SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent
aitavad üksteist. Suhtlemine 1) Keele keskkond asutuses? Valdav osa on ikka eesti keelt kõnelevad noored, kuid käivad ka kamp vene noori. Kui viibisin praktikal, vene noori ei näinud. 2) Keele keskkonnaga kohanemine Vaatluse päevadel külastasid keskust ainult eesti keelt kõnelevad noored. 3.) Noorsootöötajate suhtlemisstiilidest Noorsootöötajad suhltevad vabas vormis. Noored ja noorsootöötajad Järve noortekeskuses väga omavahel ei suhelnud. 4.) Kas suhtlemine on vastastikune? Kui toimub mingi suhtlus, siis ikka on vastastikune. 5.) Kas kontakt algab, kestab ja lõpeb? Suhtlus piirdub tervitusega ning hiljem head aega ütlemisega. Või siis luba küsimisega, mängimiseks, teisele korrusele minemiseks või kööginurga kasutamiseks. 6.) Suhtlemine tegevustes soodustavate/takistavate asjaoludena? Minule jäi mulje, et toimus liiga vähe suhtlemist noorsootöötajate ja noorte vahel, mis on takistavad asjaolud
Suhelda on mõnus Mis on suhtlemine? Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine. Suheldes antakse edasi teadmisi, informatsiooni, emotsiooni, vilumusi ja oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Kuidas, kellega ja millal tuleks suhelda? Suhelda tuleb viisakalt. Enamus tänapäeva noortest ei oska seda reeglit küll järgida, kuid see on äärmiselt tähtis. Suhtlemisoskust rikuvad näiteks keelepärase sõnavara ehk slängi kasutamine
2. Arusaamine reaalsusest on seotus spetsiifilise ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga. 3. Teadmised on subjektiivsed, kontekstiga seotud. Teadmisi ei def mitte individuaalselt, vaid kollektiivses protsessis, läbiräägitud arusaamine. 4. Erinevad arusaamad kutsuvad esile erinevat tegevust. Ei ole lõplikku lähenemist. Võimaldab aru saada SP keerukusest dünaamilisus, avatus (teoorias). Suhtlemine sotsiaalpedagoogilises kontekstis. 3 Suhtlemise liigitus: I seoses sotsiaalsete suhete ulatusega (ülalt alla) 1. Intrapersonaalne suhtlemine (enda sees suhtelmine, sisekõne) 2. Interpersonaalne suhtlemine (isikutevaheline) 3. Avalik esinemine 4. Organisatsiooniline suhtlemine 5. Kultuuriline suhtlemine. II seoses vahenditega ja nende puudumisega 1. Vahetu suhtlemine 2. Vahendatud suhtlemine
nimetada oma perekonda, sugulasi ja lähedasi sõpru, sest kui nendega peaks midagi halba juhtuma, tunnen end halvasti, aga kui midagi läheb hästi, siis rõõmustan koos nendega. Ka inimese eraellu tungimine on väga tihe nähtus. Näiteks kui peres hoitakse saladust, mis koduseinte vahelt välja ei liigu, aga keegi salamisi siiski selle välja uurib, siis mina pean seda väga ebaeetiliseks eraellu tungimiseks, mis peaks olema rangelt karistatav. Avalik elu aga hõlmab kogu ühiskonda. Suhtlemine teiste inimestega mängib väga suurt rolli. Ükski inimene ei ole avalikust elust täiesti puutumata. Seda võib küll vältida, aga totaalselt ilma hakkama saada on peaaegu võimatu. Erinevad asutused, ajakirjandus, televisioon ja teiste kaaskodanikega suhtlemine on kõik see, mis näitab, et me kuulume avalikku ellu. Mina tunnen, et ma olen avaliku eluga väga tihedalt seotud. Ma käin peaaegu iga päev koolis, poes, internetis ja suhtlen inimestega päevast-päeva
7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. 10. Iseloomusta liblikalisi, too näiteid. 11. Iseloomusta mardikalisi, too näiteid. 12. Iseloomusta kiililisi, too näiteid. 13. Iseloomusta ehmestiivalisi, too näiteid. 14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, suhtlemine, orienteerumine, talvitumine). 16. Kirjelda sipelgate elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine, suhtlemine, kasulikkus ). 17. Kirjelda herilaste elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine ) 18. Nimeta inimkaaslejaid putukaid, kus elavad ja millist kahju tekitavad. 19. Nimeta parasiitputukaid, millist kahju tekitavad? 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses ja inimesele, kasu ja kahju. Õpik lk. 137 - 161 Putukad elavad
Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame arvutul hulgal igapäevaelu praktilisi vajadusi ja samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks rääkimisele ka žestide, miimika ja kehakeele abil. Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all
tasemel. Õpetaja peab omama kannatlikust, olema ``kuulaja rollis``, olema hea diskuteerija. Kuid peamiseks ülesanneks on õpetejal osata suunata õppijat. NB! Mitte hoida totaalse kontrolli all! Õpetamise protsess peab olema suunatud õppija vajadustele, ning tekitama temas tahtmise ja julguse abi ja nõu küsima. Edukas õppimene - on dünaamiline protsess, millega kaasneb mõlemate poolte (õpetaja, õppija) aktiivsus e. kostöö e. suhtlemine. ÕPETAJA ÕPPIJA ÕPPIJA KURSUSEKAASLASED Seos õppestrateegiaga Strateegia valimisel peab meeles pidama, et eduka õppimise aluseks on aktiivne suhtlemine e. koostöö. Selleks, et oleks aktiivne suhtlemine, peab õpetaja tagama kõike võimalikke tingimusi. sõbralik keskkond turvatunne (usaldus) tekkimine
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda
Milline suhtleja ma olen? Suhtlemine on elus väga oluline asi, milleta ei saa hakkama. Me suhtleme iga päev, vaatamata sellele kas suhtlemine toimub sõnaliselt, kirjutades või kehakeeles. Inimesed on aga suheldes väga erinevad, näiteks minule endast rääkida ei meeldi, aga kui inimene midagi küsib, siis loomulikult ma vastan. Kui aga jututeema on minu jaoks huvitav ning ma oskan kaasa rääkida, siis võib tekkida olukord kus ajataju kaob. Kuid kui jututeema on ebahuvitav ning minul ei ole sellest midagi kaasa rääkida, siis aga tekib pinge ning soov sellest vestlusest põgeneda
arenevad vees vaegmoondega.Näited: puruvana, liivavana, 14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. Elupaik veekogu lähistel, inimestega, kariloomade ümbruses, 1p tiibu teine paar lisa tasakaaluelund e sumisti, imemis- või pistmissuised Toituvad nektarist, verist Paljunemine munevad toidule jäänustele(vette) arenevad täismoondega 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, suhtlemine, orienteerumine, talvitumine). Elupaik mesitarudes. Pere koosseis: 1emamesilane,Isased, töölised(1000-..). Ülesanded: emane muneb, töömesilased: taru puhastamine, vastsete ja ema toitmine, kärgede valmistamine, taru kaitsmine, korjelennud. Toit: mee ja õietolmu segu. Mee valmistamine: nektar segatakse mesilase maomahladega ja aurutatakse välja vesi. Paljunemine: emane muneb kärjekannudesse: 1. Viljastatud munad suutres kannudes, vastseid toidetakse toitepiimaga
Pere ja ühiskond lapse kasvatajana Inimese elu üks olulisemaid etappe on lapsepõlv. Sellel perioodil kujuneb lapsest nooruk, kes peab saama piisavalt hoolimist, õpetust ja võimalusi end tõestada. Kasvamisel mängivad olulist rolli nii perekond kui ka ümbritsev ühiskond, sest laps peab hakkama mõistma, kuidas suhelda pereliikmetega ja millisel moel elada tulevikus iseseisvat elu. Mõlema roll on olenevalt riigist ja rahvusest erinev, kuid need mõjutavad kindlasti lapse arengut. Pere ja ühiskond moodustavad tasakaalustatud keskkonna, kus mõlemad täidavad oma ülesannet. Esimestel eluaastatel on laps täielikult sõltuv oma vanematest, sest ilma nendeta ta hakkama ei saaks. Juba siis tehakse algust õpetamisega, tutvustatakse häid kombeid ja näidatakse hea ning halva piiri. Kasvades vajab laps järjest enam nii vanemate toetust kui ka eeskuju, sest nende rolliks ongi olla noore kasvatajaks. Isa ja ema peavad õpetama tegema ...
Mis meetodeid ka ei kasutataks, sisaldavad need probleemile lähenemist erinevate vaatenurkade alt, kasutades erinevaid vahendeid, teadmisi, tervet mõistust, intuitsiooni ja kogemusi. (IPMA, ICB 3.0, 2006, lk 100) Tehnilise kompetentsi elemendid mida mõjutab loomingulisus: riskid ja võimalused, projekti organisatsioon, probleemi lahendamine, projekti struktuurid, suhtlemine, käivitamine. (IPMA, ICB 3.0,2006, lk 187) 1.1 Loomingulisuse mõju elemendile “riskid ja võimalused” Riskide ja võimaluste haldamine on pidev protsess ja toimub kõikides projekti faasides, alustades idee arendamisest kuni projekti lõpetamiseni. Riskide ja võimaluste haldamise õppetundidel on tähtis roll tulevaste projektide edus. 6
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Meie elus on suhtlemisel väga oluline ...
TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 TÖÖTAMINE Igapäevane põhitegevus Raha teenimine Sõltumatus Enesekindlus MÄNGIMINE Mittetööline tegevus Vaba aeg Lõdvestumine Taastumine Hobid LAPSEPÕLV JA NOORUKIIGA Väikelapseeas: Mängimine on arendamise protsess Suhtlemine ja kogemus Puhkus Koolilapseeas: Õppimine on töö Nauding TÄISKASVANU- JA PENSIONIIGA Elukutsevalik Sportimine Vanuritele: Palju vaba aega Erinevad kursusid Vaba aja veetmine oma perekonnaga BIOLOOGILISED TEGURID Füüsiline vormisolek Kehaehitus Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress Suhtlemine kolleegidega SOTSIOKULTUURILISED
TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminaritöö Juhendaja:dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Igas asutuses on tähtsal kohal nii klienditeenindajad kui kliendid. Ilma nendeta ei saa organisatsioon toimida. Alati on vaja inimestega suhelda, seda siis kas verbaalselt või mitteverbaalselt. Mitteverbaalset keelt ehk kehakeelt nimetame me teeninduskeeleks. Suhtlemine on väga laiali ulatuv. Suhtlemine toimub kas internetis, telefoni teel, inimesega näost-näkku. Inimesed peavad suhtlemist vajalikuks iga päevaselt. Seminaritöö eesmärk on analüüsida teeninduskeelt suheldes tööandjaga, kliendiga, kolleegidega. Leida enda teeninduskeele head ja vead ning teha ettepanekuid teeninduskeele parandamiseks. Materjalid otsiti raamatutest ning näiteid on toodud igapäeva elust. 2
Kuulajat mõjutavad paljud tegurid. Näiteks see kui rääkija on kõrgemal positsioonist kui kuulaja. Eelnevalt on märgitud milline peaks olema hea rääkija. Hea kuulaja suudab rääkijat kuulata kui ta ei ole monotoone, kui pole keskkonnas tähelepanu kõrvale viijaid. Kuulaja ei tohiks rääkijale näidata väsimust, hajameelsust või igavust. Hea koht suhtlemiseks ei ole koht, kus on palju müra ja muud segajad. Tõenäoliselt jääb informatsioon saamata ning suhtlemine jääb kasuta. Teaduslikud uuringud on näidanud, et pingsalt võib inimene teist kuulata 3-7 minutit. (Niiberg, 2011, lk 13). Mina olen parem kuulaja kui kõneleja. Tavaliselt olen ma kuulaja ametis ning mul tuleb see hästi välja. Vahel harva juhtub kui mina ei kuula. Tuleb ette, et kõneleja on monotoonne ning siis on tõesti raske tähele panna faktidele mida ta esitab ning püüab minuni anda. Ka siis küsin üle, kui millestki aru ei saa. Mina kui inimeste tundja ja mõjutaja
kulastama kasutamine kasutama kasutama elav suhtlemine (pariselt mitte netis) seletama, oigustama. . Vasta kusimustele. 1. , ? . 2. (eakaaslased)? . 3. ? ? , 4. ? - , ..? , ? , - 5. ? , ? ? , 6. - ? - Tegusonad -- tahtma Passiv . - . . . * - *. Aktiv Kasuta saab kahte moodi, molemad on oiget. ? = . = . = , .
1. Teenindus kui protsess Teenindusprotsessi toimingud teenindaja ja kliendi seisukohalt vajaduste ja soovide selgitamine toote / teenuste esitlemine, küsimuste esitamine, nõustamine, toote / teenuse väärtuste, eeliste, kasude tutvustamine toote / teenuse kasutamisele veenmine, läbirääkimised valik alternatiivide hulgast arveldamine kliendi probleemide lahendamine tagasiside hankimine ja andmine suhtlemine klientidega (infotelefon, IT- lahendused) Teenindusprotsessi kvaliteedi määravad: Teenuse kättesaadavus ettevõtte ligipääsetavus, lahtiolekuajad, parkla, eksterjöör, interjöör, personali saadavalolek, turvalisus jne Vastastikune suhtlemine töötajate ja klientide vastastikune suhtlemine, organisatsiooni ressursid (tehnilised vahendid), suhtlemise süsteemid (ootamise süsteem, arve tasumise süsteem, ettetellimise
staatusest." (Rahvusvahelise Õdede... 2006: 2). Iga patsient on sattunud tervishoiusüsteemi teatud kindlal eesmärgil, otsides abi oma aktuaalsetele või potentsiaalsetele terviseprobleemidele. Õde on kohal selleks, et anda oma panus nende probleemide lahendamisse, leevendamisse või vältimisse. See eeldab aga vajalikke teadmisi, hoolimist ning järgmiseid oskusi: · keskendumine, · kuulamine, · mõistmine, · suhtlemine. (Roper jt 1999: 119-120). 1.1. Suhtlemine Omavaheline kommunikatsioon on haiglas eluliselt tähtis nii arstidele, õdedele, hooldajatele, patsientidele kui ka muule personalile. Tavalistest patsientidest suuremat tähelepanu vajavad õenduse osutamisel aga näiteks vaimse tervise probleemidega patsiendid, kelle jaoks on suhtlemine põhiline terapeutiline vahend. Sellistel juhtudel on ravi tõhususe suurimaks
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõttluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13kKÕ Margit Hiiemäe MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2013 Suhtlemine on protsess mille käigus toimub suhtlemise partneri mõjutamine. Suhtlemine toimub peaaegu alati kindla eesmärgiga milleks võib-olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale sobival viisil.(Arvutikirjandus,2013) 1. Mina kui hea kuulaja Mina ise arvan, et olen üsna hea kuulaja. Sageli kohtun võõraste inimestega kes ilma küsimata avavad mulle ennast nagu raamat. Nad räägivad oma muredest, tegemistest ja kui ma muud nõu ei oska anda siis kuulata küll. Üks parimaid kuulamise vorme on aktiivne kuulamine
Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Rolli omandamisel on väga tähtsad esimesed kogemused ja töökohad. See mudel saab hilisemas käitumiseks etaloniks. · Rollikäitumine tegelik käitumine rollis. See võib mitmeti erineda rolliootustest ja rollikujutlusest. Käitumine sõltub sellest, kas inimene üldse tahab või suudab seda rolli täita. Raske on suhelda inimesega, kes võtab rolli vaid osaliselt omaks. Nt isa, kes toetab perekonda küll rahaliselt, aga ei tegele üldse lastega
mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis Joonis 1. Kommunikatsiooniprotsessi mudel.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) Kommunikatsioon Organisatsioonis 2. SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest, see on eesmärgile pühendatud teadlik ressursside juhtimine aga ei ole ühe pressiteate või reklaamkuulutuse saatmine. Vaid on läbiv mõtteviis ehk juurdunud mõtteviis ja lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist ja visioonist (arengukavad). Organisatsioonilised suhtlemisvõrgustikud Organisatsioonikaardid raporteerimiskettide kujutamiseks info liikumine
kasuks teise arvelt (positsioon, tutvus) 5. Teenindaja isikuomadused · Suhtlemisoskus ( positiivsus ) · Kiire reageerimine · Kompetentsus · Kättesaadavus · Vastutulelikus, viisakus · Ustavus · Üldistamisvõime · Koostöö ja iseseisva töö võime · Väljanägemine 6. Teenindaja rollid · FIRMA ESINDAJA- Sina oledki kliendile firma · SUHTLEJA- Suhtlemine on sinu töö lahutamatu osa, mitte lisakohustus · KLIENDI SOOVIDE TÄITJA- Annad lubadusi ja nende täitmise tagaja ( usaldusväärsus!!!) · KINDLUSTUNDE LOOJA- klient ootab asjatundlikust ja vilumust · MÜÜJA- läbi professionaalse teeninduse · Lisaks NÕUSTAJA, TAGASISIDE VASTUVÕTJA, ALLUV- ÜLEMUS, PROBLEEMIDE LAHENDAJA jne. 7. Klienti häirivad tegurid Meil küsitakse: ,,KAS SEE ON KÕIK?" , tuleks küsida ,,KAS VÕIN VEEL MIDAGI
keskkonnapoliitika). · Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisel, toetudes kodanikualgatusele. · Moraal- moraalinormide kogum. · Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. · Kodanikuühiskond- edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. §1.2: · Suhtlemine ehk kommunikatsioon- sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonna- selle valdkonnad, paikkonnad, inimgrupid- tervikuks. · Massisuhtlus ehk massikommunikatsioon- paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest. · Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlemine arvuti kaudu. · Massimeedia- vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul väga paljudele inimestele; vahenditeks raadio, TV, ajaleht, internet
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest.
ja gruppidest. - Sotsioloogia - inimühiskonna funktsioneerimise, organisatsiooni, arengu ja eri ühiskonnatüüpide süstemaatiline uurimine. - Antropoloogia - teadus, mis käsitleb inimest ja tema olemust (bioloogiline ja sotsiaalne uurimissuund). Juhtimise funktsioonid: - Planeerimine - otsustamine individi ja grupi tasandil. - Organiseerimine - individuaalsus. - Mõjutamine - eestvedamine, motiveerimine, grupiomadused, suhtlemine. - Kontrollimine - suhtlemine, info. - Organiseerimine - protsess, mille käigul luuakse kõigi organisatsiooni ressursside kasutamise kord. - Organisatsiooniteooria - organisatsiooni struktuuri, selle dünaamika ja sotsiaalsete suhete igakülgne analüüs. - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldanud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevust kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 3 Suhtlemisega seotud rollid:
olukorraga enam seotuna ja tunnustatuna. Paraneb nende eneseusaldus, töörahulolu ja koostöö juhtidega. Uuringute põhjal on osalevad alluvad tavaliselt enam rahul nii oma töö kui ülemusega. Selle tulemusena vähenevad konfliktid ja stress, tunnustatakse asutuse eesmärke ja seistakse vähem vastu muutustele. Alluvatel võib samuti väheneda kaadrivoolavus ja töölt puudumine, sest nad peavad oma töökohta heaks ja iseend edukamaks. Osaluse käigus paraneb inimestevaheline suhtlemine. Tööprobleemide arutelu selgitab olukorda ja aitab kaasa valearusaamade vältimisele. Kui alluvatel on rohkem infot asutuse tegevuse ja finantside kohta, võimaldab see neil teha paremaid soovitusi. Osalus, võim ja liidristiilid Osalust võib vaadelda juhtide ja alluvate vahelise jaotusprotsessina, mille käigus kumbki pool arendab vastastikuseid suhteid: juht annab valikuliselt, informeerib, konsulteerib, juhendab,
Inimesele – tunneb suuremat rahulolu, tunnustuse ja eneseteostuse tunne, võib suureneda eneseusaldus ning võib toimuda staatuse tõus. Väheneb stress. Organisatsioonile – väheneb vastuseis uuendustele, suureneb töömaht, kvaliteet, alluvad on loovamad ja innovaatilised, paraneb suhtlus ja koostöö juhtidega ja meeskonnaga, suureneb lojaalsus, väheneb kaadrivoolavus ja konfliktid. 17.Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine. Suhtlemise käigus antakse edasi enda ideesid, arvamusi ja seisukohti. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Efektiivne suhtlemine suurendab töörahulolu. Kahepoolne suhtlemine: - Idee ilmumine - Kodeerimine – sõnumile antakse arusaadav vorm - Edastamine – valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis - Vastuvõtt – kui seda ei toimu, on sõnum kadunud ja suhtlemist ei toimu
ORGANISATSIOONI KÄITUMINE Suhtlemine ja suhtlemisstiilid. Mina,kui suhtleja... Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis. Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu
On organisatsiooni vahendatavad 3. Rahuldavad madalama astme vajadusi 4. On objektiivsed SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS Suhtlemine on informatsiooni vahetamise protsess Suhtlemine kui protsess koosneb: · Info edastamine ja vastuvõtmine so. Kommunikatsioon · Suhtlemispartneri tajumine · Suhtlemispartneri mõjutamine Kommunikatsiooni liigid: · Ametlik vastab kehtestatud hierarhiale ja toimub sageli kirjalikult · Mitteametlik Kommunikatsiooni kanalid: 1. Vertikaalne suhtlemine sõnum edastatakse erinevate juhtimistasandite vahel. Vertikaalse suhtlemise funktsioonid: · Ülevalt-alla- selgitada standardseid protseduure; anda tagasiside töötajaile nende tegevuse kohta; tutvustada organisatsiooni eesmärke ja nende saavutamise viise · Alt-ülesse- ülevaade alluvate eesmärkidest; ülevaade inimeste probleemidest; ülevaade kuidas mõistetakse organisatsiooni eesmärke; ettepanekuid tegevuse
teinud omapoolsed pakkumised ja kui lepingute sõlmimisel tehnilised oskused klient on lepingu tingimustega nõus, saada organistasioonile sõlmitakse direktori juures tehnilise ja paremaid tingimusi). mehitatud valve leping, mille firma poolt kirjutab alla direktor. 14.00 Koos turvajuhi ja teenistusülemaga suhtlemine Eestvedaja, (alluvate Suhtlus oskused. vaadatakse läbi vahetusaruanded, et motiveerimine ning välja selgitada tublimaid oranistasiooni ja alluvate turvatöötajaid. Kellel ei ole kuu aja vajaduste ühitamine). jooksul eksimusi, neile määratakse direktori käskkirjaga kiitus pluss rahaline preemia. Valves distsipliini
Kommunikatsioon: I see on ühiskonna olemasolu alus: * võime suhelda,1teisest arusaada,kogemusi edasi anda. II- see on inimestevaheline teabevahetus ning selle käigus toimuv vastastiku mõjutamine. Auditoorium : 1)Üks vanuse aste, 2) Haridustase, 3) Absoluutne huvi. Kommunikaator sõnumiedastaja (kirjanik, näitleja jne) Informatsioon teavesisu. Meedia see on vahend,et teada anda informatsiooni. Intrapersonaalne suhtlemine iseendaga. Interpersonaalne isikutevaheline suhtlemine . Grupiline rühmasuhtlemine . Massikommnikatsioon massisuhtlus. Teabeliigid . 1. Regulatiivse teabe vajadus: · Vajadus tegevusjuhtide järele(kohustus ja vastutus ala) · Vajadus reguleerida inimestega suhteid 2. Tunnetuslik teabe vajadus: · Vajadus tunnetada iseennast (suhestumine) · Vajadus tunnetada oma tegevuskeskkonda. 3. Psüholoogiline teabe vajadused:
Mina suhtlejana Mulle meeldib väidelda, lihtsalt lobiseda, nalju rääkida ja kuulata. Mul ei ole otseselt olukordi, kus mul oleks suhtlemine kõige meelidivam ja kus tunneksin hirmu see on siiski ainult suhtlemine. Tavaliselt ma passiivne vaatleja suhtlusolukordades ei ole, võib-olla ainult siis kui ma saan aru, et keegi räägib väga lolli juttu ja kui ma teda parandama hakkaksin siis ta räägiks veel rohkem. Ma olen hästi aktiivne olukordades kui millegi üle vaieldakse eriti veel siis kui ma tean selle teema kohta palju.Tavaliselt saavad inimesed ikka aru mida ma mingi lausega öelda püüan. Ainult siis ei pruugi aru saada kui ma räägin palju ja kiirelt, siis mõtlen isegi vahepeal
Ainevaldkonnad · Kirjandus · Vene keel · Eesti keel · Saksa keel · Käsitöö ja kodundus Eesmärgid · Vastlapäeva traditsioonide ja kommete tutvustamine · Äratada lastes huvi enda kultuurile omaste traditsioone vastu · Erinevate kultuuride traditsioonide võrdlemine · Õpilaste omavaheline suhtlemine · Projekt tulemuste avaldamine internetis Oodatavad tulemused · Õpilased tutvuvad enda ja teiste rahvaste kultuuride Vastlapäeva kommetega · Kõik õpilaste tööd avaldatakse internetis · Koostöö ja aktiivne suhtlemine Vajalikud eelteadmised Õpilane oskab internetist infot otsida ja kasutada suhtlemiseks interneti foorumeid · Elementaarne viisakus ja eetika · e-ruumis Õpilastel on paasteadmised saksa- ja eesti keeles ning käsitöös ja kodunduses
4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega.- psühholoogia, meditsiin, haridus, sotsiaaltöö, sotsioloogia, juhtimine jne 5. Privaatsuse dimensioonid informatsiooniline(psühholoogiline), füüsiline, ekspressiivne(interaktiivne) 6. Aktuaalne ja tajutud privaatsus. Aktuaalne privaatsus- sinu juttu ei salvestata. Tajutud privaatsus- oled kodus. 7. Usalduse dimensioonid. Telefon, näost näkku, foto. 8. Usalduse loomise võimalused internetis. Usaldust loob näost näkku suhtlemine. 9. Flow-kogemuse tunnused ja tegutsemine internetis. Kui psühholoogiline konstrukt ja optimaalne kogemus, sisemine motivatsioon ja nauding, inimene läheb hoogu. Midagi muud ei märka. 10. Suhete algatamine ja nende kulg erinevates saitides. Offline: enne kohtumine, siis suhtlemine Online: enne suhtlemine, siis kohtumine. Online suhete koht: Kohtumiste sait versus online kogukonnad (jututoad, mängud, e-mail, diskussioonid, sotsiaalsete ühenduste saidid)
Teenindusprotsessi võib käsitleda ka kui ostja-müüja suhet. Teenindusprotsess põhineb äriideel ja teeninduskontseptsioonil Kes osalevad teenindusprotsessis? Klient, teenindusümbrus (keskkond), ettevõtte töötajad (kontaktpersonal, abipersonal, juhid), teised kliendid Mis määrab teenindusprotsessi kvaliteedi? Teenuse kättesaadavus ettevõtte ligipääsetavus, lahtiolekuajad, parkla, eksterjöör, interjöör, personali saadavalolek, turvalisus jne Vastastikune suhtlemine töötajate ja klientide vastastikune suhtlemine, organisatsiooni ressursid (tehnilised vahendid), suhtlemise süsteemid (ootamise süsteem, arve tasumise süsteem, ettetellimise süsteem, kaebuste esitamise süsteem jne) Klientide osavõtt kliendi saamune koostöösse teenuse tootmisel. Teenindusstandard on standart, mis määrab nõuded teenusele Kirjuta siia Sinu erialast lähtuvalt 5 teenindustandardit ja seleta lahti, milles need seisnevad
Märgid meie elus Meie ümber on palju erinevaid märke.Märgiteadust nimetatakse semiootikaks. Enamus inimesed ei mõtle pikemalt märkide olemuse üle,sest neil ei ole selleks lihtsalt vajadust.Tähtis on inimestele meelde tuletada,et märgid pole alati olnud nii iseenesestmõistetavad,kui praegu. Ilma märkideta oleks suhtlemine võimatu, sest keel on märgisüsteem.Tüüpilised keelemärgid inimkeeles on sõnad .Keeleteaduses kutsutakse keelemärgi tähenduse poolt tähistatavaks ja signaali tähistajaks.Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on meelevaldne. Häälikujärjend ei tule kuidagi tähistatavast endast või selle mõistest.Keelemärke on kolme liiki:ikoonid,indeksid ja sümbolid.Kõik kolm märki esinevad niihästi verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Ikoon on märk,mis on sarnane
Tööaeg 4-7h Liiga palju Õues liikumine 0:30 Liiga vähe Õppimine 2:30 Liiga vähe, vahel normaalne Teleka vaatamine 1:30 piisav Sotsiaalvõrgustikes suhtlemine 5-6 h Liiga palju, sõltuvust tekitav ajaviitmine Söömine/selle tegemine 1.30 Piisav aeg Pesemine/Sättimine 0:30 keskmine Elukaaslasega suhtlemine 0:30 Liiga vähe Muud tegevused,/grupid,/õpilasüritused 5h kesmine ANALÜÜS
ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. - Kodaniku ühiskond - on avalik elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodaniku organisatsioonid ja ühendused. - Eraelu – iga indiviidi isiklik elu. - Moraal – moraalnormide kogum - Tava – Ajalooliselt väljakujunenud reegel - Õigusriik – Riik kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. 2. Kommunikatsioon … ehk suhtlemine. - Massikommunikatsioon – suurte massidega suhtlemine ehk infot antakse korraga suurtele massidele. - Massimeedia – Massikommunikatsioonivahend | - Interaktiivsedkommun.vahend – internet, telefon. 3. Kellest koosneb ühiskond? - Demograafia – Rahvastiku teadus. Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad. - Iive – Rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse ning rahvastikurände tagajärjel. - Integratsioon – ehk lõiming! Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine
Mõjuvõimu tähtsus suhtlemisel ,, Oleanna" on lavastus, mille üldiseks teemaks on suhtlemine. Lavastus toob välja, kuidas suhtlemine ja mõttemaailm võib inimeste vahel, kes ei arva end olevat hariduselt samal tasemel, tulla probleemiks. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin. Ülikooli professorit mängib Janek Vadi ja üliõpilast Klaudia Tiitsmaa. Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit)
ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on hoopiski muud. Jah, suhtlemine on informatsiooni vahetus, kuid mitte ainult. Suhtlemise kestel
projekti vastuvõtukriteeriumid projekti tulemid veateated/muudatusettepanekud o Kasutuslood: projekti eesmärkide haldamine projekti tulemuste haldamine 3 projekti ressursside ja ajaplaani haldamine tööülesannete haldamine aruandlus juhtkonnale tarnijaga suhtlemine Arhitekt o Vastutab: projektiga rajatava tarkvara tehnilise sobivuse eest klientettevõttele ning otstarbekate lahenduste kasutamise eest. o Reageerib: projektijuht annab tööülesande tööülesande täitmisel on tekkinud probleem tarnija annab üle töötulemi o Infovajadused: tööülesanded nõudmised süsteemi arhitektuurile tarnija poolt pakutud lahendused
Kui indiviid kasutab valdavalt ühte tasandit: -hea vanema tasand -karmi/kurja vanema tasand -täiskasvanu tasand -sõbraliku lapse tasand -sõltuva lapse tasand Psuhholoogiline kontakt Positiivne vastastikune taju. Vastastikune positiivne suhtumine Kas teadvustamata või teadvustatud arusaamine , et teine on meeldiv huvipakkv, normaalne Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne -hea kontakti korral on suhtlemine pingevaba -kontakti saamise oskus on suuresti õpitav -mõne puhul segab isiksus (liigne enesekesksus) Psuhholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi I etapp Ümnerlülitumine endalt partnerile Sisemine valmisolek suhtleiseks . Sa näed teist Ümberlülitumist ei tehta enamasti kahel põhjusel : 1) Ei peeta seda tähtsas(enesekesksus) 2) Ei osata II etapp- kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt Kontakti loomine algab silma vaatamisega. Naeratus kui võimalik.
noor naine jne vähemalt üks poeg linna laste haridustee era- ja eliitkoolid, tasuline kooli kõrgkooliõpe nii kodu- kui ka välismaal koht kõrtsi sakstekambris seltskondlik VIP-kohad, presidendi nn külaeliidiga positsioon ja vastuvõtt, tõsielusarjad, suhtlemine kollane ajakirjandus (eriti fotod), Facebook jt suhtlusportaalid söögilauas pere koos pere ühtehoidmine Igaüks sööb omaette, millal soovib. toidulaual peamiselt oma toitumisharjumused poekaup, valmis- ja kiirtoit talu toodang; üsna mitmekesine, kuid tihti
Virtuaalmaailm toob endaga kaasa mitmeid positiivseid asju. Üheks nendest võib lugeda anonüümsust. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema otseses kontaktis. Miks on see hea? Inimene säilitab tänu sellele oma vabaduse. Ta saab öelda kõike, mida oleks näost näkku raske öelda. Kui inimene ütleb läbi virtuaalmaailma, et ta on kellegisse kiindunud, siis on see kindlasti kergem kui otse öeldes. Aga seegi ei pruugi olla kerge, sest ka virtuaalne suhtlemine võib muutuda vägagi reaalseks. Mis on virtuaalsuse juures veel head? Virtuaalkeskkond on inimesele pelgupaigaks. Seal olles ununevad kõik igapäevamured. Ei ole vaja muretseda, et keegi kuskil nurga taga kuulab, millest sa kõneled, sest enamus suhtlusest toimub kirjutamise teel. Kõik, mis kaasneb virtuaalse eluga, kajastub ka reaalses maailmas. Kõige positiivsusega kaasneb ka negatiivne külg. Seda on ka virtuaalmaailmas. Mis on virtuaalsuse puhul halba
Homoseksuaalsetel paaridel peaks heteroseksuaalsete paaridega samad õigused olema S: Homoseksuaalsust on esinenud kogu inimkonna ajaloo vältel kõikidel ajastutel ja kõigis kultuurides. Eri aegadel on suhtumine homoseksuaalsusse oluliselt varieerunud. D: Homoseksuaalsus ehk omasooiharus on seksuaalne või romantiline suhtlemine samast soost isikuga. Heteroseksuaalsus ehk vastassooiharus on seksuaalne suhtlemine vastassoost isikuga. K: Homoseksuaalseid paare peaks ühiskonnas heteroseksuaalsete paaridega võrdselt kohtlema ja neile peaks olema avatud võimalused abielluda ning lapsi adopteerida. IA: Õigus ühiskonna mõistmisele. Homoseksuaalide vastu vaenulikkust osutavates ühiskondades on tavaliselt levinud hulk müüte ja anekdoote, mis kujutavad homoseksuaale negatiivses valguses. Säärane suhtumine on eelarvamuste aluseks. Näiteks arvatakse, et
Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirjakeel) Itaalia (kõne ja kirjakeel) Saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Looming Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus ldeL. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud armeenia, inglise, soome ja vene kee. Kümmekond luulekogu täiskasvanutele · Lastejutustused · Luuleraamatud lastele · Õppekirjandus · Lastenäidendid ja muusikalilibretod. Laste luuleraamatud Sampo värviraamat (2002) Lepatriinu faksiga (2004) Väike jõulusoov(2004) Koer tunneb koera(2006) Lätikeelne jäätis(2006) Salajutt(2006)
juhid, kuna nad arvavad, et ei saa hakkama. Emotsionaalsete suhete kujunemine – Sellel perioodil peavad uuel inimesel tekkima grupis liikmed, kellele tema avab ennast rohkem ja vastupidi. Esimene äärmus – Eksternaalid , väljendavad vabamalt ning rohkem oma emotsioone. Teine äärmus – Internaalid, kinnisemad. 3) Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid – Mitteverbaalne suhtlemine on inimeste jaoks esimene suhtlemisviis ning sellepärast valdame seda hästi. Silmside – Suhtlemis situatsiooni alustamiseks võetakse pilkkontakt. Mida agressiivsem, seda kauem suudab hoida. Pilkkontakt on tuntav kuskil 1-3 m kauguselt. Kui üks on kuulaja, siis rääkija hoiab pilkkontakti lühemat aega, kuna tegeleb 3 asjaga korraga. (Info töötlemine, enda ja teise inimese keha alateadlik kontrollimine, pilkkontakt)
Ärisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
