Siis võiks kasutada perinataalseid vitamiine, mis sisaldavad nii vitamiine kui mineraalaineid, mis on valmistatud just raseda vajadusi silmas pidades. Vitamiinid Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini. Vitamiine tähistatakse ladina tähestiku suurtähtedega. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupimüksikliiget nimetatakse vitameeika (nt.vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja vesilahustuvad. Vitamiinide kohta peaks teadma: · vitamiinid on eluks hädavajalikud; · -vitamiinide kestev defitsiit on organismile kahjulik ja koguni ohtlik · -vitamiinid ei oma energeetilist väärtust, st nad pole energiapillid; · -vitamiinid ei asenda teisi toitained;
Ainult reeglid, haridus, rituaalid suudavad teda ohjata. Teine traditsioon on taoism. Laozi oli Konfutsiuse kaasaegne. Räägitakse kolmest erinevast Laost. Talle on omistatud Kulgemise väe raamat. Kulgu on võimatu sõnastada, ta on nimetu. Kulg on universumi allikas. Ideaaliks on kulgemisega kooskõla saavutamine. Selle traditsiooniga seostub ka suhtelisuse mõiste kõik on suhteline. Oluline on õpetaja Zhuangzi olemine olemata wu wei. Loomulikkus, suhtelisus ja kooskõla loodusega on olulised. Igasuguse kulgemise vastu võitlemine on mõttetu, tuleb toimida toimimata. See on filosoofiline taoism. Räägitakse veel ka religioossest taoismist. Zhang Daoling Laozi on kulgemise kehastus, kes tuleb maailma ja õpetab õiget elamist. Oluliseks sai surematuse kultiveerimine. Hiina alkeemia abil püüti saavutada surematust. Falun gong tuntud usuliikumine, kus tehakse harjutusi eluenergia saamiseks. Mao Zedong 1949
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
raamat) Kulgemisega tuleb saavutada kooskõla Tuleb olla loomulik Pole õpetatav (dao) o Zhuangzi 4.saj. e.m.a Teos ,,wu wei" = toimimine toimimata Loomulik olemine Suhtelisus jiao Midagi ei tohi olla liiga palju ega liiga vähe Hea ja kurja suhe suhteline o Ilmusid taevast meistrid Religioosne taoism o Zhang Daoling Taevased meistrid o Surematus o Saavutades tasakaal erinevate elementidega oma kehas Elavhõbe aitas surematust kultiveerida
Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Loeng 5 Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn-des, kuigi keel- kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera. (Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
- Ataksia – lihaste koostöö on häirunud, tuleneb väikeaju kahjustusest Ataksia – vigastused tektopulvinaarses e selgmises nägemistees – ei saa aru kus asjad asuvad. Pigem motoorne kui visuaalne. Apraksia – tahtlike liigutuste kopeerimine ja tegemine häiritud Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltest saadud info - TAALAMUS IV LOENG – ajupoolkerade ühendused ja aju ebasümmeetrilisus Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. - Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne – mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides funktsioonides; kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras - Piirkonnad ühe poolkera sees on erinevamad kui sama piirkond paremas või vasakus poolkeras – nt parem ja vasak
o Üks põhjus, miks modernstlid ei soovinud, et nende muusika plaadile läheks oli see, et nad soovisid oma muusikat kontrollida. · Modernsmi eritunnuseks on peetud tema võimet anda selgeid vastuseid küsimustele. · Modernsim oli ajastu, mil usuti selgetesse lahendustesse inimeste probleemidele. · Inimesi oli vaja oma töödega äratada, neile näidata mis maailmas toimub. · Postmodernismi vastased suunad on alati rääkinud seda, et Postmodernism põhihäda on suhtelisus, et nad ei räägi asjadest teisiti kui suhtelisuse kaudu, nad ei usalda tõekategooriaid. o Eesmärk pole tõeni jõuda. Moderism saab ikkagi eksiteerida teava universaalsuse kaudu, et on olemas arusaam tõest ja valest. o Modernism oli selliste kesksete väärtuste kandja. · Postmodernik vundament: o Lyotard (prantsuse keegi) põhiteos ,,Postmodernne olukord" (1979). o Kui kõik varasem oli puudutanud kunstikriitikat ja uute kunsti väärtustamise
U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad A retinoidid kala- ja loomamaks, või Vitamiinid. Vitamiinide klassifikatsioonis (tabel 1.1) tuntakse üle 20 vitamiini. Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustu- vus. Vitamiine tähistatakse ladina tähestikus suurtähtedega. Rasvlahustuvate vita- 13 miinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Rasvlahustuvad vitamiinid on A, D, E, K, Q, F. Vees
70ndate alguses tekkis tõrge, mis oli ilmselgelt poliitiline. 1989 Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972 – Kolmas loominguperiood. See jääb algselt käsikirja, ja hakkab nii ringlema. Selle raamatu ettelugemisi korraldab ka Rummo. Ta pole tsensuuri läbinud raamat. Ta pole muutustega nõus ning see raamat ei ilmu. Luule muutub proosalähedaseks. Suured metafoorid kaovad äkki ära. Maailm muutub kuidagi hajusaks ja suhteliseks. Suhtelisus on ka mingi probleemide ring, mid hakkab 60ndate lõpus Rummot saatma. Tulevad luuletused, mis tulevad välja ruumipeegeldustes (peal/all, tõeline/mittetõeline). Laias laastus edasised tekstid jätkavad sarnast teemat. 2005 Kogutud luule Jaan Kaplinski (s. 1941) Ta sündis 1941. aastal poola keele ja kirjanduse lektori perekonda. Ta pole oma isa oma teadlikus elus kohanud. Ema oli pärist Võrumaalt ning
Löökide arv (N), mis on vajalik proovli süvitamiseks 300 mm ongi penetratsioonitugevus. Katset tuleb kasutada peamiselt tugevus- ja deformatsiooniomaduste määramiseks jämedates pinnastes. Puudused, mis ei allu standardile: · Välis- ja siseseina seisund · Lõiketera teritusnurk · Pinnaseveetaseme mõju · Vee väljavoolamise augud · Manteltoru süvitamise lõpu ja katse alguse suhtelisus · Ajavahe puurimise ja penetreerimise vahel · Varraste jäikus Löökpenetreerimine DP DP eesmärgiks on määrata pinnase ja pehme kalju tugevust dünaamilise penetratsiooni järgi. Põhineb standardse seadme või vardakomplekti süvistamisel pinnasesse löökide abil. Katse käigus registreeritakse intervalli (10, 20, 30 cm) läbimiseks kulunud löökide arv. Vardad, proovur või otsik, löögivasar ja langetuskõrgus standardiseeritud.
Võttis entsüklopeedia, otsis välja 1000meest... 1660 - 1868 - väljapaistavad teadlased, kunstnikud, muusikud jne (997 meest) a) võimete variatiivsus - matemaatilised võimed Cambridge’i Ülikoolis. Tol ajal olid hinded võimete väljendus. b) võimete jaotuvus – kõik võimed on allutatud teatud normaaljaotuslikule jaotusele. Madalad, kõrged, keskmised. c) võimete pärilikkus – võimete normaaljaotuslikule jagunemise taga on pärilikkus. d) omaduste määratlemise suhtelisus – kui on pärilik, siis on püsiv. Võimed võivad olla erinevad, aga proportsioon on sama. Võimed muutuvad, kuid vahe säilib. 2. “English men of science: Their nature and nuture.” London, Macmillan, 1875. keskkond ja pärilikkus ; eugeenika “The possible improvement of the human breed under the existing condtions of law and sentiment” Nature, 1901 (October 31), pp. 659-665. Rahvuse tõu parandamiseks suurendada paremate omadustega inimeste järglaste arvu:
Kriminaalkoodeks kehtis kuni 2002 a augusti lõpuni, seda täiendati ja muudeti, aga see oli sama oluline seadus, näitab milline ideoloogia riigis on. Ka tsiviilkoodeks kehtis kui võeti vastu võlaõigusseadus lõpetas eraõiguse reformi. Sovieti ajal oli vaid haldusõiguse rikkumise seadus vms, polnud ettepoole suunatud ohutõrjet. Siseriiklik seda on nimetatud dünaamiliseks kontiniteediks. Dünaamilisus teatud liikuvus ja suhtelisus, samas järjepidevust. Luua mingisugune tasandus omandireform õige otsus. Iga teine oleks postuleerinud midagi... eestlane austab omandit. Kauge ja abstrakne sõnum omandireformi puhul on kõigeo olulisem. Euroopa inimõiguste kohus 1986 aastal käsitlenud teemat, kas EV oli okupeeritud või mis kord siin vaitses. See on asunud seisukohale. Eesti kaotas oma iseseisvuse MRP lepingu tulemusel. Jõuga kehtestati nõukogude kord. Seda on hea teada, et Euroopa inimõiguste kohus on andnud
nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmõju. Vastastikmõju vahendajat ei tähtsustata. Elektromagnetiline maailmapilt kujunes välja 19. sajandi lõpuks Faraday ja Maxwelli tööde tulemusena. Erinevalt mehaanilisest maailmapildist tähtsustatakse selles ka vastastikmõju vahendajat (välja). Relativistlik maailmapilt kujunes välja aastail 1905-1916 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Kvantmehaaniline maailmapilt kujunes välja aastail 1924-1930 Bohri, de Broglie, Schrödingeri, Heisen- bergi, Pauli ja Diraci tööde tulemusena. Lisandusid dualismiprintsiip ja tõenäosuslikkuse printsiip (osakese leiulainete kirjeldamine). Terviklik kaasaegne maailmapilt kujunes välja 20. sajandi teisel poolel spinni jõudmisega statistilisse füü- sikasse (fermionide ja bosonite eristamine), tugeva ja nõrga vastastikmõju avastamisega, atomistliku
1903 toimus väävlikaevanduses maavärin ja perekonna varad ja tema naise perekonna varad hävisid. Kriis mõjutas tema naise vaimset tervist ja ta oli aastakümneid vaimuhaiglas. Julm kogemus pani aluse kõige iseloomulikumale teemale Pirandello kirjutistes: inimisiksuse varjatud muutumine. Kirjutanud üle 60 näidendi. ,,Nii see on kui teile nii näib" 1917 pani aluse näidendite seeriale, mis tegid ta maailmakuulsaks. Läbivaks teemaks tõe suhtelisus. Teemat arendas edasi oma kõige kuulsamas näidendis ,,Kuus tegelast autorit otsimas" 1922. Siin on konflikt pidevalt muutuva kunsti ja pidevalt voolava elu vahel. Pirandello looming mõjutas oluliselt prantsuse teatri arengut (ka Sartre'i ja absurdiste Ionescot ja Becketit). Uurib oleva ja näiva vahelist piiri. Kahtluse all objektiivse tõe võimalikkus. Kolme näidendi tegevus teatris, lisaks ,,Kuuele tegelasele" ka ,,Igaüks omal viisil" 1924 ja ,,Täna õhtul improviseerime" 1929
nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmõju. Vastastikmõju vahendajat ei tähtsustata. Elektromagnetiline maailmapilt kujunes välja 19. sajandi lõpuks Faraday ja Maxwelli tööde tulemusena. Erinevalt mehaanilisest maailmapildist tähtsustatakse selles ka vastastikmõju vahendajat (välja). Relativistlik maailmapilt kujunes välja aastail 1905-1916 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Kvantmehaaniline maailmapilt kujunes välja aastail 1924-1930 Bohri, de Broglie, Schrödingeri, Heisen- bergi, Pauli ja Diraci tööde tulemusena. Lisandusid dualismiprintsiip ja tõenäosuslikkuse printsiip. Terviklik kaasaegne maailmapilt kujunes välja 20. sajandi teisel poolel spinni jõudmisega statistilisse füü- 6
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
............................................................................................................................................... 41 1.2.1 Ajas liikumise suuna määramine! .............................................................................................................. 41 1.2.2 Aegruumi tunnel ......................................................................................................................................... 46 1.2.3 Liikumise suhtelisus .................................................................................................................................... 48 1.2.4 Teepikkused lühenevad kõveras ruumis...................................................................................................... 49 1.2.5 Teleportatsiooni füüsikalised alused ........................................................................................................... 51 1.2.5
2 AEGRUUMI KÕVERUS ................................................................................................................................................ 42 1.2.1 Ajas liikumise suuna määramine! .............................................................................................................. 42 1.2.2 Aegruumi tunnel ehk ussiauk ehk Einsteini-Roseni sild .............................................................................. 47 1.2.3 Liikumise suhtelisus .................................................................................................................................... 50 1.2.4 Teepikkused lühenevad kõveras ruumis...................................................................................................... 51 1.2.5 Teleportatsiooni füüsikalised alused ........................................................................................................... 53 1.2.5
..........................................................................................................................................44 1.1.7 Aja ja ruumi vahekord ................................................................................................................................ 45 1.1.8 Ajas liikumise mittesuhtelisus ..................................................................................................................... 45 1.1.9 Liikumise suhtelisus .................................................................................................................................... 46 1.1.10 Kaugused ajas ja ruumis ............................................................................................................................. 47 1.2 RELATIIVSUSTEOORIA AJAS RÄNDAMISE TEOORIAS .......................................................................................................... 48 1.2.1 Erirelatiivsusteooria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
