KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Kitzberg TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa ILMUMISAASTA:1912 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu. 1894-1901 aastal töötas ta Riias kontoristina kuid läks sealt edasi tööle Postimehesse kus ta oli ärijuht ja ka Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik ning aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks nagu paljud asjatundjatele meeldib väidata. Ta oli sotsiaal liberal, positiivne ja noortesõbralik inimene ning kirjutas näidenteid, külajutte ja proosasi päristöö kõrvalt milleks oli siis ärimaailmas askeldamine. Ta lood...
Francis Galton (1822-1911) "Whenever you can, count" 1. "Hereditary genius: An inquiry into its laws and consequences". London: Macmillan, 1869. looduslik valik, variatiivsus, pidevus, funktsionaalsus 1660 - 1868 - väljapaistavad teadlased, kunstnikud, muusikud jne (997 meest) a) võimete variatiivsus - matemaatilised võimed Cambridge'i Ülikoolis b) võimete jaotuvus c) võimete pärilikkus d) omaduste määratlemise suhtelisus 2. "English men of science: Their nature and nuture." London, Macmillan, 1875. keskkond ja pärilikkus ; eugeenika "The possible improvement of the human breed under the existing condtions of law and sentiment" Nature, 1901 (October 31), pp. 659-665. rahvuse tõu parandamiseks suurendada paremate omadustega inimeste järglaste arvu: a) soodustada abielusid valitud grupi meeste ja naiste vahel b) soodustada varajast abielu c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis-
juhtimise ja kontrollimisvõime, riskivalmidus (a) Psühholoogiline infantiivsus – enesekahjustamine,sõltuvus teiste heakskiidust, kõrge haavatavus, solvumine, rutiinsus vigades, enesesüüdistamine täiuslikkuse puudumises, ebausk, oluliste otsuste edasilükkamine 4) Kõlbeline küpsus 13-… - südametunnistus, moraal, eetika, väärtused, tõe suhtelisus 5) Psühhoseksuaalne küpsus -meestel 20a, naistel 25a, sõltub suhetest partneriga psühholoogilisest küpsusest Võimalikud probleemid: Stress – muutused mis vajavad kohanemist Alkoholi tarbimine Seksuaalelu valikutest tulenevad probleemis – juhuslikud vahekorrad, suguhaigused, soovimatu rasedus, süütunne Suhte- ja abieluprobleemid – seksuaalprobleemid kooselus, perevägivald, armukadedus Lahutus 16
Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. · kuju muutumine ehk kujumine (deformatsioon) jaguneb: plastiline ja elastne · võnkumine (ostsillatsioon). Võnkumisel muutub millegi asend või kuju perioodiliselt (korduvalt)n.ö edasi tagasi ehk keha liigub algasendisse tagasi mööda sama teed mis ta sealt ära liikus · Laine on võnkumkise kulgemine ehk võnkumise edasi kandumine ruumis Reemo Voltri · Mida tähendab liikumise suhtelisus · Keha kiirus ja trajektoor võivad erinevate tasutkehade suhtes olla erinevad · näiteid? · keha liikumisolekut iseloomustab kiirus · Kiiruse ühik · m/s · 8m/s tähendab? Reemo Voltri · Et keha hakkaks liikuma peab teda mõjutatama kas otseselt mõne keha(aine) poolt või mõne välja vahendusel: · Välja eriomadused võrreldes ainega: mõõtmete puudumine ja paljude väljade samaaegne üksteist mitte segav eksistents.
lubaduste ja demagoogia abiga postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, ehk teenindusühiskond oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud postmodernism vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism proletariaat e. palgatöölised kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest reform valitsuse poolt planeeritavad ja juhitavad muutused ühiskonna mingis valdkonnas. Reformi toimumise aluseks on võimude poolt vastu võetud õigusaktid
kultuuri standardite põhjal (etnos-rahvus,grupp,tsentrism-keskus) Etnotsentrism täidab mitmeid indiviidile ja grupile tähtsaid eesmärke.Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õiguse kohta,tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda.Etnotsentrismil on oluline roll ka sotsiaalse solidaarsuse tugevadmisel ühiskonnas . Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks,kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktideni. 29.Kultuuri suhtelisus Sotsiaalteadlased püüavad käsitleda kõiki kultuure objektiivselt.Kultuuri eri aspeekte tuleb mõista vaadeldava ühiskonna poolt kultuurile omistatud tähenduste kontekstis,mitte aga mõõta neid teise kulturi standarditega. Arusaama ,et maailm tuleb mõista nii,nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed ,nimetatakse kultuurirelativismiks .Oma kultuuriväärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teiste kultuuri väärtustega.Sotsiaalteadlane ei hinda eri
Kolm hukatavat tegevust on nälg, kurnav töö ja liiderlikkus, mis kõik olid sel ajal Prantsusmaale iseloomulikud... Inimese teadmised iseendi kohta olid vaid arvamused, nas ei teadnud midagi kindlat... kosmose- rändureile meeldis kõige rohkem väide, kus tunnistati, et midagi ei teata, ainult usutakse. Väide, et maailm tiirleb inimeste ümber tegi täheilma asukaile nalja selle pärast, et inimesed on nii väikesed, kuid arvavad siiski, et kõik käib nende ümber... SUHTELISUS. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778=18.sajand) TAUST: ei olnud aadlik, väikekodanlikust perest, käsitööliste perekond. Ema suri sünnitusel. Sündis Genfis, vabalinnas (iseseisev admin, kapitalistlik linn). Ei varjanud oma sisemist nõrkust=aus. Jäi sugulaste hoolde peale isa põgenemist, kuid teatud ajani sattus kokku katoliiklase Warensiga abi katoliiklikult kirikult. Rousseau õppis koos de Warensiga (kes ei töötanud, aga omas raha...); rikkusau;
Evolutsiooni mõju on oluline populatsiooni geenide koostisele ja geenialleelide sagedusele. Kohastumine * Bioloogilise evolutsiooni põhilisteks muutusteks on olnud kohastumine ja liikide teke. Kohastumused seisnevad kaitsevärvustes, kaitsekujus. Kohastumisi on kõikidel organismidel, bakteristes inimeseteni. Kuid kohastumused tagavad organismide ainult teatud tingimustes teatud aja vältel. Kohastumused on organismidele ainult suhtelised kasulikud. Suhtelisus avaldub seoses keskkonnatingimustega. Näiteks saab tume liblikas hakkama tööstuspiirkondades. Hele mitte. * Mimikri sarnasus teise liigiga. Liigi teke * Liik on looduslik organismi rühm, kelle isendid võivad vabalt ristuda ja kellel on oma areaal. Erinevatesse liikidesse kuuluvad isendid omavahel ei ristu. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. Ühise geenifondi ja elutingimuste sarnasuse tõttu,
· elukutselised kohustused; c) hinnang vastavalt tagajärjele: · egoism; · utilitarism; d) hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile: · vastavuse printsiip · austuse printsiipi Eetiline VALIK: a) vaadata üle eelmiste sammude järeldused ja võtta vastu lõplik otsus (sh leida, kas on võimalust olukorra parandamiseks) b) leida, kas oleks võimalik vältida esinenud konflikte tulevikus. 4. Eetilise nõude absoluutsus ja suhtelisus. · Eetika kategooriaid SÕPRUS, ARMASTUS, ÕNN, KOHUS Eetika kategooriad ehk põhimõisted peegeldavad kõlbelise elu olulisi seoseid ja suhteid. Nad on omavahel tihedasti seotud. Erinevad ajastud väärtustasid neist enam ühte või teist. SÕPRUS Üks paljudes uuemaist definitsioonidest, mis avab sõpruse olemuse, kõlab niiviisi: ,,Sügav ning püsiv sõprus täiskasvanute vahel tekib tänu eesmärkide ja huvide
• Tendents püsida sama tööandja juures • Juht peab olema ekspert alal, mida ta juhib • Lojaalsus tööandjale • Alluvate initsiatiivi tuleb hoida kontrolli all • Juhte peaks valima teenistusvanuse alusel • Reegleid ei tohi rikkuda • Riskeeritakse vähem Madal ebakindluse vältimine (Singapur, Taani, Rootsi): • … Lühidalt: ’Reeglid ja normid, korrastatus’ vs ’Reeglite suhtelisus, spontaansus’ 32. Kirjeldage G.Hofstede individualism-kollektivism kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned madala vs kõrge individualismi-kollektivismi dimensiooniga riigid. Individualism on situatsioon, kus inimene on kohustatud enda huvide ja soovide eest ise seisma. Kollektivism on situatsioon, kus inimesed kuuluvad gruppi või kollektiivi ja nende vahelised sidemed
Valem: v= ja ühik 1m/s. Neid suurusi kasutatakse kehade ja nende liikumise (või muude protsesside) omavahelisel võrdlemisel. Liikumine ise on suhteline protsess. Näiteks rongis istuv inimene on rongi suhtes paigal, tema kiirus rongi suhtes on 0, teepikkus ja nihe rongi suhtes puuduvad. Kui aga rong samal ajal liigub ühtlase kiirusega, siis on inimese kiirus maa suhtes sama suur nagu rongil. Inimene läbib mingi vahemaa koos rongiga ja sooritab ka vastava nihke. Liikumise suhtelisus seisnebki selles, et kehadel võib erinevate taustkehade suhtes olla erinev kiirus, teepikkus, trajektoor ja nihe. Mõisteid trajektoor, teepikkus ja ühtlane liikumine õppisid juba 8. klassis. Tuletame meelde, et: 1.Trajektoor on joon, mida mööda keha kui punkmass (mõõtmeid ei arvestata) näib liikuvat. Mõõtmed võib jätta arvestamata, kui a) keha on väike võrreldes läbitava vahemaaga, b) kui keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid trajektoore (kulgliikumine). 2
liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Näiteks saab arvutada, millise kiiruse saavutab vihmapiisk, mida kiirendab Maa külgetõmme ja pidurdab õhutakistus. • Staatika (kr στατικη 'püsiv, muutumatu') uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. Staatika võimaldab näiteks välja arvutada, mitu inimest võib vaatetorni ronida, ilma et see ümber kukuks. Liikumise mõiste ja suhtelisus • Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Seejuures on vaja liikumise kindlakstegemiseks ja uurimiseks mõnda teist keha, mille suhtes me asukohta määrame. Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. • Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevate kehade suhtes võib liikumine olla väga erinev. Punktmass ja trajektoor • Kuna liikumine on asukoha muutumine, siis tuleb liikumise kirjeldamist alustada keha asukoha
massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga positiivne õigus (2) - nn "õige õigus", mille lahendid peaksid olema head ja õiglased postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond (1) - kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud postmodernism (1) - vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism primaarne sektor (2) - tooraine hankimisega tegelev majanduse sektor proletariaat e. palgatöölised (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest propaganda (2) - ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil
Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemusena. ? Erinevalt mehaanilisest maailmapildist tahtsustatakse selles ka vastastikmoju vahen dajat, milleks on vali. Relativistlik ? Kujunes valja aastail 1905?1916 Einsteini toode tulemusena. ? Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. ? Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Kvantmehaaniline ? Kujunes valja aastail 1924?1930 Bohri, de Broglie, Schrodingeri, Heisenbergi, Pauli ja Diraci toode tulemusena. ? Lisandusid dualismiprintsiip ja toenaosuslikkuse printsiip. Kaasaegne ? Kujunes valja 20. saj II poolel. ? Tugeva ja norga vastastikmoju avastamine. ? Atomistliku printsiibi laiendamine valjale (kvantvaljateooria). ? Algosakeste standardmudeli loomine.
Viis viimast põlvkonda Ameeriklasi. Nad võivad valida kõike. Nad valivad ja kombineerivad oma ususüsteeme ning sageli kuuluvad nad enam kui ühte religioossesse gruppi. Kasvamine postmodernlistlikus maailmas Postmodernis on maailmavaade, mis on viimased nelikümmend aastat imbunud meie kultuuri ning kogunud populaarsust. Postmodernismi on keeruline kirjeldada, hõlpsam on selgitada, mida see ei ole. Postmodernism on reaktsioon modernismile.Võimu sai enda kätte suhtelisus, mitte terve mõistus. Friedrich Nietzsche ütles selle kohta: ,,Ei ole fakte on ainult tõlgendused". Tolerantsust hinnatakse kõrgelt. Midagi ei teata kindlalt. Spirituaalne maailm on ülimalt reaalne ning jumal on see, kes sa tahad et ta oleks. Meie väljakutse Kui palju maksab lapse kasvatamine?Kesmiseks hinnaks 160000 dollartit. See teeb 24,44 päevas ehk veidi üle ühe dollari tunnis. Kui te tahate olla rikas, siis kõige parem finantsnõuanne on lapsi mitte saada
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille korral keha sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. v = const s v = s=v t t samasuunalised s x=v x t Liikumisvõrrand koordinaadi sõltuvus ajast x=x 0 +v x t x keha asukoht ajahetkel t x0 keha algasukoht vx kiiruse projektsioon x-teljel t aeg Kiirusevõrrand kiiruse sõltuvus ajast vx = const 3. Liikumise suhtelisus. s = s1+ s2 keha nihe liikumatu taustsüsteemi suhtes keha nihe liikumava taustsüsteemi suhtes liikuva taustsüsteemi nihe liikumatu taustsüsteemi suhtes Suhtelise liikumise nihete liitmise valem, kehtib ka projektsioonide jaoks. v = v1+ v2 4. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid keha koordinaadi, nihke ja hetkkiiruse leidmiseks. Kiirendus a kiiruse muutus ühes ajahetkes v x -v 0x a x= t
Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepikkus on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul.
Mina valisin filosoof Platoni sellepärast,et mind huvitas tema õpetus idealismist.Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta ...
7. Liikumine on mitteühtlane kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Teepikkus näitab, kui pikk on trajektoor, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. 9. Keha kiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Näiteks, kui v=50m/s, siis läbib keha igas sekundis teepikkuse 50m (kui liikumine oli ühlane) või keskmiselt 50m (kui liikumine oli ebaühtlane). 10. Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. 11. Liikumise suhtelisus seisneb selles, et erinevate taustkehade suhtes võib vaadeldaval objektil olla erinev teepikkus, nihe, trajektoor ja kiirus. (liikuvas rongi jalutavat inimest võib kirjeldada nii rongi kui ka maapinna suhtes; ratta kodarate liikumist võib kirjeldada sõitva jalgratturi ja tee ääres seisva inimese suhtes). 12. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ja aja mõõtmise seadet. (Taustsüsteem lihtsustab liikuvate kehade matemaatilist kirjeldamist). 13
populism erakonna tegutsemisstiil: rahva poolehoiu püüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiaga postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond nüüdisühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur postmodernism nüüdisfilosoofia vool, mille kohaselt iseloomustab tänapäeva inimühiskonda väärtuste suhtelisus ja kultuuriline pessimism postmodernne ühiskond kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paindlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine; postmodernset ühiskonda on nimetatud ka disorganiseerunud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid
globaliseerumiseni). Erinevaid kultuuriprojekte viis läbi MTÜ Ühendus RAAM. Alates 90-ndatest hakati rääkima ka postmodernismist. Seda võib nimetada ka ajastu kultuurisituatsiooniks: mitmesugusus ehk pluralism, puudub kindel kese, puudub üldkehtiv normistik. Aluseks on postmodernne tarbimisühiskond. Stiilitunnused: fragmentaalsus, stiilide kokkusulandamine, kõrg ja popkultuuri piiri hägunemine. Maailmapilt: suhtelisus, ebapüsivad ja mitmekordsed identiteedid, erinevuste maailm. Otsitakse ürgset teatrit ehk pärimusteatrit. Hakatakse kasutama teatris tehnoloogiat, uuendusi. Kaotatakse zanrilisi piire. 23. Von Krahli teatri eripära: institutsioon ja esteetika. Von Krahl on esimene erateater taasiseseisvunud Eestis. Kolm esimest aastat tegutseb Krahl kui projektiteater, puudub püsitrupp ja peale Jalaka lavastavad seal ka teisedki. Alates 95 aastast hakkab tegutsema väike omatrupp
Arvestab erilisi punkte või jooni. Thiesseni polügoonid – loeng V , slaid 12. Kasutatakse, et genereerida vähima punktikaugusega TIN võrgustikku. Kartomeetria Mosaiiksuse ehk ruumimustri analüüs: oluline loodusgeograafilistes uuringutes, kasutatakse erinevate piirkondade võrdlemiseks või ajalise muutuse uurimiseks. 1. Kompaktsuse indeks ehk Pattoni indeks. Näitab piiride keerukust – kui indeks on 1 siis on ring. Mida väiksem indeks seda keerulisem objekt. 2. Kuju suhtelisus ehk proportsioon 3. Servaindeks ehk maastiku mitmekesisuse indeks 4. Heterogeensuse ehk mitmekesisuse indeks (Shannon-Wieneri indeks) 5. Kokkupuute e nakkuvuse indeks 19 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Valemid – V loeng, slaid 17
või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Taimede kohastumine eluga kõrbes Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene, kuid taimede leviku seisukohalt on kõige olulisem niiskusrezhiim. Valgust on kõrbetes taimede kasvuks piisavalt, nii ööpäevased kui ka aastased temperatuurikõikumised on suured. Erinevad taimed on kõrbekliimas ellu jäämiseks valinud erineva tee:
17 Määratletakse õige käitumine ühiskonnas üldiselt heakskiidetud kriteeriumite abil. Sellele etapile on omane isiklike väärtuste suhtelisus. Kokkuleppemoraal on üldiselt õige. Mõistetakse, et lapselt ei saa eeldada samasugust käitumist kui täiskasvanult, haigelt sama kui tervelt ja et erinevad
Kordamisküsimused Trükitehnoloogia üldõpingud (trükkalid ja trükiettevalmistajad) Ofsettrüki tehnoloogias trükkimise põhiprintsiip (milline on trükiplaat, kuidas toimub kujutise trükitavale materjalile ülekandumine) • Ofsetmasinate töö printsiip seisneb kujutise edasiandmises trükivormilt paberile üle elastse vahepinna. Ofsetmasinates kasutatakse harilikult lametrüki vorme, milledel trükkivad ja vaheelemendid lamavad praktiliselt ühel ja samal tasapinnal. Tänu trükivormide erilisele keemilisele töötlusele omavad trükkivad ja vaheelmendid erinevaid nakkamisomadusi. Trükkivad elemendid nakkuvad vett tõukavate trükivärvidega. Vaheelemndid aga nakkuvad hästi veega. • Harilike ofsetmasinate tööprintsiip on järgmine. Trükivormile, mis on kinnitatud trükivormi silindrile kantakse niisutusaparaadi telaga õhuke niiskuskih...
mõtteliselt hoomatav. Abstraktsel mõistel puudub kaemuslik objekt. Näiteks, abstraktsed on: arv, suurus, ilu, sigadus jne., konkreetsed on: 7 päeva, ilus vihmauss, armas siga, kivi, saabas jne.. Suhteline mõiste väljendab seost teise, sisult lähedase mõistega. Näit., sõber, seltsimees, vend, elukaaslane jne., sest mõiste "sõber" eeldab sõprussuhet sõbra ja sõbra vahel, "elukaaslane" eeldab kooslust teise elukaaslasega jne.. Mõiste suhtelisus seisnebki selles, et see eeldab teist mõistet, mille juurde vaadeldav mõiste kuulub. Nii näiteks, mõiste "vend" eeldab teist mõistet "vend" või "õde", "onupoeg" viitab seosele mõistega "tädipoeg" või "-tütar" jne.. Kuid suhtelist mõistet ei tohiks segiajada polaarsete mõistetega, nagu näiteks, positiivne ja negatiivne, mees ja naine, põhja- ja lõunapoolus jne.. Absoluutne on mõiste, mis tähistab asju ja nähtusi iseseivalt olevana.
Aluseks -- Russelli ja George Moore varased tööd. Russell väidab, et aluse pani Frege. Võib jagada 4 põhitüübiks: 1) fenomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.). Baaslausetena vaadeldakse meelelist kogemust väljendavaid. 2) füsikalistlik Berliini grupp, hiljem ka Viini ring (Carnap). Baaslause väljendab füüsiliste objektide vaatluse tulemusi. 3) pragmaatiline USA (Ramsey, W. Quine). Tähenduse suhtelisus sõltuvalt konkreetse arutluse praktilisest eesmärgist 4) tavakeele analüüs /lingv. F põhiliselt Inglismaal (Stroson, J.Austin, hiline Wittg.). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele. Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks tavaliste keelekasutusviiside kindlakstegemist (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele ja keelt ei samastata selle sõnavaraga)
(autor: Reimo Rivis) 14 tabelid Tabel 1. Abruka ja Vilsandi maastikumustrit iseloomustavate kuju- ja tekstuuriparameetrite väärtused 20. sajandil (l polügoonis kahte punkti ühendava pikima sirge pikkus; D dominantsuse indeks; T piiride keerukus (kompaktsuse indeks); Fr kuju suhtelisus (proportsioon); I servaindeks; C kokkupuute- (naabrus)indeks) keskmine pindala ümbermõõt (km) polügoonide polügoonide saar ja aasta keskmine I (m/ha) D (%)
Sotsiaalsed põhjused on: puuduvad lähisuhted, sotsiaalne ebastabiilsus, totaalne ühiskond. ESMAMULJE Esmamulje sisaldab infot ja selle tõlgendust. Mulje tekib automaatselt ja selles sisalduvat hinnangulisust ei pruugi inimene otseselt teadvustada. Kuna esmamulje tekkimine on seotud varasemate kogemuste, hetke emotsioonide, huvide, soovide ja vajadustega, siis on see subjektiivne. Ometi on täheldatud, et see mõjutab oluliselt edasise suhtluse kulgu Tunnetuse suhtelisus Meil on kergem leida positiivseid jooni inimestes, kes meile meeldivad. Hoopis keerulisem on leida positiivseid omadusi neis, kes meile mingil põhjusel pole väga sümpaatsed. Ometi teame, et kõigis meis on nii positiivseid kui negatiivseid omadusi.Esmamuljet mõjutab tugevalt ka meie hetkemeelolu. N: Mõnel päeval näeme kõiges negatiivset, sest oleme halvas tujus. Nii tunduvad ka uued tuttavad sel päeval pigem ebameeldivad. Stereotüübid
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaaniline liikumine on suhteline. Ühe ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev. Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb näidata, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Taustkehaga seotud koordinaatide süsteem (x,y ja z telg, kulgliikumisel ka vaid x-telg) ja kell aja
(N/m) ja x keha deformatsiooni suurus (m)). Liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks (Ek). Kineetiline energia võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v (Ek=mv2/2; kus Ek on keha kineetiline energia (J); m on keha mass (kg); ja v on keha liikumise kiirus (m/s)). 18. MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSEADUS. VÄLISJÕUDUDE TÖÖ JA SÜSTEEMI ENERGIA MUUT AVATUD SÜSTEEMIS. JÄÄVUSSEADUSTE RAKENDUSI. ELASTNE PÕRGE. LIIKUMISE SUHTELISUS. GALILEI RELATIIVSUSPRINTSIP. INERTSIJÕUD MITTEINERTSIAALSES TAUSTSÜSTEEMIS. CORIOLISE JÕUD. 7 Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia Ek+Ep=const. VÄLISJÕUDUDE TÖÖ: kui keha kineetiline energia suureneb, teevad kehaga tööd välisjõud. Kui auto kiirendab ja tema kineetiline energia suureneb, siis teeb tööd auto veojõud
vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune on konkreetse ühiskonna sotsiaalne struktuur? 2. Missugune on antud ühiskonna koht inimajaloo kontekstis? 3. Missugused on erinevate sotsiaalsete rühmade käitumismustrid ajaloo erinevatel etappidel? Peter Berger (Invitation to Sociology,1966) Sotsioloogilise teadvuse dimensioonid (motiivid): SKEPTILISUS, LUGUPIDAMATUS, SUHTELISUS, KOSMOPOLIITILISUS 1 ALAIN TOURAINE (1988) 1. Kõik sotsioloogilised uurimused, sõltumata sellest, missugusest teoreetilisest perspektiivist nad lähtuvad rõhutavad teadusliku teadmise spetsiifilist kvaliteeti võrreldes argiteadmistega. 2. Kõiki ühiskonda puudutavaid arvamusi, väiteid, seletusi ja tõlgendusi võib mõista kui sotsiaalsete suhete väljendust. 3
Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on paralleelselt kasutusel mimeesi mõiste, millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga. Nt. ohutud sirelased meenutavad väljanägemiselt herilasi või mesilasi; mitmed kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega; kägu jäljendab raudkulli jne. 5. Tooge näiteid kohastumuste suhtelisusest! Kohastumuste suhtelisus avaldub järgnevas: *ühe ja sama keskkonnateguri suhtes kujunevad erinevad, kuid konkurentsivõime seisukohalt samaväärsed kohastumused. *organismirühmale tervikuna kasulik omadus ei pruugi olla seda kõigi üksikisendite seisukohalt; *kohastumus töötab erinevates situatsioonides (kuigi teatud tingimustes ja teatud ajal) erinevate tagajärgedega. 6. Mis kujundab kohastumusi? Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik olemasolevate.
Lämmastik on atmosfääriõhu põhiline koostisosa, ta osaleb valkude koosseisus ja igas taimes/loomas. Hapnik Hapnik: on maakeral levinuim keemiline element. Atmosfääriõhus on teda 23,2% massi järgi. Ta kuulub vee, erinevate mineraalide, kivimite, taimede ja loomade koostisse. Peamine tekkehallikas on fotosünteesi protsess. Taimed annavad iga aasta 3*10 10km hapnikku, mis on 0,015% kogu tema sisaldusest atmosfääris. Kaasaegses atmosfääris on hapnikusisaldus suhteliselt stabiilne Suhtelisus on seotud sellega, et hapnikku kuub põlemisprotsessides, viimaste hulk on aga tänapäeval tohutult kasvanud. Kogu inimese eksisteerimisajast kuni 1979. aastani on vaba hapniku hulk vähenenud 0,0182% kusjuures 0,0164% viimase 50 aasta jooksul. Kulutatud hapnik läheb seotud vormi, kas siis süsihappegaasiks või veeauruks. See on lisanud atmosfääri 288*1012kg veeauru ja kasvatanud veeauru sisaldust 12% võrra.
Eri seisukohad elu päritolule Maal. Bioloogilise evolut- siooni varased etapid. Suuremad evolutsioonilised muutused kambriumieelsel perioodil. Nüü- disaegsete eluvormide kujunemine kambriumis ja sellele järgneval perioodil. Mutatsioonilise muutlikkuse, kombinatiivse muutlikkuse ja geneetilise triivi osa mikroevolut- sioonis. Olelusvõitlus, selle vormid. Olelusvõitluse seos loodusliku valiku vormidega, loodus- liku valiku tulemused. Kohastumuste eri vormide kujunemine ning kohastumise suhtelisus. Liigi määratlemine. Erimaise (allopatrilise) liigitekke mehhanismid. Makroevolutsiooniliste protsesside evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehha- nismid ja avaldumisvormid. Eluslooduse süstematiseerimise võimalused ja tähtsus. Inimlaste lahknemine inimahvidest, nende mitmekesisus ja uute tunnuste kujunemine. Perekond inime- ne eripära võrreldes inimahvidega. Teaduslikud seisukohad nüüdisinimese päritolust. Inimese
(kõrbeloomad) · uriini kontsentreerimine (kass) · vee tagasikondenseerimine hingamissüsteemis · hüdrostaatilist sokki taluvad vererakud kaamel võib juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis)
arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe kaugus keha algus ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: 1 Taustkeha,
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul)
surematuks Qi hingus, energia Qipong - eluenergia /eluhingus · Laozi ( elas tõenäolisel 6 .saj) Daodejing kulgemise väe raama Kulgetav kulg on püsitu kulg nimetav nimi on püsitu nimi nimetu on taevasmaa algus nimetu on musttuhandete ema ,,vaasi vormimine savist, see mida pole teeb vaasi kasutatavaks" · Zhuangzi (4.saj e.m.a) Wu wei toimimine toimimata ilma pingutuseta Suhtelisus jiao Feng shui · 21.saj elukvaliteedi parandaja · Hiina muistne traditsioon 6. Saj e.m.a · Esivanemate ja taeva tahte lugemine Samanism · Elementide harmoonia Ying yang ja viis elementi Shinto Jaapani usund · Jaapanlaste loodususk · Kami haldjad? Jumalused? , kohad kus neid näed pühad · 8 miljonit kamit Mütoloogia · 712 kojiki muistsetest asjadest
arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe – kaugus keha algus – ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: Taustkeha,
arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe kaugus keha algus ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: Taustkeha,
peamiselt Newtoni tööde põhjal. Mehaaniline maailmapilt peab oluliseks kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmõju. Elektromagnetiline maailmapilt kujunes välja 19. sajando lõpuks Michael Faraday ja Maxwelli tööde tulemusena. Erinevalt mehaaniliselst maailmapildist tähtsustab vastastikmõju vahendit välja. Relativistlik maailmapilt tekkis 19051916 Albert Einsteini tööde põhjal. Lisas varasemale Absoluutse kiiruse printsiibi. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Kvantmehaaniline maailmapilt kujunes välja 19241930 Niels Bohri, de Broglie, Schrödingeri, Heisenbergi, Pauli ja Diraci tööde tulemusena. Lisandusid dualismiprintsiip ja tõenäosuslikuse printsiip. Kaasaegne maailmapilt kujunes 20. sajandi teisel poolel seoses spinni jõudmisega statistilisse füüsikasse (fermionide ja bosonite eristamine), tugeva ja nõrga vastastikmõju avastamisega ning algosakeste standardmudeli loomisega. 33
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri.Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. 3.ülesanne vererühmadest.mees,kellel on 0rühma veri on abielus naisega,kellel on A-rühma veri.milliste vererühmadega lapsi võib sellesse perre sündda?-kui ema on homosügootne A,siis on kõik järglased A rühmaga.kui ema on heterosügootneA,siis on TS 50% A ja 50% 0. VII.1.seened-jaotus,ehitus. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et
) – Areng kui konstrukt - relatiivne või universaalne, individuaalne või üldinimlik? – Kas saab defineerida üldinimlikke ja kultuurist sõltumatuid arengueesmärke, millisel skaalal neid mõõta ja hinnata? Kui jah, kas siis saab/tohib arengut suunata, motiveerida, jõuga peale suruda? Eriti – kui selleks on olemas ressurss?! – Relativistlik vaade – Relativism: tõe suhtelisus, moraalne relativism. – Relativism is the idea that some elements or aspects of experience or culture are relative to, i.e., dependent on, other elements or aspects. – 20 sajandi II pool: nihe relativismi suunas – Pöörded sotsiaalias ja humanitaarias – vt KK 8-9, 2008 – Keeleline pööre: keel pole vaid meedium, keel loob tegelikkust
Aluseks -- Russelli ja George Moore varased tööd. Russell väidab, et aluse pani Frege. Võib jagada 4 põhitüübiks: 1.f enomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.). Baaslausetena vaadeldakse meelelist kogemust väljendavaid. 2. füsikalistlik Berliini grupp, hiljem ka Viini ring (Carnap). Baaslause väljendab füüsiliste objektide vaatluse tulemusi. 3. pragmaatiline USA (Ramsey, W. Quine). Tähenduse suhtelisus sõltuvalt konkreetse arutluse praktilisest eesmärgist 4. tavakeele analüüs /lingv. F põhiliselt Inglismaal (Stroson, J.Austin, hiline Wittg.). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele. Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks tavaliste keelekasutusviiside kindlakstegemist (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele ja keelt ei samastata selle sõnavaraga)
aga tsitaat ei asenda analüüsi. Ent samas ka väga vajalikud, selle alusel võib hinnata, kas järeldused, analüüs tulenevad andmetest või tulenevad kuskilt mujalt. Tähelepanu sellele, et analüüs tuleneks informandi öeldust, mitte analüüsija enda arvamusest, et mis võiks olla ,,õige vastus". Ja tsitaatide kasutamisel kasuta tsitaate, mis on kooskõlas analüüsis väljendatuga! Reliaablus Korratavus sama meetodi kasutamisel oodatakse samu tulemusi. Reliaabluse suhtelisus kuna kval.m. uuritakse inimeste tõlgendusi, mis muutuvad, siis reliaabluse nõue on rahuldatav vaid osaliselt Kvalitatiivsete andmete rikkus võimaldab sama teksti erinevaid tõlgendusi erinevate uurijate poolt erinevatel aegadel Usaldusväärsuse kontrollimine: · Uurimust viiakse läbi mitmekesi (uurijatriangulatsioon) seda paremini tuleb välja see üks, mis on ühine. Näiteks eraldi sama teksti kodeerimine.
Seetõttu on vitamiinide eksogeensust rõhutades korrektsem väljenduda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid põhiliselt seedekulgla kaudu. Vitamiinid on toidu minoorsed komponendid ehk mikrotoitained, see tähendab organism vajab neid ööpäevas väga väikestes kogustes: mikrogrammidest kuni milligrammideni. Vitamiinide puhul kasutatakse sageli määratlust asendamatud toitained või asendamatud toidukomponendid. Tegelikult eksisteerib ka siin teatud suhtelisus. Kõik asendamatud toidukomponendid pole siiski vitamiinid. Näiteks asendamatuid amino- ja rasvhappeid, mida inimorganism ise ei sünteesi, ei peeta vitamiinideks. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka ehitusüksustena ning inimorganism vajab neid suurel hulgal (grammides). VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini. Vitamiine tähistatakse ladina tähestiku suurtähtedega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
