Vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest. Kasutusele on võetud arenguklassid, mida on kokku seitse: lage ala; selguseta ala; noorendik; latimets; keskealine mets; valmiv mets; kõps mets. 5. Boniteet - iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. 6. Täius - näitab metsa suhtelist tihedust. 7. Kasvukohatüüp - puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. 2.3 Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid Kõige tavalisem ümarmetsamaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) * mõõdetakse koorealune diameeter * mõõdetakse minimaalne diameeter * diameeter mõõdetakse 1 cm täpsusega b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid.
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida neutrontäht, mis koosneb ainult neutronitest ❏ Kui on tugev supernoovaplahvatus, siis tekib must auk- kõik koondub ühte punkti ❏ Gravitatsioon ja reaktsioonide jõud on tasakaalus (alguses), ku...
On normeeritud ka põrandapinna temperatuur, mis on istuvat tööd tegevale inimesele ideaalne 250C. Kui puudub põrandaküte, ei tohi eluruumides kasutada põrandal soojustneelavaid materjale soojaneelavusega üle 5,8 W/m2K, näiteks keraamilist plaati. Eluruumides pole lubatud tõmbetuule tekkimist, mille suhtes on kõige tundlikum osa inimese kael. Siseõhu niiskus mõjub inimesele, kuigi otsene niiskust tunnetav meel inimesel puudub. Kõrget või madalat suhtelist niiskust tunnetatakse ebamääraselt naha, limaskestade ja hingamisorganite kaudu. Madal suhteline niiskus soodustab limaskestade kuivamist ja sellega kaasnevaid ärritusilminguid. Madal suhteline niiskus soodustab õhu tolmumist paberi- ja tekstiilikiudude eraldumist ning suurendab staatilist elektrit. Kõrge suhteline õhuniiskus soodustab mikroobide ja hallitusseente kasvu ning suurendab teatud materjalidest (puitlaastplaadid) õhku erituvate saasteainete hulka
Absoluutne sagedus on vastava tunnuse väärtusega objektide arv ning see on alati täisarv suhteline sagedus, - Suhteline sagedus on sageduse jagatis koguarvuga ning seda väljendatakse tihti protsentides kumulatiivne absoluutne (suhteline) sagedus. - Kumulatiivne sagedus saadakse absoluutsete sageduste liitmisel kuni käesoleva väärtuse sageduseni (kaasa arvatud). n1+n2+n3 Kasutatakse ka kumulatiivset suhtelist sagedust, mille korral liidetakse suhtelised sagedused. ( n1+n2+n3)/n 20. SX ja s sarnasus/erinevus. esimene on standardhälve, kasutatakse tõenäosusteoreetilises jaotuses, teine on hinnang standardhälbele kasutatakse järeldavas statistikas. Mõlemad saadakse ruutjuurena vastavalt dispersioonist või selle hinnangust. (esimene iseloomustab üldkogumit, teine valimit) 21. EX ja x sarnasus/erinevus - esimene on JS keskväärtus, kasutatakse
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Seminaritöö 2 Kvaliteedijuhtimist käsitleva teadusartikli ülevaade BENCHMARKING THE SERVICE QUALITY OF AIRLINES IN THE UNITED STATES: AN EXPLORATORY ANALYSIS Hokey Min ja Hyesung Min TEENUSE KVALITEET USA LENNUFIRMADES2 Sissejuhatus Käesolev seminaritöö annab ülevaate autorite Hokey Min ja Hyesung Min teadusartiklist „Benchmarking the service quality of airlines in the United States: an exploratory analysis“, mis ilmus aastal 2015 teadusajakirjas Benchmarking: An International Journal. Artikkel on leitud EBSCO andmebaasist ja uurib teenuse...
raadiusest (1/230 võrra, st Maa poolused on kokku surutud). 1735. aastal Prantsuse teadlaste ekspeditsiooni tulemused Peruuse ja Lapimaale kinnitasid Newtoni teooriat. Kaartide arenedes hakati kasutama teisi kaardile omaseid tähiseid: koordinaate ja kõrguste süsteeme. Koordinaate kasutatakse kaartidel asukoha määramiseks. Põhilised koordinaatide süsteemid on geograafilised, rist- ja polaarkoordinaadid. Kõrguste süsteemides saab eristada kolme süsteemi: absoluutset, geodeetilist ja suhtelist kõrgust või kõrguskasvu. Punkti absoluutne kõrgus määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Punkti geodeetiline kõrgus on selle punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali. 1 Õppejõud , kes on pensionil, aga annab vahepeal loenguid Kõrgus kasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe. Plaan erineb kaardist nii palju, et plaanil kujutatakse ainult maa-alasid koos nendel asuvate esemetega, aga kaardil kas maa-
1. Formuleerida järeldus laboratoorse töö tulemuste kohta. Antud ruum on mikrokliima seisukohalt suhteliselt heas seisukorras. Kõik normid peale õhuniiskuse olid normikohased, kuid talvel ongi õhuniiskust raske normi viia. 2. Õhuniiskust määratakse tavaliselt psühromeetritega, selleks kasutatakse üldiselt kas Augusti või Assmanni psühromeetrit. Kuidas need töötavad ja mis on nende omavaheline erinevus? Psühromeetriga mõõdetakse suhtelist niiskust ja see koosneb kahest kõrvuti asetsevast termomeetrist. Termomeetrid on välimuselt täpselt ühesugused, aga ühe termomeetri otsa katab riie ning seda nimetatakse märjaks termomeetriks. Märg termomeeter on kastetud puhta, destilleeritud vee sisse, samal ajal, kui teine termomeeter hoitakse kuivana. Kuiv termomeeter mõõdab õhutemperatuuri ja märg näitab madalaimat temperatuuri, mida on võimalik saavutada vee aurustumisel õhku
Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO 2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus. 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? a. Süsinikdioksiidi - Kaltsiumkarbonaadist soolhappe toimel b. Vesiniku (H2) - sobivast metallist happe toimel c. Vesinksulfiidi (H2S) Raudsulfiidist väävelhappe toimel 3. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? a. Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. b. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. c. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. d. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi.
See satub müüridesse maapinnast, ruumidest ja vihmasaju korral. Miski ei takista niiskusel ka välja kuivada. Paksud müürid akumuleerivad endasse soojust. Vihmasaju korral satub müüri suurel hulgal niiskust ja sügisel, kui külmumise oht on suurem, aitab suvel müüridesse kogunenud soojus sel enne külmade tulekut välja kuivada. ROOSTE Niiskes keskkonnas metallid lagunevad ehk roostetavad. Rooste ehk korrosioon on elektrokeemiline protsess, mis nõuab vett või kõrget suhtelist õhuniiskust ja hapnikku. Korrosioon suureneb õhuniiskuse suurenedes või vee olemasolul. Õhu saaste soodustab lagunemist. Erinevate metallide ja vee kokkupuutes tekib glavaaniline korrosioon. Näiteks ei saa välistingimustes koos kasutada rauda ja vaske või rauda ja roostevaba terast. Mõlemal juhul roostetab raud üsna kiiresti. Rauda saab kaitsta laki- või värvikihiga, samuti kaitseb seda tsink. Vaskplekki ei saa kinnitada raudnaeltega ja vastupidi
temperatuurist ja tihedusest. Suitsu temperatuuri ei tohi tõsta üle 50 ˚C, kuna musterkomonendiks olev pekk hakkab kõrgema temperatuuri korral sulama. Poolsuitsuvorstide suitsutamine kestab 12-24 tundi, täsissuitsuvorstide puhul on antud protsessi kestus 1-2 öö-päeva. 8. KUIVATAMINE Kuivatamist kasutatalse toorsuitsu-, täissuitsu- ja poolsuitsuvorstide tehnoloogias. Kuivatamisega vähendatakse toote niiskusesisaldust, tõstetakse keedusoola konstentratsiooni ja suitsutuskomponentide suhtelist sisaldust pikendades seeläbi toote säilivusaega. Kuivatamisel vähenevad ka toote mass ja mõõtmed. Vorstibatoonide pikkus väheneb umbes 4% ning läbimõõt 20…25 % võrreldes algsuurusega. Pool- ja täissuitsuvorste kuivatatakse temperatuuril 21 ˚C ja 75% õhuniiskuse juures. Kuivatamise kestus oleneb toote liigist, selle diameetrist ja õhu parameetritest. Poolsuitsuvorste kuivatatkse 0,5 kuni 2 ööpäeva, täissuitsuvorste 2 kuni 7 ööpäeva. 9. JAHUTAMINE Toored vorstid
Arutlused toidu puhtuse ümber on viimasel ajal ka Eestimaal kired lõkkele löönud. Ei ole ju saladus, et lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka midagi muud. Eelkõige just saaste- või lisaaineid. Kõige rohkem kuuldusi liigub Eestimaal just euronumbritega lisaainete teemal. Kasutades ära lünki meie seadusandluses ja ka tarbijate suhtelist teadmatust, on Eesti importtoiduainete turg muutunud omalaadseks lisaainete paradiisiks. Sageli veetakse siia sisse tooteid, mida teistes riikides müüa ei lubata. Ka meie oma toiduainete tööstus hakkab üha julgemalt ning rohkem lisaaineid kasutama. Suhtumise järgi lisaainetesse saab inimesed jagada kahte põhirühma - pooldajad ja vastased, sest päris ükskõikseks ei jäta see teema vist kedagi. On neid,
maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. · nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind · nominaalkurss keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes · nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades · nõudjad kõik, kes turult midagi osta soovivad · nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest · nõudmise hinnatundlikkus vt nõudmise hinnaelastsus · nõudmise kõver soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus · nõudmise struktuur näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta · nõudmise üldine seaduspärasus hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda
ostuks või müügiks tulu - raha või naturaalne hüve, mida inimene saab oma käsutuses oleva tootliku teguri rendist või müügist mingi perioodi jooksul tulude ja kulude ringkäik - majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne tuluefekt - hüvise hinna alanemine suurendab tarbija suhtelist ostuvõimet, ja vastupidi tulusiire - rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena turg - paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed turgude üldine tasakaal - olukorda, kus kõik turud, nii kauba- kui teguriturud, on üheaegselt tasakaalus turu ajastamine - sobiva momendi valik väärtpaberite ostmiseks ja müümiseks
ja vitamiinide lagundamist (eriti A-vit) NB! Tuleb takistada hapniku juurdepääsu (hermeetiline taara) Õhu temperatuur: Tähtsaim tegur 2 Madalaid temperatuure kasutatakse suure valgusisaldusega toodete säilitamiseks +20C- +60C Õhuniiskus: Absoluutne niiskus- veeauru hulk grammides 1m3 õhus. Suhtelist ehk relatiivset niiskust väljendatakse %-des Suhteline niiskus sõltub temperatuurist ja temepratuuri langusel suureneb · Jahu säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 75% · Suhkru säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 70% · Liha säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 80-90% Päikesevalgus: Päikesevalguse toimel lagunevad pigmendid ehk värvained Põhjustab ka toiduainete kuumenemist ja ülessulamist
· Valguse murdumisseadus: lanegv kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis: langemisnurk ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. sin · Murdumisseadust väljendab valem: n10 = sin · Absoluutseks murdumisnäitajaks nim keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes. · Suhtelist murdumisnäitajat saab leida: n = v1/v2 · Valguse dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaj sõltuvust valguse lainepikkusest. · Valguse spekter näitab, millistest koostisosadest liitvalgus koosneb. KVANTOPTIKA · Fotoefektiks nim elektronide välja löömist ainest valguse toimel. · Footoni energia on määralad, talle vastava laine sagedusega. 2 E= mc , milles E energia m mass c hetke kiirus
RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest...
optimeerimise eesmärgil. Süsteemi uurimine toimub enamasti tema osade ja nendevaheliste suhete kaupa. süsteemianalüütik infosüsteemide analüüsi ja projekteerimise spetsialist, kes operatsiooniuuringute ja matemaatiliste mudelite kasutamise teel püüab tasakaalustada tulusid ja kulusid organisatsioonides, mille puhul turuanalüüsi ei saa kasutada (system analyst) tootlikkuse mõõtmine 1.tootmis- või muu tegevuse tegelike andmete alusel selle suhtelist tõhusust iseloomustavate näitajate väärtuste leidmine; 2.tootmis- või mõne muu tegevuse väljundite ja sisendite suhte kindlakstegemine kogu ettevõtte tegevuse, osategevuse või tegurite kohta nt tööviljakus. trendianalüüs, suuna-analüüs analüüs, mille eesmärk on selgitada pikemat aega kestnud arengu üldist suunda ja seda mõjutanud tegureid. T. analüüsis kasutatakse peamiselt dünaamikasuhtearve (absoluuthäbeid, kasvu- ja
liigutusvilumuste maht ja mitmekülgsus. Ujuja tehnika efektiivsus on peamine tehnilise ettevalmistuse näitaja. Selle hindamiseks kasutatakse ujumistehnika visuaalset võrdlust ratsionaalse tehnika nõuetega. Ujuja läbib korduvalt lühikesi lõike ning treener hindab tehnika elementide (kere asend ja jalgade liigutused, käte liigutused ja hingamine, üldine liigutuste koordineeritus) soorituse kvaliteeti. Ujula tehnilise ettevalmistamise efektiivsuse hindamiseks kasutatakse „ujula suhtelist sammu“. Mida pikem on ujuja samm, ehk mida pikemaid tõmbeid ta teeb, seda efektiivsem on ujumistehnika. Sportlik tulemus sõltub suurel määral keskmisest tõmbepikkusest. Väljaselgitatud tendentsid lubavad väita, et ujumiskiiruse tõstmine tõmbepikkuse suurendamise arvelt on just see suund, mille järgides võib loota palju kõrgemaid tulemusi. Tehnika omandamise tase osutub ka määravaks kriteeriumiks tehnilise ettevalmistuse hindamisel
Morfoloogia Pöördekategooria liikmed Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid. Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsed vormid on niisugused pöördsõnast regulaarselt moodustatavad vormid, mis normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning milles pöördsõna morfoloogilised kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Seevastu võivad mõnes infiniitses vormis väljenduda hoopis käändsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsetel vormidel puuduvad mitmed tegusõnale omased tunnused ning nad lähenevad sõnali...
lahendatavale konkreetsele ülesandele andmemahuga n seab vastavusse ülesande lahendamisel sooritatavate algoritmi sammude arvu f(n). Üldiselt eeldatakse,et antud algoritmi alusel koostatud programmide töö aeg on ajalise keerukuse funktsiooni kordne c*f(n), kus c on konstant. Eriti oluline on algoritmi ajalist keerukust väljendava funktsiooni käitumine alg- andmete mahu piiramatul kasvamisel. Vastavat hinnangut nimetatakse asümptootiliseks hinnanguks. Lahendusaja suhtelist kasvu kirjeldab järgmine tabel: Programmi töö aeg kujul c*f(n) Lahendamise aja suhteline kasv f(25)/f(5) c1*log(n) 2 c2*n2 25 c3*n3 125 c4*2n 1048576 Et kõik funktsioonid kujul c*f(n) kasvavad ühetaoliselt, siis on nad sama asümptootilise hinnanguga. Seda tähistatakse kujul O(g(n)) . Näiteks O(n2) . Def
Soojenemisel paisub, jahtumisel kahaneb. Madala soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. Soojuspaisumist väljandatakse paisumisteguriga, mis näitab materjali mõõtude suurenemist puidu temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra. Eelmises vastuses suunaliselt! 6. Puidu hüdroskoopsus niiskus on 30 %ne niiskus 7. Puidu niiskus Puidu niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. Eristatakse suhtelist ja absoluutset niiskus- niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena. Seotud niiskus- Paikneb puiduraku seinas ja mõjutab vesiniksidemete kaudu oluliselt puidu omadusi. Ei külmu 0 kraadi juures. Puidu rakusein mahutab seotud niiskust kuni ca 30% Rakuseina küllastuspunkt- rakuseinte maksimaalne niiskus mis saavutatakse puidu veega küllastamisel Hügroskoopsuse piir- rakuseinte maksimaalne niiskus mis on tunginud puitu õhus
· Absoluutsed ja suhtelised kulueelised: · Absoluutsed kulueelised ilmnevad siis, kui üks tootja suudab mingit ühte väljundit toota väiksemate sisendikuludega kui mõni teine tootja. Suhtelisi kulueeliseid mõõdetakse seevastu kahe toote tootmiskulude võrdluses. · Kui võrrelda tootjaid, kes valmistavad kahte toodet, siis võib küll ühel olla mõlema toote osas absoluutne kulueelis. Suhtelist kulueelist mõlema toote osas ei saa aga ühel tootjal kunagi olla. · Reegel: spetsialiseeruda tasub sellele tootele, mille puhul omatakse suhtelist kulueelist! · IV Kindlustus: · Kindlustus toodab turvalisust, mille eest kindlustatav maksab kindlustuspreemiat. Mõlemad on antud juhul võidumehed nagu vahetuse puhul ikka. Kindlustatavale on turvalisus rohkem väärt kui väike kindlustuspreemia, aga ka kindlustus töötab kasumiga.
Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused) Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja
lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil. Maaharimine, väetamine, niisutamine, kuivendamine, taimekaitse jne.potentsiaalne kunstlik viljakus on haritava mulla kvalitatiivne omadus.efektiivne kunstlik viljakus avaldub kvantitatiivselt kultuurtaime saagi suurusena. 48. Mulla ja maa boniteet, selle määramine, hindamisskaala Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamiseaegses seisundis. Maa boniteet on maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilistest tingimustest, mulla boniteedist ja teistest maatüki omadusest (mulla kirjusus, reljeef, looduslike rohumaade võsastumise aste). Muldade boniteedi määramisel leitakse esmalt alghindepunkt, mille leidmise aluseks on mulla liik, lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumusesisaldus. Alghinnet korrigeeritakse
Asjakohane erialatermin on siin sissetulekuefekt. Nõudluskõvera kulgemise teiseks teguriks on võimalus hinnatõusust mööda minna, valides asenduskaupu. Tehniliselt räägitakse asendusefektist, mis tähendab seda, et kui ühe hüvise hind tõuseb, siis tema asendushüviste atraktiivsus ja ka nõudlus suurenevad. Kui tarbijad reageerivad vähe, annab see pakkujatele lisastiimuli hindu veelgi tõsta. Elastsuse- iseloomustatakse nõudluse suhtelist muutust (kohanemismäära), kui hind muutub 1% võrra. Investeering varasse: Üldiselt investeeritakse varasse. Ökonoomika peab varaks kõike, mis suudab tulevikus tulu või üldisemalt kasu toota või pakkuda. Inimkapitalina vaadeldakse indiviidide võimet toota oma tööga tulu. Seejuures ei tule siin kasuks mitte üksnes erialaoskused ja teadmised, vaid ka sotsiaalne võimekus, mis toetab tulutootmist pigem kaudselt. Piirangud:
a) Õige b) Vale 4. Kui nõudluse hinnaelastsuse absoluutväärtus on suurem kui üks, siis hinna tõstmine suurendab ettevõtte tulemit. a) Õige b) Vale 5. Mitteelastse nõudluse korral hinna tõustes ettevõtte tulem suureneb. a) Õige b) Vale 6. Enamasti, mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu, seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. a) Õige b) Vale 7. Nõudluse hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad eri suundades, on nõudluse hinnaelastsuse väärtus negatiivne. a) Õige b) Vale 8. Elastse nõudluse korral on koguse suhteline muutus suurem kui hinna suhteline muutus. a) Õige b) Vale 9. Mitteelastse nõudluse korral on koguse suhteline muutus väiksem kui hinna suhteline muutus. a) Õige b) Vale 10. Ühikelastse nõudlusega on tegemist siis, kui hinna ja koguse suhtelised muutused on võrdsed. a) Õige b) Vale 11
Piletite vastused 1) 1. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. 2. nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (eh...
Rootsi telekom-i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT-sektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25% -ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKP-st. Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEK-i ning maksis palka 100 000 töötajale. Masinaehitus
Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega.
Arenguökonoomika kordamisküsimused · Küsimustele vastamiseks on abiks loenguslaidid ja ÕIS-i õppematerjalide juurde lisatud artiklid ning Eve Partsi õpik Arenguökonoomika. · Kindlasti peab põhjalikumalt läbi vaatama Eest inimarengu aruande ja Eesti majanduse konkurentsivõime aruande. · Töös tuleb 2-3 üldküsimust ja 2-3 küsimust mille puhul peab lähtuma oma referaadis käsitletud riigist. 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Majanduskasv kirjeldab antud hetke majandusnäitajaid, majandusareng on majanduse (ühiskonna) pikemaajaliset muudatuste jada....
Valemist näeme, et kui teenindamise intensiivsus veidi kasvab, siis kahaneb veidi tellimuste keskmine arv. 13. Kui majandusnäitaja suhteline kahanemine võrreldes baasaastaga on 2,4%, milline on siis selle näitaja lihtindeks? Lihtindeksid on suhtarvud. Kui nad iseloomustavad ainult üht hüvist, siis nimetatakse neid individuaalseteks p1 e üksikindeksiteks (näiteks hüvise hinnaindeks i p ). Nad näitavad uuritava nähtuse suhtelist p0 kasvu/kahanemist. Lihtindeks = praegune periood/algperiood 1-0,024=0,976 Lihtindeks=0,976/1=0,976 14. Mida näitab kvantitatiivse teguri indeks? Kvantitatiivse teguri indeksis võetakse ühismõõduks baasaasta näitajad ja väljendatakse ühe teguri mõju kogumuutusele, isoleerides teise teguri mõju. 15. Mida näitab intensiivsusteguri (kvalitatiivse teguri) indeks?
10. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris. Atmosfääri massiarv. Bougueri seadus. Massiarv · (Optiline mass) Näitab mitu korda on kaldu langenud kiirte teele sattunud ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba mass suurem vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba massist. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris 1) osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel; 2) osa neeldub. Bougueri seadus - neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korral. 11. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo. Insolatsioon kiirgusvoog horisontaalsele pinnale S'=S*sin h0 Summaarne kiirgus - horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo - näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 12. Maa kiirgusbilanss. Maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe.
1.1. Vasodilatatiivse aktiivsusega -blokaatorid KARVEDILOOL (alfa1 ja beeta blokaad) 2.Mittekardioselektiivsed Pindolool ISA-GA -blokaatorid Oksprenolool mepindolool 3. 1-selektiivne ISA-ta Atenolool Metoprolool 4. 1-selektiivne ISA-ga Atsebutolool tseliprolol BEETABLOKAATORID · Kardioselektiivne- omab suhtelist eelistust kardiaalsete beeta1 retseptorite suhtes · ISA seesmine sümpatomimeetiline aktiivsus e. Sümpatomimeetiline omatoime · Alfa1 retseptorblokeerivate omadustega ravimid toimivad lisaks vasodilatatoorselt ja ei vähenda südame minutimahtu BEETABLOKAATORID: TOIME SÜDAMELE · Pärsivad katehhoolamiinide toimet retseptoritel ning vähendavad sellega sümpatoadrenergilist südamestimulatsiooni · Südame · Kontraktiilsus väheneb (neg
- Kunst on pikk, elu on lühike! Kuritegevuse parameetrid: seisund - kuritegevuse toimepanemise sagedus teataval territooriumil ning teataval tavaliselt kitsamal ajavahemikul, seisund ehk kuritegude summa - sagedus dünaamika - mõeldakse kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumist teataval territooriumil, mitmel erineval kuid omavahel võrreldaval ajaperioodil (Dünaamika mitmel erineval kuid omavahel võrreldaval ajaperioodil, näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust, kuritegevuse dünaamika uurimise tulemusena võib teha järeldusi, kas kuritegevus kasvab, väheneb või seisab püsimatuna.) struktuur - väljendatakse mitmete näitajate alusel: 1 millistest kuriteo liikides koosneb, nt. varavastased - I omakasulised II vägivaldsed III ettevaatamatuse tõttu 2 palju on mehi, naisi, retsidiivsus kuriteo kordamine 3 alaealised ja täiskasvanud
Lisaks lihasjõule, lihasmassile, lihasvastupidavusele ja südameveresoonkonnale on jõuharjutustest kasu ka teistele teguritele, mida järgnevalt vaatleme. Liigeste liikuvus. On väidetud, et jõuharjutused vähendavad liigeste liikuvust, kuid paljud uurimused näitavad hoopis vastupidist. Õigesti sooritatud jõuharjutused suurendavad nii lihaste jõudu kui liigeste liikuvust, see on saavutatav sobiva treeninguga. Kehakoostis. Kehakoostis näitab keha rasvkoe ja lihaskoe suhtelist kogust. Üldjuhul arvatakse, et meestel ei tohiks rohkem kui 15 protsenti ja naistel rohkem kui 25 protsenti keharasva. Täiskasvanud kaotavad iga elukümnendil umbkaudu 2 kg lihaskaalu ning võtavad juurde umbkaudu 7 kg (tabel 1.1) rasva. Seega näib, nagu võetaks kaalus juurde 5 kg, kuid tegelikult tähendab see 9 kg muutust kehakoostises. Lihaste kadu ja rasva juurdekasv viivad keharasva ulatuslikule protsentuaalsele suurenemisele, mis on ebameeldiv ja ebatervislik. Tabel 1
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Sissejuhatus Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks...
Kõige külmema aasta keskmine temperatuur Eestis on 1,6 ºC (1942; Jõgeva) 2.5. Õhuniiskus, Eesti keskmised Õhuniiskuseks nimetatakse õhus olevat veeauru. Eristatakse kahte kahte õhuniiskust - küllastunud ja küllastamata. Õhuniiskust iseloomustavad karakteristikud on veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt. Õhuniiskust mõõdetakse niiskusmõõturiga ehk hügromeetriga. Eestis mõõdetakse suhtelist ehk relatiivset niiskust. Relatiivse niiskuse all mõistetakse õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhet, mis on väljendatud protsentides. Kuiva õhu relatiivne niiskus on 0% ja küllastunud õhul 100%. Mõnikord võib relatiivne niiskus ületada 100%. Sellist olukorda nimetatakse üleküllastuseks. Temperatuur mängib relatiivse niiskuse puhul tähtsat rolli. Kui temperatuur tõuseb, siis relatiivne niiskus langeb.
Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) 38. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust, kus keskmises nõus on kivitükid ning ülemisse valatakse soolhapet. Soolhape voolab alumisse nõusse ning puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine mis väljub nõust kraani kaudu. CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + CO2 + H2O 39. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Vaja läheb CO2 ballooni, korgiga kolbi, kaalu, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Kolvi kaelale tehakse vildikaga märge korgi alumise serva kohale. Siis kaalume kolvi koos korgiga. Siis laseme kolbi 7-8 minutit CO2. Sulgeme kolbi kiiresti korgiga ja kaalume jälle. Kordame CO2 lisamist ja kaalumist kuni kaalumisel tuleb samasugune mass.
·Mõjub putukatele närvimürgina DDT takistab Na-kanali sulgumist ning K kanali avanemist närvirakkudes ja seega takistab närvirakkude polarisatsiooni. Olles pidevalt depolariseeritudolekus, rakud vabastavad neurotransmittereid ning põhjustavad seega pidevat ülieritust. AKUUTNE MÕJU (kohene mõju, ei eelda organismide paljuniemistenne mõju avaldumist), 24 tundi KROONILINE MÕJU (mõjujäreltulevatele põlvkondadele), 3 kuud Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses. NOAEL kõrgeim testitud doos, mis katseorganismidel kahjulikku efekti ei põhjustanud No Observed (Adverse) Effect Level LOAEL madalaim testitud doos, mis katseorganismidel põhjustas kahjulikku efekti Lowest Observed (Adverse) Effect Level NO(A)EC kõrgeim testitud kontsentratsioon, mis katseorganismidel kahjulikku efekti ei põhjustanud No Observed (Adverse) Effect Concentration LO(A)EC madalaim testitud kontsentratsioon, mis katseorganismidel
Valuutafondiga ühinedes peab riik tasuma sisseastumismaksu, mida nimetatakse kvoodiks. Kvoodi suurus sõltub riigi majanduslikust võimsusest, mida hinnatakse rahvamajanduse kogutoodangu, maksebilansi, valuutareservide ja mitme teise majandusnäitaja alusel. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on tema kvoot RVF-is. Kvootide suurust korrigeeritakse vähemalt kord viie aasta jooksul, võttes arvesse maailmamajanduse kasvu ning liikmesriikide majandusliku võimsuse suhtelist muutumist. Kvootidena laekunud summade varal tasakaalustab Valuutafond oma liikmete maksebilansse ja toetab majanduslikku arengut. Kvoodi suurusest sõltub liikmesriigi juurdepääs RVF-i rahadele (1, lk. 191-192). Igale RVF-iga ühinenud riigile antakse sõltumata kvoodi suurusest 250 põhihäält, sellele lisandub üks hääl iga 100 000 SDR-i eest (1, lk.192). Kvoot on väljendatud RVF spetsiaalsetes arveldusühikutes (SDR). SDR väärtuse aluseks on neljast valuutast
MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes t...
Põhihüpoteesiks majanduskõikumiste seletamisel on erasektori ebastabiilsus. Erasektori investeerimiskäitumise muutumine, erainvesteerija käitumise tsükliline iseloom. Eratarbimine põhjustab erasektori ebastabiilsust. Lühiajaline tsüklitevastane rahapoliitika tunnistamine. o Monetarism. Kriitika keinsinismi kohta: monetaarfaktorid jäeti maj tsüklite analüüsis kõrvale, monetaar- ja fiskaalprotsessides ei arvestatud suhtelist hinnamuutust, inflatsiooniootusi ei arvestatud, domineeris makromuutujate lühiajaline analüüs. Monetaristid eeldavad turumajanduse puhul erasektori olemuslikku stabiilsust. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas Tõhusa stabilisatsioonipol teostamiseks on vaja selgelt def ja reaalselt rakendatavaid sihte. Sihtide saavutamine peab olema võimalikult selgesti jälgitav
Rikkust mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja see koosneb füüsilisest kapitalist (maa, hooned, kaubad jne) ja finantskapitalist. Vaeseks nimetatakse inimest, kelle materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Vaesuse põhjused on ühiskondlikud (suured poliitilised muudatudes, inflatisoon, rahareform, tööpuuduse teke ja kasv, hinnapoliitika) ja individuaalsed (kohanemisvõime, oskused, haridus). Eristatakse absoluutset vaesust (sissetulek allapoole teatud minimaalset taset) ja suhtelist vaesust (nt 10% vaesemaid peresid). Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist ning sisaldab minimaalse toidukorvi ning esmase tööstuskaupade ja teenuste maksumuse. Inimesel, kellel kulub rohkem, kui 50% sissetulekust söögile, puudub võimalus osaleda sotsiaalsetes protsessides. 1990. aastate keskpaigas oli Eesti ühiskond kihistunud edukateks (10%), tõrjututeks (10-15%) ja ülejäänuteks (75-80%).
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid..............................................................................................................................4 Meie orienteerumispä...
1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske ku...
1. TARTU JA TALLINNA RAHVASTIKU VANUSELINE VÕRDLUS AASTAL 2010 Tartu elanike arv 2010. aastal oli 103 284, mis moodustab 7,71% kogu Eesti rahvastikust. Tallinna vastavad näitajad on 399340 ja 29,80%. Nende linnade rahvastiku osakaalu terve Eesti suhtes illustreerib järgnev joonis: 4 Joonis 1. Absoluutarvudes on Tallinna näitajad küll märgatavalt suuremad, kuid jaotades elanikud vanuseklassidesse ning kasutades nende suhtelist osakaalu tervest linna elanikkonnast, saame neid siiski omavahel väga edukalt võrrelda. Autor on otsustanud uuringust välja jätta inimesed, kelle vanus on teadmata, kuna nende osakaal moodustab vaid 0,02% Tartu ning 0,01% kogu Tallinna elanikkonnast, mistõttu võib seda lugeda statistiliselt ebaoluliseks. Jooniste 2 ja 3 põhjal on selgelt näha, et üldiselt on mõlema linna rahvastik jaotunud väga sarnastesse vanusegruppidesse. Suurim erinevus on
..). Seni pole elatusvahendite puudus kätte jõudnud, kuid kasutusele on võetud ka sadu miljoneid aastaid tagasi kivimites salvestunud päikeseenergia (fossiilkütused). Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib või kasvab ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne, eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvaarvu suurenemine XIX sajandil oli keskmiselt 5 promilli, XX sajandi esimesel poolel 8 promilli, teisel poolel 20 promilli, praegu üle 10 promilli. Seega iga aasta suureneb rahvaarv umbes 75 mln inimese võrra. Arvatavasti kasvab XXI sajandi teisel poolel 8-12 miljardi inimeseni, seejärel võib hakata vähenema. Rahvastikuregister on andmekogu, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku
mida tuntakse Zanclea üleujutuse nime all. Üleujutuse tõttu tõusis merepind kuni kümme meetrit päevas. Ookeanivee tekitatud kanali kalle oli vaid neli ja pool kraadi, kuid sellegi poolest oli vee liikumine väga kiire – üle 300 kilomeetri tunnis. Üleujutus mõjutas ka selle piirkonna kliimat ja loodust. Setete uurimine näitas, et kuival soolaperioodil oli mereloomi minimaalselt, järgnenud mere tekkeperioodil aga ilmus palju liike. Vahemeri on Tethys jäänuk, ta on suhtelist madala (sügavus umbes 300 m ) ja kitsa (15 m lai ) Gibraltari väina kaudu ühenduses Atlandi ookeaniga, Dardanellide väina,Marmara mere ja Bosporuse väina kaudu Musta merega ning Suessi kanali kaudu Punase merega. Apenniini poolsaarest ulatub Sitsiilia ja Malta kaudu Aafrika rannikuni veealune Pantelleria künnis, mis jaotab Vahemere kaheks sügavaks osaks. Vahemere põhjaosas asuvad Liguuria,Türreeni, Aadria, Joonia ja Egeuse meri, mida üksteisest eraldavad poolsaared
Keel on struktuur, kõne on selle väljendus *keele struktuuris on süntagmaatilised (assosatsiatiivsed = sidusad) ja pradigmaatilised suhtes. *keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia) Ferdinand de Saussure - hariduselt indoeuroopa keelte asjatundja. Keel kui struktuur on olemas ainult tervikuna, luues iseennast eristuste kaudu. Keel on foneetilise eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Keeles on absoluutset abitaarsust ja suhtelist abitaarsust, mis on süsteemi poolt motiveeritud. Praha fonoloogiline koolkond - Saussure'i seisukohad 15. Strukturalismi edasiareng USAs, Bloomfield Keelelise vormi tähendus on situatsioon, milles see öeldakse ja situatsioon, mille see põhjustab. Keelt peab keeleteadlane vaatlema täpselt ja impersonaalselt. Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. saj esimesel poolel, Boas, Sapir, Whorf
RIISTAVEAGA. Näiteks joonlaua veaks lubatakse võtta täpse tulemuse korral pool jaotisest ehk 0,5mm ning ümardatud tulemuse korral ¾ jaotisest ehk 0,75mm. See tähendab, et juba tootmisel on lubatud joonlaua skaala sellised hälbed, mida nimetatakse standardhälveteks. Ka muude mõõteriistade puhul on lubatud standardhälbed, kuid elektrimõõteriistadele on tavaliselt lisatud täpsusklass. Selleks on number (0,1; 0,2; ... 2,5; 4), mida nimetatakse ka taandatud veaks, mis näitab suhtelist piirviga protsentides mõõteriista maksimaalse näidu korral. 2) Mõõtja enda ebatäpsusest ja ümardamistest tingitud parandusi nimetatakse PROTSEDUURIVEAKS. 3) Mõõtmise ebatäpsusi, mis on mingi suuruse korduval mõõtmisel üks ja sama, nimetatake SÜSTEMAATILISEKS VEAKS. (tekib tavaliselt sama mõõteriista kasutades) 4) Mõõtmise ebatäpsusi, mis on juhtumisi kord suurem, kord väiksem (positiivne ja negatiivne) nimetatakse JUHUSLIKUKS VEAKS. (võib tekkida mõõteriista vahetamisel)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
