale läheksid. Mul on kindlad teemad, mis mind vägagi huvitavad ja mille rääkimine tekitab erilist naudingut - kahjuks ei saa paljud inimesed minuga suhtlemises sinnamaani. Suhtlemine on elu! Suhelge terviseks!
;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) 1.2 Suhtlemisevahendid Teadete edastamiseks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Me ei teadvusta tavaliselt neid suhtlemisel, kuid tegelikult on mitteverbaalsetel suhtlemisvahenditel väga oluline osa sõnumi edastamise protsessis. Suhtlemisel on oluline jälgida verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju. Sealt võib saada teavet, kas partner on meiega nõus, millist rolli ta suhtlemises tahab endale võtta. 1.2.1 Verbaalsed suhtlemisvahendid Need on helilised märgid, mille abil vahendatakse teavet. Kõne võimaldab edasi anda suhtumist ja tundeid. Oluline on silmas pidada, et kõne on paljuski situatiivne. Suhtlemisele avaldab mõju olukord, milles suhtluspartnerid asuvad. Suhtlemise varjundid Kommunikatsioon Organisatsioonis
õpetaja järgi, kelle arvamus on neile oluline. Hea on see, et seda seesmist häält saab ümber kasvatada, ja kuna see on sinu enda hääl, saad sina ise olla see, kes otsustab, et nüüdsest annab ta ainult kontstruktiivset tagasisidet. Vahel aitab, kui selgitada välja kõik ebareaalsed eesmärgid, mis sinu enesehinnangut võivad mõjutada. Kas sa soovid olla kõhnem? Targem? Populaarsem? Sportlikum? Kuigi teismeliseeas on väga lihtne tunda, et oled kehaliselt, mõistuselt või suhtlemises veidi teistest kehvem, on tähtis endale teadvustada, mida on võimalik muuta ja mida ei ole, ning võtta suund enda täiustamisele, mitte ideaalile. Võibolla sa tahaksid olla tippsportlane, aga ehk on mõistlikum püüda sel kuul parandada oma mänguoskuses kindlaid võtteid. Kui mõtled oma puudustele, püüa suunata mõtted headele külgedele endas, mis puudusi üles kaaluvad. Võibolla sa ei ole klassis kõige pikem ja võibolla sa ei ole priimus, aga sind on
see väljakuulutada või saata riigikohtusse. Kui mõni kanditaat saab riigikogus väh.68 poolthäält,on president valitud,kui ükski kanditaat häälteenamust ei saa,mood.Riigikogu liikmetest ja kõikide omavalitsuste esindajatest valimiskogu,kes hääletab 2 enim hääli saanud kandidaadi vahel PRESIDENTpeab olema sünnijärgne Eesti kodanik, peab olema väh.40 aastane,tema kanditatuuri peab üles seadma väh.21 Riigikogu liiget. PÕHILISED ÜLESANDED esindab EV rahvusvahelises suhtlemises,riigikatise kõrgeim juht,kes teeb riigikogule ettepaneku kuulutada Eesti vastu suunatu dagressooni korral välja sõjaseisukord,lõpetada see,või mobilisatsioon,demomobili. VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEIpresidendi abistamine põhiseaduses ja seadustes sätestatud ülesannete täitmisel,avalikkusega suhtlemisel jne. RIIGIVAPI TEENETEMÄRK: asutatud 1936.a iseseisvuse väljakuulutamise päeva mälestamiseks.Riigivapi kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest.Sellel on kuus klassi.
1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused ...
· Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. · Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. · Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. · Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõim on kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim, rääkimata avalikust arvamusest ja traditsioonidest. Nii on riigivõimu puhul alati selge, milline võimuinstitutsioon on kõrgeim, kelle otsused on ülimuslikud, ning see hierarhia on püsiv. Riigivõimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid. Riigivõimu komponendid
Umbes 2000 Eesti kodanikele annetatud Vabadusristist said kooliõpilased 600 ning üliõpilased 150 autasu.[1] 1919. aasta Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra jõustudes muutus Vabadusristi III liigi annetamine eraisikuile ebaseaduslikuks, kuigi seda jätkati. Vabadusristi väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega 19. juunil 1925. Tekkinud olukord, kus puudus võimalus annetada Eesti Vabariigi nimel riiklikke teenetemärke, tekitas piinlikke momente rahvusvahelises suhtlemises. Tekkinud lünga täitsid poolriiklikud Kotkaristi teenetemärk ja Eesti Punase Risti teenetemärk. Alles 1. jaanuaril 1938 kehtima hakanud uus Eesti Vabariigi Põhiseadus seadustas riiklike teenetemärkide andmise. Vabadusristi võib uuesti välja anda Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul, alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest. Kokku anti välja 3224 vabadusristi. Kuna osadele isikutele anti ka mitu vabadusristi on autasu tegelikke kavalere vähem, 3130
Siis olin üldse tagasihoidlik tüüp, kes punastas inimestega suheldes regulaarselt ning keda selle pärast ka narriti. Praegu punastan ka vahel (ma ei ole ju idioot!!!), kuigi suhteliselt harva. Tänapäeval kasutan ohtralt eposti, kuid see on tingitud lihtsalt suurtest vahemaadest ning antud sidevahendi mugavusest. Enda arvates on vahekord vahetu ja vahendatud suhtlemise vahel enamvähem pooleks. Eelnevalt kirjeldasin neid külgi suhtlemises, mida tunnen ning tean ehk jooni, mis on avalikud ning jooni, mis on varjatud, teisiti öeldes jooni, mida teised veel avastanud pole. Sellegipoolest olgem inimesed ning suhelgem terviseks!
* Sotsiaalne (kõik ülejäänud, perepea) Teostamise meetodid: * Autoriteetne (tingitud veendumusest/austusest) * Sund (inimesed kuuletuvad hirmust) Riigivõimu tunnused: * Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist * Ainuõigus koguda makse ja seda ümber jaotada * Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks * Otsused on kohustuslikud kõigile * Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäeva elu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises * Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Ideoloogia-Korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Parempoolsed ideoloogia vormid toetavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, levinumad on: * Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus) * Konservatism (traditsioonid, moraal) * Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale) Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on:
1. analoogiline millegagi sarnane, samalaadne 2. autoritaarne võimule pimesi kuuletumist nõudev, võimutsev 3. bakter (pulk)pisik, üherakuline eeltuumne tilluke taimorganism 4. ballett lavatantsuteos muusika saatel, lavakunstiliik 5. bluffima hooplema, valetama 6. briljantne suurepärane, hiilgav 7. demonstratsioon meeleavaldus; selgitav näitamine, esinemine 8. diplom eriharidust, teaduskraadi, autasu vm tõendav dokument või tunnistus 9. doping kunstlikud ergutid ja nende kasutamine sportlase võimete ajutiseks tõstmiseks 10. figuur kuju, väline piirjoon; piiratud joonega pinnaosa, näiteks ring; kõne- või muusikaline kujund; tantsu osa ehk kujund; (sport) iluuisutamise kohustusliku kava põhiharjutus 11. garantii tagatis; tootja, tarnija või töövõtja vastutus üleantud toote, kauba või töö kvaliteedi eest teatud aja jooksul 12. hallutsinatsioon viirastus; ebataju, haigusest või narkootikumides...
kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. ühiskonna jätkusuutlikkus- jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. ühiskonna sidusus sotsiaalne roll ja staatus- staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Staatus on alati sotsiaalne, sest tal on tähendus vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. On olemas ka saavutatud ehk omandatud staatus, mis on teatavate valikute, teenete või pingituste tulemus. On alamklass, keskklass ja kõrgklass.
Sealsetes töö- ja surmalaagrites suri teiste hulgas mitu miljonit tarka ja haritud arsti ning haritlast. Tekib küsimus: kas ilma ei oleks saanud? Inimkond ei vaja sõda ega vägivaldset kohtlemist, vaid headust ja üksteise mõistmist rahvaste vahel. Tuleb mõista rasside erinevusi nii välimuses kui ka kommetes. Neile on õigus vabadusele, seda nii mõtetes kui füüsiliselt. Tõe otsimiseks ei ole vaja laskuda äärmustesse. Siirus on saanud riikidevahelises suhtlemises peamiseks aluseks. Tänapäevased juhid on õppinud ajaloost, et aja möödudes tulevad välja valed ja lahvatavad skandaalid. Seega oleks tark koheselt rääkida tõtt, selle asemel, et hiljem konfliktide leevendamiseks kasutada sõjalist jõudu. Maailmas on olnud olukordi, kus tõe rääkimine on toonud halba. Wolandi ausus raamatus ,,Meister ja Margarita" keeras pea peale moskvalaste maailmavaate. Ta muutis ettekuulustega inimeste elu pöördumatult
Luuakse seos käitumise ja tagajärje vahel- kui meid premeeritakse, siis tahame sama käitumist korrata, kui karistatakse, siis väldime sama olukorda. Näiteid võib tuua ka koolist- lapsed saavad hinde 5, kui on töö hästi sooritanud klassikaline vs operantne: Teatud tegevuse sooritamine on nagu vahendiks, mille abil saab kätte soovitud tulemuse. Klassikalisel tingitud reflekside kujundamisel antakse aga üks ärritajatest, millele ollakse sunnitud reageerima. Inimestevahelises suhtlemises leiab sageli aset operantne tingimine. Vesteldes kellegagi, paneme tähele, millele ta meie jutus reageerib ning püüame edaspidi selliseid asju rohkem juttu põimida Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. õppimisprotsessi esimesel astmel tuleb tagada informatsioon. See on seda lihtsam mida
huumorimeelega. Ülesandeid seletati põhjalikult ja kui aru ei saanud esimese korraga, näidati ette kuidas midagi teha. Töö oli väga huvitav ja see ei olnud minu jaoks raske. 6 3.ENESEANALÜÜS Praktikal olles sain rohkem teada oma tugevatest ja nõrkadest külgedest. Õppisin toime tulema suures kaupluses ning sain suurfirma tööst hea ülevaate. Töö meeldis mulle väga. Uusi kogemusi sain erinevatest rahvustest inimestega suhtlemises, poes käis näiteks soomlasi, lätlasi ja ka sakslasi. Kasuks tuli inglise keele hea valdamine. Kasuks tuli ka koolis õpitu. Olin kiire õpilane, ning sain antud ülesannetega kiiresti ja hästi hakkama. Võtsin antud ülesandeid pühendumisega ning proovisin alati kõik perfektselt ära teha. Nõrkadeks külgedeks oli vähene vene keele oskus. Vahel tuli kahjuks ka liigne pedantlikkus, selletõttu venis mõne ülesande täitmine. 7
TARTU ÜLIKOOL Ettevõtluse osakond Mina kui suhtleja Analüüs Pärnu 2012 Sisukord Mina kui suhtleja...............................................................................................................1 Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Mina kui info edastaja....................................................................................................4 2. Mina kui teiste mõjutaja................................................................................................5 3. Mina kui inimeste tundja...............................................................................................6 ...
Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Mingil määral sarnaneb naine oma isale tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev. See väljendub ka tema suhtlemises oma noorema õe, Lauraga. Matilde kannab kübarat ja kauneid rõivaid, lastes õel omale loori siduda. Laura Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Habras noor neiu, tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes. Suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde,
Kõrgeima staatusega gruppi nimetatakse eliit, eliidist eritub mass, siia kuulub ka keskklass. Kõige madalam klass on alamklass. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Staatused on alati sotsiaalsed, sest nad omandavad tähenduse vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks. Saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall. Sotsiaalne roll- sotsiaalsele staatusele omistatav sobilik käitumisstandard. Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese (näiteks koolidirektorist lapsevanema) erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused. Kihistus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest.
A on piisav tingimus B jaoks, ja B on tarvilik tingimus A jaoks. (Tasub tähele panna, et B peab olema viimases väites esimesel kohal!!) Oluline märkus: Väide A B ei väida midagi selle kohta, kas B on tõene kui A EI OLE tõene! See ütleb ainult, et kui A on tõene, siis B on tõene. Kuigi see tähelepanek võib tunduda elementaarne, tekitab see aeg-ajalt eksimusi, osaliselt sellepärast, et mõnikord ei järgi igapäevases suhtlemises loogikareegleid. Näiteks, kui me ütleme "kui homme on ilus ilm siis läki tennist mängima", mõtleme me arvatavasti mõlemat: "kui homme on ilus ilm, siis läki tennist mängima" ja " kui homme ei ole ilus ilm, siis ärme tennist mängi" (ja võib- olla ka " kui pole päris selge, kas ilm on piisavalt ilus, et tennist mängida, siis ma helistan Sulle"). Kui me ütleme "kui Sa kuulad raadiot kell 8 siis tead Sa ilmaprogroosi", ei mõtle
3)Monopoolseks õiguseks on õigus koguda makse oma tegevuse finantseerimiseks. Nüüdisaegse demokraatliku riigi valitsemisülesanded: 1)tagada iga inimese elu ,vabaduse ja omandi kaitse ,kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati 2)soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis 3)osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrk. 4)kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises ,eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Demokraatia: valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult, või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia :demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees.
kaasa toob. Teise peategelase Eugene de Rastignaci eesmärgiks oli tõusta kõrgseltskonda ja leida endale hea sissetulek selleks, et oma perekonnast mitte sõltuda. Tema teel rikkuseni oli nii tõuse kui ka mõõnasid. Teekonda alustas noor üliõpilane väga suure pühendumusega, abi sai ta enda sugulase vikontessi de Bauséant'i käest. Viimane oli väga suursugune ja heade kommetega vanaproua, kes jagas õpetussõnu noorukile. Ta toonitas suhtlemises kõrgklassiga külmust ja teiste ära kasutamist, kuid Rastignac pooldas siiski ausat viisi, kuni ta sellega enam kuhugi ei jõudnud. Eesmärgi kiiremaks saavutamiseks oli ta valmis tegema diili ja mõrvama inimese. Minu meelest oli Eugene selle otsusega täielikult põrunud. Ükskõik kui raske ka meie olukord poleks enda soovide saavutamisel, tuleks üle olla kergema vastupanu teed minemisest ja mitte alla anda. Igal asjal on alati omad eetilised lahendused olemas, tuleb vaid oodata
loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust. Ta on vähese töövõimega, ei taha endale võtta ülesandeid, kardab,et ei saa nendega hakkama. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas. Toome näite : Kui melanhoolik jääb teatrisse hiljaks mõtiskleb ta endamisi, et temal ikka kunagi ei vea ning sõidab koju tagasi. Temperament on isiksuse omadus, mis võib avalduda igapäeva elus. Kokkuvõtvalt jaguneb temperament neljaks erinevaks tüübiks, kuid erinevates olukordades ja erinevatel inimestel võivad avalduda samad seisundid. Kristel Sammalkivi
20 sajandi algul üritati saavutada rahvusvahelise koostööga valitsustevahelistes organisatsioonides rahu tagamine maailmas. Sellisel eesmärgil loodi Rahvasteliit. Rahvasteliit ei suutnud sõjalisi konflikte ära hoida. Põhjuseks loetakse väikest liikmete arvu ja suurriikide mitteliikmeksolekut. ÜRO peaeesmärk on garanteerida rahu kogu maailmas ja parandada kõikjal majanduslikku arengut. ÜRO põhikiri näeb ette jõu kasutamise keelu rahvusvahelises suhtlemises. Vastavalt ÜRO põhikirjale on ÜRO eesmärkideks: ·rahu ja julgeoleku tagamine maailmas; ·suhete parandamine riikide vahel, arvestades enesemääramisõigust; ·rahvusvaheline koostöö majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel, ·inimõiguste garanteerimine. ÜRO kehtivad põhimõtted: ·liikmesriikide suveräänne võrdõiguslikkus; ·tülide lahendamine rahumeelsete meetoditega ja jõu kasutamise keeld;
sund- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. 12. Riigivõimule ainuomased tunnused? -ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist -ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle -kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks -riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile -õigus ja kohustus teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises -riigil on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 13. Iseloomusta tähtsamaid ideoloogiaid (liberalism, konservatism)? Liberalism -ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus -riigi peamine roll vabaduse kindlustamine sõltumatu kohtusüsteemi abil -pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge ja minimaalset riigi sekkumist -rikkaid on ebaõiglane karistada kõrgemate maksudega Konservatism
Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4)otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele, 5)õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ja esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, 6)riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõimu komponendid: spetisaalsed asutused ja institutsioonid mille kaudu võimu teostatakse(seaduasandja,valitsus,kohus,korrakaitsejõud), inimesed kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks(riigibürokraatia), kirjalikud õigusnormid mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuintitutsioonide ja rahva vahel. Ideoloogia on korrastatud idekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
ei saanud panna omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlule, vaid selleks tuli kasutada ka välispoliitika võimalusi. Balti liit 1920.aastate algul otsustati moodustada Balti liit, ehk Soome, Eesti, Läti, Poola, Leedu liitu. Kuid see jäigi unistuseks, kuna takistusteks olid Balti riikide omavahelised vastuolud ja konfliktid. Suhete normaliseerimine Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus-ja kultuurisidemetega. Venemaaga suhtlemises saavutati vähe, ehkki sõlmiti hulk mitmesuguseid kokkuleppeid. Toetuse otsimine suurvõimudelt Rahvasteliitu oli Eesti astunud juba 1922.aastal, kuid kahtles esialgu liidu suutlikkuses.Kuid see kahtlus kadus peagi. Eesti lõi Rahvasteliidu ettevõtmistes aktiivselt kaasa. Ohu kasv 1930 hakkas rahvusvaheline olukord taas teravnema. Ohuallikateks kujunesid Venemaa ja Saksamaa. Suhted demokraatlike riikidega Abi saada demokraatlikelt riikidelt tundus ebatõenäoline.
See,et ma mõnikord suhtlusest osa ei võtta ei tähenda veel,et ma ei oleks aktiivne ega ei avaks päevas kordagi suud.Ma võin rääkida,rääkida,rääkida hiliste õhtutundideni välja.Minuga võib rääkida peaaegu kõigest,aga teemasid,mis mind väga huvitavad ja kaasa tõmbavad need ei pruugi alati olla just sellised,mis laiemale massile peale läheksid.Mul on kindlad teemad,mis mind vägagi huvitavad ja mille rääkimine tekitab erilist naudingut - kahjuks ei saa paljud inimesed minuga suhtlemises sinnamaani.Vastumeelsed teemad on tavaliselt need,kui ma näiteks satun vestluspartneriga arusaamatusse ja selle tulemusena hakkab minu tuneid haavama minu jaoks olulisemate asjadega,sellest ei sünni kunagi midagi head.Mõnikord juhtub ka seda,et kellegile ei jõua kunagi kohale,mida ma täpsemalt mõtlesin ja ega ma siis enam ise ka aru ei saa millest hetkel juttu on.Loomulikut oleksin ma väga õnnelik,kui ma saaksin valida kuidas ma tahan inimesega suhelda,aga alati ei
Psühholoogiline seisund Õpilase tegevust mõjutab ka õpitavasse suhtumine. Lapse kiitmine Kui tihti last kiidetakse? o Eesti emad kiidavad harva: „Pole viga. Polnudki nii halvasti.“ o Ameerika ja rootsi emad väga tihti ja vahel ka siis, kui laps ei tee ülesannet lõpuni: „Hurraa! Haruldaselt tubli! Vapustav!“ Enesemääratluse teooria 3 põhivajadust: Kompetentsus – tajutakse ennast efektiivsena sotsiaalses suhtlemises ja võimelisena saavutama võimetele vastavaid tulemusi Autonoomsus – sisemine tajutud. Kontrollitakse ennast, tajutakse oma valikute ja tegevuste tegijana Seotus teiste inimestega – hoolitakse teistest ja tuntakse, et teised hoolivad; turvalised ja rahuldust pakkuvad suhted ümbritsevate inimestega Õpilane on motiveeritum, kui ülesanne on tema jaoks oluline ja väärtuslik. Sisemine versus väline motivatsioon
Kristallid Kristallid on täiuslikud Maa energia kandjad. Oma füüsilise ja energeetilise kristallilise ülesehituse poolest on nad ka meie eluks vajaliku kosmilise elujõuenergia vahendajad. Oma erilise teadvusega suudavad nad muuta nii meie füüsilise, mentaalse, psüühilise kui spirituaalse keha vibratsioone ning neid harmoniseerida ja muuta. Praegusel Uuel Ajastul on meie maailma tunnetus, mõistmine ning teadvus oluliselt avardunud ning paljud meist otsivad loomulikumaid ning Loodusele lähemaid elamis- ja tervendusviise, et oma tõelist väge taastada. Seepärast on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ka nende inimeste arv, kes tunnevad huvi kristallide ning kristalliteraapia vastu ning otsivad instinktiivselt kristallide ja nende tervendava väe lähedust. Nende juuresolekul toimub meis midagi maagilist ja seniseletamatut. Kristalle ja kive on kasutatud tervendamiseks iidsetest aegadest alates pea...
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Kodanikuühiskonnas käitub enamik inimesi vabade inimestena, mitte orjadena. Vaba inimene tunnetab oma vabadust selle kaudu, et teeb asju, mida ta ei pea. On palju neid, kes teevad leivatööd orjakombel, tööd vihates. On aga palju neid, kes leiavad paratamatus töös palju huvitavat, mingi väljakutse, mingi enesearendamise viisi. Nad jäävad ellu kõigis oludes. Kodanik algatab, kodanik teeb, kodanik tunneb oma õigusi, kodanik vastutab. Inimühiskonna põhiolemus on olnud lävi aegade üsna ühesugune. Inimkonnas eksisteerib riigivõib, kehtivad seadused, toimib majandus, järgitakse kindlaid väärtusi ja traditsioone. Kõikide maade rahvuslikku saab iseloomustada teatavate tunnuste alusel: · Elukoht · Rahvus · Sissetulek · Elukutse · Vanuse järgi Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. See on süsteem. Ühiskonnas on olulisel kohal majandus. Majandussek...
skleroos (pärilik vaimse arengu mahajäämusega kulgev haigus). Magnettomograafiliste uuringute põhjal on oletatud ka väikeaju arengu häiret. (Jüri Liivamägi, Autism Eesti). Lapse autism Lapse autism (Childhood autism ingl. k.) on pervasiivsete arenguhäirete selline liik, millele on iseloomulik psüühika hälbinud ja/või kahjustatud areng, haigusliku seisundi manifesteerumine enne 3. eluaastat ning häirete avaldumine kolmes valdkonnas: vastastikuses sotsiaalses mõjutamises, suhtlemises ja piiratud stereotüüpses käitumises. Poistel avaldub see häire 3-4 korda sagedamini kui tüdrukutel. Lapse autismi korral puudub tavaliselt täielikult normaalse arengu eelperiood, või kui see esineb, ei ületa see 3. eluaasta piiri. Haiguse manifesteerumisel avaldub alati vastastikuste sotsiaalsete mõjustuste kvalitatiivne muutus (Kliinikum). Lapse autismile on samuti iseloomulik käitumise, huvide ja aktiivsuse monotoonsus,
Ometi ei ole inimesed ka ühe kultuuri piires päris ühesuguse ruumikäitumise või ruumivajadustega. Et inimese või teise kultuuri kohta ei langetataks otsust kergekäeliselt, selleks on muude teadmiste kõrval tarvis aru saada eeskätt oma kultuuri suhtlusnormidest, sealhulgas mõista kultuuris domineerivaid ruumireegleid. Kultuuridimensioonide abil on võimalik seletada ning prognoosida sarnasusi ning erinevusi kultuuridevahelises suhtlemises (Gudykunst 1996, 21). Tuntuim distantsiuurija on Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall’ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: a) kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad; b) kuidas võiks korraldada ruumi kodus ja töökohas; c) kuidas
Juhte kes omandavad ülmusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele nim karismaatilisteks liidriteks. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistatuslik kaalutlus. Riigivõimu eripära: riigivõimul on mitmeid tunnuseid, mis on talle ainuomased e monopoolsed- kehtestada seadusid, koguda makse, kasutada vägivalda, otsused on kohustuslikud kõigile, kohustus korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Komponendid- asutused ja institutsioonid, riigibürokraatia, õigusnormid. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majandulikust edukusest. Kultuuri valdkonnas on võimu tunda ja näha veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Parempoolsed ideoloogiad: libearism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust
Usun, et nende roll on minu elu tegelikult päris palju mõjutanud. Kõige esimene asi, mida tahan vaadelda on see, et nad on väga palju silmaringi suurendanud. Sõna ,,palju" all mõtlen, et nad sisaldavad päris palju infot võrreldes filmidega, mis on meil tänapäeva alternatiiv, leidub ainult raamatutes tähtsamaid punkte. Teoste lugemisega saame teada ajaloolisi sündmusi, religiooni, filosoofiat, kõike seda millega saame luua maailmavaate ja läbi saada erinevate mõtetega. Suhtlemises on võimaldanud mulle paljudes eri seltskondades sõna sekka öelda, isegi siis kui ma pole teemaga eititi kokku puutunud. Annab lisaks keelelisele osavõtule enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas. Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud, mis olid esimesed teosed ka mulle, mida hakkasin väike-ealiselt lugema. Keel ise on
Viimasel ajal on Lääne ühiskonnas ilmnenud üks teine tendents meedia kujundab arvamusi. Juba praegu räägitakse meedia võimust. Olukorra teeb keeruliseks see, et meedia puhul pole tegu riikliku institutsiooniga, vaid laialivalguva nähtusega, millel peaks olema teatud eneseregulatsioon, mida võib aga pärssida eesmärk teenida raha. Ka poliitilised institutsioonid võivad teatud hetkel hakata teenima meedia huve, kuna viimane on oluline vahendaja valitsusorganite ja rahva vahelises suhtlemises. Meedia peab arvesse võtma ühiskondlikku arvamust. Ajakirjandus peab toetuma faktidele ega tohi minna vastuollu heade tavadega st inimeste moraaliarusaamadega. Ajakirjandus on meie ühiskonnas tegelikult küllaltki uus nähtus, Eestisse jõudis see 19. sajandi teisel poolel. Viimaste aastate jooksul on toimunud omamoodi infoplahvatus, milles on suur osa interneti levikul. Samas on ajakirjandus sedavõrd noor, et moraalsed väärtushinnangud on väljakujunemata
Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõimu komponendid: Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia). Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed.
Juhi huvide ja vajaduste mõistmine aitab rolliootusi täpsustada. Selleks tuleks mõelda, millised on juhi huvid ja eesmärgid. Kindlasti sõltub juht oma tegevuses paljudest teistest, seetõttu on oluline mõista, millised asjaolud tema käitumist ja otsuseid mõjutavad. Juhti võivad mõjutada piiratud vahendid, tema juhid või mõned väliskeskkonna probleemid. Ka juhil on oma tugevad ja nõrgad küljed ning eelistatav toostiil. Nendega tuleb samuti arvestada. Nagu inimestevahelises suhtlemises üldse, pole ka allumisolukorras eriti tark tegu rõhutada teise inimese nõrkusi. 3. Arenda ja sailita suhteid! Koostöö on alati viljakam siis, kui püütakse leida partneri tugevaid külgi, teineteist täiendada. Alluvana tuleks arendada suhteid, mis on seotud mõlema poole ootustega. Suhted peaksid olema kasulikud mõlemale poolele. Juhti tuleks hoida oma tegevusest informeerituna. Siis mõistab ta sageli paremini alluva taotlusi ja võib rasketes situatsioonides abiks olla
Võimu teostamise meetodid: 1)autoriteet 2)sund- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla v karistuse ees. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riigivõimu tunnused: seaduste kehtestamine, maksude kogumine, ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, otsused on kohustuslikud, korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierharhia. Riigivõimu komponendid: asutused ja institutsioonid, riigibürokraatia-ametnikkond, kirjalikud õigusnormid. Võimu hierarhilisus?- ehk ülevalt-alla sõltuvus. Klassikaline riigivalitsemine lähtub sellest Sotsiaalne partnerlus- seaduse v mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Võim ja võrgustikutöö. Võrgustikuvalitsemine
Eesti 20-ndal sajandil 19. sajandi ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. 1985. aastal algas Eesti uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega augustis 1991. Need kaks eestlaste ärkamisaega toimusid erinevas poliitilises ümbruses ja sealt ka erinevused. Minu põlvkonna jaoks võib lihtsustatult öelda, et esimene oli ,,vanal ajal" ja teine ,,nüüd". Ometi võib taasiseseisvumisperioodist lugedes korduvalt tunda olukordade tekkepõhjuste ja lahendusviiside sarnasust kahe ärkamisaja vahel. 20. saj. ärkamisaja põhifiguuride tegevuse eesmärgiks oli riigi taasiseseisvumine. Selle ärkamisaja erinevuseks kohe algul olid sidemed pagulasorganisatsioonidega ja tahtmine, et muu maailm meie püüdlusi märkaks. 70- ndatel aastatel tugevnenud venestussurve tõttu suurenenud rahulolematust väljendasid esmakordselt päris avalikult noored. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutu...
kärpima.Dividendid-osanikukulu.Dumping-kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinnaga, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu.Eetika-filosoofia haru mis uurib moraalisuhteid.Eksport-kauba müük välismaale.Eliit-ühiskonna erinevate valdkondade mõjukam osa.Enamusvalitsus-valitsus,mida toetab parlamendi enamus. Erakond pol.organisatsioon,mis ühendab ühetaolise maailmavaatega inimesi.Eraõigus- reguleerib isikutevahelisi suhteid.Etikett-seltskondlikus ja dipl. suhtlemises kehtivad kindlad käitumisreeglid ja kombed.Etniline-teatava rahvaga seoses olev,sellele rahvale omane.Evakuatsioon-kellegi või millegi ära viimine ohupiirkonnast.Filosoofia-mõtteteadus,maailma ja mõtlemise kõige üldisemate tunnusjoonte uurimine .Finantsid-raha,rahalised vahendid.Föderatsioon e liitriik-riikide ühendus,milles liikmed,säilit.juriidiliselt teatud riikliku iseseisvuse moodust.uue riigi ühise liiduvalitsuse.Fraktsioon-ühte parteisse kuuluvad saadikud parlamendis
40. Riigivimul on ainuigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende titmist. Riigivimul on ainuigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise le. Riigivimul on seadusega antud ainuigus kasutada vgivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivimu otsused on kohustuslikud kigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivimul on igus ja kohustus korraldada riigi igapevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivimul on ks keskpunkt ja selge vimuasutuste hierarhia. Riigivim on kirjalike igusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik vim, rkimata avalikust arvamusest ja traditsioonidest. Nii on riigivimu puhul alati selge, milline vimuinstitutsioon on krgeim, kelle otsused on limuslikud, ning see hierarhia on psiv. Vimusuhete muutmine eeldab kas phiseaduse reformi vi phjalikke hiskonnamuutusi revolutsiooni vi riigipret. Riigivimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
