võrdlemisel. Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimunuteks. Aja mõiste kujundamiseks on vaja vähemasti kolme keha: taustkeha ning veel kahte liikuvat keha, mille liikumisi me omavahel võrdleme. Aja mõõtmine - võrdleme ühe keha liikumist mingi etalonkeha sees toimuva liikumisega. Seda erilist keha me nimetame kellaks. Liikumine - kehad ei ole mitte alati üksteise suhtes paigal nad liiguvad Liikumise suhtelisus - liikumine on alati suhteline, ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes Liikumise üldmudelid - kulgemine (ehk translatsioon, kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi ehk ühesuguseid jooni mööda, siis jääb keha asend ruumis samaks. Kulgeval liikumisel muutub keha asukoht.), pöörlemine (ehk rotatsioon, liikumine, mille korral muutub keha asend), kuju muutumine (ehk deformatsioon, liikumine, mille korral muutuvad keha punktide omavahelised
prioriteetses valdkonnas rahvusvahelise arengu edendamiseks. Need on selleks, et likvideerida nälg ja vaesus, saavutada üleilmne alghariduse kättesaadavus, edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja naiste eneseteostusvõimalusi, vähendada laste suremust, parandada emade tervislikku seisundit, võidelda HIV, AIDS, malaaria jt. haigustega, tagada loodussäästlikum keskkond ning luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. 3.Ebavõrdsus, arengu indikaatorid ja nende suhtelisus (SKP/SKT, Gini indeks, Inimarengu indeks, Ökoloogiline jalajälg jt) Riikidevaheliste erinevuste kõrval samavõrd oluline teema ebavõrdsus riikide sees. Tuntuim majandusliku ebavõrdsuse mõõtmise vahend on Gini indeks, mis ulatub 0-st (täielik võrdsus) 100-ni (täielik ebavõrdsus, st üks inimene saab kogu tulu, teised mitte midagi). Suurimad lõhed inimeste sissetulekutes on Namiibias (74,3), väga suur ebavõrdsus valitseb ka
tuumaenergiat. Tuumareaktorites saadakse energiat just tänu sellele, et uraanituumade pooldumisel muutub osa tuumade massist energiaks. Veel rohkem energiat vabaneb reaktsioonises, kus vesiniku aatomituumad liituvad ja tekib heelium. Selline reaktsioon toimub meie Päikese ja kõigi teiste tähtede sisemuses. Päikese hõõgumine on kinnituseks, et vaatamata raskesti usutavusele maksab relatiivsusteooriat siiski tõsiselt võtta AJA SUHTELISUS JA OMAAEG Klassikalises Newtoni füüsikas on aeg absoluutne, s.t. aja kulg on kõikjal ühesugune (ühtlane) ja ei sõltu millestki. Oma relatiivsusteoorias aga tõestas Albert Einstein, et absoluutset aega pole olemas ja aja kulg sõltub keha liikumisest. Aja suhtelisus ilmneb suurte, valguse kiirusega võrreldavate kiiruste puhul ja/või ülitugevas gravitatsiooniväljas (näiteks musta augu läheduses). Näiteks kui kosmoselaev eemaldub meist
- kehade kukkumine vaakumis (takistuseta), või ka üles viskamine. Esimesel juhul on tegemist ühtlaselt kiireneva liikumisega, teisel juhul ühtlaselt aeglustuva liikumisega. Kiirendus on mõlemal juhul ühesugune raskuskiirendus g, väärtusega 9,8 m/s2. Kehtivad seosed on samad, mis eelmisel juhul, arvestades, et a = g ja s = h. Märksõnad: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt muutuv liikumine, taustsüsteem, teepikkus, nihe, hetkkiirus, kiirendus, liikumise suhtelisus, liikumisvõrrand. Oskused: kinemaatika ülesannete analüütiline ja graafiline lahendamine sirgjoonelise liikumisekorral. kus s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vkeskm. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kiiruse arvväärtus ja suund ei muutu. Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha trajektoor on sirgjoon ja keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused.
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) 4. Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13. Kirjelda loomariigi arengut. 14
Stiiliõpetus ehk stilistika Stiil algab väljenduse silmatorkamisest tavapärase taustal. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Sõnumi mõistmine algab kujundi olemuse taipamisest. Mitmetähenduslik suhtlus (ambivalentne). Kirjanduse mõistmisel on oluline mitmuslikkus, eri lahenduste dialoog. Kirjanduse tõlgendamisel ei sobi jäigad määratlused, sulgumine teistele lahendustele. Samas ei välista kujundi eripärast tulenev suhtelisus, et mõni tõlgendus on teistega võrreldes eelistatav. Kujundlik keel õpetab mis tahes ala keeletarvitust läbi nägema. Kommunikatsiooni e suhtluse ühendav funktsioon avaldub siis, kui muretsetakse kanali olemasolu ja toimimise pärast. Stilistika on õpetus keele stiilidest Stilistika on sõnameisterlikkuse teadus ja tegelik õpetus, mille järgi omandame asjakohast ning ilmekat väljendusoskust kõnes ja kirjas. JAGUNEB:
1. Mis on mehhaaniline liikumine ja mida tähendab selle suhtelisus? Mehhaanikas tehakse tööd siis kui mingi jõu mõjul keha liigub mingi vahemaa. Suhtelisus tähendab teiste kehade suhtes asukoha muutmist. 2. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine ja mida tähendab kiirendus? Ühtlaselt muutuv liikumine on masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne(jääv), kiirenduse puhul on see muutuv. 3. Mis on vaba langemine? Keha vabaks langemiseks nimetatakse keha takistuseta langemist maapinna lähedal. 4. Mis on inertsus?
Kordamis küsimused kontrolltööks Tihedus, kiirus 1. Mida näitab tihedus?(valem+ühik) 2. Kuidas sõltub tihedus temperatuurist ja gaasil õhust? 3. Seleta mida tähendab kui keha tihedus on 700kg/m³ 4. Seleta mõisted: trajektoor, teepikkus, kiirus(+valem), ühtlane ja mitte ühtlane liikumine. 5. Kuidas arvutatakse keskmist kiirust? 6. Mis on taustkeha? 7. Liikumise suhtelisus? 8. Tuleb osata · Teisendada m/s -> km/h · Leida suhtelist kiirust · Lahendada graafilisi ja tavalisi liikumis ülesandeid. Vastused 1. Tihedus näitab kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (roo) =m/v 1000 kg/m³=1kg/dm³=1g/cm³ 2. Temperatuuri tõustes väheneb tihedus, rõhu langedes langeb ka gaasi tihedus. Gaasi tihedus on võrdeline rõhuga 3. Kui keha tihedus on 700kg/m³, siis see näitab, et 1m³ seda ainet
Kinemaatika: uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis, asukoha määramine ruumis . Liikumise suhtelisus: keha asukoht, liikumise trajektoor, kiirus ja nihe erinevatest taustsüsteemidest on erinevad. Punktmass: keha mille mõõtmed ei arvestata, kui keha poolt läbitud teepikkus on tunduvalt suurem mõõtmetest. Taustkeha: suvaliselt valitud keha, mille suhtes liikumist vaadatakse. Taustsüsteem: moodustavad taustkeha, sellega seotud kordinaatteljestik ja ajamõõtmisr vahend. Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub. Teepikkus: läbitud trajektoori pikkus.
LINGVISTILINE RELATIIVSUS Maris Uusmaa Annely Uukkivi Lingvistiline relatiivus · Lingvistiline relavtiivsus- erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises, ehk keeleline suhtelisus · Lingvistiline relatiivsus seisneb selles, et ühe kindla keele väljendid on ainuomased just sellele keelele. · keel mida me kasutame, ükskõik milline see ka poleks, jaotab ja kujundab mitte ainult värvispektrit, aga ka kogu ümbritsevat maailma. Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest,
positiivne cos0o juures 2. Energia - f.-suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tähis E, mõõtühik 1J Energia seos mehhaanilise tööga - Jäävuse seaduse järgi tehakse tööd sama palju kui energia muutub. Mehaanilise energia kaks põhiliiki Kineetiline energia - energia, mis on tingitud liikumisest Ek=mV2/2 Potentsiaalne energia - energia, mis on tingitud jõududest. Ep=kl2/2 Potentsiaalse energia suhtelisus Ep=mgh Mehhaaniline koguenergia - keha potensiaalse ja kineetilise energia summa Energia jäävuse seadus: Kehade süsteemi või keha mehaaniline koguenergia on muutumatu. Ep+Ek=Const Võimsus - f.-suurus, mis näitab töö tegemise kiirust. Tähis N, valem N=A/t, mõõtühik 1W Ülesanded erinevate energiate leidmise ja energia jäävuse seaduse rakendamise kohta:
Liikumise suhtelisus- liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana. Nt- metsa suhtes liigub loom. Pöörlemine- liikumine, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, nt grammofoniplaat. Laine-võnkumine levimisprotsessi ruumis. Plastmass pudel lainelises vees. Aine tunnused - tahked,vedelad,gaasilised. Kindel siseehitus. Mõõtmetelt lõplik. Newtoni 2 seadus - kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m, a-kiirendus m/s2, F- jõud 1N, m-mass 1kg. Võimsus - töö tegemise kiirus. Mõõtühikuks 1W. N=A/t, N-1W, A-töö 1J, t-aeg 1s Potentsiaalne energia - vastastikmõju energia. üles tõstetud kehad -gravitatsioonijõud. Energia miinimumi printsiip-kõik iseeneselikud protsessid kulgevad kehade süsteemi enegria kahanemise suunas. Nt- kivi kukub ikka alla poole. Tõrjutuse printsiip - Ainelisi objekte ei saa aset...
tasakaalutingimusi. Kinemaatika kirjeldab liikumisi ruumis, ei uuri liikumise tekkimise põhjusi. Dünaamika uurib liikumise tekkimise põhjusi ja seda, kuidas keha liikumine muutub teiste kehade mõjul. Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. Kulgliikumine on selline liikumine, mille korral kõik keha punktid liiguvad mööda ühesuguseid jooni. Aine punkt ehk mateeria punkt on füüsikaline keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei arvestata. Liikumise suhtelisus tähendab seda, et valides erinevad taustkehi võib keha ühel ja samal vaatlushetkel paigal või liikuda. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasuhoha keha lõppasukohaga. Taustsüsteem=taustkeha+sellega seonduv ristkoordinaadistik + aja määramise alghetk Gravitatsiooniline vastastikmõju on unikaalne vastastikmõju, mis väljendub kõikide kahade vastastikuses tõmbumises
koos aja mõõtmise süsteemiga. (lk.19) teepikkus trajektoori pikkus, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. (lk.17) nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik, vektoriaalne suurus, tähis . (lk.17) hetkkiirus kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. (lk.35) kiirendus väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta, tähis . (lk.37) liikumise suhtelisus tähendab seda, et uuritava keha liikumise kirjeldamisel tuleb alati lisada taustkeha (keha, mille suhtes kirjeldatakse uuritava keha liikumist) kirjeldus. (lk.16) liikumisvõrrand diferentsiaalvõrrand, mis määrab keha või süsteemi dünaamika. (lk.40) OSKUSED: kinemaatika ülesannete analüütiline ja graafiline lahendamine sirgjoonelise liikumise korral. s nihe l teepikkus v kiirus t aeg vkeskm. keskmine kiirus a kiirendus v lõppkiirus v0 - algkiirus
7. Mis on aeg? Aeg on sündmuste kestvus 8. Vastastikmõju tunnused. 1) muutub keha liikumise kiirus 2) muutub keha kuju 3) muutub kehade liikumise suund 9. Defineeri gravitatsioon, millest sõltub? Gravitatsioon on kahe massi tõmbumine mingi jõuga. Sõltub keha massist ja kehade kaugusest. 10. Mis on vaba langemine? Vaba langemine on selline kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike. 11. Mida tähendab sisuliselt liikumise suhtelisus? Liikumist saab alati määrata mingi teise keha suhtes.
3 Ptk. Kinemaatika £ 19. Mehaanika põhiülesanne KÜSIMUSED: 1. Mis on mehhaanika põhiülesanne? 2. Selgita milles seisneb liikumise suhtelisus. 3. Mis on punktmass? 4. Mis on trajektoor? 5. Nimeta liikumise liigid. 6. Mis on taustkeha? 7. Mis on koordinaarid? 8. Mis on taustsüsteem? 9. Mis on teepikkus? (tähis; ühik) 10. Mis on nihe? (tähis; ühik) 11. Millal nihe ja teepikkus langevad kokku? 1. Mehhaanika põhiülesanne on keha asukohta leidmine mistahes ajahetkel. 2. Liikumine on suhteline, sest ta oleneb mille suhtes teda võrrelda. Mõne esemega võrreldes võib ta seista paigal jne
asukoha muutumine ajas (aja jooksul) teatava (üldjuhul muutuva) kiirusega ja liikumise trajektoori järgi. 3 Masspunkti liikumine piirdub asukoha muutumisega. Jäiga keha või kehade süsteemi puhul lisandub massikeskme asukoha muutumisele (kulgliikumine) keha või kehade osade vastastikuse asendi muutus (pöördliikumine). Liikumine võib olla ka keha mõõtmete ja kuju muutumine. Liikumise suhtelisus Pikemalt artiklis Liikumise suhtelisus Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustsüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemi suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline.
Mehaaniline liikumine on nähtus, kus keha asukoht muutub teiste kehade suhtes. Iseloomustatakse trajektoori(joon, mida mööda liigub keha punkt), teepikkuse(f. suurus=trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib; s; 1m; s=vt) aja(t; sek; min; h) ja kiiruse(f.suurus=keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Näitab , kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul; v; meetrit/sek; v=s:t)abil. Liikumise suhtelisus väljendub trajektoori suhtelisuse ja kiiruse suhtelisuse kaudu. Keha liikumine on suhteline ja sõltub sellest, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Keskmine kiirus näitab , kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus; vk=s:t, kus vk on keha keskmine kiirus, s on keha poolt läbitud kogu teepikkus ja t on selle teepikkuse läbimiseks kulunud kogu aeg. Võnkliikumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele. Mudel-on kehade või nähtuse ligilähedane koopia, milles on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise suurusega, mis on valitud mõ...
muuta ja on kõigi jaoks täpselt ühesugune ja üheselt mõistetav. Näiteks on absoluutne tõde see, et puhas vesi hakkab keema 100 kraadi Celsiuse juures või, et Maa tiirleb ümber Päikese 365/366 päeva jooksul ning pöörleb ümber oma kujuteldava telje 24 tunni jooksul. Need kaks näidet on kindlad, muutumatud, neid ei saa teisiti mõista ja ega neid muuta, nad on absoluutsed. Mis on suhteline? Suhteline on täpselt absoluutse vastand. Suhtelisuses pole midagi kindlat, see on relatiivne. Suhtelisus võib muutuda ja on mõjutatav. Suhtelisust võib mitut moodi mõista ja inimestel on suhtelistest asjadest oma arusaam. Suhteline on näiteks see, et kas punane auto on ilus? Mõnele meeldib punane värv ja arvab, et punane auto on ilus aga teisele ei meeldi punane üldse ja arvab, et punane auto pole üldse ilus aga võib ka olla niipidi, kellegi arust võib olla nii, et punast värvi Ferrari on ilus aga punast värvi Opel pole kohe üldse mitte ilus, see kõik on suhteline. Mis on tõde
suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. 7.Kohastumusteks nim. Liigi säilimist soodustavadi omadusi, st selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi.Nt: Kui ellujäänud organismid sigivad, pärandavad nad kasulikku tunnust määrava geeni oma järglasele. Nendelt järglastelt päranduvad kasulikku muutusi määravad geenid omakorda edasi. 8.Kohastumuste suhtelisus seisneb...nt:varjevärvus 9.Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm,kellel on oma teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala.Uued liigid tekivad lootuses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. 10.Kivistis on kivimitest leitud kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. 11.Kivististena säilivad loomadest skeletiluud ja kodad, taimede seemned ja tolmuterad,vähem aga varred. 12
Essee Carola Sulu Kohastumine kui bioevolutsiooni peamine protsess: suhtelisus, erinevus kohanemisest. Loomad ja taimed on muutunud pika aja jooksul palju, ning arenenud selliseks nagu nad praegu on. Selle käigus toimub kohastumine, ehk organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega. [1] Individuaalsed kohastumused on teatud aja vältel ja keskkonnas kasulikud, aga mujal keskkonnas ei saa see nii olla või vajab harjumist.
– Mehaanika põhiülesanne on leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. 3. Millisteks harudeks jaguneb mehaanika ja millega need harud tegelevad? – Kolm haru. Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Dünaamika uurib kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Staatika uurib, mis tingimusel liikumine ei muutu, st et keha on tasakaalus. 4. Mis on liikumine? – Liikumine on keha asukoha muutmine. 5. Milles seisneb liikumise suhtelisus, too näiteid? – Liikumine toimub alati millegi suhtes. Asukoha muutumine võtab aega. 6. Mis on punktmass, milleks seda mõistet vaja on, too näiteid, kus keha võib lugeda punktmassiks, kus mitte? – Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes jätta arvestamata. Näiteks rong. 7. Kuidas liigitatakse liikumisi? – 1) Trajektoori kuju: Kujutletavat kontuuri, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. 2) Kiiruse järgi: ühtlane 8
1) ERT 1.printsiip: Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on neis kulgevate protsesside kirjeldamisel samaväärsed. 2) ERT teine printsiip: Valguse kiirus ei sõltu suunast üheski süsteemis ja on kõikides inertsiaal süsteemides ühesugune. 3) ERT 2.printsiibist järeldub aja suhtelisus ja valguse kiirus ei sõltu suunast Näide: Rongiga seotud taustsüsteemis jõuab valgus samal ajal rongi algusesse või lõppu, ehk sündmused on samaaegsed. 4) Kaksikute paradoks: seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest viibib kaua suurel kiirusel, siis vananeb ta aeglasemini. Maale naastes aga vananeb ta õigesse ajavahemikku tagasi. 5) Aja sõltuvus, keha liikumise kiirusest. Valem.
translatoorselt ehk iseendaga paralleelselt. Piisab, kui uurida jäiga keha tasapinnalise liikumise üht ainsat lõiku, mis on paralleelselt liikumatul tasapinnal. Loomulik viis Liikumise määramise loomuliku viisi puhul antakse ette punkti trajektoor ja ta liikumise seadus sel trajektooril. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevate kehade suhtes võib liikumine väga erinev olla. Keha, mille suhtes me vaatleme teiste kehade asukohta ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ning ajaloendamismeetodit ehk kella. Kui me räägime keha liikumisest, siis mõtleme selle all enamasti punktmassi liikumist. Punktmassiks nimetatakse sellist keha, mille mõõtmed loetakse nulliks
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: Ühiskonna juhtimine ja koordineerimine poliitika. Riigi ja omavalitsus asutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutuses olev raha ja vara. Ka riigi ettevõtted. Avaliku sektori ülesanded: Seadusandlikkus, avaliku korra tagamine, maksude kogumine, maksude ümberjagamine. Erasektor: Majandamine tootmine ja kauplemine on tänapäeval enamasti eraettevõtete käes. Erasektori tunnused: kasumitaotlemine, eraomandus. Erasektori õiguslikud vormid: FIE-füüsiline isik vastutab kogu varaga. Täisühing-äriühing,kus osanikud vastutavad kogu oma varaga. Osaühing-vastutavad vaid oma osamaksuga.Vajalik algkapital 40000.Aksiaselts-erineb OÜ-st aksiate võõrandamise ja kontrolli ja juhtimise poolest.Tulundusühistu-kolme või enama liikmega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuste toetamine teenuste osutamisega.Erasektori suhted riigiga: ...
Biokeemiline võrdlus - Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne, näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja šimpansil. Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Biogeograafiline võrdlus - Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine 4. Kohastumuste suhtelisus - on kasulikud nendes keskkonnatingimustes, kus vastavad organismid on välja kujunenud. 5. Inimese ja inimahvi võrdlus → Sarnasus: Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide
avaldub vahepealne tunnus. Polügeensus genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Genotüüp- ühe isendi geenid (nt. AA, Aa, aa). Domineerivad tunnused inimestel: kõrvanibud vabalt, normaalne nägevus ja kuulmine, mittepunapäisus, pruunid silmad, tedretähnilisus. retsessiivsed tunnused: kurtus, lühinägevus, normaalne pöial, naerulohukeste puudumine, blond juuksevärvus, punapäisus. Dominatsuse ja retsessiivsuse suhtelisus: on iga tunnus dominantne või retsesiivne kindla tunnuse suhtes. Mis ühes on dominantne, võib teises olla retsessiivne. Loomade ja taimede homo- või heterosügootsuse kindlaksmääramisel kasutatakse analüüsivat ristamist, mille käigus ristatakse dominantse tunnuse kandja retsessiivse isendiga. Genealoogiline meetod on inimese sugupuu abil tema genotüübi väljaselgitamine. Selgitatakse kas inimene on selle tunnuse suhtes homosügoot või heterosügoot
Liikumine ja selle põhjused. Matemaatikast 1. Sirgjoon, kõverjoon, ringjoon 2. Kordinaatide meetod punkti asukoha kirjeldamiseks 3. Vektori mõiste 4. Mõõteühikute eesliited ja teosendamine Loodusõpetusest · päikesesüsteem Mehaaniline liikumine · Liikumise mõiste · Punktmass ja traektoor · Liikumise liigid · Liikumise suhtelisus Liikumise mõiste Kui enda ümber ringi vaadata , võib kõikjal märgata liikusmit. Tuul kõigutab puuoksi, varblane hüõleb teepeenral, auto kihutab mööda ja pritsib jalakõaijaid poriga, laps pillab mängukanni maha, taevas sõuavad pilved ja ega päekegi paigal püsi. Kord on kellaosuti number viie kohal, mõni aeg hiljem aga näiteks kaheksa . Osutab liigub. Kõikide liikumiste ühiseks jooneks on see, et keha asukoht muutub. Liikumine on keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul .
Tulemused: kohastamine, liigi teke 4. Mis on kohastumine, 1kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. Kohustamine on mingil isendi rühmal tema elukohas kasulike tunnuste kujunemine Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegi teda ei söö 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Kohustamuse suhtelisus on kui loomale arenenud kohustumised on kasulikud ainult nendes tingimusetes milles ta välja kujunes Näiteks: Vlagejänes, 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid võivad tekkida, siis kui: a)Populatsioon jaguneb teisest isoleeritud osadeks - populatsiooni erinevates osades kujunevad sealsetele
Tulemused: kohastamine, liigi teke 4. Mis on kohastumine, 1kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. Kohustamine on mingil isendi rühmal tema elukohas kasulike tunnuste kujunemine Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegiteda ei söö 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Kohustamuse suhtelisus on kui loomale arenenud kohustumised on kasulikud ainult nendes tingimusetes milles ta välja kujunes Näiteks: Vlagejänes, 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid võivad tekkida, siis kui: a)Populatsioon jaguneb teisest isoleeritud osadeks - populatsiooni erinevates osades kujunevad sealsetele keskonnatingimustele vastavad kohastumused ning
Läbitud teepikkus on suurem kui keha mõõde. TRAJEKTOOR kujuteldav joon, mida mööda keha liigub. (srge, kõverjooneline, ring) NIHE suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Nihe on vektorsuurus, sellel on 1)suund. 2) arvväärtus Tähis: s Arvväärtus ehk moodul: s= ... m TAUSTKEHA keha, mille suhtes määratakse keha asukoht. On vabalt valitav. TAUSTSÜSTEEM taustkeha + sellega seotud koordinaadistik + kell aja määramiseks. LIIKUMISE SUHTELISUS keha paigalseis ja liikumise trajektoori kuju sõltub taustkeha valikust. VASTASTIKMÕJU nähtus, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Omadused: kiiruse muutumine kuju muutumine liikumise suuna muutumine vastasmõjus osaleb vähemalt 2 erinevat keha VASTASTIKMÕJU LIIGID LOODUSES: GRAVITATSIOON ülemaailmne kehade vastastikmõju, mis avaldub kehade tõmbumises. VABALANGEMINE kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub.
) Järelikult on aeg suhteline ja seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 3. Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis samaaegselt toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. Erinev on eri taustsüsteemides ka kahe sündmuse vaheline ajavahemik. 4. Samaaegsuse suhtelisusest järeldub pikkuse suhtelisus. Näiteks erineb antud taustsüsteemis liikumatu varda pikkus sama varda pikkusest liikuvas taustsüsteemis. Järelikult, suhteline on ka ruum. See on seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 5. Aeg ja ruum on omavahel seotud ning moodustavad neljamõõtmelise aegruumi, mis omakorda on seotud taustsüsteemi liikumisega teiste taustsüsteemide suhtes. Seda mõtet väljendas Albert Einstein sõnadega: ,,Varem arvati,
Kõverjoonelisel liikumisel muutub ka kiiruse siht. Jäiga keha niisugust liikumist, mille puhul keha kõigi punktide trajektoorid on paralleelsed ja kujult ühesugused, nimetatakse kulgliikumiseks ehk translatoorseks liikumiseks. Kui keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktid asetsevad ühel ja samal liikumatul sirgel , siis nimetatakse liikumist pöördliikumiseks ehk rotatoorseks liikumiseks. Mehaanilise liikumise mõõdud on kineetiline energia ja impulss. LIIKUMISE SUHTELISUS Liikumine on keha asukoha muutumine. Asukohta saab aga alati määrata ainult mingi teise keha suhtes. Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse, nimetatakse taustkehaks. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti: majanurga, suure kivi, kirjutuslaua, mäetipu, Päikese, raudteevaguni jne. Erineveta taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Kõik me oleme kuulnud, et Maakera tiirleb koos meiega ümber Päikese. Sellele vaatamata paistab Maa
ringjooni, mille tsentrid asuvad pöörlemisteljel. Iga punkti raadiusvektor pöördub ajavahemiku Dt kestel ühesuguse nurga Dj võrra, mis on kogu jäiga keha pöördenurgaks. Joonkiiruse ja nurkkiiruse vektorite vaheline kiirus. Joonkiirus näitab ajaühikus läbitavat kaarepikkust, nurkkiirus- ajaühikus Relativistlik kinemaatika Galilei relatiivsusprintsiip. Erirelatiivsusteooria postulaadid. Lorentzi teisendused. Sündmuste samaegsus. Pikkuse ja ajavahemiku suhtelisus. Intervall. Kiiruste liitmine relativistlikul juhul. Galilei teisendused, relatiivsusprintsiip mehaanikas.. Vaatleme kahte taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes jääva kiiru-sega v0. Loeme ühe nendest tinglikult liikumatuks. Siis teine süs. K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Valime süs. K koordinaatteljed x,y,z ja süst. K´ teljed x´, y´, z´ nii, et teljed x ja
Füüsika Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused · tahked, vedelad, gaasilised · kindel siseehitus · mõõtmetelt lõplik Välja omadused · Väljad on pidevad. · Väljadel pole mõõtmeid · ei sega üksteist · omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või ...
elektrijuhtivuse seletamine lähtudes tsooniteooriast. Kiirgus ja spektrid. Kiirguse tekkimine, ergastuse eluiga, lainejada. Spontaanne ja stimuleeritud kiirgus. Laser. Laserite kasutamine. Kiirgusspekter. Neeldumisspekter. Pidevspekter, joonspekter. Spektraalanalüüs ja selle kasutamine. Infravalgus. Ultravalgus. Röntgenkiirgus ja selle saamine. Relatiivsusteooria alused. Erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria postulaadid. Samaaegsuse suhtelisus. Ajavahemike suhtelisus. Pikkuste suhtelisus. Kiiruste liitmine suurte kiiruste korral. Massi sõltuvus kiirusest. Energia ja massi ekvivalentsus. Kvantoptika. Plancki hüpotees. Fotoefekt. Punapiir. Einsteini võrrand fotoefekti kohta. Footon ja selle omadused. Välimine ja sisemine fotoefekt. Fotoefekti rakendused: päikesepatarei, fotoelement, CCD element. Valguse rõhk. Fotokeemilised reaktsioonid. Kiirgusfüüsika. Aatomituum, nukleonid. Tuumajõud. Isotoobid. Massidefekt. Seoseenergia. Eriseoseenergia.
Kui üks keha liigub ühes taustsüsteemis sirgjooneliselt kiirusega v1 ja süsteem ise kiirusega v2, siis keha kiirus u juhul v1 = c on c. Knemaatiline tegur näitab aja aeglustumist. Kui kiirus kasvab, kasvab ka piiramatult. Aja aeglustumiseks e. dilatatsiooniks nimetatakse nähtust, mille tõttu igale vaatlejale tundub, et teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. Omaaeg t0 korrutatud kinemaatilise teguriga annab ajavahemiku t, mis suureneb. Pikkuse suhtelisus e. kontraktsioon e. lühenemine on tõestatav näitega, et 100 m pika rongi liikumisel kiirusega 100 km/h lüheneb ta 4*10-15 mm. Seisumass m0 on keha mass inertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal. Kineetiline mass mkin on kehale lisandunud kineetiline energia Ekin keha liikumisel suurel kiirusel. Kui keha kineetiline energia kasvab, siis kasvab tema mass piiramatult, kuid kiirus läheneb c-le. Valguskiir levib kosmoses kiirusega 300 000 km/s
Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused tahked, vedelad, gaasilised,kindel siseehitus,mõõtmetelt lõplik Välja omadused-Väljad on pidevad,Väljadel pole mõõtmeid,ei sega üksteist,omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehal...
3. Kahes punktis toimuvate sündmuste üheaegsus on suhteline. Ühes taustsüsteemis samal ajal toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. Erinev on ka eri taustsüsteemides kahe sündmuse vaheline ajavahemik. 4. Ruum on ka suhteline. See on omakorda seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. Üheaegsuse suhtelisusest järeldub pikkuse suhtelisus. 5. Aeg ja ruum on omavahel tihedasti seotud. Nad moodustavad neljamõõtmelise aegruumi,mis omakorda on seotud taustsüsteemi liikumisega teiste taustsüsteemide suhtes. 6. Liikumisseaduste universaalsus kaob. Kui kiirused on suured, siis kaotavad kehtivuse klassikaline kiiruste liitmise seadus ja Newtoni teine seadus.
ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutkiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on vaid ainelise vaatleja mõttekonstruktsioonid. Mida kujutab endast relativistlik maailmapilt? kujunes välja aastail 1905-1919 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutkiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Milline on energia ja massi vaheline seos? = kmc2
7 Insenerid ja vastutus teistes riikides Rahvusvaheliste korporatsioonide vastutus arengumaade tütarettevõtetes kas tohib kasutada madalamaid norme, kui oma põhiriigis. As said: 'in Rome, do as Romans'.. eetikaväärtuse mõiste on suhteline. Kolm eetikaväärtuse suhtelisuse definitsiooni: 1. eetiline konventsionalism tegu on eetiline, kui mõlemad osapooled seda sellisena aktsepteerivad eetika peaks olema avatud kriitikale 2. piltlik suhtelisus eetikanormid muutuvad kultuurilisel üleminekul 3. moraalne suhtelisus eetikanormid sõltuvad multilateraalsetest faktoritest Tuleks lähtuda kolmandast põhimõttest .. kaaluda iga otsust pro & contra, kuna absoluutseid reegleid pole olemas. 8 Järelvalve ja kontroll inseneritegevuse üle Arenenud riikides kontrollorganid inseneritegevuse üle. Began in Wyoming with licensing laws 1907. 2 võimalust kas isereguleeruv inseneride assotsiatsioon või KOV poolt
omadused, mis soodustavad ellujäämist, paljunemist ja püsimist oma elukeskkonnas . Too näiteid kohastumistest taimedel (2) Kaktused talletavad endas vett, et kõrbes kuivust üle elada. Kõrberaimede lehed on kitsad ja väikesed, et vältida aurustumist. Too näiteid kohastumistest loomadel (2) Kaelkirjaku pikk kael, et toitu kätte saada. Loomad magavad talveund, sest nad ei elaks muidu talve üle. Kaitsevärvus. Milles seisneb kohastumuste suhtelisus? Selgitus: Ühtetes tingimustes on kohastumus kahjulik teises kasulik. Tähendab kohastumine ei ole täiuslik. Näide: mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav. 1. Liigi teke Liik on sarnaste organismide rühm, mille esindajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Millest algab liigi teke? Geograafilise isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele. Mis võivad seda põhjustada? Kliimamuutus, Populatsiooni lained ja kaasneb geenitriiv
võimalusi üheaegselt. Kõiges valitseb, pooltõsidus, mis sunnib kahtlema ja küsima. Postmodernismi iseloomustab selgete eetiliste taotluste puudumine. Kultuuri ja eetika vaimne pool kängub, samal ajal kui teadus ja tehnika on kõrgel tasemel ja arenevad. Eetika on suunatud kasulikkusele, pole hinge-eetikat. Tehnika ei ole veel saanud vaimukultuuri arengu vahendiks. Meil puudub näiteks Interneti-eetika. Postmodernistliku inimese mõtte-ja tegevussfääri iseloomustavad suhtelisus ja anarhia ning selle sallimine. Omaseks on saanud mäng kui reaalsusest eraldumise võimalus. Mäng on töös (manipuleerimine,äri), meelelahutuses (virtuaalne reaalsus) ja enesekehtestamises (igaüks elab oma loodud maailmas). Maksab hetketõde, hetketunne. Postmodernisnlik inimene ihkab uusi emotsioone ja samas ka hingelisust. Tema emotsionaalne mälu vajab tasakaalu. POSTMODERNISM KIRJANDUSES Kirjanduses toimub klassikalise kirjanduse lammutamine. Nii luulesse kui ka proosasse
Eri
inertsiaalsüsteemides mõõdetus ajad on erinevad, sest
aega mõõdetakse selles süsteemis liikumatu kellaga.
Järelikult on aeg suhteline ja seotud konkreetse
inertsiaalsüsteemiga.-kahes punktis toimuvate
sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib
vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis eri
aegadel, kui need liiguvad antud taustsüsteemi suhtes.
Erinev on ka eri taustsüsteemised ka kahe sündmuse
vaheline ajavahemik.-samaaegsuse suhtelisusest
järeldub pikkuse suhtelisus. Antud taustsüsteemis
liikumatu varda pikkus erineb sama varda pikkusest
liikuvad taustsüsteemis. Järelikult on suhteline ka ruum.
See on seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga.-aeg ja
ruum on omavahel seotud ning moodustavad
neljamõõtmelise aegruumi, mis omakorda on seotud
taustsüsteemi liikumisega.-universaalset konstanti-
valguse lkiirust vaakumis-saab kasutada etalonina
kiiruste võrdlemisel. Kiirus on väike v<
massidel, vähem on keskklassi ja eliiti. Postindustriaalse demokraatliku ühiskonna struktuuris on võrdselt nii alamklassi, keskklassi kui ka kõrgklassi osakaal. 13. Modernse ühiskonna tunnusjooned: vaated on suunatud tulevikku, oluline on progress, areng, vaimuvalgus. Ütleb lahti minevikupärandist ja vanadest kommetest. Hinnatakse uut ja kaasaegset. Riikide asumine demokraatia teele. 14. Postmodernism: väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism. Modernismi vastand. Inimesed on eelkõige tarbijad, mitte tootjad. Sotsiaalne nihilism- äärmuslikkus.
· Kumerläätse fookus punkt kus pärast kumer läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. · Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus · Läätse optiline kaugus läätse fookuskauguse pöördväärtus · Kujutis tekitatakse läätsega. · Okulaarmikroskoobi või muu optikariista silmapoolne lääts · Silm nägemiselund · Liikumise suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest millise keha suhtes liikumist vaadeldakse · Võnkliikumine liikumine mis kordub kindla ajavahemiku järel · Võnkeamplituud võnkuva keha amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist · Võnkeperiood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks · Võnkesagedus võnkeperioodi pöördväärtus · Pascali seadus vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi
teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t v - kiirus s - teepikkus t - aeg Kiiruseühiku saamiseks tuleb pikkuseühik jagada ajaühikuga. Sagedamini kasutatavad kiiruse ühikud on: 1 m/s; 1 cm/s; 1 km/min; 1 km/h. Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist , kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Liikumise suhtelisus Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustasüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemis suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline.
tasandil. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks, kõverjooneliseks, ringjooneliseks jne. Looduses esineb sirgjoonelist liikumist harva, tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. Trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul nimetatakse teepikkuseks. Näiteks kahurist tulistatud kuuli trajektoor vaakumis on raskusjõu mõjul parabooli kujuga. Liikumise suhtelisus Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustsüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemi suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Liikumise kiirus
"Käsikirjad ei põle", on kuulus mõte, mis tähendab, et geniaalne looming jääb igavesti maailma lukku. "Meistris ja Margaritas" on omavahel põimunud palju, mis holistilises maailmapildis on meie jaoks nurgakivideks. Armastuse olulisus ilma teise inimesse sulamata, vaid koos kasvades, ühtset saatust jagades ja iseendale truuks jäädes. Hinge tee käimine teineteist toetades. Kõrgeima jõu olemasolu igavesti igas süsteemis ja ühiskonnas. Hea ja kurja suhtelisus. Kõik on kõiges. Universumi baasseadused suunavad ja loovad elu. Igavesti, igal ajastul, igas ühiskonnas. Woland vestleb Leevi Matteusega: "Aga kas sa ei tahaks nii lahke olla ja järele mõelda, mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud? Varjud tulevad ju inimestest ja asjadest. Siin on minu mõõga vari. Kuid varju heidavad ka puud ja elusolendid. Kas sa ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
