Väärtuste tüübid: Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, sot tunnustus, õnn, vabadus Tugväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, tasakaalukas, viisakas Positiivseid hoiakuid toetab: võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine, mõtlemine=tegutsemine, probleemide märkamine ja lahendamine, tasu pingutuse, lojaalsuse ja pühendumise eest, töötajate austamine ja tunnustamine, tõhus info jagamine ja suhtlemine. Negatiivseid hoiakuid toetab: ebavõrdsed võimalused ja kohtlemine, omakasupüüdlikkus, tasu maksmisel oma lemmikute eeltamine, erinevad nõudmised erinevatele inimestele, meeskondadele, vähene tunnustamine, vähene info jagamine ja ebaselge kommunikatsioon. Johari aken- tuntud ja tundmatu info (avatud, pime, varjatud, tundmatu ala) JUHTIMINE I OSA Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Klassikaline käsitlus- praktiline lähenemine
väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suhtlemisvorm, mille kaudu süsteemselt analüüsida kellegi arvamusi teatud teemal. 1.Avatud intervjuu - lepitakse kokku kõne alla tulevas teemas ja niipea kui intervjueerija on esitanud ühe avatud küsimuse nimetatud teemal võivad intervjueeritavad alustada oma
Vabas riigis sündinud sõna Aastatel 1987-1990 tekkisid uued noorte kirjandus- ja kultuurirühmitused: Noorte Autorite Koondis, Tallinna Noored Tegijad, Eesti Kostabi Selts, Erakkond, Õige Valem, 14 NÜ. Alates aastast 1991 arenes iseseisva Eesti kirjandus. Kodueesti ja väliseesti kirjandused taasühinesid. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Andrus Kivirähk (1970) ja Contra (1974). Otsene suhtlus omavaheline vestlus Vahendatud suhtlemine toimub tavaliselt filmi vaadates, teatris käies ja kirja lugedes. Ametlik suhtlemine range kirjakeelega. Mitteametlik suhtlemine vaba, võib kasutada slängi.
interneti kasutamisel. Mina valisin enda teemaks internetisõltuvuse, keskendudes rohkem facebook'i sõltuvusele. Facebook loodi 2004-ndal aastal. Sellest ajas saati on esinenud suuremaid probleeme suhtlusportaali käsitlemisega. Kuid kõige suurem probleem, minu arvates, on selle sama suhtlemisportaali sõltuvus. Olen täheldanud palju inimesi, kaasaarvatud mina, kes veedavad päevas mitmeid tunde Facebookis. Miks see halb on? Kas tõesti on suhtlemine internetis halb? Mina vastaksin mõlemale küsimusele jaatavalt. Interneti portaalis suhtlemine on muutnud vanu traditsioone, kus sõbrad saavad väljas kokku, suhtlevad näost näkku, mitte ei istu arvuti taga. Samuti võib facebookis suhtlemine mõjutada keele arengut, eriti nooremate seas. Aga tulles tagasi teema juurde, et facebook on sõltuvus, tunnistan, et mina olen üks neist. Järgnevalt kirjeldaksin, kuidas mina seda sõltuvust läbi elan. Hommikul, ärkan üles ja kui
Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda
Avalik sektor-nt Paide linnavalitsus,Järvamaa maa valitsus,riigikogu.Erasektor-AS Järva teed,AS Paide vesi, FIE Marika Tuisk.Kolmas sektor e. mtü-Ristiku korterite ühitstu.Valdkonnad:poliitika,majandus,kultuur,õigus,moraal,ko daniku ühiskond.Kodanikuühisk.on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab...
oleks toetus lapse arenguks. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Selleks, et tekiks minu ja lapsevanema vahel hea koostöö, peab olema üksteise suhtes usaldus. Sageli valdab lapsevanemaid hirm, tuues laps uude lasteaeda, kus on uued õpetajad ning võõras keskkond. Seetõttu pean oluliseks luua usaldus lapsevanemaga. Vanem peaks oma last lasteaeda jättes tundma, et laps on turvalises kohas. Seega pean vajalikuks luua loomulik ja vaba suhtlemine enda ja lapsevanema vahel. Väga olulisteks omadusteks enda puhul pean avatust ja ausust. Isegi, kui rühmas on palju lapsi, püüan tähelepanu pöörata igale lapsevanemale võrdselt. Jagan neile lapse kohta ausalt igasugust informatsiooni. Selleks, et saavutada avatus ka lapsevanema poolt, ei ole ma ühegi lapsevanema suhtes tõrjuv ega ükskõikne. Samuti pean tähtsaks olla hea kuulaja. Püüan olla lapsevanema jaoks alati kättesaadav, et vanem saaks vajadusel alati
Niimoodi ei pööra mitte keegi tähelepanu enam eesti rahvalauludele, rahvatantsudele ja tulemuseks on Eesti kultuuri välja suremine. Arvan, et globaliseeruine kujutab väga suurt ohtu paljude rahvaste kultuurile, mille tõttu inimesed pööravad suuremat tähelepanu massikultuurile kui oma rahva kultuurile. Tänapäeval on väga kõrgelt arenenud tehnoloogia, mis annab inimestele rohkem võimalusi reisimiseks ja suhtlemiseks erinevast rahvusest kodanikega. Inimeste suhtlemine muutub rahvusvahelisemaks, väga palju räägitakse inglise keeles. Enamikul inimestel maailmas on võimalus interneti kasutamiseks, kus ka on kõige levinum inglise keel. Läbi interneti saab suhelda erirahvusest inimestega ning ka meedia püüab näidata internetis maailma täpselt sealt vaatevinklist, kust parasjagu vaja. Tehnoloogia kiire areng globaliseeruvas maailmas vähendab riikide vahelisi erinevusi, sest inimestel on rohkem võimalusi suhtlemaks kogu maailmaga.
mis sa tahad oli maitsem. Midama saan rääkida käitumisest, see ongi, et sõltuvusega ma olnud natuke närviline, millal minu vanemad pantud mulle piirangud mängimise tunni maht. Ma soovinud rohkem mängida ja sellega proovinud fookusid teha, et ainult saab mängida. Mida ma soovin öelda interneti sõltuvust, et see on veel hullem, nagu tavaline arvuti sõltuvus, sest internetis me saame teha palju huvitavad asjud, nagu viideot vaatamine, mängimine, suhtlemine ja palju teised asjud. Mul endal on kuni tänapäevani sõltuvus sotsiaal veebi sõltvus. Ma mõtlen, et mul on vaja vähemalt koguaeg inimestega suhtlema, sisse logida veebi lehel ja tekstida sõnumiga. Aga kui minu vanemad lülitavad vülja interneti kodus, siis see kindlasti ei meeldi mulle... ma kohe hakkan otsida teine võimalus suhelda virtuaalselt, noh aga reaalne suhtlemine on mulle tähtsam nagu virtuaalne, on mul nii kui nii sellest sõltuvus.
1. Sissejuhatus Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada kui teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga. Ka interneti teel saadetud e-mail, või telefoni kõne küsimaks midagi väga väikest, või lihtsalt ettevõttesse sisse astumine on juba suhtlemine klientidega.. 2. Olulisemad hea teeninduskeele tunnused. Hea teeninduskeele sõnalise suhtlemine võib väljenduda erinevalt. Kõige parem on aga kliendi kohene märkamine, tema teretamine, viisakate väljendite kasutmine, optimism, kliendiga arvestamine, soovitamised, tagasiside küsimine, lahkumisel viisakalt head päeva soovimine. Kuid ka pisikesed asjad, mida sõbrannaga rääkides tähtsaks ei pea, on kliendiga
„MINU ELU LUGU“ Me näeme, me kuuleme, me räägime, liigume....On inimesi, kes ei kuule, on inimesi, kes ei näe. Kuid on ka inimesi, kes ei näe ega kuule ja ei saa rääkida. Olen alati mõelnud, et selline elu ei ole võimalik. Arvasin, et kui inimene ei näe ega ei kuule ning ei saa ka rääkida, siis on ta kõigest ümbritsevast justkui ära lõigatud, sest ta ei näe kuhu ta astub ning ei näe, mis on tema ümber. Ta ei kuule, mida teised ütlevad või räägivad. Teiste inimestega suhtlemine tundub täiesti võimatu. Elu oleks nagu pimedas kotis... Arvasin niimoodi kuni lugesin Helen Kelleri raamatut „Minu elu lugu“. Kui inimene midagi väga tahab, siis on aga kõik võimalik. Hea õpetaja abil on võimalik õppida suhtlema, ümbritsevat tundma. Eelnimetatud autobiograafia tõestab, et hea tahtmise juures võib pimekurt inimene käia koolis, õppida ja lõpetada ülikooligi. Ta võib omandada sama palju haridust kui puueteta inimene
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
!Osad JUHID kardavad vastutust jagada, kuna see võib nende positsiooni ohustada. See eeldab liskas juhi loovusele ka töötajate loovust ja võib võimustada kasutama oma algatusvõimet. Selline vastutuse jagamine tundub ohtlik. Autokraadid seda ei tee! Alluvad võivad muutuda liiga iseseisvaks. 16. Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile. Osaluse kasulikkus Organisatsioonile: Suurem töömaht, kaubakäive, parem kvaliteet, loovus, innovatsioon, väiksem vastuseis uuendustele, parem suhtlemine, parem meeskonnatöö, lojaalsuse suurenemine, konfliktide vähenemine..... Osaluse kasulikkus Alluvatele: Tunnustuse ja eneseteostuse tunne, staatuse tõus, eneseusalduse suurenemine, rahulolu suurenemine, stressi vähenemine.... Eeltingimused osaluseks * Osalusest saadav kasu peab olema suurem sellega seotud kulutustest; Osalus ei või takistada põhitöö tegemist, * Piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel, * Osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav,
hiiglastega. Kuna armastuses ei saa südant sundida, armus mees hiiglase tütresse. Nende vahel tekkisid tõelised tundepuhangud, nende mõistes armastus. Neitsi ja merehädaline tundsid vaid füüsilist armastust, nad ei teadnud, milline on see vaimselt, sest selles saarel ei suheldud rääkides. Üksnes silmadest ja tegudest loeti mõtteid välja. Tänapäeval ei ole aga võimalik lugeda mõtteid välja pilgust ja liigutustest, võib-olla küll väikese osa sellest, kuid suhtlemine on siiski igasuguste suhete aluseks. Novell lõppeb sellega, et mees lahkub pealetükkiva, ürgnaiseliku- ja seksuaalse hiigelneitsi juures, sest naise armastus lämmatas mehe. See, mis nende vahel tegelikult oli, ei olnud minu avates tõeline armastus, sest vastasel juhul ei oleks ju mees neitsit tapnud ja saarelt lahkunud. Tõelise armastuse puhul ei ole lahkumine nii kerge. Seega oletan ma, et nende vahel ei olnud iial tõelist armastust olnudki
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Avalik sektor poliitika riik Erasektor majandus turg Kolmas sektor kodanikuühiskond kodanikuühendused Eraelu kodu perekond Kommunikatsioon ühiskonns Kommunikatsioon on suhtlemine. Sotsiaalne protsess ühenduslülina erinevate valdkondade vahel. Vanal ajal levinud vahetu suhtlemine on asendunud tänapäeval massikommunikatsioonidega. Massimeediumideks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvuti teel suhlemist nimetatakse interaktiivseks kommunikatsiooniks.. Massikommunikatsioonide abil on võimalik mõjutada suurt hulka rahvast. Ühiskonna osa Demokraatlik Mittedemokraatlik Ajakirjandus Vaba Kontrollib võim Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud
Inimene ja inimsuhted Põhimõisted Emtosioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Liigid: 1. afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; 2. kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel 4. ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, ...
neil on teised prioriteedid ja keskenduvad teistele asjadele ning õppimine jääb tahaplaanile. Eestis, kus kekmiselt 36 tundi gümnaasiumi klassidel on nädalas, see teeb 8 tundi päevas, jääb väga vähe aega eneseteostusele ning siit tuleb välja ka üks põhilisi õpimotivatsiooni langetajaid õppeprogrammide keerukus, leidub väga palju kellele käib isegi põhikool üle jõu, rääkimata siis gümnaasiumisse sissesaamisest. Kooli ja kodu vahelist suhtlemine on kaudselt samuti õpimotivatsiooniga seotud, mida aktiivsemalt klassijuhataja/aineõpetaja annab teada õpilase probleemist/kiitusest, saab lapsevanem seda probleemi edasi lahendada või kiitust edastada ning lapse motivatsioon tõuseb. Eesti infoühiskond liigub selle poole, et kooli ja kodu suhtlemine paranaks, koolid panevad informatsiooni kodulehekülgedele, loodud selline veebikeskkond nagu e-kool, kus vanematel võimalik vaadata õpilase hindeid/märkusi.
86.6% magab vähem kui 7/8 tundi ja sööb rohkem või vähem tavapärasest ning joob rohkem kohvi või teed . 60% õpilastest õpib (Lisa5) hilja õhtul või öösiti. 6% tarvitab uimasteid. 100% õpilastest tüdineb kergelt ning mõtted on hajevil. Suurimat stressi põhjustab: 93.3% tahab põgeneda pidevate nõudmiste eest, mis võtavad aega ja energiat ning nad on väsinud isegi siis, kui on piisavalt magada saanud. 60% on vastupanu haigustele vähenenud. 66.6% suhtlemine lähedaste inimestega nõuab pingutust. VII klassil olid paremad tulemused kui VI klassi õpilastel. Tundidesse minnes tunnevad 93.3% õpilastest vähe entusiasmi ja tunnevad ennast emotsionaalselt ning füüsiliselt kurnatuna. 100% tahavad põgeneda pidevate nõudmiste eest, mis võtavad aega ja energiat. 6% tarvitab uimasteid peaaegu kogu aeg ning õpetajatega suhtlemine nõuab pingutust vahetevahel. 73.3% sööb tavapärasest vägem või rohkem ning joovad kohvi ja teed rohkem
SisukoRD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted...
Meie mikrouuringu üldiseks eesmärgiks oli uurida tootmisettevõtte sisekommunikatsiooni 6 kontoritöötaja näitel. Keskendusime põhiliselt suhtlemisele juhtidega, info liikumisele ja töötajate teadlikkusele ettevõtte eesmärkidest. Ülesehitus: · Valisime organisatsiooni, milles uuringut läbi viia; · Valisime kolm Downs ja Hazeni dimensiooni, mis tundusid meile kõige sobilikumad. Nendeks dimensioonideks olid: üldine kommunikatsioonikliima, suhtlemine juhtidega ja kommunikatsioonikanalid ja nende kvaliteet; · Koostasime küsimused ja nende eesmärgi;. · Tegime intervjuu plaani: Sissejuhatus: enda ja uuringu eesmärgi tutvustamine; Intervjuu kestab ühe inimese kohta 15 minutit, kuna tegemist on eraettevõttega ja tööpäev on suhteliselt tihe ning ajamahukas; Sissejuhatavad küsimused: vanus, ametinimetus, tööstaaz;
......................................................lk. 7 3. Lapsekeskne õpetamine ........................................................................................................lk. 8-9 3.1. Põhimõtted ........................................................................................................................lk. 8 3.2. Koostöövõimalused ...........................................................................................................lk. 8 3.3. Suhtlemine .........................................................................................................................lk. 8 3.4. Konfidentsiaalsus ..............................................................................................................lk. 9 4. Rühm kui ühiskonna mudel ..............................................................................................lk. 10-11 4.1. Lugupidav suhtumine lastesse ........................................................
kuna kui siseklient on hästi teenindatud, teenindab ta ka välisklienti hästi. Kui siseklient on pandud ennast hästi tundma, siis tunneb ta ennast ka selles organisatsioonis vajaliku ja tähtsana. Kui need punktid on täidetud ka sisekliendi teenindamisel, siis võib sisekliendi enda teenindamise kvaliteet tunduvalt paraneda. Personaalsed suhtlusvahendid organisatsioonides jagunevad verbaalseteks (suulised) ning mitteverbaalseteks (kehakeel). 3. Suhtlemine Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi sama tähtis kui need, mida inimestel läheb vaja näiteks kooli lõpetamiseks või siis elatise teenimiseks. Suhtlusoskusest sõltub ka inimeste isiklik õnn. Kui osatakse hästi suhelda, võidetakse eluks ajaks sõpru. (McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Lk 9). Suhtlemisoskused on väga tähtsad klientide teenindamisel. Nii välis- kui ka siseklientide hästi teenindamisel, kuna sellest oleneb kui hästi ettevõtte töötaja ise teisi teenindab.
rahulolematuks (töötasu, töötingimused, tööohutus, firma poliitikad, juhtimise kvaliteet, suhted kaaslastega). Hooldavad tegurid on seotud töö väliskeskkonnaga. Töötasud on muutunud. Palka hakati maksma kindla kuupalgana, mis annab eelnevast väiksema kuutasu. See aga ei motiveeri pingutama. Suurem osa esialgsetest töökaaslastest on lahkunud ja nende asemele on tulnud noored venelannad. Nendega aga Mairi ei lävi hästi, teda häirib venekeelne suhtlemine ning vali muusika, mida kuulatakse. Kõik see viib Mairi motivatsioonitaseme alla. Motiveerivad tegurid – on ametikesksed. Need tegurid on motivatsiooni aluseks ning nende puudumisel pole inimesed rahul (tunnustus, vastutus, ametialase tõusu võimalus, saavutamine ja töö ise). Kuna on mainitud, et Mairi on kiirete kätega hea töötaja, siis varemalt sai ta kindlasti ka tunnustatud. Kliendid ja ka omanik-juht olid tema kvaliteetsete töödega väga rahul.
läbiimbunud müügiviis tekitab paljudes kiiretes, hõivatud ja kohustustega koormatud äriinimestes vastupidise reaktsiooni. Ettevõtte juhte huvitavad tulemused. Neid huvitavad lahendused nende probleemidele. Nad on huvitatud suuremast turuosast, rohkematest klientidest, suuremast kasumist ja konkurentide seljatamisest. Ühtegi erutusest värisevate kätega müügikat aga ei saa aga edukas ärimees tõsiselt võtta, kuna suhtlemine käib täiesti erinevatel tasanditel- tegu ei ole mitte partnerite, vaid direktor- müügiagent suhtega. Selliste inimestega suhtlemine ei muuda ühtegi tõsist äriinimest edukamaks, kuna nad näevad neid pigem aja raiskajate kui väärtuse toojatena. Sinu kui müügiprofi ülesanne on ettevõtete (või eraisikute) probleemide lahendamine. Millist probleemilahendajat sa ise ideaalis vajaksid? Kujuta korra ette, et sul on endal probleem- oletame, et sa oled vihahoos oma saatanliku
kui maailm areneb, areneb ka Eesti tasapisi. Uued tehnoloogiad ja tööstused reostavad maad. Ma ei ütle, et areng on halb asi, sest see ei ole aga seda ei saa liiga palju olla, sest alati juhtuvad vead sees olema ja see teeb maale halba. Praegu on eestlased, eriti noored arvutis üsna tihti. Inglise keel hakkab saama universaalseks ja ainult vähesed noored ei oska seda. Kõik informatsioon mida vaja saadakse internetist ja arvutiga on palju lihtsam tööd teha. Suhtlemine on lihtne läbi interneti. Raske oleksd kujutada maailma ilma arvutita ja internetita. Ma arvan, et paljud noored lihtsalt ei saaks sellega hakkama, sest nende jaoks on suhtlemine läbi msn-i või muu väga vajalik. Inimesed on sattunud sõltuvusse arvutitesse ja ei saa sellest lahti, sest arvuti hoiab endas liiga palju informatsiooni ja on vajalik igapäeva eluks. Noorte iseloom on üleüldse muutunud, sest selles ajastus, kus mina elan on muud mänguasjad, kui vanasti
lahendamiseks juhtnööre kuid ka selleks, et juhuslik lugeja mõistaks, et konflikti tekkimine ei tähenda, et sellega oleks tutvused lõppenud. Tuleb vaid probleemide lahendamiseks vestelda. 3 KONFLIKT ,,Ladinakeelne sõna communicatio tähendab suhtlust, sidet, ühendusteed. Sotsioloogias tähendab kommunikatsioon inimestevahelist suhtlemist, majanduses ja tehnikas aga ka infovahetust, ühendusteid. ... Suhtlemine on info ülekandumine edastajalt vastuvõtjale ja sellest arusaamine." (Alas, R.1997:191-192) See, mida keegi tahab teisele öelda, võib suuresti erineda sellest, mida teine aru saab. ,,Konflikt on mingi sekkumise või vastasseisu tulemusena tajutav sobimatu erinevus. Traditsioonilise seisukoha põhjal on konflikt halb ja seda peab vältima." (Alas, R. 1997: 206) Inimeste omavahelises suhtlemises on konflikt tavaline nähtus ja ka paratamatu. ,,Konfliktid võivad olla põhjustatud:
küsimusele selle muusika populaarsuse kohta. "Eriti märkab publikupoolel just noori, mis näitab, et see muusikazanr on taas populaarsust võitmas." Sofia repertuaari kuuluvad nii tantsule õhutav rütmika kui ballaadid ning juudi laulutraditsioonidel põhinev improvisatsiooniline muusika (dzässilike elementidega, loomulikult). Tema esinemisi iseloomustavad julgus, lavasarm, vaba suhtlemine publikuga ja improvisatsiooni valdamine. konkurssidelt. Ise rõõmustab lauljatar enim Baltimaade noorte dzässilauljate konkursil Sofia on tuntud nii Eesti kui Baltimaade ja Euroopa publikule.
R. Faehlmanni, Fr .R .Kreutzwaldi, J. W. Jannseni, L. Koidula, C. R. Jakobsoni ja teiste rahvusliku liikumise esindajate tegevusega. Nad kõik nägid keeles rahvuse tunnust ning püüdsid seda arendada. Tänu keelele saame igapäevast informatsiooni. Keel toob meieni läbi ajakirjanduse mitmesuguseid uudiseid. Ka koolitarkusega saab infot, mida saame keele abil. Võib öelda, et ,,keel on ülem kui tarkus, see äratundmine on justkui tarkuse algus." Keele üks tähtsamaid rolle on suhtlemine. Selle abil on suheldud juba sajandeid. Suhelda võib kehakeeles, erinevate loomade või inimkeeles. Suhtlemine tundub meile väga tavalisena, kuid selle taga on peidus väga eriline ja igapäevaselt mitte tajutav KEEL. Üldiselt kasutame me oma emakeelt , kuid muud keelt kõnelevate inimestega suhtleme tihti peale, näiteks inglise ja vene keeles. Ma arvan ,et inimesed võiksid vahetevahel mõelda rohkem, mis keeles nad suhtlevad ja räägivad, sest siis hakataks
Internet, kas suhtuseks või pettuseks? Internet on suur ja lai. Tänapäeval ei saa inimesed ilma internetita hakkama, kuna kõik suhtlus käib läbi interneti. Paljud inimesed kasutavad interneti näiteks ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, et hoida ennast uudistega kursis. Internet on koht kus on leidub nii head kui ka halba. Interneti peamisi eesmärke on levitada paremini reklaami, kuna inimesed veedavad oma aega veebi keskkonnas. Inimestega suhtlemine on palju lihtsam ja inimene saab vabalt suhelda oma sõbraga, kes elab teises riigis. Preaguse aja kõige populaarsemad suhtluskanalid on Facebook ja Skype. Telefoniga suhtlemine on ka palju vähemaks jäänud kui on tekkinud suhtluskanalid, kus on sul oma kindlad sõbrad ja sa saad nendega tasuta ja helistamata ühendust võtta. Eestis käib läbi interneti praktiliselt kõik, mis on võimalik. On E-Parkimine, E- Raamatukogu, E-Pank jne. See kõik teeb inimese elu lihtsamaks, kuna paljudes
uus maailm lugematute võimaluste ja huvidega, mis ,,lülitab välja" ta reaalsest maailmast ja ,,lülitab ümber" enda peale.Lõpuks võib juhtuda, et inimene ei saa enam aru, mis on päriselt ja mis mitte, ta on loonud omale uue maailma. Kergesti kättesaadav infoväli ei anna enam võimalust inimesel ise midagi kogeda.USA-s, näiteks, peetakse Interneti-sõltuvust ametlikuks haiguse diagnoosiks ja seda haigust ravivad psühhiaatrid. Veel üks sõltuvusevorm on suhtlemine jututubades, mis võib viia tegelikkuses eksisteeriva perekonnaelu ja sõprade vahetamiseni virtuaalsete vastu.inimesed saavad omale suhtlemise aseaine.Tekivad uued tuvused, suhtlemine viiakse üle täielikult virtuaalmaailma. Mida rohkem on kasutajal adressaate, seda vähem jääb talle alles tõelisi sõpru. See viib üksinduseni. Lõpuks võib juhtuda, et inimesel polegi enam midagi muud peale oma ,,virtuaalmaailma". Keskmiselt kulub selleks poolteist kuni aasta, et saada tõeliseks
Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Funktsioon- see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll. Verbaalne- sõnaline suhtlemine. Eufemism ehk peitesõna või -väljend on sõna või väljend, mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel. Hüpotees-on kontrollitav väide, uurimisküsimus, mida soovitakse tõestada. Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. 3. Monogenees- kõik keeled põlvnevad ühest allikast LINGUA FRANCA on keel, mida eri keele kõnelejad kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks, kuid mis pole nende kellegi emakeel
„Aukartus elu ees!“ Schweizer. „Kultuur ja eetika!“ KT küsimused 1.Protokoll? Käitumisnormide kogum 2.Etikett? Määratud käitumisviis antud kontekstis 3.Etiketi liigid- seltskondlik, diplomaatiline, vangla, kodune,hommikusöögi jne (kirjutatud v kirjutamata) 4.Ametlikuvastuvõtu tunnus- ilma abikaasata, 5.Mitteametliku vastuvõtu tunnus- kutse kahele 6.Parakeel on verbaalne ja mitteverbaalne. Reedab kui isiksust 7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13.Avalikus kohas ei närita… nätsu, küüsi, toitu, juukseid, pastakaid jne 14.Käsi ei hoita… taskus 15.Suunda ja esemeid näidatakse… avatud käega 16.Viisakus- ja pöördumis...
Oleme kõik kokku puutunud valesti käituva lapsega ja mõelnud: " Ta teeb seda ainult tähelepanu võitmiseks". Jah, arvatavasti see nii ongi. Hea uudis on see, et kui laps saab piisavalt positiivset tähelepanu, siis ta ei püüa seda võita vastuvõetamatult käitudes. Seega jälgige, et lapsele jagub piisavalt tähelepanu positiivsete tegude eest, nagu viisakas käitumine, õhtul voodisse jäämine, õdede-vendade või sõpradega kenasti mängimine. Suhtlemine Eriti tähtis tegur perekonnas on suhtlemine. Lapse kasvades on vanematel väga lihtne rääkida lapsega ainult siis, kui tahetakse, et ta midagi teeks või ei teeks. Regulaarsed ühisvestlused õpetavad last olema vanemate suhtes avatud. Peresisest suhtlemist ei maksa kunagi pidada väheväärtuslikuks. Rääkimisele julgustamine Püüdke vältida lutte. Mida rohkem lutti kasutatakse, seda suuremasse sõltuvusse imik sellest satub, kuni hakkab nutma, et oma lutti saada. Kriisiolukordades on
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) · SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
KÕNE KOOSTAMINE Kõne eesmärgid: Miks? Info edastamine Suhtlemine Kuulaja veenmine Õnnitlemine Teadmiste jagamine Millest? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tead, tunned Kellele? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale Millal? Hommikul Lõunal Õhtul Öösel NB: kõnele aind siis kui sul on midagi öelda
läheb tööle vastumeelselt. Eestis kõige tihedamini esinevad tööga seotud vaevused on väsimus, lihasevalu ja seljavalu. Järgnevad stress, mure, rahutus ja peavalu, selgub eelmise aasta "Tööelu baromeetri" uuringust. Probleemid aga ainult süvenevad, kui nendega midagi ette ei võeta. Firmad teevad üha enam koolitusi, kus õpitakse klientidega suhtlema ja stressiga hakkama saama, kuid tihti ei väsitagi just suhtlemine, vaid pikad ja intensiivsed tööpäevad, mil pole mahti võtta lõunapausegi. Seega vähemalt pool tundi päevas siiski peaks lõunat pidama: selle ajaga jõuab juba taastuda. Pole siis imestada, et väsinud ja näljane teenindaja on morn. Väga oluline on ka töökliima, sest kui töökaaslastega on head suhted ja saadakse piisavalt positiivset tagasisidet, jaksab inimene ka rohkem töötada ega väsi nii ruttu. Isegi töötingimused võivad siis olla tagasihoidlikumad
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval on üheks tähtsamaks abivahendiks igas kodus ja ka töö juures arvuti ning internet. Mõnes peres on internet isegi igal lapsel. Tänu sellele on virtuaalne suhtlemine noorte seas väga populaarseks ja igapäevaseks muutunud. Läbi interneti hoitakse alal häid suhteid tuttavate ja sõpradega ning luuakse uusi kontakte. Kuid mida toob endaga kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt? Kuigi internet on suhteliselt uus leiutis, on see oma populaarsuse võitnud just tänu selle funktsionaalsusele, mugavusele ning suures osas kindlasti tänu võimalusele teistega suhelda, kas siis läbi Skypi ja messengeride või e-kirjade teel
Õppejõud: Liina Maasik; MA Mõdriku 2015 SISUKORD 1 RADEMAR OÜ KLIENDITEENINDAJA TEENINDUSSTANDARD ................... 3 1.1 Esmamulje loomine ................................................................................................... 3 2.1 Teeninduse alused ..................................................................................................... 3 3.1 Suhtlemine klientidega .............................................................................................. 3 4.1 Teenindamine erinevates olukordades ...................................................................... 4 5.1 Teenindamine konfliktsituatsioonides....................................................................... 4 2 1 RADEMAR OÜ KLIENDITEENINDAJA TEENINDUSSTANDARD 1.1 Esmamulje loomine
Infotehnoloogilised lahendused tagavad ettevõtte konkurentsivõime, tuntuse ning edukuse. Infosüsteem kogub, organiseerib ning edastab infot ettevõte erinevate funktsionaalsete osade vahel (tootmine, turundus, finants jms). Väikeses eritellimusmööblit tootvas ettevõttes arvutit kasutatavad töökohad on näiteks: firma omanik, tootmisjuht, raamatupidaja. Firma omaniku arvuti kasutamise otstarbeks on ettevõtte üleüldise töökorralduse jälgimine. Lisaks veel klientidega suhtlemine, kodulehekülje korrashoid jne. Vajadusel uute töötajate otsimine ning värbamine. Tootmisjuhi ülessandeks ettevõttes on klientide poolt saadud tellimuste kavandamine joonestus/cad programmides. Materjali kulude arvestamine ning sellest lähtuvalt ka inventuuri jälgimine ja vajadusel juurde tellimine. Ramatupidaja ülessandeks on firma arvetepidamine finantsdokumnetide korrashoid jms. Sellel ametikohal kasutatakse erinevaid raamatupidamise/majanduse programme. Nende
läbi Skype'i. See on väga kasulik, kuna alati ei pruugita elada samas linnas või isegi samas riigis, kus elavad lähedased. Kolmkümmend aastat tagasi sellist asja polnud ja üldiselt tuli ikka helistada või sõita kohapeale - kas see oli siis parem variant kui rääkimine läbi veebikaamera? Ma usun, et sellel pole ühest vastust, kuna alati pole võimalik minna kellegi juurde, kuna ollakse haige, kaugel teise juurest vmt. Siin tulebki appi Skype, tänu millele on selline suhtlemine palju kergem. Rääkides Facebook'ist, mis on paljudel inimestel ning selle puudumisel vaadatakse sinu peale pigem imeliku pilguga, mis minumeelest on iseenesest juba imelik. Inimesel võib selles portaalis olla võib-olla mingi kolm-nelisada sõpra, kellest arvatavasti suurem osasid ei tunta ning lihtsalt jälgitakse nende elu. Facebook on ju tegelikult suhteliselt mõttetu koht, kus poole ajast sa näed, kuidas sinu ,,sõbrad" teevad
Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lapsevanemad Esimene oluline sotsiaalse oskuse kujundaja on suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega. Siin omandatakse minapildi põhielemendid, suhete sisemised mudelid ning ka sotsiaalsed kompetentsused. Teiseks oluliseks oskuse kujundajaks on lasteaed, kool. See on oluline keskkond oma võimaluste ja ohtudega. Esmased sotsialiseerijad on vanemad, mis on ka kõige mõjusamaks teguriks lapse arengus. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele.
...................................................................................................3 1.TIIGER...........................................................................................................................4 2.JAHIPIDAMINE............................................................................................................5 3.SIGIMINE...................................................................................................................... 6 OMAVAHELINE SUHTLEMINE ..................................................................................7 LÕPPSÕNA.......................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS
1. Organisatsiooni käitumise olemus ja seosed teiste distsipliinidega 2. Organisatsiooni käitumise kujunemine 3. Organisatsiooni struktuuri tüübid 4. Rollid meeskonnas 5. Eestvedamine ja juhtimise eripärad 6. Organisatsiooni kultuur, avaldamisvormid, kultuuritasandid 7. Väärtused ja eetiline juhtimine organisatsioonis. 8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2
ELUKULG Jelizaveta Kalinina Õ14-2 Elukaar on inimeste elukäik sünnist surmani. Väikelapseiga Lapseiga Noorukiiga Täiskasvanuiga Vanuriiga VÄIKELAPSEIGA Ämmaemanda roll Abitu Esimesed kogemused Kõne omandamine LAPSEIGA Tõsised haigused on haruldased Kooliõde Suhtlemine väljaspool Kogub teadmisi Lubatu, keelatu Autoriteet - õpetaja NOORUKIIGA Puberteet Sõltumatus Füüsiline aktiivsus Konfliktne periood Töö ja mängimine TÄISKASVANUIGA Tööelu Karjäär Perekond Keskea kriis Sõltumatus Istuv eluviis VANURIIGA Sõltumatuse kaotus Magamine Abivahendid Kuulmine ja nägemine pension Aitäh tähelepanu eest!
Sissejuhatus Kreeka ajalukku Looduse mõju tsivilisatsioonile Maa on mägine ja liigendatud poolsaarte ja saartega. Tasandikke vähe ja neid eraldavad mäeahelikud. 20 % territooriumist tasane, rannajoone pikkus 4000 km. Suhtlemine naabritega käib meritsi Elatutakse põllundusest ja kaubandusest Kronoloogiline ülevaade 2200 -2000 eKr. tungisid Balkani poolsaarele arvatavad kreeklaste esivanemad. 2000 -1100 eKr. Kreeta – Mükeene periood 1100 -800 eKr. Tume ajajärk 800 -500 eKr. arhailine periood 500 -338 eKr. Klassikaline periood 338 -30 eKr. hellenismiperiood
.................... Hinnatav (näiteks nr 1):...............1................ Hindamine skaalal: 1 - ei, 2 - pigem ei, 3 - pigem jah, 4 jah Max võimalik: 112 punkti (4*28) Hinnang kujuneb vastavalt: Hinne 5 100-112 punkti, hinne 4 78-99 punkti, hinne 3 56-77 punkti, hinne 2 55 ja vähem punkte Etapp Lühikirjeldus Jrk SKAALA Hinnatava käitumise kirjeldus 1234 I. Ümberlülitumine 1 X Lõpetab eelneva tegevuse 2 X Pöördub nii keha kui pilguga kl poole II. Ps kont. loomine MV suhtlemine (oluline kogu protsessis) 3 X Pilk on suunatud kliendile 4 X Alustab teenindamisega, tervitab 5 X Kogu kehaga on pöördunud kl poole 6 X On veidi kummardunud kl poole 7 X Liigutused, poos jm on kl sünkroonsed 8 X Parakeel on emotsionaalselt toetav 9 X Arvestab kl mugava suhtlemise tsooniga V suhtlemine 10 X Teretus toetav 11 X Pöördub, küsib, loob kontakti III. Põhiteadete vah. Näiteks: vajaduste väljaselgit.-ne; 12 X Esitab avatud küsimusi, täpsustab
· Neelamisraskused · Kõnelemisraskused 4 Varase lapsepõlve lihashaiguste sümptomid: · Vastsündinu/väikelapse lõtvus/lihaste nõrkus · Puusa luksatsioon · Liigesfraktuurid · Skolioos 5 Sagedasemad probleemid lihasdüstroofiate korral · Nõrkus · Deformatsioonid ja kontraktuurid · Häired pulmonaar- ning kardiaalfunktsioonides · Häiritud sotsiaalne suhtlemine · Probleemid seedekulglaga · Enesehooldusdefitsiit · Oht lamatiste tekkeks · Depressioon 6 Duchenne'i lihasdüstroofia · Kõige sagedamini esinev lihasdüstroofia · Kaasasündinud, haigestuvad ainult poisid (haigestumus 30:100 000 elusalt sündinud poisi kohta) · Iseloomulik - keskmisest madalam IQ (85) - patoloogilised muutused EKG-s (80%) 7 Duchenne'i lihasdüstroofia
Eneseanalüüs ÜLDINE ISELOOMUSTUS Isuksusetüübitesti põhjal võin öelda,et ma olen tõsine inimene, kes saavutab edu keskendusvõime ja põhjalikkusega. Tänu oma eelistustele olen praktiline ja loogiline, realistlik ning kordaarmastav, distsiplineeritud. Arenenud vastutustunne teeb minust igal pool usaldusväärse inimese, töötan visalt oma kohustuste ja ülesannete õigeaegse täitmise nimel. Kui näen, et midagi olulist ja tähtsat tuleb korda ajada, teen seda ka kohusetundest. Olles millelegi pühendunud, on mind raske araks teha või kõrvale juhtida. Meeldib, et kõik oleks selgelt välja öeldud. Ebamäärased asjad jätavad külmaks või tekitavad vastumeelsust. Austan fakte. Nende najal tahan kõike mõista, kõigest aru saada. Püüan igas olukorras jääda arukaks, rahulikuks ja tasakaalukaks. Olles väliselt rahulik vaatlen ma olukorda siiski elavate tunnetega oma kindla nurga all. Mind paneb liikuma kohusetunne ja m...
Ühiskonna kontrolltöö Kodanikuühiskond on vabade inimeste suhtlemine ja toimetamise keskkond. Nende tegevus on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele, mistõttu nimetatakse kodanikuühiskond ka mittetulundussektoriks. Inimene saab oma hääle kuuldavaks teha erakondade kaudu. Hääletamisega on võimalik aidata kaasa oma huvide arvestamisele poliitikas. Erakonnal ehk parteil on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia. Erakond osaleb valimistel, et taotleda sellega pääsu võimu juurde. Erakond
ta tahab omasugustega suhelda ning koos aega veeta. Kui meil on mure, saame pöörduda oma sõprade või pere poole, see teeb alati enesetunde veidikenegi paremaks, kuna nagu öeldakse, jagatud mure on pool mure. Me naudime üksteise seltskonda ning uued tutvused on alati toredad ning samas ka kasulikud. Üksi olles tunneme me end mahajäetuna, kurbadena ning elu tõeline mõte võib kaduda. Isoleerituse tunne võib olla väga ebameeldiv ja depressiooni tekitav. Suhtlemine on inimlik ja meeldiv tegevus, kuid on ka mitmeid erandeid. Näiteks autismi põdevatele inimestele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Nad ei talu rambivalgust, nad tunnevad end seltskonnas ebamugavalt. Sellegipoolest kinnitab erand reeglit. Me vajame enda kõrvale omataolisi ning suhtlemine on täisväärtuslikuks eluks vajalik. Üks tore ütlus Aristoteleselt on veel selline: "Hea algus on pool võitu."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
