töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet, millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti põhikasutusalad on alates selle algusest olnud informatsiooni saamine interneti lehekülgedelt ja kirjade saatmine elektroonilisel teel, ehk siis e- mail ja sellega seoses tekkis ka virtuaalse suhtlemise kultuur... Elektrooniline suhtlemine on analoogne teistele suhtlemisliikidele näost-näkku suhtlemisel lisandub kehakeel ja hääl, telefonisuhtlusel hääl. Elektroonilise suhtluse puhul antakse informatsioon edasi kirjapildis väljendite valik, ülesehitus, kirjavahemärgid ja emotikonid. Vahe on ka suurtel ja väikestel tähtedel. Ainult trükitähtedega kirjutamist võrdsustatakse karjumisega. Ainult väikseid tähti,eriti kirja ilma kirjavahemärkideta on ebamugavam ja aega nõudvam lugeda.
Millega tegelevad 8. klassi õpilased arvutis olles Uurimus 1 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................................3 Sisu......................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................5 Kasutatud kirjandus.................................................................................6 2 Sissejuhatus Töö eesmärk ja hüpotees Meie uurimistöö eesmärk on uurida mida teevad kaheksanda klassi õpilased arvutis olles. Me proovime tõestada e...
Väga tähtis on oskus jätta endast teistele mulje kui enesekindlast inimesest, kes oskab seltskonnas käituda ja ei kutsu oma tegudega esile mõistmatust ja halvakspanevat muiet. Seetõttu on vaja omandada käitumiskoodeks, mille on omaks võtnud hästi kasvatatud inimesed kõikides maades. See koodeks koosneb neljast põhireeglist: viisakus, loomulikkus, väärikus ja taktitunne. Viisakus eeldab eelkõige tervitamist (Kroom 2011). Igasugune suhtlemine algab tervitamisest, mis eelkõige tähendab silmsidet kahe inimese vahel. Kuna enamasti on käepigistus esimene ja viimane otsene kehaline kokkupuude kahe inimese vahel, kannab see zest endas üsna palju teavet ning võib mõjutada otseselt või kaudselt edaspidist suhtumist teise inimesse (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitussõnad loovad meist esmamulje. Selle lihtsa rituaaliga väljendame oma suhtumist nii kaaslasesse kui iseendasse
SISUKORD SISSEJUHATUS Enamik meist on olnud olukorras, kus on tekkinud probleeme avalikuse ees suhtlemisega. Jääb mulje nagu oleks samas ruumis parasjagu kaks paralleelset maailma kuulajate oma ja see, kus asub esineja. Kõik, mida esineja teeb ja räägib, ei jõua millegipärast kuulajateni. Ilmselgelt on kõik seda kogenud, kuid osaliselt me ei pane seda tähele. Samuti olen mina sattunud sellisesse olukorda ning lõpptulemus võib sellel olla kurb ja masendav. 1. SUHTLEMINE Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Ühe tervmeelse definitsiooni kohaselt on suhtlemine on tunnete ja mõtete transport ühest ajust teise ja kuna puudub otsetee, siis kasutame me sõnu ja kehakeelt, et ennast mõistetavaks teha
mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. Üldiselt jaguneb 3-5-aastaste laste õppimine kuude valdkonda: 1. Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Laps õpib olema enesekindel, huvi tundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma. 2. Suhtlemine, keel ja kirjandus. Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid. 3. Matemaatiliste võimete areng. Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on
Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt- BANDURA väitis, et jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. BARON ja BYRNE eristasid lisaks stsenaariumitele kolme liiki sotsiaalseid skeeme: rolli-,isiku-,mina-skeeme. Isikuskeem- minnes isale kinki ostma, vaatad teise pilguga kui parimale sõbrale kinki ostes. Vestlemine ja suhtlemine Mittesõnalised aspektid: Parakeel- hääletoon, jms kõnele lisanduvad dimensioonid Kõneregister- pausid, häälitsused, eri stiilidele vastavalt: intiimne, familiaarne, konsultatiivne, formaalne, deklameeriv Attributsiooniteooria - Kui inimesed teevad, mida me ootame ei ütle see meile nende kohta midagi. Kui teevad midagi meie jaoks ootamatut, siis peaksime enda jaoks seletama miks ja kuidas. - Ka varasem teadmine läheb arvesse
LAPSE VAATLUSPROTOKOLL Vaatleja: Kuupäev: 30.okt 2010 Vaatluse koht: lapse Vaatluse algus: 30.okt 2010, Vaatluse lõpp: 30.okt 2010, vanavanemate kodu 10:00 11:00 Vaadeldava nimi: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 4 aastat, 5 Margarita kuud Olukord Vaadeldav on eestlannast ema laps, kelle isa on küproselane ning laps külastab Eestis elavaid sugulasi üks kord aastas kaheks nädalaks. Käitumise Vanem vend (23 a.), ema (kes valdab eesti ja kreeka keelt), Sissejuhatu mõjutajad vanaema, vanaisa, kass, ,,uus" keskkond (uus, sest vaadeldav s puutub sellega ko...
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
1.2 Kommunikatsioon ühiskonnas. MINU LISA 2 Kommunikatsioon- suhtlemine; sotsiaalne protsess mis seob ühiskonna tervikuks. Massikommunikatsioon- massisuhtlus; informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumid- massikommunikatsioonivahendid. Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot Ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; (peamine vahend internet) Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas: Demokraatlik ühiskond 1. Ajakirjandus on vaba. 2. lubatudKasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid. 3. Infoallikaid on palju. 4. Teabe eest vastutab väljaandja. 5. Võimu ja ametnike tegevus on avalik. 6. Valitsuse ja poliitika kritise...
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
Suhtlemisoskus kui visiitkaart Suhtlemine on tegevus mis ühendab meid teiste inimestega, ilma suhtlemiseta ei räägiks me teiste inimestega ja me ei teeks mitmeid asju sellisel juhul. Suhtlemine ja teistest arusaamine annab meile selle, et inimesed mõistavad teisi inimesi. Suhtlemisega saame me olla toeks oma sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Minu arvates Suhtlemine on üks parimaid asju, mis inimestele antud on. See , et me rääkida saame teiste inimestega, muudab inimesed palju hoolivamaks. Sest rääkimise abil saame me kirjeldada, mida me tunneme, kuidas on meie enesetunne, kirjeldada oma rõõmu. Suhtlemisel teiste inimestega tunneme me emotsioone ja avaldame räägitud asjadest oma arvamusi ja üritame nendega teistele toeks olla. Oluline on suhelda viisakalt ja korrektselt ka oma vanematega, see jätab ka neile
Suhted erinevatest kultuuridest inimeste vahel Tänapäeval pole haruldane nähtus suhe, sõprus või isegi abielu, teisest kultuurist või rahvusest inimesega.Nagu öeldakse -erinevused rikastavad maailma ,ning suhe teisest kultuurist ja erineva maailmavaatega inimesega võib olla vägagi hariv ja huvitav. Enamasti suhtub ühiskond erinevatest kultuuridest inimeste abiellu üsnagi positiivselt ,kuid vaid mõnikümmend aastat tagasi oli see veel tabu.Võimalused reisimiseks ja avatud riigipiirid on loonud soodsad tingimused erinevate kultuuridevahelisteks kohtumisteks.Mina isiklikult pooldan täiesti suhteid erinevatest rassidest või kultuuridest inimeste vahel. Samas peab arvestama ka tagajärgedega ,kui abiellutakse välismaalasega.Lahutuse korral võib laps kohtu otsusel jääda näiteks isale,kes on otsustanud oma kodumaale tagasi kolida.Erinevates riikides elavad vanemad ei saa lapsega piisavalt suhelda . Suhtele võivad saatuslikuks saada ka kultuuri...
Kaudselt siiski mõjutatakse inimesi ja nendega manipuleeritakse, isegi kui inimesed sellest aru ei saa. Igas riigis on maksusüsteem ja selle tagamaid näiteks Eestis on raske mõista; tavainimene ei tea, mis tema maksudest saab, sest see süsteem on nii keeruline. Riikide suhestumist rahvusvahelisel areenil on tänapäeval kõige parem seletada idealismi kaudu, kuna on loodud mitmeid liite ja ühinguid riikide vahel, et suhtlemine oleks kergem ja et riigid saaksid teha koostööd, vajadusel üksteist aidata nii sõjaliselt kui ka majanduslikult. Samas austatakse riikide iseseisvust ja ei minda jõuliselt teise riigi kallale. Nendes liitudes on kindlad reeglid, millele kõik liikmed peavad kuuletuma. Üheks heaks näiteks on Euroopa Liit, kuhu on koondunud mitmed riigid, et arendada omavahelist koostööd, et inimesed, kapital ja kaubad saaksid vabalt liikuda. Peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmed peavad
"Tööjaotus ja töö tulemuslikkus" TÖÖJAOTUS · IGA ORGANISATSIOONI ÜLESEHITUSE ALUS - PARATAMATU ÜHISE TEGEVUSE PUHUL TÖÖJAOTUSE PÕHIIDEE · Iga tööjaotuses osaleja saab sellise ülesande, mis on jõukohane ning mille täitmiseks on tal eeldused (füüsilised & vaimsed) · Pidev tööülesannete olemasolu ja pidev tööjaotus tagavad spetsialiseerumise (kogemuste ja oskuste väljakujunemine) EELISED · Töötaja võib täita täpselt formuleeritud tööülesande tulemuslikult = ei pea töö käigus ümber korraldama töö tegemist (tööriistad, asend, materjalid) · Tekib aja kokkuhoid = spetsialiseeritud tööline on tootlikum; tunneb vajalikke töövõtteid; väldib lootusetuid olukordi ·Mida täpsemalt on määratletud tööülesanne, seda lihtsam on välja arendada sobivaid ja ratsionaalseid tööriistu PUUDUSED · Töötaja isiksusena ei suuda taluda monotoonset tööd = liigselt spetsialiseeritud töö pole huvitav · Igavuse ja monotoonsuse...
Olge siirad. Jutustage oma lapse- vanemac> le, kuidas teil läheb, millega te tegelete, kommenteerige oma one. renSu n vägivaldse käitumise riskifaktoriks. , ö . ° ,' , , ö soodustada? tegevusi. Kaheaastane laps esitab palju mis-mida-kusimusi, a n SUHTLEMINE NING e KASVATUS TEISEL JA i KOLMANDAL ELUAASTAL d Lapse avastamis- ja vallutushimu kasvades l pannakse vanemate närvid ning kannatus ö tõsiselt proovile. Vanematel on oluline teada, et ö selline avastamishimu on täiesti normaalne näh- d tus. Seepärast peab lastel olema liikumiseks ja i katsetamiseks piisavalt võimalust. v Näide: Ema valmistab köögis lõunasööki. õ Tema kaheaas-tane poeg on sealsamas, i aitab emal kartuleid pesta ning oma
Suhtlemise komponendid Suhtlemine koosneb: Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon, tajumine, mjutamine Kommunikatsioon-allikas, teabe edastaja sõnumi vastuvõta saadab sõnumi (müra, enda mõtted) Teabe vahetamine tähendab info edastamist ja vastuvõtmist. Teabekanalid sõnumi edastamiseks on: otse(müra õues, hääl lheb ära, keegi segab vahele), interneti kaudu(internet läheb ära,keegi tuleb segama ja küsib hoopis teisel teemal), telefon(saab tühjaks, levi pole, kõneaega pole,keegi räägib samal ajal, müra), kirja teel(kaob ära, satub kellegi teise kätte), meedia(kõrvalolijad,). Sõnumi edastmine on protsess, kus tuleb arvestada ka müra tekkimise võmalust. Probleeme suhtlemises võivad põhjustada 1)oskamatus või soovimatus and oma mõttele sõnaline vorm 2)oskamatus või ...
Kriitika Posiitivne arvamus: Ma arvan ,et jalgpall on väga huvitav ala, seda on huvitav mängida ja vaadata. Iga mäng on erinev, iga sekund on erinev , see muudabki selle mängu lihtsalt nii põnevaks. Saab ka teha erinevaid huvitavaid trikke. Üks viga, löök,puude, peapall võib sulle kui ka meeskonnale saatuslikus saada. Jalgpallil on palju plusse: 1) Saad hea füüsilise vormi 2) Arendab kordinaatsiooni 3) Saad fantastilise elamuse 4) Kunagi ei ole ,et sa oled nüüd lõppu jõudnud , alati on midagi kelleltki õppida. Miinused: Siia pole lihtsalt midagi kirjutada. Aprill 2013 Robin 6.klass Kriitika ...
Suhtlemisoskus Maarja Vladimirova 2012 Mis on suhtlemisoskus ? Oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd. Milleks on suhtlemisoskust vaja? * Teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks * Me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast * Eluliste eesmärkide saavutamisel *Võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, austatakse ja usaldatakse. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus jne... Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääleto...
kuni arvutikeeleni. Keele alla kuuluvad ka erinevad märgid, mis edastavad signaale näiteks valust, ohust, domineerimiset. Inimkeeles on väljendusvõimalused suuremad, näiteks luua ettekujutlusi millestki, mis ei eksisteeri. Veel eksisteerivad inimeste loodud tehiskeeled ehk süsteemid, nagu liiklusmärgid, matemaatika jne. Keel pole mitte ainult info vahendamiseks, vaid ka suhete hoidmiseks. Inimeste ja loomade omavaheline suhtlemine koosneb kahest tasandist: verbaalne ehk keeleline suhtlemine ja mitteverbaalne ehk hääletooni ja kehakeeleline suhtlemine. Keelt on emotsioonide väljendaja,selleks kasutatakse erinevaid hääletoone või sõnu. Lisaks sellele kuuluvad emotsioonide väljendamise alla erinevad väljundid, nagu naer, ohked, kisa jne. Mõtlemisprotsess toimub keele vaheldusel, nii sõnalise kui viipekeele vaheldusel. Mõtlemisvahendid on sõnaline keel, kujundid, visuaalne info jne. Keel kui identiteedi kandja jaguneb mitmeks rühmaks
DADAISM Marite Vendel TTP-10 Miks valisin selle teema? Valisin teema õpetaja heal soovitusel. Ja ärevusega teada saada millega on tegemist. Kus dadaism alguse sai? T.Tzara 1916 Zürichi kabarees Voltaire Tristan Tzara 1920.a hääbus Dadismi tunnused Mängulisus,mõnitamine ja pilkamine Agressivne suhtlemine Provokatsioonid Luule visuaalse külje tähtsustamine Kõlaefektidele rajatud luuletused Automaatkirjutamise rakendamine Loogilise mõtlemise eitamine Dadaismi näide Te vaadake mind: Tola ja narr ma ju olen, viirukit suitsetan! Te vaadake mind! Ma väikene värdjas olen ja nägu on minul ilmetu. Ma olen täpp-täpilt nii, nagu te kõik. Dadaismi austajad Hugo Ball Tristan Tzara
Perekond kui rühm. Suhtlemise eripära tänapäeval! Koostasid: Ain Allas, Daniil Konopljov, Vello Lääts, Siim Suitsev, Mardo Tuul, Margus Vapper, Rauno Viljas Perekond kui sild Perekonnas omandab laps sotsiaalse suhtlemise formaalsed ja mitteformaalsed normid. Sotsiaalse käitumise, aga ka hoiakute, väärtushinnangute ning eetiliste normide kujundamine toimub perekonnas nii teadliku kasvatuse kui vanemate otsese eeskuju kaudu. Seega võime perekonda pidada teatud mõttes sillaks, ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on muutunud. Traditsioonilist perekonda iseloomustas selge sugupõlvede hierarhia: vanemad kujutasid endast vaieldamatuid autoriteete, lastelt nõuti sõna-kuulelikkust ja allumist. Laste õigus ise oma elu korraldada on aasta-aastalt kasvanud, tänapäeval peetakse lapsi subjektideks, kel on õigus ...
vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 37. Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. 38. Personali värbamine ja valik Organisatsioonisisene Organisatsiooniväline 39. Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid Suhtlemine on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemisstiilid: Enast salgav suhtlemisstiil vähe avatud ja võtab vastu vähe tagasisidet Enast kaitsev madal avatus ja kõrge tagasiside Ennast näitav äärmiselt avatud, aga tagasisidet ei arvesta Ennast teostav maksimaalselt avatud ja tagasisidega arvestav Endaga kokkuleppiv keskmiselt avatud ja tagasisidega arvestav 40
ning kahjuks mitte alati headel eesmärkidel. Samuti võib virtuaalmaailma tunnuseks pidada fakti, et paljud inimesed leiavad virtuaalmaailmast seda, mida nad reaalelust leida ei suuda - interneti suhe inimesega, kes elab teisel pool maakera ei ole enam harv juhus. Kõige olulisemaks virtuaalmaailma märksõnaks võiks aga pidada ,,suhtlust" ei ole vahet kus, suhtlusportaalides või mänguvõrgustikes, absoluutselt igal pool on tohutu inimeste omavaheline suhtlemine. Analüüsi artikli põhjal, milles seisneb virtuaalmaailma kasulikkus ja kahjulikkus. Põhjenda oma väiteid vähemalt kahe poolt- ja kahe vastuargumendiga. Virtuaalsete maailmate kasulikkus seisneb nende majanduslikus käekäigus on inimesi, kes teenivad lausa oma igapäevast elatist virtuaalmaailmas teenuseid või tooteid müües. Et saada osa oodatavast kasumist, luuakse üha uusi maailmu. Ühelt poolt on sellised
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
3.6 Uni Unehäireid esineb hüperaktiivsetest lastest pooltel, seega kaks korda sagedamini. Enam esinevad raskused uinumisel, pinnapealne uni ja paljukordsed öised ärkamised. Uinumisraskused on enamasti tingitud aju ülierutusest, mis suureneb tugeva väsimuse korral veelgi. Liiga mitmekesine päevakava takistab rahulikku öist und, kuna aju peab päeva jooksul saadud infot aktiivselt läbi töötama. 3.7 Suhtlemine Sutlemisprobleemid on hüperaktiivsele lastele iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult hüperaktiivsusele omastest iseärasustest. Mõnikord lisanduvad suhtlemisprobleemid omaette häirena. Lapsel pole soovi eriti teistega suhelda, ta hoidub pigem "oma maailma", kuigi hüperaktiivsuse tõttu jätkub last kõikjale. 4. Hüperaktiivsuse avaldumine Hüperaktiivset last eristab eakaaslastest 3 põhilist joont: ülemäärane aktiivsus tegutsemisel,
Missioon on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole org püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles. 15. Erinevad infokanalid ja nende kasutamine organisatsioonis · Ametlik - peamiselt kirjalik suhtlemine, suhtlemisvõrgustik range ja seotud struktuuriga · Mitteametlik peamiselt vahetu suuline kontakt ja grupisisene suhtlemine, suhtlemisvõrgustik toimib vastavalt isiklikele eelistustele ning kujuneb sageli spontaanselt Info kanal Tagasi-side Suhtlemis-tüüp keel sisukus
Toimib või mitte? Taas kord aitab sellest, kui räägite omavahel asjad selgeks. Ära karda öelda, mis sind häirib. Kui teete samme olukorra parendamise suunas, võib ka usaldus tagasi tulla. Kokkuvõte Uurisin, kuidas hoida suhet värskena ja selgus, et kõige tähtsam on mitte lasta rutiinil tekkid, sest see lämmatab suhte. Tuleb uuendusi suhtesse tuua ning võtta koos ette põnevaid tegemisi ja käimisi. Kõige tähtsam suhte koos hoidmiseks on suhtlemine. Kõigest tuleb avameelselt rääkida, teha teatavaks oma tahtmised ja seisukohad ning arvestada teise poole omadega. Samuti on suhte tähtsateks osadeks austus, usaldus, ausus, kompromisside leidmine, lähedus ja tegelikult on neid komponente palju muidki. Suhe on nagu potilill, millel ei tohi lasta ära närtsida.
Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Mina suhtlejana Eneseanalüüs Suhtlemine on nii minu, kui ka teiste inimeste elus väga tähtis. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt, sest nad ümbritsevad mind enamuse ajast. Sõpradega suhtlen ka väga tihti päriselus, näiteks, koolis või trennis. Juhtub nii, et mõnikord ei ole aega kellegiga kokku saada, kuid erinevad virtuaalsed vahendid aitavad selles. Facebook, Skype, Whatsapp – on meie kaasaegsed abilised, kes tagavad meid võimalusega alati olla „on-line“. Johari aken. Minu avatud ala: siia kuulub minu iseloom, välimus, kõnnak, hääl. Lähedased ja sõbrad teavad minu harjumusi, käitumist tavaolukorras. Mis mulle meeldib ja mis ei meeldi. Minu ...
eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine - kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine Delegeerimine - otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine - allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine/personalijuhtimine - isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. Suhtlemine - inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi · Tippjuhid (juhatus) - ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine. · Keskastme juhid - ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine.
Tundub, nagu neil oleks nii palju öelda, samas ei ütle nad otseselt midagi tähtsat, mis kellegile kasulik või huvitav oleks. Sellest tulenevalt pole neil aega ka teisi inimesi kuulata. „Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. (...) Need, kes ei mõista kuulata, on tüütud kaaslased.“ (McKay, Davis, Fanning 1995) Seetõttu ei suhtuta neisse just kõige paremini. Ka mina hoian sellistest inimestest parema meelega veidi eemale, kuna selline suhtlemine on minu jaoks vaimselt lausa kurnav. Vaikimine ei ole samas aga kindlasti ainuõige ja ülim lahendus kõigele. Pigem on see kunst, mida tuleb õppida õigel ajal ja õiges kohas kasutama. Näiteks on öelnud Niiberg (2011), „vaikides võib jätta endast targa ja aruka mulje.“ Mis on tõsi, kui inimesel midagi öelda ei ole, siis on enamasti parem üldse vaikida. Samas, vestlustes või olukordades, mille eesmärk ongi oma arvamust ja
halva tegutsemise põhjuseks aga võimetust või vähest pingutust. See on erapoolik suhtumine. Juht peaks proovima asja vaadata läbi töötaja silmade. Inimesed käituvad alateadlikult ootustest tõlgentatava maneeri põhjal. Osalus on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus otsustusprotsessi. See peaks olema pigem emotsionaalne kui füüsiline. Osaluse kasulikkus on organisatsioonile suurem töömaht, lojaalsus, parem kvaliteet, parem suhtlemine, konfliktide vähenemine, väiksem vastuseis uuendustele. Alluvale agga tunnustuse ja eneseteostuse tunne, staatuse tõus, eneseusalduse suurenemine, rahulolu suurenemine, stressi vähenemine. Eeltingimused osaluseks on • Piisavalt aega • Osalusest saadav kasu peab olema suurem sellega seotud kulutustest; osalus ei või takistada põhitöö tegemist • Osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav
Tartu Descartes´i Lütseum Täisealiste suhted vanematega uurimistöö Teele Sarapuu juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Rahalised suhted............................................................................................................5 2. Probleemid ja nende lahendamine.................................................................................7 3. Moraalne tugi.................................................................................................................9 4. Ametialased mõjutused.............................................
korralikke seadmeid ning kvaliteetset teenindust. Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas on kokku vaid paar automaatpesulat ja seetõttu on ka ootejärjekorrad pesulates tihti väga pikad. Sellest ka idee automaatpesula loomiseks. Leidsin, et kõige sobivamaks asukohaks oleks pesula rajamine Jõhvi Rakvere tänavale, kuna see jääb linna sõites teeäärde ja sissesõit on mugav. Pesula on avatud kõik päevad nädalas. Tööle on vaja kahte klienditeenindajat, kelle ülesanneteks on klientidega suhtlemine, pesuseadmete juhtimine arvutil ehk pesurežiimi määramine ja üldine korrashoid. Ettevõtte loomiseks on vaja ehitada hoone, soetada vajalik pesuseade. Hoone kogu pindala on 70,3m². Millest pesuruum on 43,7m², pumbajaam 6,6m² ning klienditeenindaja ruum 16m². Klienditeenindajate töö toimub graafiku alusel. Kokku on ettevõttes neli töölist: ettevõtte juht, kaasomanik ja kaks klienditeenindajat. 2. Ettevõtte üldandmed. Täida antud kast vajaliku infoga. Alustamisel FIE-na
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
Ettevõtjaks olemise eelised ● Rahuldustpakkuv töö – ettevõtte rajatakse valdkonnas, mis on südamelähedane ● Hea sissetulek – ettevõtjate osakaal on rikkaimate inimeste edetabelis suur ● Ettevõtja maine – kaasneb enamasti positiivne maine ● Endale sobiva töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri loomine – ettevõtja otsustab, kuidas midagi tehakse Väikeettevõtte puhul võivad olla olulised veel: ● Otsene suhtlemine klientide, töötajate ja koostööpartneritega ● Suurem paindlikkus – kas töötada pigem varahommikul või hilisõhtul? ● Tsentraalne otsustamine – ülevaade kogu tegevusest Steve Hartman Kokkuvõte ● Sõltumatus, suurem otsustusvabadus. Eneserealiseerimine, oma annete rakendamine. Uhkus saavutatu üle. ● Suurema sissetuleku võimalus, rahuldustpakkuv töö. ● Ühiskonna tunnustus Ettevõtluse tumedam pool
...................................................................................5 2.3.1. Dementsus............................................................................................................6 2.3.2. Alzheimeri tõbi.....................................................................................................7 2.3.3. Tähelepanu. Aisting. Taju ...................................................................................8 3. SOTSIAALNE AKTIIVSUS JA SUHTLEMINE ........................................................9 4. PSÜÜHILINE VANANEMINE ...................................................................................10 6. VANADUS ERIK ERIKSONI JÄRGI ........................................................................13 7. VANADUS KASTENBAUMI JÄRGI..........................................................................14 8. SURM KUI ARENGU LÕPPSTADIUM ....................................................................15 KOKKUVÕTTE..
Referaat käsitleb järgnevaid teemasid: Füüsiline areng – kirjeldan imiku füüsilist arengut, toon välja kaasasündinud refleksid. Sotsiaalne areng – toon välja imiku sotsiaalse suhtluse, lähedaste inimeste olulisuse imiku arengus, räägin turvatundest, imiku hirmudest ning toon välja emotsionaalsete väljendite arengu kuude kaupa. Tunnetuslik areng – kirjeldan imiku nägemis- ja kuulmismuljeid ning nendevahelist seost. Suhtlemine ja kõne areng - kirjeldan suhtlust imiku ja täiskasvanu vahel, mis on oluline imikuga suhtlemisel ning mida peaks kakskeelses peres imikuga suheldes silmas pidama.
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
motiveerimine MÕJUTAMINE grupiomadused MÕJUTAMINE motiveerimine suhtlemine väärtused/hoiakud grupiomadused suhtlemine
1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine..................4 2.1Kas alustad ise kliendiga suhtlemist?.............................................................4 2.2Kas tänad kliente ostu sooritamise eest?.......................................................5 3Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine..............................6 3.1Kas kontrollid tööl olles oma kehakeelt?.........................................................6 3.2Kas suudad luua positiivse mälujälje nii, et klient tuleks tagasi just Sinu pärast?................................................................................................................ 7 4Kuulamine- isiksust arvestava suhtlemise eriline oskus.......................................8 4.1Kas suudad klienti lõpuni kuulata?...................
Jäsemete üldise ehitusplaani muutumine sõrmed on väga liikuvad, teravad küünised > lamedad küüned, suurenenud nägemisvõime, haistmismeele taandareng, koonu lühenemine, lihtne hammaste struktuur, aju areng. 7. Mille poolest erineb inimese aju kõige rohkem teiste loomade ajust? Keerukam ja suurem ehitus, pidev progresseerunud areng. Suur ajumaht. 8. Mille poolest erineb inimeste omavaheline suhtlemine teiste loomade omavahelisest suhtlemisest? Inimeste suhtlemine toimub kultuuriliste märgisüsteemide abil, kõnevõime ja kirjaoskuse olemasolu. 9. Kuidas mõjutab tehnoloogia inimese elu? Inimesed on sõltuvad tänapäeva tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest. 10. Mille poolest erineb inimese toitumine teiste loomade toitumisest? Inimestel on kindel koht/paik, kust nad toitu saavad ning toituvad. Inimestel on kombeks töödelda ning jagada toitu. 11. Kuidas organiseeruvad inimeste sotsiaalsed rühmad?
Olen väga vastuvõtlik inimene ja ma kiindun asjadesse ruttu. Ma saan tuttavaks kellegi uuega ja lihtsalt ta saab mulle väga kalliks ning siis ma mõtlen talle päris tihti. Hiljem on mul suuri raskusi temast lahti saamisega. Sama on ka asjadega, kui mulle midagi väga meeldib, siis ma pean selle saama kasvõi pikema aja jooksul, kuid lõpuks on see mul ka olemas. Ma ei lase teistel mõjutada ennast, kui neile ei meeldi, siis palun väga, ärgu kommenteerigu. Mu tugevateks külgedeks on suhtlemine, kuulamine, nõu andmine ja teiste inimeste mõistmine. Nagu ma varem ütlesin, ei ole mul probleemi suhtlemisega. Olen hea kuulaja ja kuulan alati, kui keegi tahab mulle midagi rääkida. Üritan teda mõista ning lähtuta tema olukorrast ja olekust. Ma üritan alati anda sellist nõu, mis talle endale parem oleks, mina teda ei sunni ja ta otsustab ise mis on talle hea ja mis halb. Mu nõrkadeks külgedeks on vast see, et ma mõtlen tihti oma minevikule ja lähen päris ruttu närvi. See
Kordamine ühiskonna konrtolltööks! 1. Ühiskonna sektorid! o Avalik sektor e. poliitika valdkond (poliitika+riigiasutused) o Tulundussektor e. erasektor (majandusvaldkond) o Mittetulundussektor ettevõtted, mis ei too sisse kasu (kõik kasumit mitte teenivad kodanike ühendused, nt : kaalujälgijad) 2. Kommunikatsioon ühiskonnas! Suhtlemine ehk kommunikatsionn on info vahetamine. suhtlemine massikommunikatsioon interaktiivne Vahetu suhtlemine Massikommunikatsioon tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurtele rahvahulkadele Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti/interneti vahendusel Vahetu suhtlemine otsene suhtlemine inimesega 3. Massikommunikatsiooni vahendid e. massimeediumid! · TV · Ajalehed · Ajakirjad · Raadio 4. Mis on sotsiaalne struktuur?
vaheline suhtlemine" Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Inimestevaheline teabeprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete reguleerimine. Üks inimese põhivajadustest Emotsionaalsete seisundite, mõtete, tunnete, teadmiste, oskuste, huvide, väärtus orientatsioonide.......vastastikune vahendamine jne.jne.jne Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav? Elus hakkamasaamiseks pole suhtlemist vaja õppida? Mida rohkem suhteid seda parem? Suheldes ületame üksinduse? Suhtlemine on meile tähtis teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks Suhtlemisel me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast (minapilti) Suhtlemisel võtame üle mitmesuguseid rolle ja sotsiaalseid kohustusi Saame sotsiaalses elus hädavajalikku infot
HJ-21 2015 Sissejuhatus huvijuhi erialasse (TÜ VKA) HUVIJUHI ÜLESANDED HUVIJUHI TEGEVUSED Suhtekorraldus (suhtlemine) ja koostöö teiste valdkonna Suhtlemine klassijuhatajate ja lastevanematega. Teiste koolide spetsialistidega huvijuhtide/esindajatega suhtlemine ning ning nendega koostöö tegemine Noorte juhendamine ja suunamine ÕOV tegevustes osalemine (sageli ka tegevuste koordineerimine), noorte nõustamine ning abistamine (huvijuht on ka õpilaste
Suhelda on mõnus ,,Uhke postipoiss sõitis kord maanteel" nii algab üks vana, lõbus laul. Vanasti oli suhtlemine keeruline. Inimesed, kes elasid üksteisest kaugel, saatsid oma posti postitõldadega. Veel varasemal ajal saadeti sõnumeid ratsanikega. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teisele inimesele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio,
Suhtlemissümbolid Selleks, et suhelda kasutatakse erinevaid vahendeid ehk sümboleid, et teineteisest aru saada ja mõista üksteist. Suhtlemine ei piirdu vaid sõnadega, me võime kasutada pilte, kehakeelt ja mitmesuguseid muid suhtlemise abivahendeid: prillid, riietus, soeng, jumestus. Selleks, et suhelda ei pea sul olema intelligentsustase laes või hea häälevärving, piisab ka ühest pilgust. Suhtlemine on väga oluline osa meie elus. Me peame suhtlema, selleks et end väljendada, hoida ära arusaamatusi. Jagada infot meid ümbritsevatele inimestele ja mis kõige tähtsam, sulanduda meid ümbritseva ühiskonnaga
1) Keel kui märgisüsteem. Vanimad märgisüsteemid. Keel on märgisüsteem, millega kommunikeerivad inimesed. Keele märgiks on sõna. Vanim märgisüsteem on DNA. Üks vanimaid on ka valuaisting, mis tähendab 'oht elule' 2) Keele funktsioonid ja nende kirjeldus. Keele üldfunktsioon on suhtlemine 1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm
Suhelda on mõnus Kõik loomad, linnud ja paljud teised elusolendid on juba aegade algusest peale omavahel suhelnud. Ainsad olendid kes suudavad omavahel rääkida sõnadega on inimesed. Loomad ja linnud suhtlevad omavahel häälitsedes. Kuid enne veel kui inimene rääkima õppis, suhtles ta oma liigikaaslastega joonistuste, käte ja näoilmete ning ka teatud märkide abil. Miks on suhtlemine vajalik? Mis oleks juhtunud kui inimesed ei oleks kunagi rääkima õppinud? Mul on üks sõber kellele meeldib teistega suhtlemine väga. Ta räägib koguaeg ja väga kiiresti. Kuid ma tunnen ka inimesi, kes ei suhtle teistega eriti. Kuid esmamulje inimestest, kellega sa ei räägi võib olla väga vale. Kui mina kooli vahetasin ei tundnud ma alguses klassist mitte kedagi. Ma ei suhelnud eriti kellegiga ja mul jäi nii mõnest inimesest väga vale mulje
MÜÜGIJUHTIMINE 1.Teeninduse mõiste ja olemus Klienditeenindus teenuse/toote tarbijani jõudmise protsess. Teenindus on oma olemuselt suhtlemine. Klienditeeninduse eelduseks on teenindaja pädevused (teadmised tootest/teenusest, müügitehnikatest, kliendist, psühholoogiast, oskused, motivatsioon) Klienditeeninduse kvaliteet on seotud ettevõtte organisatsioonikultuuriga ja teeninduskultuuriga. 2.Müügitehnikad ISIKLIKMÜÜK on ostja ja müüa vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku või rühma ostustsust. Suhtluse müüja poolne eesmärk on toote esitlemine ja müümine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
