4. Tooge näiteid, kuidas suhtlemise kannavad mitteteadvustatud infot, mitteverbaalsed komponendid kõne kergendavad rääkija mõistmist toetavad. kommunikatiivset tegevust. Näiteks ebasiirus peegeldub pilgu kõrvale viimisest, tahtmatust muigest jms. Suhtlemine toimib koostööpõhimõttel. See, mis meile öeldakse peaks olema asjakohane, tõene ja arusaadav - kui me järgime neid maksiime, siis seda meie kõne just ongi. 5. Mismoodi toetab Grice’i maksiimide Näide oma kogemusest. Tuttav järgimine kõne mõistmist
programmide väljatöötamisest ja viimane räägib lapse sotsiaalsete õiguste piiramisest. III osas räägib laste kohustustest ( Kohustused vanemate ja perekonna ees, ühiskonna ees, laps ja kaasinimesed, laps ja töö, lapse koolikohustus, lapse kohustus hoida oma tervist, alaealise liikumisvabaduse piirang). IV osa on laps ja perekond (Lastega perekondade toetamine, lapse tundmaõppimine, üksikvanemaga perekond, lapse eraldamine perekonnast, suhtlemine lahus elavate vanematega, õigus saada teavet puuduva vanema kohta, suhtlemine eri riikides elava vanemaga). V osa räägib lapse kohtlemisest ja karistamisest (Lapse kohtlemise üldpõhimõtted, hädaohus olev laps, kaitse seksuaalse kuritarvituse eest, lapse karistamine, spetsialistide arvamus õiguserikkujate karistamisel või lapse saatuse otsustamisel, lapse vabaduse piiramine, kinnipeetava lapse kohtlemine, kinnipeetava või piiratud
Probleemide lahendamine Usutavus Agressiivne müük(hinnad) Klientide huvide igakülgne arvestamine Turvalisus Valeinfo Füüsiline turvalisus Konfidentsiaalsus e isikuandmete lekkimine Kliendi tundmine Väljanägemine Firma ja klient Esmamulje- 40 – 60 % üldiselt muutub Esmamulje võib luua kuuldud jutt, nimi, reklaam Asukoht- viidad kesklinn äärelinn parklad ühistranspordilähedus Hoone välimus kaasaegsus sisenemisel interjöör teenindaja suhtlemise tehnikad verbaalne suhtlemine mitteverbaalne –kehakeel otsaesine ja kulmud silmside käed risti, kinnine asend käed kõrval lahtine asend käed puusas võimukas olek. Töös ___________________________________________________________________________ Telefonisuhtlus Plussid Miinused Säästab aega ja raha. Rikub tervist. Saab leida inimese Kommunikatsiooni igalt poolt ja igal ajal. häired. Saab jätta firmast hea Ei saa kasutada mulje ka siis kui kehakeelt
osapanusega 2. Väärtus, mida grupiliige saab, peab olema vastavuses tema investeeringuga( aeg, raha, vms) 3. Grupiliikme tasu peab olema vastavuses tema kuludega ehk sellega, mida ta ära annab. 4. Kuim mõne grupiliikme investeering on suurem kui teistel, siis on ka tema panus suurem ja seetõttu peab saama suuremat tasu. Suheldes kõrgema staatusega grupiliikmetega, on kulu-tulu suhe parem, sest kõrgema staatusega liige ja temaga suhtlemine suurendavad tulu. Inimesed eelistavad suhteid inimestega, kelle staatus on nende omaga sarnane või sellest pisut kõrgem. Ühesuguse staatuse ja maailmapidliga inimeste suhted on stabiilsemad. Grupi ühistegevus Balesi käsitluses: Ühistegevuse mõõtmisvahendi IPA autor. Ühistegevuse mudeli aluseks on idee, mille kohaselt iga probleeme lahendav grupp seisab silmitsi kahe valdkonnaga-instrumentaalse ehk ülesandele suunatud ja ekspressiivse ehk sotsioemotsionaalsega.
· Piimakari · Linnad kasvasid kiiresti · Maapuudus (lihtrahvas ei · Erinevad tehased, vabrikud (suurettevõtted) saanud maad jurde osta) · Arenes kaubandus, eriti sisekaubandus (kasvas ka ostujõud) · Tööjõud tuli sisse · Raudteede ehitamine -> suurenes inimeste liikumine -> suhtlemine aktiivsemaks -> [hiskonna · Tooraine tuli sisse (militaarse kultuuriline areng (ideed ja arvamused) tööstuse arenemine) (Raudteedega kerge piima edasi transportida) · Talusid osteti palju 1. Raudteedega intregeerus eesti majandus loode-Venemaale 2. põllumajandussaaduste realiseerimine 3. muutus inimasustus Eestis
01.2013 Koostajad: EESMÄRK · Parandada politsei organisatsioonikultuuri · Parandada politsei mainet · Süvendada politsei ühtekuuluvustunnet · Anda juhiseid heade tavade ja kommete ning igapäevase suhtlemise ja käitumise reeglite rakendamise kohta politseiteenistuses SISU · Politseisümbolid ja nende kasutamine · Politsei põhiväärtused · Ameti- või politseivande andmine · Politseiteenistujate ametiseisund · Alluvussuhted · Suhtlemine · Tervitamine · Enda esitlemine SISU · Pöördumine · Politseitseremooniad · Lipu kasutamine · Vormiriietuse kandmine · Visiitkaardid ja nende kasutamine · Kutsed TÄHTSUS · Seab ette politseiametniku käitumisnormid. · Sätestab ära vormiriietuse kandmise põhinõuded. · Ühtsete mallide kehtestamine kogu ametkonna töös. Täname kuulamast!
avamise plussid: adekvaatne reaalsuse taju teadlikkuse suurenemine endas võimalus inimest tundma õppida (kes ja mida soovib) millal sobib/oleks soovitav end avada? vastastikune avamine situatsiooniga arvestamine suhete muutumine Kommunikatsioon verbaalne vs mitteverbaalne tõlgendamine (varasemad kogemused, psüühiline seisund, emotsioonid, teadmised) kujuneb suhtumine ja valmisolek reageerida teatud viisil. kui suhtlemine pakub rahulolu, siis suheldakse temaga meeldivalt. kommunikatsiooni mudel: (spiraali kujuline, et oleks ka aja komponent) sõnumi saatja edastatav teade kanal sõnumi saaja müra Kommunikatsioon ja suhted kommunikatsiooni muutus muutus suhetes muutus suhetes muutus kommunikatsioonis sagedus (2x päevas, 2x nädalas, ei räägita üldse) teemad (intiimsedisiklikud, viisakuste vahetamine) teemade hulk (kõigest, mõni) teemade käsitlemise sügavus (pinnapealsed)
kunstlikeks(erinevad märgid) 3) Nimeta keele kõik funktsioonid ja iseloomusta igaüht lühidalt paari lausega. Milline neist funktsioonidest on sinu arvates olulisim? Põhjenda oma arvamust asjalikult 50-100 sõnaga. Keele funktsioonid:1. Edastada informatsiooni, st, et teistele öelda, mida soovitakse, kirjutada kirju, jagada ühesõnaga erinevat informatsiooni ümbritseva maailmaga enda jaoks sobival või võimalikul meetodil 2. kommunikatsioon ehk suhtlemine: teiste inimestega suhtlemine, rääkimine, mõtete vahetamine, muljetamine jms. 3.kuuluvuse näitamine: eestikeele oskajana peame ennast eestlaseks ning kui emakeel on nt prantsuse keel, näitab see, et oleme prantslased. 4.emotsioonide väljendamine: saab teatada teistele oma vihasest olekust, rõõmsast tujust jms, ilma kehalisi vahendeid kasutamata, st nt pekstes, jookstes hüpates vms tegemata. Öeldes vaid sõnadega nt ,, Ma olen nii õnnelik praegu" 5
seadusandliku rünnaku vastu, aitab märgata personali nõrku ja tugevaid külgi, kaitseb õde, patsienti, kogu meeskonda ja haiglat. 2 Loetle elamistoiminguid mõjutavaid tegurid Roper, Logan, Tierny õendusmudeli järgi: Turvalise keskkonna säilitamine, kehatemperatuuri mõõtmine, söömine, joomine, töötamine ja mängimine, suhtlemine, magamine, hingamine, isiklik puhtus ja riietamine, seksuaalsuse väljendamine, eritamine, füüsiline aktiivsus, suremine. Õendusanamneesi kogumisel õdekasutab järgmisi meetodeid: Küsitlus, anketeerimine, vaatlus, füüsiline uurimine Nimeta lamatisohtlikud piirkonnad, kui patsient lamab külili: Kõrv, küünarnukk, puus, põlv Loetle lamatiste tekkimise perioodid järjekorras: Selge naha punetus, naha punetus, paistetus, kõvastumine, pärisnaha kärbumine,
Hügieenitoimingud- igapäevane pesemine, kammimine, suuhügieen. Riietumine. 1. Hoolduse planeerimine lähtuvalt patsiendi ressurssidest. 2. Privaatsus. 3. Julgusta ise tegema. 4. Arvesta patsiendi soovidega. 5. Koostöö. 6. Suhtlemine, tegevuse selgitamine. 7. Piisav aeg. 8. Oluline on kohandada abi patsiendi vajadustele vastavaks. 9. Arvesta tundlikkushäiretega kontrolli vee temperatuuri! 10. Kasuta heaolutunde suurendamiseks deodorante ja/või kreeme. Abistamisel hea vaõimalus patsienti aktiveerida. 11
Optometristi töökeskkonna ohutegurid Op-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Optometrist Tervishoiuala spetsialist Põhiülesanded: inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmako...
“Kambalugu” D.Walbrecker Mall tuur 4. November 2013 Tegelased • Larissa- noor, heatahtlik, sattus probleemidesse kohtudes uute sõpradega, ühinedes bändiga • Chris- ennasttäis, nutikas,kutsus Larissa bändi • Kim- salapärane,tuim,andis Larissale kitarri hoiule Sündmused • Larissa bändiga ühinemine • Esimest korda kanepi proovimine • Bändist lahkumise soov Probleemid • Narkootikumid- Larissa kõhklused kas proovida või mitte • Vanemad olid harva kodus- ei saanud kontrollida lapse tegevusi • Suhtlemine- mõtted, kas jätkata suhtlemist uute sõpradega või mitte Minu arvamus Raamatu juures meeldisid: • Tegevuse äkilised pöörded Ei meeldinud: • Teoses olevate probleemide kordus Mina soovitaksin seda raamatut lugeda, just selle sisukuse ning õpetlikkuse pärast. Aitäh!
..............................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine........................................................................26 7.Käitumine kriisisituatsioonides.............................................................................28 7.1
Kõne Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. Enne kõne koostamist tuleb määrata kõne eesmärk. Alati tuleb arvestada ka publikuga ja kõne situatsiooniga. Kõnepidamine on õpitav. Pikk kõne, sitt kõne. Kõne osad: 1) Sissejuhatus- Pöördumine publiku poole, nende häälestamine kõnele Võimalikud algused: Küsimusele Tsitaat Nali Lõbus ja lõhike asjakohane ugu Lühiülevaade kõne sisust Meeleolu, olukorra, ootuste sõnastamine Algusesse ei sobi negatiivne info!!! 2)Teemaarendus- teema jaotamine osadeks ja selle tõestus 3) Lõpetus- olulise rõhutamine ja lõpp Ebaõnnestumise vältimiseks: 1. Tee korralik eeltöö, õpi kõne selgeks 2. Loo silmside 3. Hinga rahulikult ja seisa paigal ...
Kt küsimused 1. Mis on suhtlemine? 2. Suhtlemise põhitunnused (4tk) 3. Kuidas toimub käitumise õppimine? 4. Mis on motivatsioon? 5. Kirjelda motivatsiooniteooria ajaloolist arengut, suunad. 6. Kirjelda suhtlemisakti etappe (4tk)? 7. Millest sõltub teise inimese tajumine? 8. Millised on mõjutamise eesmärgid? Kodune töö Vasta küsimustele: 1. Mis on grupi sotsiaalpsühholoogilised tunnused (4) 2.Millised on grupi toimimise ülesanded? 3.Kuidas mõistad staatuse ja rolli omavahelisi seoseid? 4.Grupisuhete arengus eristatakse erinevaid etappe. Kirjelda. 5. Missugusele etapile on kõige iseloomulikum grupiliikmete tegevuse sõltuvus grupi juhi arvamusest? 6.Mille järgi on Sul võimalik äratunda, kas grupp on oma psühholoogilises arengus jõudnud toimimise ehk koostööni?
Tallinna ehituskool Suhtlemise mitmekesisus Referaat Koostas: R.Leol Rühm : 32. Aasta 2010 Suhtlemise Mitmekesisus Mis on suhtlemine? Teadlased on seda defineerinud väga mitut moodi. Ühena mõistetakse suhtlemise all iga inimese olemise viisi vastastikustes seostes teiste inimestega. Laiemalt on levinud arusaamine, et suhtlemine on inimeste omavaheline teabe vahetamine, mille käigus õpitakse üksteist tundma ning tähtsustama. Suhtlemisest võime rääkida ka kui vastastikusest mõjutamisest, ühistegevusest või kui igapäevasest koostööst.
Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile. Iseloomulikud tunnused: teadete kiire edastamine, avalikkus, kättesaadavus, lai ja eripalgeline tarbijaskond, info tarbijate passiivne osalus. Ülesanne : 1) harida rahvast 2) Informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel Infopoliitika riigi väljatöötatud poliitika, millega määratakse riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning väärtused ja eesmärgid. Avalik arvamus seda uurides palutakse vastajail väljendada oma seisukohta parlamendi, valitsuse või presidendi tegevuse suhtes, hinnata hetkeolukorda mingis avaliku elu valdkonnas, valida lemmikuid poliitikutest Sotsiaalne struktuur Rahvastiku jaotamine teatud tunnuste alusel.
informatsiooni kogumise ja valiku, analüüs-sünteestöötluse ja infootsingu tulemused neist huvitatud klientideni e tarbijateni. Infoteeninduse kvaliteet sõltub eelkõige seda teostavate töötajate kvalifikatsioonist (eriala, teemavaldkond, keeleoskus jms) ning üksikute infoprotsesside täitmisel kasutatavatest meetoditest ja vahenditest info töötlemiseks, otsinguks, paljundamiseks Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid, raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile. Nende asutuste eermärgiks on võimaldada nii kodumaistele kui ka välismaistele kultuuri huvilistele juurdepääsu kohalikele kultuurivaradele, kasutades täiel määral IKT (Information and Communications Technology) võimalusi
Kui nad astuvad reaalsesse maailma , peavad nad siiski seisma enda probleemile vastu. Toome ka näite selle kohta. Keegi peaks minema enda parima sõbrannaga või sõbraga tülli. Internetis on kerge, sa võid eiramiseks blokeeringu peale panna, aga kui sa inimesega reaalses elus kohtud, siis ei saa sa kuidagi blokeeringut peale panna. Sa pead siiski seisma silmtsi sellega, mille eest sa põgenesid virtuaalsesse maailma. Inimsuhted väljenduvad elus mitmel erineval kujul. Suhtlemine vanematega, sõpradega, kirjavahetus kaugete tuttavatega. Nüüd on jõudnud suhtlemine uuele tasemele virtuaalsele tasandile. See on kõigi nende eelnevate suhtlusviiside kogumik. Virtuaalsel keskkonnal on omad head ja halvad küljed ning nendest tuleb aru saada. Reaalne maailm erineb virtuaalsest ja neid ei tohi kokku segada. Tuleb vahet teha, mis on reaalne maailm ja mis on virtuaalne maailm.
Tänapäeval on teenindus üks suuremaid valdkondi, mis annab tööd, kuid kas see on ka piisavalt kvaliteetne ja hea? Klienditeenindaja ja klient Öeldakse, et klient on kuningas, kuid tegelikult see nii ei ole. Kui klient on kuningas, siis klienditeenindaja on kuninganna. Klient ja klienditeenindaja on võrdsed, nad arendavad ja mõjutavad üksteist vastastikku. Nii nagu kõik siin maailmas, muutub ja areneb ka klienditeenindus. Klienditeenindaja töö on suhtlemine kliendiga, mille eest ta saab palka. Hea teenindus toimib vaid kliendi isiksusest lähtudes. Tuleb olla tähelepanelik, et ära tajuda, millal on õige aeg kliendile oma abi pakkuda, et mitte olla liiga pealetükkiv. Hea klienditeenindaja üheks tähtsaimaks isiksuseomaduseks on hea suhtlemisoskus, ilma milleta ei saa üks teenindaja olla piisavalt pädev. Hea klienditeenindaja tahab ja oskab ennast arendada. Teenindajat võib
Keelekasutus suhtlusportaalides Enne uurimustöö alustamist seadsin endale sihtmärgi uurida, kuidas suhtlusportaalides suheldakse ja milline on sõnakasutus. Igal portaalil, foorumil, blogil jms on olemas reeglid, kuid kui palju neist kinni peetakse? Sellise mõttega asusin mina uurima keelekasutust suhtlusportaalides. Külastades mitmeid suhtlusportaale leidsin, et suhtlemine nendes ei erine suuresti üksteisest. Olgem ausad, tänapäeva inimeste oluliseks suhtluskanaliks on kujunenud internet. Seoses erinevate portaalide tekkega on suure muutuse läbi teinud ka meie oma emakeel. Inimesed on võtnud kasutusele slänge, lühendeid, et oma elu mugavamaks teha. Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest. Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides
Oskan võrrelda etteantud veebipõhiseid teabeallikaid sobivuse, objektiivsuse ja asjakohasuse aspektist. · Teabe salvestamine j taasesitamine · Oskan salvestada ja hallata leitud digimaterjale erinevates veebipähistes keskondades, näiteks, Google Drive`s. Seal on väga lihtne hoida kõik kujutis-faile ja dokumente. Mugavalt, kui osaleb gruppitöö tegemisel, jagada ülesandeid grupi liikmete vahel · Suhtlemine digikeskkondades · Suhtlemine digivahenditega Mina kasutan veebisuhtluseks erinevaid vahendeid (Facebook, e-post, vestlus, Google, Google+ ja Google Drive ,tekstisõnumid, vahetu sõnumside, blogid (WordPress). Ma oskan valida sobiva suhtformaadi, - vahendi ja -viisi, mis vastab kõige paremini oma eesmärgile. Ma oskan hallata eri tüüpi sõnumeid probleemideta. Ma kasutan aktiivselt E-keskkondi. Ma tean, kuidas veebis osaleda, ja oskan kasutada erinevaid E-teenuseid
Tekstid Tekstid on kindlas olukorras kindlal eesmärgil kasutatud keel. Tekste esineb vestluses, raamatutes, ajakirjades. Suhtlemisvõimalused: -kõne -zestid -tekstid -meedia -miimika -sümbolid -joonised Et suhtlus toimuks ladusalt peab selles osalema teate saatja ja vastuvõtja, keda ühendab keel, sarnased teadmised jne. Teineteisest peab aru saama. Suhtlemine võib olla otsene või kaudna (nt. Raamatu lugemine). Eesmärgid: +info vahetamine +tunnete edastamine +mõjutamine +kontakti loomine Tekstiliigid: Tarbetekstid- sisaldavad argielus vajalikku teavet, esitatakse lühidalt ja konkreetselt Näide: CV, ametikiri, volitus Ajakirjandustekstid- kajastavad ühiskondlikult olulisi päevakajalisi teemasid Näide: reklaam, kuulutus, uudis Teadustekstid- sisaldavad täpset, kontrollitud infot, mis on kõigile ühelest mõistetav Näide: essee, uurimus
1.Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Tegevusalade teisendamine, tihe suhtlemine naaberhõimude ja rahvastega. 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Sest muistseid uskumusi kajastavaid allikaid on väga vähe säilinud. 3.Milliseid muinasusundi põhimõistega vägi seotud ütlemisi, uskumusi olete kuulnud (näiteks muinasjuttudes)? Arvatakse, et mõningatel inimestel on nt ravitseja võimed. 4.Milliseid hingega seotud tavasid järgitakse veel tänapäevalgi? Kas ka teie neid järgite? Setudel on püsinud komme lahkunutele sööki-jooki kalmule viia
LENNUJUHT 12.Klassi karjääriõpetus Kristyn Heleen Salumäe Lennujuhi töö iseloomustus Vastutusrikas Hea pingetaluvus Keskendumisvõime Suutma teha mitmeid asju korraga: kuulama, kirjutama, rääkima, mõtlema Vaheldusrikas ja mitterutiinne Meeskonnatöö Tööülesanded Lennuliikluse juhtimine Korralduste jagamine Suhtlemine pilootidega Lennuplaani jälgimine Töökeskkond Töötavad lennujuhtimiskeskuses või lennujuhtimistornis Tööaeg on 35h nädalas Järjest 1,5 – 2 tundi Töögraafik on paindlik Vajalik haridus Eesti Lennuakadeemia Sooritada tuleb võõrkeeleeksam Kutsesobivustestid Sisseastumiseksam Tervisliku sobivuse kontroll Õpe kestab 4 aastat Töö leidmine ja palk Lennuliiklusteeninguse AS
Iseloomult kena Mängis pesapalli D.B Holdeni vanem vend Töötab Hollywoodis näitekirjanikuna Käib peaaegu igal nädalalõpul Holdenit vaatamas Isa Töötas advokaadifirmas Ükskõikne iseloom, kuna Phoebe väitis et ta tegi suitsu ja isa ei teinud sellest välja. Ema Oli kodune Hooliv, sest saatis Holdenile uisud Emal ei meeldinud külas käia Suhtlemine Holden suhtles Phoebel külas salaja Täname vaatamise eest!
Viiu Toomingas Kildu 2013 Loomade meeled: Kuulmine Haistmine Nägemine Maitsmine Kompimine http://www.pisi.ee/gallery/image.php? mode=medium&album_id=3&image_id=7040 Merisiga eristab kuni 33000 hertsi Inimene eristab 15000 kuni 20000 hertsi https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcRxoQHSXvtkQbJMhBv7IYjrser7PN7nS2koYI1a- 1xaDjRpQed8 Omavaheline suhtlemine https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcSHKs0H4vwTkTydF3LKX5PiQyEj5wlkdVsiTRrXHWZ- w6gnZILt Lai nägemiseväli Eristavad põhivärve https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcQyakpvKsPAIpkU_XcJqy2RjUbWR69YJjosyS0BA62J AaHcBJXQ5w Pimedas orienteerumiseks https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRXQdhuu-
avalik sektor erasektor (tulundussektor) kolmas sektor (mittetulundussektor) Ühiskond tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine Kommunikatsiooni ülesanded: 1) Teabe levitamine 2) Rahva harimine 3) Inimeste informeerimine riigis ja maailmas toimuvast Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad selle poolest, kuivõrd võimukandjaid huvitab, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist.
ISELOOMUSTUSKIRI Tartu, 26.11.2012 Katrin Murumets, Tartumaa, Annelinn, Anne 92-88, 56565656. Töötamist alustas antud ettevõttes 21.08.2011. Töötaja tööülesanded nägid igapäevaselt välja sellised: klientidega suhtlemine: nendest arusaamine, erinevate võõrkeelte tundmine, ettekandja töö: söögi lauda viimine, koristamine, administraatori töö: erinevate failide avamine, broneerimine, hinnapakkumiste tegemine. Katrin Murumets suhtus tööle väga hästi, kõik oli alati korrektselt tehtud ja mingeid probleeme meil Temaga ei esinenud. Katrin on väga kohusetundlik naisterahvas ja positiivse ellusuhtumisega. Katrin sain väga hästi hakkama tööülesannetega, alguses esinesid väiksed
· Tark inimene o Kolju oli sarnane tänaäeva inimese omaga o Arvatavasti ühiskonnakorraldus o Kunst · Nendertallased o Moodustavad inimese sugupuus üks kõrvalharu o Jässakas kehaehitus o Kohmakas kõnnak o Tugevad kulmukaared ja jüuline alalõualuu o Osavad küttid o Matsid surnuid · Tänapäeva inimene o Pikem ja sihvakam o Füüsilise ja vaimse töö tegemise võime o Kõne abil suhtlemine o Sümboliline keel o Teadmiseid ja oskusi pärandatakse
firma, side (pos ja neg). Töö- osata ei öelda, videotreening, paragrafid, Empaatia, vargus, kolleegidega, teha lisamüüki, kolleegid, elukestev paindlikkus, juhtkonnaga, kliendiga osata veenda, internet, samas õpe, planeerimine, suhtlemine. Kehakeele telefonimüük, valdkonnas planeerida, kontakti et mitte läbi valitsemine. Kuulamine, ja pean olema töötavate alustamine kehtestamine, rohkem teadlik inimeste põleda, lõpetamine,
Teie pakkumise kohta leidsin CV-Online´i kodulehelt. Usun, et minu senine hariduskäik ja huvid toetavad minu kandideerimist. Oman B kategooria juhtimisõigust alates 2005 aastast. Veel võtsin osa ajakirja ,,Auto Bild Eesti" korraldatud konkursil ,,Eesti Osavaim Autojuht 2008" ja saavutasin finaalis 2. Koha. Seoses praeguste õpingutega Kehtna Majandus ja Tehnoloogia koolis olen läbinud suhtlemise ja asjaajamise kursuse. Pakutav metikoht on mulle heaks väljakutseks, sest mind huvitab suhtlemine ning reisimine. Kirjale on lisatud ka minu CV, mis võiks Teile huvi pakkuda. Olen nõus vastama täiendavatele küsimustele Teile sobival ajal Lugupidamisega, T.Väel Tormi Väel Lisad: 1.CV
kunstiliike · Ignoreerisid keele põhialuseid ja kirjavahemärke · Ürgne suhe maailmaga · eluviis Hannah Höch "Lõika dadat köögis noaga läbi Saksamaa" Dadaismi tunnuseed: · Mängulisus ja pilkamine · agressivne suhtlemine · kõlaefektidele rajatud luuletused · automaatkirjutamise rakendamine Marcel Duchamp "Purskaev" Dadaismi esindajad · Tristan Tzara · Hugo Ball · Kurt Schwitters · Louis Argon · Paul Éluard Hugo Ball Kurt Schwitters, raamatu "Anna Blube" kaas Kurt Schwitters "Ovaalne" Dadaismi näide: Te vaadake mind:
Motivatsioonikiri Lp. Personalijuht Soovin kandideerida JY Jacki vahendusel välja kuulutatud konkursil konsuldandi leidmiseks. Tööpakkumise leidsin JY Jacki AS kodulehelt. Olen lõpetanud Põhikooli, seejärel Konsuldandite Kutsekooli konsuldandi erialal. Õpingute käigus olen omandanud konsuldandi vajalikud teadmised ja oskused. Praktilise poole pealt tooksin esile töökogemuse Ettevõttes Diivan AS-s, kus olen töötanud nüüdseks 3 aastat konsuldandina. Minu ülesanneteks on suhtlemine klientidega, hinnapakkumiste koostamine, tellimuste kinnitamine, valmiskauba saatmine (transpordi organiseerimine, vajalike dokumentide koostamine), müügiarvete koostamine, müügijuhi assisteerimine (müügistatistikad, analüüsid ja inventuurid). Huvitavaks väljakutseks on olnud majandustarkvara ATi juurutusprotsessist osavõtmine, kus minu ülesandeks oli müügiprotsessis vajalike etappide väljatöötamine.
sisu kohta 3)õigesti vormistatuna on org-i skeem alus tegevuste rühmitamise ja paigutamise hindamiseks 4) kõige suuremaks puuduseks on et skeem ei ütle midagi juhtimise võimu ja õiguste määra kohta oma alluvate üle. Org-i skeeme jagatakse 1) üldskeem-koostatakse kogu ettevõtte kohta ning selles on näha peamised ametikohad ja allüksused 2)põhilised allüksuste üksikskeemid-näidatud on kõik ametikohad. Org-i suhtlemine on ettevõtte või asutuse eripaigus ja rühmitustes olevate inimeste omavaheline teabe vahetus. Ettevõtte tervikliku tegutsemiseks peavad nende koostisosad omavahel seotud ja avaldama vastastikust mõju. Ametlikku ja mitte ametlikku teabe liikumine ettevõtte või asutuse eri osades ning tasanditel asuvate inimeste vahel, teabe liikumist mõjutavad asjaolud ja tegurid moodustavad org-ilise suhtlemise sisu. See on vahetult seotud ettevõte eesmärkidega ja tegevustega. Org-lise
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsio...
skisofreeniasse. Polü-Y esineb ainult poistel. Keha ehitus normaalne. Pikka kasvu. Saavad järglasi. Tugevad käitumishäired. Vaimne areng üldjuhul normaalne aga alla keskmise. Düsleksia- spetsiifiline lugemishäire. Düsgraafia spetsiifiline kirjutamishäire. Düskalkuulia spetsiifiline arvutamis häire. Autism permasiivne arengu häire. Esineb suhtlemisel kvalitatiivne hälve. Kahjustatud verbaalne ja mitte verbaalne konventatsioon ja sotsiaalne suhtlemine. Kõne vähe arenenud või ei kõnele ültse. On vastu igapäeva rutiini muutustele. Võivad esineda tugevad raevu hood ja ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Autismi määratakse 3 eluaastast alates. Lapseautism e. Kanneri sündroom omandatud kõnevõime aga ei kasuta. Kinni oma harjumustes. Ei talunud geenimuutmist. Esinevad tugevad vaimuhood. Avaldub sünni momendil. Esineb rohkem poistel. Väldivad pilt kontakti. Veider kõnd, jooks ja hoiakud.
Juhtija ja eestvedaja roll alluvate motiveerimine, loob tingimused tööks; Sidepidaja roll ühine tegevus teiste juhtidega organisatsioonis ja väljaspool seda. · Suhtlemisega seotud rolle täites loob juht kontaktid, mille abil ta saab ja vahendab teavet. Juhi rollid · Informatsiooniga seotud rollid Informatsiooni vastuvõtja - suure osa teavet saab juht vahetul suhtlemisel. Suhtlemine võimaldab olla paremini informeeritud; Informatsiooni jagaja juht vahendab ja korraldab alluvatele vajalikku informatsiooni organisatsiooni sees, teabe edastamise süsteem; Kõneleja selles rollis annab infot neile, kes ei kuulu sellesse organisatsiooni, levitab infot organisatsioonist ümbruskonda. · Informatsiooniga seotud rollide kaudu saadakse teavet otsustamiseks. Juhi rollid · Otsustamisega seotud rollid
Avalik sektor poliitikavaldkond; poliitika ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus
Kui juht tunneb huvi reatöötajate arvamuse vastu, kuulab ära nende põhjendused ja otsuse vastuvõtmisel arvestab nendega, siis tunnevad ka töötajad, et nende arvamus loeb ja nendega arvestatakse. See võimaldab töötajatel tunda end kindlamalt ja tunda end on firmale vajalikena. Firma juhtkond peaks püüdma suhelda kõigi töötajatega, tundma 2 huvi nii töö kui ka muu elu vastu. Juhi ja alluvate suhtlemine ei peaks kujunema ainult tööprobleemide arutamiseks. Formaalne suhtlemine töötajatega on väga levinud viga. Seetõttu tunnevad töötajad end mittevajalikena ja firmas teisejärguliste tegelastena. Lihtne, kuid tulemuslik võimalus töötajaid motiveerida, on juhi soov ja oskus kiita töötajat hea töö eest, elluviidud projekti eest jne. Kui häid tulemusi ei märgata, siis töötajad arvavad, et nende töö ei ole kellelegi vajalik ja pole mõtet eriti
Suhtlemisoskus on elu üks tähtsamaid oskusi. Definitsiooni järgi on suhtlemine inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jalule seadmine. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 74) Suhtlemisel tehakse koostööd ning inimene rahuldab oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Psühholoogid rõhutavad, et inimene suhtleb kogu oma olemusega. Tema suhted teiste inimestega sõltuvad suhtumisest:
6. Moraal – Moraalinormide kogum – ühiskonnas üldtunnustatud põhimõtete kogum. 7. Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja – ühendusi. 8. Eraelu – Iga indiviidi isiklik elukorraldus : perekond, kodu, usutunnistus, huvialad. 9. Riik – Organisatsioon, mille tunnusteks on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim. 10. Kommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on postiühendus ja tehnika abil vahendatud suhtlus. 11. Massikommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on kiire edastamine, avalikkus ja kättesaadavus, lai tarbijaskond ning passiivne tarbimise osalus. 12. Tsensuur – Riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine. 13
· Sõbralik ja paindlik teenindus · Võimalus kontakteeruda telefoni teel · Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · Teenindatakse määratud ajal · Teenindatakse kohe ja kiiresti · Muudatustest operatiivne informeerimine Täiendav info edastatakse kohe · Vajadusel ja võimalusel uute valikute loomine · Kohustuste täitmine vastavalt kehtestatud standarditele · Loomulik ja sundimatu suhtlemine · Selge eneseväljendus · Kliendi tähelepanelik kuulamine · Kliendiga suheldakse talle arusaadavas keeles - keelteoskus, teenuse selgitamine arusaadavas terminoloogias · Klientide erisoovide tundmaõppimine · Püsikliendi tundmine ja eelistuste ning soovide mäletamine · Privaatsuse austamine · Korrektne ja meeldiv välimus · Positiivsus · Tolerantsus ja heatahtlikkus · Abivalmidus, sõbralikkus · Teenidusvalmidus · Täpsus, korrektsus
Teenindaja kehakeel Elina Kaldarova MJ212 21.03.14 Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid: Teenindussuhtlus tähendab enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Klient tajub, millised on teenindaja hoiakud. Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse.
KÕNE KOOSTAMINE Emakeeleõpetaja: Ivi Eiche Tallinna Hiiu Põhikool Juhendaja: Anne Tiits KÕNE EESMÄRGID MIKS? · Info edastamine · Suhtlemine · Kuulaja veenmine · Õnnitlemine · Teadmiste jagamine Mõttetera: "Sõna on õhk ning ometi võib ta õigel hetkel öelduna maailma pahupidi pöörata" Fr. Tuglas MILLEST? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tunned, tead. KELLELE? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale MILLAL? Hommikul Kõnele ainult siis, Lõunal kui sul on midagi Õhtul öelda! Öösel
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad, tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu. Uskumused, eksiarvamused müüdid on mõistuspärased või emotsionaalsed. Traditsioonide olemasolu teadvustamine uurimine kasvatusteaduste valdkonnas nim. Kasvatusteadvus
Sotsialiseerumine tähendab, et sa jagad midagi: 1. mida jagavad kõik selle ühiskonna liikmed, midagi, 2. mida vanemad inimesed annavad edasi noorematele, 3. mis kujundab maailmavaadet. 22. Rühmatöö eelised ja puudused. Rühmatöö vormid. Otsustamine grupis- sobivate alternatiivide valik Ajurünnak ühtegi ideed ei kritiseerita Nominaalgrupi tehnika põhiline töö toimub individuaalselt, salajasel hääletamisel valitakse parim Delfi-otsustamine suhtlemine on kirjalik, saab kaasata territoriaalselt hajutatud spetsialiste Dialektiline otsustamine kogu rühm otsustab koos, kas valida sobivaim variant, leida kompromiss mitme idee vahel, luua uus alternatiiv. Pro-Contra (poolt-vastu meetod) vastastikku argumenteerimine, kuni üksmeele saavutamiseni 635 meetod igaüks 6 osalejast paneb kirja 3 võimalust 5 minuti jooksul, paber antakse 5x edasi. Grupi mõtlemise põhjused: 1. usk, et otsustajaid on palju, siis ei ole võimalik eksida 2
See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu.
ja hinnatakse nende mõtteid igaüks hoolitsega ise enda eest. Tõhusus, efektiivsus Meil otsitakse võimalusi Teeme nii, nagu kogu aeg. Mis tõhususe tõstmiseks siis, et need on vananenud töövõtted. Grupi karakterisikud Grupi suurus Väiksed grupid võimalik grupi liikmete vahel vahetu suhtlemine Suured grupid Grupi suuruse mõju (Thomas, Fink, 1969): Alla 5-liikmeline grupp: Vähene liikmete arv, väge neid, kes tunnevad vastutst Tihe omavaheline suhtlemine- potensiaalne kontaktide arv väike Kiirem lahendusega nõustumine Üle 7-liikmeline grupp Vähem võimalusi tegevuses osaleda. Esinemisvajaduse rahuldamatus Suur hulk pealtvaatajaid päris mõnd osalejat Agressiivsete osalejate domineerimine suurem Alagruppida tekkimise võimalus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
