· toimub väärtuse lisandumine (ehk sisend muundub väljundiks), mis võib olla toimuvad sünkroonselt ja neist moodustub tervik ettevõtte formaalne füüsiline, asukohast sõltuv, tehinguline, informatsiooniline. organisatsioon (struktuur) ehk ametlikult kehtestatud allüksused, mis · tegevusi korratakse: protsess võib olla kas pidev, tsükliline või diskreetne (nt omavahelises suhtlemises kasutavad ametlikult kehtestatud seoseid. partiide kaupa tootmine). Paralleelselt eksisteerib mitteformaalne (mitteametlik) struktuur, mis võib olla · reguleerimiseks ja ohjamiseks omatakse protsessi kohta infot; juhtimiseks püsiv või ajutine (sõltuvalt inimeste suhetest: sümpaatia versus antipaatia, peab protsess olema tagasisidestatud.
väline enesemääramisõigus seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade õigusega enesemääramisele, Sisemine enesemääramisõigus tähendab suverääne riigi rahva õigust valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis, eelkõige vabade ja tõeliste valimiste kaudu. Vastastikkus Vastastikkus tähendab riikidevahelises suhtlemises teatud õiguste, privileegide või rahv.-vah. kohustuste vastastikkust austamist ja täitmist ning rahv.-vah. õiguse rikkumise puhul vastavate vastumeetmete tarvitusele võtmist. Printsiibid lühidalt: Riikide suveräänsus Riikide võrdsus Immuniteedid ja teised suveräänsuse piirangud Mittesekkumise põhimõte teiste riikide sise- ja välisasjadesse Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld Tülide rahumeelne lahendamine
Alamkoda) 23) Riigikogu struktuur a. Juhatus: esimees + aseesimehed b. Komisjonid: õigus-, keskkonna-, põhiseaduse- ja väliskomisjon c. Fraktsioonid (saadikurühmad): · Valitsuskoalitsiooni omad: Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit · Opositsiooni omad: Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond 24) Eesti presidendi peamised ülesanded: a. Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises b. Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused c. Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed d. Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president e. Olla riigikaitse kõrgeim juht 25) Eesti valitsuse ülesanded a. Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat b. Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel c. Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid d
MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde.
Ühes piirkonnas räägitakse küll sarnaseid keeli, aga need on siiski igaüks omaette keel. (keelepuu) Prantsuse keele lugu: enne roomlaste vallutusi Gallias kõneldi seal galli keelt(substraat). Siis hakkasid kohalikud kasutama vulgaarladina keelt(adstraat), millest kujunes välja prantsuse keel(superstaat). Diglossia e olukord, kus samas riigis on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma kasutusalad. Nt ühte kasutatakse avalikes meediakanalites, hariduses, teist igapäevases suhtlemises. Religioossete rituaalide keel. Tavaline Lähis-Ida araabiakeelsetes ühiskondades. Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatilised kategooriad esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga nt sama sõna küljes) nt ei saa esineda kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku
rahvastiku tüüpi, kuna püramiid hakkab muutuma seenekujuliseks ja on näha, et demograafiline plahvatus on möödunud (Joonis 8). Sündimus hakkab vähenema. Kui vaadata Brasiilia rahvastikupüramiidi aastal 2050, siis on näha, et rahvastik on vananenud (Joonis 9). Sündimus on 2002 aastaga võrreldes palju vähenenud ning vanurite osatähtsus on väga suur. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane. Brasiilia rahvastik on väga kirev (Joonis 11). See hõlmab nii põliselanikke indiaanlasi, kellel on olnud vähe kokkupuuteid välismaailmaga, kui ka portugali kolonisaatorite ning 17. saj suhkrurkooistandustesse tööle toodud aafriklaste järglasi. Hilisemate sisserännanute hulgas on nii itaallasi kui ka jaapanlasi.
välja tulla. 2. Liigse emotsionaalse kaasahaaratuse vältimiseks võib partnerilt kuuldut oma sõnadega ümber sõnastada. 3. Ärge unustage, et partner esindab vaid iseennast, mitte kogu inimkonda. Tema teave Teie kohta ei pruugi olla küllaldane. 4. Saadud infost ei pruugi automaatselt tuleneda Teie käitumise muutumine. 5. Aidake partnerit selle raske ülesande juures, aidake tal riskida. SUHTLEMISAKTI ETAPID Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõpeb kontakti katkestamisega. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks- algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Ümberlülitumine võib kesta vaid sekundi murdosa, kuid selle puudulik läbimine võib oluliselt
Kyoto protokoll Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Balkani tulevik, suhted Venemaaga, Iraani küsimus või Lähis-Ida rahuprotsess Miks siis ikkagi paistab ELi välispoliitika niivõrd ebatõhusana? Siin võib välja tuua kolm peamist probleemi: ebasobivad ametkonnad (nt eesistujamaa roteerumine) ühise strateegilise kultuuri puudumine sügav lõhe USAga suhtlemises (uued vs. vanad LR). Heaks näiteks tõestamaks, et Euroopa Liidu välispoliitiline identiteed on erinev rahvusriikide omast, on Liibüa konflikt 2011. aastal. Äsja oli ratifitseeritud Lissaboni strateegia ja loodud välisteenistus, pürgiti Euroopa suurema globaalse rolli suunas ning Liibüas nähti võimalust näidata maailmale, et EL on ühtne tegutseja globaalses poliitikas. Tulemuseks oli aga üksmeele puudumine: SB ja Prantsusmaa ühine operatsioon, USA toetus
b. ähvardamine – püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsete rakendada. „Tee seda, muidu…“ c. moraali lugemine – teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema. „Sa ei peaks lahutama, mõtle, mis siis lastest saab“ d. ülekuulamine – suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. „Millal see juhtub“ e. nõu andmine – teise inimese probleemidele lahenduse andmine. „Kui mina oleks sinu asemel olnud, ütleksin talle kindlasti ära“ 3. Teise murede vältimine a. kõrvalepõikamine – muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. „Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi, Sarah, räägime millestki muust“ b
10) Kõrvalepõikamine - muu juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. 11) Loogiline argumenteerimine. 12) Rahustamine - püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Kui kahel inimesel on mingi tugev vajadus või nad maadlevadkeeruka probleemiga, suureneb tõenäosus, et teesulgude mõju on negatiivne. Kalduvus reageerida mis tahes emotsionaalselt olulisele väitele oma vaatevinklist lähtuva hinnanguga, on peamine tõke inimestevahelises suhtlemises. Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järeleanlikeks ja allaheitlikeks. Üks peamisi loogikast tulenevaid hädasid isikliku või inimestevahelise stressi puhul on see, et ta tekitab emotsionaalset distantsi. Rahustamist (успокоение) kasutavad sageli inimesed, kes tahavad olla abivalmid, kuid ei soovi kanda sellega kaasnevat emotsionaalset taaka. Kui te soovite oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks stardipakuks.
- Organisatsiooni strateegia - protsess, milles tagataske organisatsiooni positsioon konkureerivas keskkonnas ja edu saavutamiseks vajalikud tegevused. - Taktika - situatsiooniline tegutsemine strateegia elluviimisel. - Sümbolid - nähtuse või objekti nähtavad märgid, mis asendavad nähtust ennast ja annava edasi selle tähendust. - Keel - ühiselt, mõistetav helide, kirjalike märkide ja kehaliigutuste kogum, mis on arusaadav teatud inimhulgale ja seetõttu kasutatav omavahelises suhtlemises. Jutud ja jutustused - hõlmavad sümboleid ja keelt ning väljendavad organisatsiooni liikmete kogemusi ja tundeid. Müüdid - dramaatilise sisuga, ebamäärased ja seotud organisatsiooni ümberkujunemise tegelike või kujutlevate sündmustega. Saagad - tõepärased sündmused ja nende ajaline lugu. Legendid - nähtuste ilmustamise tendents. Subkultuuri kujunemine: - elukutse alusel - huvigruppidest - Referentgrupp (etalongrupp) - reaalne või kujutletav grupp, millega inimene tunneb end
asukohast. Klienditeeninduse ja -lojaalsuse tõstmiseks saab luua keskkondi, mida klient oma vajaduste ja maitse järgi kohandada saab. Levitab turundusinfot Internet võimaldab infot levitada väga suure hulga inimesteni ning teha seda märgatavalt odavamalt ja suunatumalt kui teiste meediakanalite kaudu. Toetab ja aitama leida uusi partnereid Elektrooniliste vahendite ja Interneti poolt võimaldatud kuluefektiivsus aitab ettevõtteid ka omavahelises suhtlemises. Võimalik on tegeleda kliendipöördumiste, garantiijuhtumite, tarneahela ja laovarude optimeerimisega, mis vähendavad kulusid ning tõstavad ettevõtte tegutsemiskiirust. 10. Miks on oluline enne uue kodulehe loomist kaardistada kodulehe sihtgrupid? Sihtgruppide kaardistamine aitab välja selgitada: Kes on olulised kasutajad ja mis on nende erisused Milline on nende koduleheküljele tuleku eesmärk Kui tihti nad
Turvaline vanem hoolitseb, kiidab, kaitseb, õpetab. Aga kriitiline vanem manitseb, hirmutab, ähvardab. Täiskasvanutasand on välismaailmast saabuva info loogiline läbitöötamine. See tasand on tõsine, asjalik, kontrollitud, toetub faktidele, ei näita emotsioone. Võib kinni jääda pisiasjadesse. Täiskasvanutasand hakkab arenema kooliminekueas. Kõigis inimestes on kõik tasandid, oleneb olukorrast/inimesest, millises proportsioonis mingi tasand avaldub. Probleemid suhtlemises tekivad, kui ei suhelda samalt tasandilt. Saab lahendada konfliktide analüüsi ja video ja analüüsi abil. Pilet 14. F. Perls. Gesaltteraapia põhilised mõisted ja meetodid. Perlsi isiksuseteooria on praktiline isiksusarendusõpetus, kus tuleb keskenduda olevikule. Inimene peab olema iseendaga kontaktis. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride (polaarsus). Läbi vastandite hakkab inimene end rohkem teadvustama. Kaitsemehhanismide mahavõtmine
oludes, mis vajavad osalejate toimingute kindlapiirilisi ahelaid. Sisu: Sotsiaalsed skeemid jagunevad kolmeks: rolli-, isiku- ja mina-skeemiks. Sotsiaalsed skeemid, mida me oludele rakendame, ei pea ainult meie toiminguid juhtima; Nad võivad suunata ka meie tunnetusi. See aitab meil toimuvat paremini mõista, kuidas sotsiaalsed suhted ja nende teadvustamine igapäevaelus toimida võiksid. Vajalikkus: Lubades meil grupeerida inimeste poolt igapäevases suhtlemises kasutatavaid erinevaid sotsiaalse teadmise liike, võib sotsiaalse skeemi mõiste olla kasulikuks vahendiks, aitamaks meil organiseerida ja struktureerida oma sotsiaalset kogemust ning aru saada meie ümber toimuvast. Rolliskeem mälestuste, toimingute ja kavatsuste tervikkogum, mis seostub teatud sotsiaalse rolliga, ühtlasi selle rolli mõistmine. Isikuskeem mälestuste, teadmiste ja kavatsuste kogum, mis on kellegi konkreetse isiku kohta.
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseise...
muutus 90 päeva tagasi esinenud olukorraga võrreldes ei ole halvenenud. OSA C. SUHTLEMINE JA KUULMINE 1. Kuulmine: korras 2. Suhtlemisvahendid ja tehnikad: kõne, zestid. 3. Väljendusviisid: kõne. 4. Enese arusaadavaks tegemine: informatsiooni sisu väljendamine sõltumata vahenditest tavaliselt arusaadav 5. Kõne selgus: kõne on selge, sõnad on eristatavad ja arusaadavad 6. Teistest arusaamine: saab aru 7. Muutused suhtlemises ja kuulmises: isiku eneseväljenduse, arusaamise või informatsiooni võstuvõtmise võime muutus 90 päeva tagasi esinenud olukorraga võrreldes on paranenud. OSA D. NÄGEMINE 1. Nägemine: adekvaatne, eakohane, lugemisprille näeb peeneid detalle, ka tavalist kirja ajalehes, raamatus ja televiisoris. 2. Nägemishäired ja raskused: puuduvad. 3. Nägemise abivahendid: prillid. OSA D. MEELEOLU JA KÄITUMINE 1
vastuargumentidega välja tulla. 2. Liigse emotsionaalse kaasahaaratuse vältimiseks võib partnerilt kuuldut oma sõnadega ümber sõnastada. 3. Ärge unustage, et partner esindab vaid iseennast, mitte kogu inimkonda. Tema teave Teie kohta ei pruugi olla küllaldane. 4. Saadud infost ei pruugi automaatselt tuleneda Teie käitumise muutumine. 5. Aidake partnerit selle raske ülesande juures, aidake tal riskida. SUHTLEMISAKTI ETAPID Suhtlemisakt on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti ettevalmistamisest ja lõpeb kontakti katkestamisega. Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks- algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Ümberlülitumine võib kesta vaid sekundi murdosa, kuid selle puudulik läbimine võib oluliselt häirida järgmisi etappe ning
sularahas, lähim pangaautomaat asub....". Kätteõpitud fraasid ei lahenda loomulikult kõiki teeninduses ettetulevaid probleeme, aga nad võivad aidata teenindajal leida keerulistes situatsioonides kiiresti õigeid sõnu, mida öelda ning ära hoida ebasoovitavaid konflikte. ALLIKAS: http://sekretar.ee/161639art/ Firmasisesed kliendisuhted ja firmasisene koostöö Autor: Aet Leppik, Mercuri International Eesti AS konsultant 07.08.2004 Kliendi rahulolus ja klientidega suhtlemises peegeldub firmasisene mikrokliima ja -sisene koostöö. Üks müügisekretär rääkis oma tööst: neil on väga hea firma, kuid tema töö on üpris keeruline. Pidevalt tuleb lahendada klientide probleeme ning kuulata nende muresid. Üks kurdab, et pole rahul, et kaup tuuakse kohale vaid 1 kord kuus klient ei saa kaupa nii palju ladustada. Teine kurdab, et ostaks küll, kuid tema klientidel puudub piisav info ning pole ka selgeid reklaammaterjale
2. sekundaarseks riigiorganiks on riigikogu, millele rahvas deligeerib oma seadusandliku õiguse. 3. riigikogule allutatud täidesaatvaks organiks on Eesti Vabariigi valitsus, mis viib ellu sise- ja välispoliitikat. 4. valitsuse kõrval on teise astme riigiorganiks president , kes on Eesti riigi pea. Ta esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises. Kuulutab seaduse välja ja peab tasakaalustama parlamendi ja valitsuse suhteid. 5. Kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, kes on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatud. 6. õiguskantsler kontrollib riigi ja omavalitsuste tegevuse õiguspärasust. 7. Riigikontrolör kontrollib riigiorganite majanduslikku tegevust ja riigivara otstarbekohast kasutamist.
miks on vangisolek karistuseks. · Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi. Distants Inimestevaheline vahemaa · Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi. Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus. · Edward Hall "hidden dimension" Oma igapäevases suhtlemises kasutavad inimesed 4 distantsi. 1) intiimne - 0 -20 cm väga lähedane inimene. Suhtlemine partneriga sellisel viisil, kus inimesed on otseses füüsilises kontaktis või väga lähevad. 2)personaalne 50-100 cm - tuttav 3) sotsiaalne - 120-180 cm - suhtlemisel võõraste inimestega 4) avalik distants 3-4-..m - tüüpiline vahemaa suhtlemisel suurema inimrühmaga või kõrgemate aukandjatega. Distants kui suhete indikaator.
Interneti suuremaks probleemiks võib nimetada anonüümsust. Suhtlusportaalides pilte üles pannes töödeldakse pilte endale meelepärasemaks, ankeetidesse kirjutatakse levinumad huvid. Seega Interneti virtuaalmaailmas suheldes tunneb end mõnusalt ja vabamalt. Tuntakse, et sobitakse antud keskkonda paremini kui reaalses elus. Internetisuhtluses ei ole näha inimese emotsioone, väljendusmaneere. Reaalses elus mängivad emotsioonid, väljendamismaneerid väga olulist osa suhtlemises. Reaalses elus on võimalik suhelda inimesega kehakeele, hääletooni ning näoilmega, kuna see mida öeldakse Internetis ühe lausega ei pruugi teisele inimesele samamoodi arusaadav olla. Interneti kaudu suhtlemine teeb olemise mugavaks ning lihtsaks. Suhtled inimestega endale sobival ajal ja kohas. 13
Kesk-Euroopa poole. Kõigepealt hõivasid Transilvaania Ungari 1683. aastal jõudsid Viini. Nende rünnakud peatas Jan Sobiveski, Poola kuningas. 6 7 Madalmaad: (Ühendatud Provintside Vabariik) Inglismaa vs Holland. 1. Millised põhimõtted kujunesid välja Lääne-Euroopa riikide diplomaatilises suhtlemises? paavstist kõrgemat ei olnud, eksterritoriaalsus, õigus valitsejaga kokku saada, kelle juurde saadetud 2. Mille poolest erinesid Venemaa diplomaatia reeglid Lääne-Euroopa omadest? algselt kasutati saadikutena kreeklasi ja itaallasi, vene saadikutel oli palju eeskirju, mida teistel polnud, oli palju tseremooniaid 7 8 05.03.08 18
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele..............................
(võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu juures olev vähemus) omistab deviantsuse ilma võimuta vähemustele • Sotsiaalne mina George Herbert Meidi järgi : Tema arvates vastandub sotsiaalne mina ( ing. k. Me) personaalsele minale(I).Mead pidas minateadvuse tekkimise aluseks suhtlemises kujunenud sümboleid. Pidas inimeste tegevust sotsiaalseks käitumiseks,mis põhineb kommunikatsioonil: inimesed reageerivad mitte ainult vastaspoole käitumisele,vaid ka teiste inimeste kavatsustele. Sotsiaalne tegevus on indiviidi teadlik sotsiaalne valik. Meadi teoorias asetab inimene end teise asemele,võtab üle teise rolli. • • Muzafer Sherifi katsed : • Valgustäpikatse: istungi alguses kahtlus, pärast muutusid kindlamateks à isikud
-Villem Reinman südis Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana, töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana, teda iseloomustab range õiglus ja ausus, talupoeglike ideaalide järgmine, tõsine usk ja aatelisus, temas sai omamood ühenduslüli Hurda ning -Tõnissoni vahel. -Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts( EÜS). -Selle suureks teeneks sai eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises. -1884.aasta juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp. Petserimaa Vene võimu all -Petseri- ehk Setumaa kuulus keskajast saasik Vene võimu alla. -Rahvuslikust liikumisest jäi Petserimaa kõrvale. -Esimesed rahvuslikud seltsid kujunesid alles XX sajandi alguses. -Nagu mujal Venemaal, jäi ka Petserimaal püsima külakogukondlik elukorraldus. -Tänu sellele jäi siinne rahvas kehvemale elujärjele, mis hakkas paranema alles Eesti Vabariigi ajal. 37.Majanduse areng 1870-1914:
annavad edasi selle tähenduse. Org võivad olla sümboliks logod, pildid, riietuse stiil, ent ka kasutatavate autode margid. Võib ka olla sümboliks mõni looduslik objekt, mille vahendusel antakse edasi mõnda firma olulist tunnust: kiirust, turvalisust, meeldivust jne. Keel on ühiselt mõistetav helide, kirjalike märkide ja kehaliigutuste kogum, mis on arusaadav teatud inimhulgale ja seetõttu kasutatav omavahelises suhtlemises. Orgkultuuri spetsiifiline keel võib avalduda mitmesugustes lühendites, samuti ütlustes või lauludes. Näiteks garderoobikaupadega tegelevad org liikmed võivad öelda" see 54 mees", mõeldes selle all teatud kasvu ja täidlusega inimest. Kõrvalseisja ei pruugi sellest aru saada. Jutud ja jutlustused hõlmavad sümboleid ja keelt ning väljendavad org liikmete kogemusi ja tundeid. Tegevuspraktika ja kombed koosnevad sobivaks peetavatest käitumisviisidest ja nende tõlgendamisest
rahvad. Siiski võib esile tuua iseloomu põhijooned, ja seda saab teha koguni üsna täpselt. Venelastele on väga iseloomulik kannatlik meel. Ajaloo vältel on nad üle elanud mõndagi, milleks teised rahvused niisama lihtsalt võimelised polekski. Ent ka kõige keerulisematel aastatel säilis venelaste hinges lootus, et kõik läheb hästi ja saabuvad paremad ajad. Kindla märgi on rahvuse iseloomu jätnud õigeusk. Olemuselt religioossed, suhtlemises avatud, lihtsad, vastutulelikud ja abivalmid, on venelased väga vastuvõtlikud usule. Samas on nende seas laialt levinud ebausk. Kui vene inimesel juhtub näiteks lusikas maha kukkuma, jääb ta kindlasti ootama külalist; kui juhuslikult kuhugi soola puistab, arvab, et see ei too head. Kui üle tee jookseb must kass, püüab venelane kõigest väest halba ennet mitte uskuda, ent tunneb end sellele vaatamata ebakindlalt. Arvatakse, et venelased on väga rahulikud inimesed
* Kohtulik: Riigikohus vaatab kassatsiooni korras kohtulahendeid läbi, parandab kohtuvigu ja täidab põhiseaduslikkuse järelevalvet. Riigikohus koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Vabariigi President on Eesti riigipea. President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja ta kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Ühtlasi esindab ta Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab välja Riigikogu valimised, annab seadlusi ja algatab põhiseaduse muutmist. President nimetab Riigikohtu ettepanekul ametisse kohtunikud, nimetab ja vabastab Vabariigi Valitsuse ja Kaitseväe juhataja ettepanekul ametist Eesti Kaitseväe juhtkonna, annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. [redigeeri] Valitsus Vabariigi Valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord Riigikogus. Valitsuse moodustab
Presidendi ametiaeg on 7 aastat. Presidendi valib rahvas otsestel valimistel. President de Gaulle ajal pidi Prantsusmaa siiski loobuma koloniaalpoliitikast. 1960. a. said iseseisvuse Prantsuse asumaad Aafrikas. Sideme emamaaga säilitasid nad 1958. a. loodud Prantsuse Ühenduse raames, mis on siiski veidi tsentraliseeritum kui (Briti) Rahvaste Ühendus. Prantsusmaa majanduslik areng kiirenes tunduvalt. 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgis de Gaulle Prantsusmaa ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas. 1966.a. lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSV Liiduga. 1958. a. vahetus ka Prantsusmaa parteipoliitiline süsteem. De Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna. Loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis edaspidi korduvalt nime muutis ning tänapäeval nimetust Ühendus Vabariigi Kaitseks kannab. Lihtsuse mõttes
samaaegselt toimuvad eraldi Iseloomusta tarbimisest da erinevaid On tegevused või tootmis- ja protsessid On esemed või asjad Peamine väärtus luuakse ostja- müüja Peamine väärtus vahelises suhtlemises toodetakse vabrikus/tehases Klient osaleb tootmisprotsessis. Tarbija tavaliselt ei osale Ei ole võimalik tootmisprotsessis ladustada ega laos hoida/font> Saab ladustada ja hoida laos. Ei saa muutuda omandiks Saavad muutuda
seem).
• Ka klassikalised strukturalistid (Praha fonoloogiakoolkond) lähtusid distinktiivsetest tunnustest.
• Seem on seega universaalne, üldistav ja ühetähenduslik tähenduskomponent.
• Nt. naisteadlane:
Igal isikul on roll, mis on seotud staatusega. Rollid määravad ära grupi võimusuhted.hindame ära teise staatuse ja käitume vastavalt. Rolliootus ühiskonna ootused rollile vastava käitumise suhtes 6. Rollide paljusus tekitab rollipinget tool käiv ema, väikesed lapsed, majapidamistööd. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll esineb siin kui sotsiaalsete tegevus- ja kätumismallide süsteem. 2) OMANDATUD (internaliseeritud, sisestatud) ROLL - rolli täitja subjektiivne ettekujutus rolliootustest ja nende sisemise omaksvõetuse aste. 3) ROLLIKÄITUMINE - rolli täitmise individuaalne eripära, mis tuleneb täitja isiksuse omadustest ja rolliootuste subjektiivsest mõistmisest. ROLLIDE LIIGID : 1) SEISUNDIROLLID - seotud sünni, vanuse, soo, kuuluvuse jm
2) avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad? Sotsiaalse õppimise teooriad – isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses, õpitu hakkab suunama inimese käitumist Kognitiivse stiili teooriad – erinevatele isikustele on iseloomulikud ja omased teatud kindlad, püsivad tunnetusskeemid ja valdavad taju- ja mõttemustrid, mille abil inimene maailma tõlgendab Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad – isiksus on unikaalne ja arenemisvõimeline 4.2 Isiksuseomaduste mõõtmine ISIKUOMADUSTE SFÄÄRID:
7. annab seadusi vastavalt põhiseadusele 8. võib algatada ps muutmist 9. määrab pm kandidaadi 10. Nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed 11. teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametissenimetamiseks 12: nimetab ametisse EP presidendi, kohtunikud. annab autasusid, on Eesti riigikaitse kõrgeim juht SÜMBOOLSELT 25. Valitsuse ja presidendi funktsioonide jagunemise põhimõtted rahvusvahelises suhtlemises. VALITSUS JA PRESIDENT PEAVAD TEGEMA KOOSTÖÖD. diplomaatide nimetamisel ja tagasikutsumisel on seotud PRESIDENT VALITSUSE ettepanekutega President esindab riiki rahvusvahelistes suhetes, aga Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat 26. Milline on presidendi roll riigikaitse kõrgeima juhina, sh toimunud PS muudatused. SÜMBOOLNE ROLL, ül teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud
saab kätte vaid üldisema pildi teemast ja sügavamateks uurimusteks tuleks kasutada põhjalikumaid ja teaduslikumaid allikaid. Lisaks suurele teabehulgale, saab interneti kaudu kiiresti toimetada ka muid operatiivseid tegevusi. Internetipanga kasutajana oman pidevat ülevaadet oma laekumistest ja kulutustest, saan tasuda üüri- ja muid arveid, sooritada sisseoste veebipoodides jne. Olulist rolli info levimises ja suhtlemises mängib sotsiaalvõrgustik Facebook. Selle kaudu on võimalik üles otsida oma sõbrad ja tuttavad ning nendega suhelda. Suhtlemiseks saab kasutada Facebooki chat'i, saata kirju või postitada teateid kasutajate seinale. Facebookil on ka uudiste vahendaja ja levitaja roll. Oma seinale saab postitada nii uudiseid isiklikust elust kui ka laiast maailmast, aga samuti pilte ja videoid. Teiste inimeste postitused ilmuvad avalehel asuvas uudistevoos
Toimub teadmiste omandamine, üldistamine ja süstematiseerimine. Keskastmes ja hiljem muutub kõne teadmiste omandamise viisist lisaks nende ümbertöötamise ja uute teadmiste loomise viisiks. Selleks peab kõne muutuma teadlikuks ja tahtlikuks, keelevahendite kasutamine võimalikult täpseks: areneb kõne metakeeleline funktsioon, kõnevormidest aktiivselt kirjalik kõne. Arenevad suhtlemmise tegevuslik ja isikuline vorm, mis on oluline noorukite omavahelises suhtlemises. Omandatakse suhtlemise strateegia ja taktika. Areneb argumenteeriv kõne ja individuaalne stiil Täiskasvanu: Kõne sõltub inimese elukeskkoonast ja tööalast. Omandatakse uusi sõnu, täiustuvad suhtlemisoskused. Mis on iseloomulik lapse kõnele kõne-eelsel, grammatika-eelsel ja grammatika omandamise perioodil? Kõne-eelne periood: 0,2-0,11 a. Alguses kisa, 0,2-0,5 a vanuses koogamine ja 0,5- 0,11- 0,12 a vanuses lalin. Koogamise alla peetakse silmas vokaliseerimist, häälikuid
Vastastikune kohanemine võtab enamasti aega üks kuni kaks aastat. Koostöö käigus õpivad inimesed üksteist tundma. Õpitakse individuaalseid erinevusi austama ning kummagi panust tunnustama. Ideaalse koostöö korral loodab juht, et abi mõistab teda mitte ainult poolelt sõnalt, vaid lausa vaikideski. Enamasti iseloomustab selline ideaal parimaid koostööperioode. On loomulik, et kõik päevad ei saa olla parimad. Raskuste ja arusaamatuste põhjused ülema ja alluva vahelises suhtlemises on: · pealiskaudne kuulamine · oskamatus anda tagasisidet · negatiivne hoiak teineteise töö suhtes. Hoolikas kuulamine annab võimaluse saada adekvaatset ja täpset infot ning näidata, et ollakse valmis rääkijat mõistma, võtta aega vastuse ettevalmistamiseks, vähendada vääritimõistmist. Seetõttu pole kunagi üleliigne paluda küsimust või ülesannet korrata.
Füüsilised tõkked: Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked. Semantilised tõkked: Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid). 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalse suhtlemise puhul on tegemist ametlikku struktuurihierarhiat järgiva kommunikatsiooniprotsessiga. Alanevas suunas antakse juhiseid ja töökorraldusi, koordineeritakse tegevusi jne. Vastassuunalises suhtlemises jõuab juhtideni mitmesugune tagasiside, teave töötajate probleemidest ja soovidest. Samuti liigub üles informatsioon tulemuste kohta. Allapoole suunatud suhtlemine ehk alluvatele: Instrueerida töötajaid nende kohustustest ja täitmise nõuetest Luua vastastikune tööalane sõltuvus Selgitada protseduure Anda töötajatele tagasisidet töö tulemustest Tutvustada organisatsiooni eesmärke ja nende saavutamise viise
Parlamentarismi printiib tähendab seaduslikuvõimu ülisust täidesaatvavõimu ees. Parlamendid võivad olla kas ühe- või kahekojalised. Igal riigil on riigipea, kes on faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu kandjaks ning ühtlase riigi kõrgeimaks esindajaks tema suhtetes välisriikidega. Valitav riigipea on president. Parlamentaarses vabariigis valib riigipea parlament, mistättu riigipea on allutatud parlamendi kontrollile. Presidendile kuulub vaid esindamine rahvusvahelises suhtlemises. Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim. (näiteks Prantsusmaal). Legislatiiv funktsiooni jagab president konstitutsioonis fikseeritud korras parlamendiga. Aristotelese riigi käsitlus: riike võib jagada demokraatiaks(rahvas valitseb enamuse huvides) ja aristokraatiaks (väike hulk inimesi valitseb kõigi huvides). Siit on näha, et Aristoteles lähtub riigvormide käsitlemisel võimukandjate arvust. Platoni ideaalriigi käsitlus
Miks? Kommunistlik Venemaa ja Natsislik Saksamaa. Kuna need olid tol ajal kõige võimsamad riigid. 2. Miks ei õnnestunud Balti liidu loomine? 14 Kuna Balti riikidel olid omavahelised vastuolud ja Venemaa ei pooldanud seda. 3. Millistele suurvõimudele tegi panuse Eesti välispoliitika 1920. Aastatel? Enamasti Saksamaale, sest Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus- ja kultuurisidemetega. Venemaaga suhtlemises saavutati vähe, ehkki sõlmiti palju kokkuleppeid omavahel. 1932. Aastal kirjutati alla mittekallaletungilepingule. Töövihik 1. Lõpeta tulbad. Ohuallikad 1920.-1930. Aastail – Venemaa ja Saksamaa Lepingud – Eesti-Läti kaitseliiduleping 1923. Aastala ja Eesti-Venemaa mittekallaletungileping 1932. Aastal. Rahvasteliit – Eesti astus Rahvasteliitu 1921. Aastal. Neutraliteet – ei loe kohustuslikuks Rahvasteliidu ühingut. Neid artikleid, milles
aineõpetajatega ning klassijuhatajatega, et saada teavet selle kohta, mida on õpetaja märganud õpilase arengu muutustes. Aeg-ajalt on HEV koordinaatorit, kes meie koolis on eripedagoog kaasatud ka õpilase arenguvestlusele, kus spetsialistina oskab ta anda lapsevanemale soovitusi lapse arenguks. Kuna meie kool on väike, siis tegelikult HEV koordinaatori osa selliselt nagu võiks eeldada on üsna väike, sest igapäevases tavapärases suhtlemises ei vaja me sellist pidevat koordineerimist, vaid kõik toimubki sujuvalt ja üsnagi ladusalt ning suhtlemine toimub peamiselt nõustamise ja soovituste andmise tasandil HEV koordinaatori poolt. Tavaliselt toimub iga õppeveerandi lõpul õppenõukogu koosolek, millele järgneb juba väike ümarlaud, kus arutletakse nende õpilaste arengu üle, kellele on määratud tugiteenuseid. Seal toimub ka arutelu, kuidas veelgi tõhusamaks muuta õpilaste arengu toetamist. Sageli
Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte; kaugel asuvad inimesed tunduvad väiksemad, kuid nad pole kääbused (taju võimaldab hinnata õigesti objektide tegelikku suurust ja vormi, olenemata nende kaugusest ja orientatsioonist) 13. Kuidas otsustame inimese käitumise üle atributsiooni teooria järgi? Inimeste suhtlemises kalduvad suhtluspartnerid tõlgendama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt. Atributsioon on teise inimese käitumise ja motiivide tõlgendamine ja põhjuste (sisemine vs väline) selgitamine ning osa teiste inimeste tajumise protsessist. Sisemised põhjused alluvad inimese kontrollile, seevastu välised põhjused mitte inimene on sunnitud nii käituma. Atributsiooniteooria pöörab tähelepanu kolmele isikutaju apektile: 1
· Rahvusvaheliste kohustuste rikkumised · Rahvusvahelise õiguse imperatiivnormidest tulenevate kohustuste tõsised rikkumised Riik on absraktsioon ja seega ei saa ta ise konkreetselt väärtegu toimepanna vaid selle teostab ikka isik. Riigivastutuse tekkimise aluseks on: 1) riigiorganite käitumine riik vastutab mis tahes riigiorgani käitumise eest, ei oma tähtsust kas riigiorgan on siseriikliku õiguse kohaselt pädev osalema rahvusvahelises suhtlemises või mitte 2) avaliku võimu funktsioone täitvate füüsiliste või juriidiliste isikute käitumine puudutab selliseid isikuid kes ei kuulu riigiorganite hulka aga kes täidavad neile riigi poolt pandud või usaldatud avaliku võimu funktsioone 3) ühe riigi poolt teise riigi käsutusse antud organite käitumine teine riik vastutab lisaks, eelduseks et käsutusse antud organid täidavad teise riigi avaliku võimu funktsioone
ringi moodustades, Brasiilias on sama märk aga vulgaarse tähendusega, venelastele tähendab see nulli, jaapanlaste jaoks raha, araablaste jaoks kurja silma. Jaatav/eitav vastus. Ameeriklane raputab pead, kui ei ole nõus. Hiinlane liigutab lahtist kätt, mille peopesa on vasakule keeratud, oma näo ees. Araablane kallutab pea tahapoole ja ajab lõua püsti, kergitab kulme, teeb keelega laksutavat häält. Peamised konfliktiallikad kultuuridevahelises suhtlemises: vestluskäitumise erinevused (erinevad vestlus- ja kuulamisharjumused), ruumikäitumise erinevused (distantsi hoidmine, silmavaatamine, privaatsus), ajakäitumise erinevused (hilinemine, järjekord, planeerimine), väärtushinnangute erinevused: erinev suhtumine tööülesannete täitmisse, meeskonnatöösse, konfliktide lahendamisse, altkäemaksu, edutamisse jmt. Emotsionaalsuse tase. Emotsionaalselt neutraalsetes kultuurides (nt Aasias, PõhjaEuroopas) ei
lahendamise tavad, mida tuleks kujundada teadlikult ja eesmärgipäraselt. Näiteks: *arusaamatused räägitakse selgeks otsekohe ja hiljem seda teemat enam ei puudutata; *ka pahandusi ega tülisid ei võeta mitu korda üles, *karistab ainult üks vanem. Peredes, kus istutakse koos kas hommiku- või õhtulauas, on vähem sisepingeid ja ini- 13 mesed on edukamad ka tööl ja koduvälises isiklikus suhtlemises. Kui peres leiavad kõik aega ja energiat traditsioonide alalhoidmiseks, annab see tunnistust perekonna väärtusest iga pereliikme silmis.Ühtlasi väärtustab traditsioonide elujõud kodusooju- se looja vaeva ning aitab motiveerida rutiinset kodust tööd. Kõik pereliikmed arenevad ja muutuvad pidevalt, aga argitoimetused ei jäta tihti või- malust muutustesse süveneda. Igaüks võib oma perekonna traditsioone loovalt rikastada ja värskendada. 15.PEATÜKK PEREPLANEERIMINE
tarbimislaadi levimine ja isiksuse degradatsiooni (väärtuse, omaduse halvenemise) nähud. Peale negatiivsete, ellujäämis- ehk ohuprobleemide käsitletakse globaalprobleemidena ka positiivseid, kogu inimkonda puudutavaid arengutendentse (arenemise suundi), nagu üleminek kapitalismilt sotsialismile ning teaduse ja tehnikarevolutsiooni võidukäik. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine. Tänapäeva riigid ja nende kodanikud on omavahel tihedas suhtlemises, mida tuleb ka korraldada. Aja jooksul on rahvusvahelises suhtlemises välja kujunenud tavad, millest 39 enamik riike ka kinni peab. Lisaks sõlmivad riigid omavahel lepinguid. Algul võib leping olla sõlmitud vaid kahe riigi vahel, hiljem võivad sellega liituda ka teised, nii sünnib rahvusvaheline kokkulepe. Lepingud ja tavad moodustavad kokku normid, mille abil toimub rahvusvaheline suhtlemine
märgiti dokumendi sisu ja autor. Hiljem hakati sama moodust kasutama notariaalset tõestust vajavate dokumentide juures, et kinnitada nende ehtsust ja eristada originaaldokumente võltsingutest. Veel hiljem hakati protokolli all mõistma nõudeid, kuidas vormistada kirju (valida viisakusvorme kirjade alustamisel ja lõpetamisel) ning kuidas korraldada tseremooniaid. DIPLOMAATILINE PROTOKOLL on riikidevahelises suhtlemises väljakujunenud normide ja reeglite kogum. Diplomaatiline protokoll käsitleb riikidevahelist kirjavahetust, diplomaatiliste esindajate vahetamise korda, nende ameti- ja auastmeid, riiklikke tseremooniaid, ametlikke kohtumisi ja vastuvõtte. Diplomaatilise protokolli alusdokumendid on: - Viini konventsioon ,,Diplomaatilistest suhetest" (1961) - Viini konventsioon ,,Konsulaarsuhetest" (1963) AMETIPROTOKOLL on ametialases suhtluses üldtunnustatud käitumisnormid, tavad, kombed.
- teadlikkus kommunikatsiooniprotsessist - huumorimeel - võime olla kannatlik ja austada erinevusi - võime hoomata erinevusi omaenda kultuuris Motivatsioon: Paljud kultuurilised valikud enam-vähem binaarsed, nt. kas öelda sina või Teie (vahepealset võimalust peaaegu pole), kas leppida sellega, kui teine pool jääb pidevalt hiljaks (või vastupidi, kas leppida sellega, kui sult pidevalt nõutakse punktipealset täpsust). Coupland: Kultuuridevahelises suhtlemises konvergents toimub reeglina ühes suunas (st mitte keskele kokku). Teisisõnu, enamasti ühel poolel tuleb (või ka üks pool soovib) kohanduda teise reeglite/kultuurivormidega. Kompromisside leidmise oskus oluline osa interkulturaalsest pädevusest. Arusaamatused > nende parandamine (repair-work). Interkulturaalne pädevus: Gudykunst (1991) 4 pädevusstaadiumit: - 1. teadvustamata pädevuse puudumine - 2. teadvustatud pädevuse puudumine - 3. teadvustatud pädevus - 4
· Depressioon hommikul sügavam. · Psühhomotoorne pidurdus või rahutus (peab olema selgelt märgatav käitumises ja ka teiste inimeste poolt täheldatud või kirjeldatud). · Ilmne isu alanemine (vahel harva söögiisu kõrgenemine). · Kehakaalu langus (kaalukaotusena 5% või rohkem viimase kuu vältel). · Libiido langus. Depressiooni raskusastmed Kerge: Vähemalt 2 depressiooni põhisümptomit ja 2 lisasümptomit. On teatavaid raskusi igapäevases töös ja sotsiaalses suhtlemises, kuid tegutsemisvõime säilib. Mõõdukas: Vähemalt 2-3 põhisümptomit ja 3-4 lisasümptomit, neist osa on tugevasti väljendunult. Harilikult on märgatavaid raskusi igapäevases töös ja sotsiaalses, tööalases ja koduses tegevuses. Raske: 3 põhisümptomit ja vähemalt 4 lisasümptomit; + märgatav kurbus või ärevus, v.a ilmse pidurduse korral. Ei ole reegline suuteline jätkama sotsiaalset, tööalast ja kodust tegevust, v.a väga osaliselt või piiratud ulatuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
