Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Kui täiendavat kokkulepet pole, on taustkehaks Maa. Mass: iseloomustab keha inertsust ja vastastikust külgetõmmet. Tähis m, ühik 1kg. Jõud: iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust. Tähis , ühik 1N. Rõhk: näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Tähis p, ühik 1N/m2=1Pa. Valem p=F/S (S pindala).
[Kool] [nimi] Toidulisandid: Vitamiinid Referaat Juhendaja: [õp. Nimi] [koht, aasta] 2 Sisukord: Millal peaks tarvitama toidulisandeid?........................................................................................................4 TOIDU VITAMIINID................................................................................................ 4 VITAMIINIDE ÜLESANDED INIMESES.................................................................................................5 VITAMIINIDE KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................6 VITAMIINIDE DEFITSIIT..........................................................................................................................7 VITAMIINIPREPARAATI...
vabad ängistusest. Marc Chagall. Istuv akt. 1908. Marc Chagall. Mina ja küla. 1911. Marc Chagall. Autoportree seitsme sõrmega. 19131914. Marc Chagall. Roheline viiuldaja. 1923 1924. Marc Chagall. Krüsanteemid. 1926. Marc Chagall. Külamadonna. 19391942. Marc Chagall. Sõda. 19641966. Sürrealistlikuvõitu on ka Maurits Cornelis Escheri (1898-1972) "võimatud" arhitektuursed fantaasiad Maurits Cornelis Escher. Maurits Cornelis Escher. Suhtelisus. 1953. Maurits Cornelis Escher. Kolm maailma. 1955. Maurits Cornelis Escher. Belvedere. 1958. Maurits Cornelis Escher. Tõusev ja langev. 1963. Sürrealism ei leidnud 1920-1930-ndail erilist tunnustust, mõju on aga tunduvalt kasvanud pärast Teist maailmasõda.
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid
mitmete elementaarsele inimõiguste korraldamist. POSTMODERNNE ÜHISKOND Modernne ühiskond: Postmodernne ühiskond: jaotatud tootmissuhte alusel disorganiseeritud ja killustunud hüvede jaotamine teadmismahukas tootmine rahvusriik väärtuste suhtelisus ja kaheldavus positiivne ellusuhtumine, usk tulevikku skeptilisus kõige suhtes vaieldamatud põhitõed postmodernne ühiskond kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerimine. Seda on nim. Ka disorganiseeritud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks. Postindustriaalne ühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.
ja joonista need teljestikku) · Mõtle järele, millise liikumise korral, kiirus ei muutu, muutub ühtlaselt, muudab vaid suunda ja millal muutub perioodiliselt? · Millised on erinevate liikumiste trajektoorid? · Kuidas on kiirus suunatud trajektoori mistahes punktis? · Oska lühidalt selgitada, mis on trajektoor, teepikkus, nihe, aeg, kiirus, kulgliikumine, ühtlane ja mitteühtlane liikumine, ühtlaselt muutuv liikumine, liikumise suhtelisus. Trajektoor on joon, mida mööda keha kui punkmass (mõõtmeid ei arvestata) näib liikuvat. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi aja jooksul läbib. Nihe on vektor, mis ühendab keha algasukoha tema lõppasukohaga. · Oska selgitada mõisteid pöörlemine, tiirlemine, võnkumine, laine. Pöörlemisel liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni, kuid kõigi ringjoonte keskpunt on samas kohas ja paikneb keha sees. (Maa pöörleb ümber
fenotüübiga järglased oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt lähtvanemate tüüpi isendid (vähesel määral ka ümberkombineerunud tunnustega isendeid). 2. Tooge näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Pruunid - sinised/hallid silmad; Tömp - normaalne pöial; Pruunid juuksed - blondid juuksed 3. Milles väljendub tunnuste dominantsuse ja retsessiivsuse suhtelisus? Dominantsuse ja retsessiivsuse suhtelisus - iga tunnus on dominantne või retsesiivne kindla tunnuse suhtes. 4. Milleks kasutatakse analüüsivat ristamist? Analüüsivat ristamist kasutatakse selleks, et kindlaks määrata katseloomade ja -taimede homo- või heterosügootsust. 5. Selgitage genealoogilise meetodi olemust. Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 6. Millist nähtust nimetatakse polüalleelsuseks?
fenotüübiga järglased oodatud suhtes 9:3:3:1, vaid peamiselt lähtvanemate tüüpi isendid (vähesel määral ka ümberkombineerunud tunnustega isendeid). 2. Tooge näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Pruunid - sinised/hallid silmad; Tömp - normaalne pöial; Pruunid juuksed - blondid juuksed 3. Milles väljendub tunnuste dominantsuse ja retsessiivsuse suhtelisus? Dominantsuse ja retsessiivsuse suhtelisus - iga tunnus on dominantne või retsesiivne kindla tunnuse suhtes. 4. Milleks kasutatakse analüüsivat ristamist? Analüüsivat ristamist kasutatakse selleks, et kindlaks määrata katseloomade ja -taimede homo- või heterosügootsust. 5. Selgitage genealoogilise meetodi olemust. Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 6. Millist nähtust nimetatakse polüalleelsuseks?
Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Mari Vallisoo („Rändlinnud kõrvaltoas“, „Viimäne vihim“). Koduruum, perekesksus, hõimukesksus. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Andrus Kivirähk, Kauksi Ülle, Mart Kivastik, Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine
-) Trajektoriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keda liigub. * Trajektori kuju järgi liigitatakse liikumised sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. * Kiiruse järgi liigitatakse liikumised: ühtlaseks ja mitteühtlaseks. -) Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. -) Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. * Liikumiste suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest, millise keha suhtes liikumist vaadeldatkse. -) Liikumise suhtelisus väljendub trajektoori suhtelisuse ja kiiruse suhtelisuse kaudu. -) Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. -) Kiiruse suhtelisus tähendab, et kiirus võib erinevate kehade suhtes olla erinev. 1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus
Schwarzschildi raadiusele lõpmatult kaua ja saavutanud Schwarzschildi raadiuse, kokkutõmbumine lausa lakkab. Ent loomulikult variseb see täht edasi kohutava kiirusega tsentri poole kokku, eemalolevale vaatlejale ainult näib, et tähe pind tardub paigale, sest vaatleja jaoks jäi aja kulg tähe pinnal, kui see saavutas Schwarzschildi raadiuse, lihtsalt seisma ja igasugune liikumine lakkas. (Siin ilmneb aja suhtelisus: ülitugevas gravitatsiooniväljas aja kulg aeglustub!). Samal ajal paistab täht järjest punasem ja tumedam, kuni lõpuks muutub nähtamatuks. Sellise "värvide mängu" põhjustab jällegi tugev gravitatsioon. Tugev gravitatsioon kutsub esile punanihke tähe pinnalt vaatlejani jõudnud valgus punaneb. Mustade aukude kokkupõrkel gravitatsioonilained Tähe massiga mustad augud võivad kasvada tõmmates kaastähte
Füüsika üldmudelid Mõisted: 1. Mudel- Mudeliks nimetatakse objekti või nähtuse koopiat, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. 2. Aineline mudel- Mudeli saab meisterdada paberist, puidust, metallist, klaasist ja plastmassist või mistahes muust sobivast ainest. Selliseid niinimetatud ainelisi mudeleid saame palja silmaga vaadata ja soovi korral ka käega katsuda. Ainelisi mudeleid valmistatakse siis, kui uuritav objekt on vatlemiseks liiga suur või väike. 3. Abstraktne mudel- objekti või nähtuse mõtteline visioon. Juhul, kui füüsikalist objekti või nähtust uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. 4. Füüsikaline objekt-Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüs...
Kohastumine on mingil organismirühmal tema elukeskkonnas kõige kasulikumate tunnuste kujunemine...Loomadel: Kaelkirjakul pikk kael, karu talveunes pole süüa, rohutirts roheline, lindude ränna lõunasse pole toitu, kala ujub vees keha voolujooneline. Taimed:Talvel lehed langevad , et hoida kokku vett. Okastest aurab vähe vett välja sellepärast on männil okkad, pöravad lehed päikese poole 5.Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Tähendab ,et kohastumused ei ole täiuslikud. Nad on kasulikud ainult mingites kindlates tingimustes. NT:Jänesel valgest kasukast kasu talvel, rohelisel rohutirtsul kasu rohelisest värvusest kui on rohus. 6.Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Liiki eristab ristumisbarjäär-erinevad liigid omavahel ei ristu 1)Uus liik tekib lähteliigist kui sellest eraldub rühm isendeid.2)Eraldunud isendite rühm ei saa
FÜÜSIKA MEHAANIKA Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edas...
kohastumusteks. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju. Hoiatusvärvus annab märku mõnest vähem silmatorkavast kaitsevahndist, nt mürgist. Sarnasus teise liigiga- mimikiri. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumuste teket nim kohastumiseks. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustes teatud aja vältel. Kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Liigiteke: liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest erinev geenifond ja levila. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon.paljudel ,liikidel takistab ristumistja ruumiline eraldatus ehk geograafiline isolatsioon. Ristumist võib takistada erinev paljunemisperiood. Loomaliikide ristumist aitab vältida nende käitumine paaritumisperioodil.
"välgud". Katses oli vesi ja gaasisegu Selgita evolutsiooni uurimismeetodeid. Milliseid andmeid on võimalik saada erinevate meetodite rakendamisel? Erinevate uurimismeetoditega saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid, lämmastikualuseid ja lipiide. Millest tuletas Ch. Darwin loodusliku valiku? Ta uuris taimi ja fossiile ja tuli välja siis oma liikide muutumise põhjusega Milles seisneb kohastumuste suhtelisus? Näide Eestist Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Isashirvede suured sarved on emastele ligitõmbavad, kuid isaste omavahelisel võitlusel võivad need nii kokkuhaakuda, et mõlemad loomad hukkuvad Milline osa on evolutsioonis liikide väljasuremisel? Tähtis, ökosüsteemide osaline häving on võimaldunud kiiret elustiku uuenemist Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega? Omane parasiitidele
varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees Geneetikute, naturalistide ja paleontoloogide vaadete süntees pani aluse evolutsiooni uurimisele läbi loodusliku valiku, mis sai alguse pärast teist maailmasõda. Tähtsamad kokkulepitud punktid: 1. Populatsiooni ja Mendeli geneetika printsiibid sobivad evolutsiooni. 2. Evolutsioon juhtub läbi väikeste geneetiliste muutuste; see on astmeline ja aeglane protsess,
tumedad isendid langevad kergemini röövloomade saagiks. 3. Suunav valik eemaldab heledad ja soosib tumedamaid isendeid. Nii juhtub siis, kui tigude elukeskkond muutub saastumise tagajärjel tumedamaks. 4. Lõhestav valik soosib äärmuslikke värvusi, st väga heledaid ja väga tumedaid. Selline valik võib toimuda siis, kui teopopulatsioon asub ümber piirkonna, kus heledal maapinnal on tumedad kivid. Kohastumused - näited, kohastumuste suhtelisus ja näited Kohastumused on tunnused, mis aitavad organismidel paremini hakkama saada - Ristika varjevärvuse tõttu on ta vaenlastele raskesti märgatav - Triiplutika hoiatusvärvus annab vaenlastele märku halvast maitsest - Kaktusel on välja arenenud mitu kohastumust kuivas kliimas kasvamiseks - lehed on taandarenenud, vars on veevarude säilitamiseks lihakaks muutunud, õhulõhed avanevad öösel Kõik kohastumused on suhteliselt head (ei ole täiuslikud)
Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad tein...
varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees Geneetikute, naturalistide ja paleontoloogide vaadete süntees pani aluse evolutsiooni uurimisele läbi loodusliku valiku, mis sai alguse pärast teist maailmasõda. Tähtsamad kokkulepitud punktid: 1. Populatsiooni ja Mendeli geneetika printsiibid sobivad evolutsiooni. 2. Evolutsioon juhtub läbi väikeste geneetiliste muutuste; see on astmeline ja aeglane protsess,
geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Stabiliseeriv ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isndite eelispaljunemises. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. 13. Kohastumus, kohastumine (erinevus kohanemisega) Kohastumiste suhtelisus (miks ei ole kohastumused alati kasulikud ja täiuslikud) ja erinevad avaldumise võimalused. Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnud või tunnetussüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohastumine organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. KAOHASTUMISE TULEMUSENE ARENEVAD KOHASTUMUSED.
· Kuuluvus (rahvusriik, klassid, töökollektiiv) · Optimism, progress, tuleviku suunatus · Ratsionaalsus, raha, võim · Tööaja domieerimine puhkeaja üle · Suhete pinnapealsus · Suured narratiivid (marksism, liberalism, heaolu riik) Postmodernism · Disorganiseerunud kapitalism (võimatu hajumine, majandusvaldkonnas, detsentraliseritus) · Kultuuriline pessimism · Väärtuste suhtelisus 7ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia levik Demokraatia tunnused · Sõnavabadus · Võim on rahva käes · Mitmeparteilisus, pluralism · Vaba turumajandus · Vabad valimised · Kontroll riigi tegevuse üle Remokraatia levik Uusajal rahva võitlus õiguste eest Pärast I-maailmasõda uute riikide teke Pärast II-maailmasõda - diktatuuride lagunemine, kolmanda maailma riikide iseseisvumine Siirdeühiskond Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlikkuse mõõtmise valdkonnad:
talletavad lihased vaaladel, liblikõieliste sümbioos mügarbakteritega jne) 3.) käitumises (ränded, pulmamängud, talveuni) Kohanemus mingi isendi mittepärilid ja võib olla pöörduv kohanemine hetkeolukorraga (nt silmapupill pimedas ja valges, päevitumine suvel, lihasmassi suurenemine, immuunsus peale haiguse põdemist) Kohanemine protsess, mille käigus kohanemus tekib NB! Indiviid kohaneb, grupp/populatsioon kohastub 2. Kohastumuste suhtelisus - milles seisneb? 1.) Suhtelised ajas (nt jäneste valge kasukas); Kujunevad ajalise nihkega (keskkond muutub kiiremini kui kohastumus) 2.) Suhtelised ruumis/paigas (nt ränne: ühes kohas on tunnus soodne, teises mitte) 3.) Üksikisendile võib olla kahjulik, aga organismirühmale kasulik (nt mesilased näelates üks hukub, aga pesakond säilib, on kaitstud) 3. Liigi mõiste.
vend (eesõigus). Mengzi - inimene on oma loomult hea, rituaali suuremdab head. Xunzi - inimene on kuri, rituaalide abil on bõimalik kurjust ohjes hoida. TAOISM (pilk sisemusse) Lao Zi. harmoonia ja kooskõla ümbritsevaga. kujunes välja 6 sajandil. Filosoofiline ja religioossne taosim. Surematus, kuidas elada kauem. Dao - kulgemine. Daoling - täiusliku harmooniaga saavutatakse surematus. Zu wei - toimimine toimimata, ei tule pingutada. Jiao - suhtelisus (kõik on suhteline) SHINTO-JAAPAN Shinto - Jumalate kulg/Jumalate tee. Jaapani loodususk. Looduse vaimolendeid nimetatakse Kamideks (Jumal?Haldjas?Püha). Kamid - saavad nähtavaks mägedes, päikeses, vihmas. Ka kohahaldjad. Kamid-peeglid, peegleid hoitakse pühapaikade kõige pühamas kohas, kuhu võivad minna vaid preestrid. PÜhamud - väravad, pühamu territooriumile minnes, tuleb anda and, pesta suu ja anda palve. Sektishintod. Pühatekstid: Shinto Gobusko - "Viis shinto pühakirja"
sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes Küsimused lk 158 1. Tooge näiteid inimesel esinevatest dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Pruunid – sinised/hallid silmad, tömp – normaalne pöial, pruunid juuksed – blondid juuksed 2. Dominatsuse ja retsessiivsuse suhtelisus: on iga tunnus dominantne või retsesiivne kindla tunnuse suhtes. 3. Milleks kasutatakse analüüsivat ristamist? Et kindlaks määrata katseloomade ja –taimede homo- või heterosügootsust. 4. Selgitage genealoogilise meetodi olemust. Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. 5. Mida nimetatakse polüalleelsuseks? Kui populatsioonis esineb ühe fenotüübilise tunnuse määramisel rohkem kui kaks alleeli. 6
7)TEAB, ET KEHA LIIKUMISOLEKUT ISELOOMUSTAB KIIRUS NING OSKAB TUUA NÄITEID LIIKUMISE SUHTELISUSE KOHTA MAKROMAAILMAS – Liikumine ise on suhteline protsess. Näiteks rongis istuv inimene on rongi suhtes paigal, tema kiirus rongi suhtes on 0, teepikkus ja nihe rongi suhtes puuduvad. Kui aga rong samal ajal liigub ühtlase kiirusega, siis on inimese kiirus maa suhtes sama suur nagu rongil. Inimene läbib mingi vahemaa koos rongiga ja sooritab ka vastava nihke. Liikumise suhtelisus seisnebki selles, et kehadel võib erinevate taustkehade suhtes olla erinev kiirus, teepikkus, trajektoor ja nihe. 8)TUNNEB LIIKUMISE ÜLDMUDELEID – KULGEMINE, PÖÖRLEMINE, KUJU MUUTUMINE, VÕNKUMINE JA LAINE; OSKAB NIMETADA IGA LIIKUMISLIIGI OLULISI ERISUSI – Trajektoor on joon, mida mööda keha kui punktmass näib liikuvat. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi aja jooksul läbib. Keha liigub ühtlaselt, kui ta läbib võrdseres ajavajemikes võrdsed teepikkused
) Järelikult on aeg suhteline ja seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 3. Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis samaaegselt toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. Erinev on eri taustsüsteemides ka kahe sündmuse vaheline ajavahemik. 4. Samaaegsuse suhtelisusest järeldub pikkuse suhtelisus. Näiteks erineb antud taustsüsteemis liikumatu varda pikkus sama varda pikkusest liikuvas taustsüsteemis. Järelikult, suhteline on ka ruum. See on seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 5. Aeg ja ruum on omavahel seotud ning moodustavad neljamõõtmelise aegruumi, mis omakorda on seotud taustsüsteemi liikumisega teiste taustsüsteemide suhtes. Seda mõtet väljendas Albert Einstein sõnadega: ,,Varem arvati, et kui mingi ime tõttu kõik objektid häviksid, siis aeg ja ruum säiliksid
( l, 1m) Nihe suunatud sirglõik (vektor), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Kui on tegemist ühesuunalise sirgega, siis nihe on võrdne teepikkusega. Hetkkiirus vektoriaalne suurus, mis näitab kiirust antud ajahetkel. See on kiirus, millega keha liigub, kui ta antud hetkest alates hakkaks liikuma ühtlaselt. Kiirendus vektoriaalne suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. (, 1 m/s2) Liikumise suhtelisus liikumine toimub mingi teise keha (taustkeha) suhtes. Kuna erinevate kehade suhtes on kehade kiirused ja trajektoorid erinevad, siis öeldakse, et liikumine on suhteline. Liikumise võrrand seos, mis iseloomustab liikuva keha koordinaatide muutumist ajas. a) Ühtlane sirgjooneline liikumine b) Ühtlaselt muutuv (kiirenev, aeglustuv) liikumine 2.2. Kehade vastastikmõju Mass keha inertsuse mõõt. (Kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada, seda nähtust nim
Eemalolevale vaatlejale näib, et tähe pind läheneb Schwarzschildi raadiusele lõpmatult kaua ja saavutanud Schwarzschildi raadiuse, kokkutõmbumine lausa lakkab. Ent loomulikult variseb see täht edasi kohutava kiirusega tsentri poole kokku, eemalolevale vaatlejale ainult näib, et tähe pind tardub paigale, sest vaatleja jaoks jäi aja kulg tähe pinnal, kui see saavutas Schwarzschildi raadiuse, lihtsalt seisma ja igasugune liikumine lakkas. (Siin ilmneb aja suhtelisus: ülitugevas gravitatsiooniväljas aja kulg aeglustub!). (http://miksike.ee/documents/main/referaadid/mustad_augud.htm) 4 2. Einsteini teooriate piirid 1915. aastal avaldas Albert Einstein oma üldrelatiivsusteooria, mis kirjeldas gravitatsiooni aegruumi fundamentaalse omadusena. Ta pakkus välja komplekti võrrandeid, mis seovad aegruumi kumeruse
υ0 allika sagedus - 23.Erirelatiivsusteooria. I postulaat Mitte mingisugused füüsikalised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle liikumiskiirust. Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväärsed kõigi loodusnähtuste kirjeldamisel. II postulaat Valguse kiirus vaakumis on ühesugune mis tahes inertsiaalses taustsüsteemis. 24.Samaaegsuse suhtelisus. Kui sündmused toimuvad ühes ja samas punktis, siis nende samaaegsus ei olene taustsüsteemi valikust. Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis samaaegselt toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. t0 t v2 1 c2
inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle liikumiskiirust. Einstein ehitas erirelatiivsusteooria üles kahele postulaadile. 1) Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväärsed kõigi loodusnähtuste kirjeldamisel. 2) Valguse kiirus vaakumis on ühesugune mis tahes inertsiaalses taustsüsteemis. t 0 25. Samaaegsuse suhtelisus.) √ t v2 1 e2 Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis samaaegselt toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need
Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline
Mis on ataksia ja mis apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Ataksia lihaste koordinatsiooni ja nõrkuse häire, pigem väikeaju kahjustus Kolmas loeng Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn- des, kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera. (Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3
Imetajatel- võimalus vastsündinud organismi piimaga toita, Inimesel- anatoomilised iseärasused, mis lubavad püsti käia, Loomade käitumiskohastumused- , Varjevärvus ja varje kuju- muudab organismid keskkonna taustal märkamatuks, karvkate või sulestik muudab värvi, Hoiatusvärvus- see annab võimalikele ohustajatele märku varjatud kaitsevahenditest, Mimikri- sarnasus teise liigiga. 9. Miks on kohastumused suhtelise iseloomuga? Kohustamuse suhtelisus on kui loomale arenenud kohustumised on kasulikud ainult nendes tingimusetes milles ta välja kujunes Näiteks: Valgejänes 10. mis on geograafiline ja bioloogiline isolatsioon ning milleks on neid vaja? Geograafiline isolatsioon- rei populatdioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. levilaid eraldavad mäed, veekogud, kaugused jne
subjektivism Veateooria John Mackie (1917-1981): Moraaliotsustused ei ole reaalselt olemasolevad väärtused. Kõik moraaliotsustused on väärad. Mackie on antirealist – moraaliotsustustel ei ole tõeväärtust. Moraaliotsustused ei vasta maailma kohta käivatele faktidele. (Realistid väidavad, et moraaliotsustustel on tõeväärtus.) 7 Mackie argumendid, et miks nii: 1. Relatiivsuse argument: e. suhtelisus Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad. Mõned kultuuri normid on ekslikud.Moraal on järelikult mitmekesine e. suhteline 2. Veidruse argument: Kui moraali faktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleks need veidrad objektid. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime, mida meil aga ei ole. Mackie: moraal on väljamõeldis, see on midagi, mida me leiutame, mitte ei leia eest. Mackie veateooria kriitika:
Pärsia sõdadest. Filosoofia ja teadus - lk 122- 127, konspekt FILOSOOFIA Algaine otsing: TULI, VESI ,MAA , ÕHK Thales: geomeetria ja astronoomia tundja, kõige alus vesi-maailm olevat tekkinud veest ja ujunud vee peal. Oskas päiksevarjutust ette ennustada. Demokritos: koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest. Ka inimese hing koosneb aatomitest, ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Sofistid: inimese käitumine ja moraal, väärtuse suhtelisus õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilike oskusi, eriti kõnekunsti SOKRATES- 1.Põhiline teema- hüve (See mis on olemuselt hea) ja voorus (se mis aitab hüveni jõuda) Tegeles koraaliküsimustega, ja mis on hea, ja kuidas selleni jõuda. Ei võtnud oma õpilastelt tasu 2.Inimene: pidi ise mõistmiseni jõudma, et mis on voorus, ja siis ta ka käitub vooruslikult. 3.Riik: ei pooldanud Ateena demokraatliku riigikorda (sest see polnud tema arvates hüvelik,
Kuidas meie mõtlemist siis ravida? John Mackie (1917-1981): Moraaliotsustused ei ole reaalselt olemasolevad väärtused. Kõik moraaliotsustused on väärad. Mackie on antirealist moraaliotsustustel (faktidel) ei ole tõeväärtust. Moraaliotsustused ei vasta maailma kohta käivatele faktidele. Pole olemas moraalitõdesid ja me eksime, kui arvame, et on. (Realistid väidavad, et moraaliotsustustel on tõeväärtus.) Mackie argumendid, et miks nii: 1. Relatiivsuse argument: e. suhtelisus Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad. Mõned kultuuri normid on ekslikud. Moraal on järelikult mitmekesine e. suhteline 2. Veidruse argument: Kui moraali faktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleks need veidrad objektid. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime, mida meil aga ei ole. Mackie: moraal on väljamõeldis, see on midagi, mida me leiutame, mitte ei leia eest. Mackie veateooria kriitika:
50. Milline on valgus laseri kiirgusvihus? Laseri kiirgusvihus olev valgus on ainusageduslik ja ühevärvuslik. 2. osa ,,Relatiivsusteooria. Tuumafüüsika. Elementaarosakeste füüsika." 1. Millega tegeleb relatiivsusteooria? Relatiivsusteooria jaguneb kaheks: üldrelatiivsusteooriaks ja erirelatiivsusteooriaks. Esimene käsitleb aega, ruumi ja raskusjõudu, teine sirgjooneliste liikumiste mehaanikaga. Relatiivsusteooriat vajame suurte kiiruste puhul. 2. Milles seisneb kiiruse suhtelisus. Kiiruse suhtelisus seisneb liikuvale objektile vastassuunas vastu liikumises. 3. Milliseid süsteeme nimetatakse inertsiaalsüsteemideks? Inertsiaalsüsteemideks nimetatakse erinevaid taustsüsteeme, mis kirjeldavad kehade liikumist. 4. Kuidas sõltub valguse levimise kiirus vaatleja liikumise kiirusest? Mingi teatud kiirusega liikuv keha liigub kõigis inertsiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega. 5. Mida tähendab mõiste aegruum?
*Kulgev on näiteks õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma esialgsete asenditega paralleelseks. * Pöörleva liikumise korral liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni. Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised. 3.2. Milles seisneb liikumise suhtelisus? Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevatekehade suhtes võib liikumine väga erinev olla. Näiteks meile tundub, nagu Maa oleks paigal ja Päike tiirleks ümber meie. Samas teame, et Maa tegelikult pöörleb ümber oma telje ja tiirleb samas suure kiirusega (30 km/s) ümber Päikese. 3.3. Kuidas mõõdetakse teepikkust? 2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem.
Ainesidemose peamine huvi näib koondunud olevat tõe tunnetamatuse üksikasjalisema uurimise ümber. Selle tulemused on ta kokku võtnud kümnesse punkti, mis peavad veenma lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses esemete suhtes. Need kümme punkti on: elusolendite üldine erinevus, inimeste endi erinevus, meeleorganite erinevus, erinev ruumiline vahekord objektiga, vahelasuvate asjade segavus, erinevad subjektiivsed seisukohad, asjade erinev toime kvantumi ja ehituse poolest, kõige suhtelisus, muljete sagedus ja haruldus ning erinevus kasvatuses, harjumustes, kommetes, religioossetes ja filosoofilistes vaadetes. Kõik need loetletud tõsiasjad pidid küllaldaselt demonstreerima inimliku taju ja tunnetuse puudulikkust esemete tõelise olemuse teadasaamiseks. Ainesidemose kool tegutses Aleksandrias veel kolmandal sajandil pärast Kristust. Ainus, kelle teosed on säilinud, on selle kooli üks hilisemaid juhte, arst-filosoof Sextus Empirius (u 180-210 pKr)
varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Kasutatud kirjandus: http://alorents.googlepages.com/home http://images.google.com/images?hl=en&q=evolutsiooni%20t %C3%B5endid&ie=UTF-8&um=1&sa=N&tab=wi http://www.miksike.com/docs/referaadid2005/evolutsioon_gerdaviks.htm
) Järelikult on aeg suhteline ja seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 3. Kahes punktis toimuvate sündmuste üheaegsus on suhteline. Üheaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis üheaegselt toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. Erinev on eri taustsüsteemides ka kahe sündmuse vaheline ajavahemik. 4. Üheaegsuse suhtelisusest järeldub pikkuse suhtelisus. Näiteks erineb antud taustsüsteemis liikumatu varda pikkus sama varda pikkusest liikuvas taustsüsteemis. Järelikult, suhteline on ka ruum. See on seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 5. Aeg ja ruum on omavahel seotud ning moodustavad neljamõõtmelise aegruumi, mis omakorda on seotud taustsüsteemi liikumisega teiste taustsüsteemide suhtes. Seda mõtet väljendas Albert Einstein sõnadega: „Varem arvati, et kui mingi ime tõttu kõik objektid häviksid, siis aeg ja ruum säiliksid
puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirjeldab mõnda liikumist iseloomustavat suurust ajas. Kehade vastastikmõju mass 1) Väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada liikumise kiirust. 2) Väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. jõud Ühe keha mõju suurus teisele.
1) Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväärsed kõigi loodusnähtuste kirjeldamisel. 2) Valguse kiirus vaakumis on ühesugune mis tahes inertsiaalses taustsüsteemis. Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis samaaegselt toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. Sellest järeldub ka pikkuse suhtelisus. Antud taustsüsteemis erineb liikumatu varda pikkus sama varda pikkusest liikuvas taustsüsteemis. Keha on kõige pikem selles taustsüsteemis, milles ta on paigal. Lorentzi teisendused: y'=y z'=z =u/c 17)Harmooniline võnkumine Harmooniline võnkumine on võnkumine, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x = A sin(t+0), kus xhälve tasakaaluasendist, Avõnkeamplituud, tvõnkumise faas, 0algfaas. Siinusfunktsiooni periood on 2.
sees Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. • kuju muutumine ehk kujumine (deformatsioon) jaguneb: plastiline ja elastne • võnkumine (ostsillatsioon). Võnkumisel muutub millegi asend või kuju perioodiliselt (korduvalt)n.ö edasi tagasi ehk keha liigub algasendisse tagasi mööda sama teed mis ta sealt ära liikus • Laine on võnkumkise kulgemine ehk võnkumise edasi kandumine ruumis • Mida tähendab liikumise suhtelisus • Keha kiirus ja trajektoor võivad erinevate tasutkehade suhtes olla erinevad • näiteid? • keha liikumisolekut iseloomustab kiirus • Kiiruse ühik • m/s • 8m/s tähendab? • Et keha hakkaks liikuma peab teda mõjutatama kas otseselt mõne keha(aine) poolt või mõne välja vahendusel: • Välja eriomadused võrreldes ainega: mõõtmete puudumine ja paljude väljade samaaegne üksteist mitte segav eksistents. • Igapäevaselt küll teadvustame enim
TRAJEKTOORIKS nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Sirgjooneliselt liiguvad: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. Kõverjooneliselt liiguvad: lendav lind,kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. 23. Mis on teepikkus? TEEPIKKUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Teepikkuse mõõtühik on 1m. Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s = vt 24. Mida näitab kiirus? Valem. Ühikud. KIIRUS näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul.
(kõrbeloomad) · uriini kontsentreerimine (kass) · vee tagasikondenseerimine hingamissüsteemis · hüdrostaatilist sokki taluvad vererakud kaamel võib juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis)
juhtimise ja kontrollimisvõime, riskivalmidus (a) Psühholoogiline infantiivsus – enesekahjustamine,sõltuvus teiste heakskiidust, kõrge haavatavus, solvumine, rutiinsus vigades, enesesüüdistamine täiuslikkuse puudumises, ebausk, oluliste otsuste edasilükkamine 4) Kõlbeline küpsus 13-… - südametunnistus, moraal, eetika, väärtused, tõe suhtelisus 5) Psühhoseksuaalne küpsus -meestel 20a, naistel 25a, sõltub suhetest partneriga psühholoogilisest küpsusest Võimalikud probleemid: Stress – muutused mis vajavad kohanemist Alkoholi tarbimine Seksuaalelu valikutest tulenevad probleemis – juhuslikud vahekorrad, suguhaigused, soovimatu rasedus, süütunne Suhte- ja abieluprobleemid – seksuaalprobleemid kooselus, perevägivald, armukadedus Lahutus 16
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Kitzberg TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa ILMUMISAASTA:1912 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu. 1894-1901 aastal töötas ta Riias kontoristina kuid läks sealt edasi tööle Postimehesse kus ta oli ärijuht ja ka Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik ning aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks nagu paljud asjatundjatele meeldib väidata. Ta oli sotsiaal liberal, positiivne ja noortesõbralik inimene ning kirjutas näidenteid, külajutte ja proosasi päristöö kõrvalt milleks oli siis ärimaailmas askeldamine. Ta lood...