"Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus" 2002. Laine Simson: 1. ja 2. osa I OSA Personali arendamise lähtealused 1.1.1. Mõisted Selles raamatus on kesksel kohal järgmised mõisted. - personal - personali kvaliteet - personali arendamine - personali arengu- ja arendustingimused Järgenvalt vaatleme neid lähemalt. Personal organisatsiooni kõik töötajad, töölised, spetsialistid, juhid, kaasaarvatud omanikud, kes töötavad selles organisatsioonis. Siiani leidub neid, kes kahtlevad, kas omanikud või tippjuhid ikka on personal või mitte. Ilmselt on siin tegemist praktilises elus kogetud olukorraga, mil juhid või omanikud oma kõnes kasutavad mõistet "personal" nende kohta, kes struktuuris neist allpool on, kuid ise ei pea ennast nende hulka kuuluvaks. Nii tekibki organisatsioonis eristumine: juhid ja muu personal, "meie ja nemad" Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid r...
hallata kõiki organisatsiooni kommunikatsioonikanaleid ning pöörata kõik raskused võimalusteks ja need enda kasuks tööle panna. 76 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärk on anda organisatsiooni turunduse, kommunikatsiooni, suhtekorralduse ja mainekujundusega tegelevatele inimestele, samuti nendes valdkondades õppivatele tudengitele ja teistele huvilistele vajalikud teadmised e-turunduse ja e-suhtekorralduse kohta. E-turundus ja suhtekorraldus sotsiaalvõrgustikes on nii kiiresti arenevad valdkonnad, et see, mis peab paika täna, ei pruugi olla tõde homme. Samas annab see õppematerjal teatava laiema raamistiku ja lähtekohad, kust alustada, samuti inspiratsiooni strateegia koostamiseks, kanalite valikuks, sihtgruppide ja tegevuste planeerimise osas. Näidete all on ära toodud hulk edulugusid Eestist, lisatud on ülesandeid. Õppematerjal on üles ehitatud järgmiselt: esimene peatükk positsioneerib e-turunduse
Mida lähemal on dekodeeritud teade sellele, mida saatja mõtles, seda efektiivsem on kommunikatsioon. Kui organisatsiooni juht saab turustusosakonnalt teate, milles on kasutatud termineid, mille tähendust teavad ainult turustusosakonna töötajad, siis kommunikatsiooni ei toimu. Igas allüksuses on oma keel ja sageli ei saada üksteisest aru. 276 Tamm, M. Juhtimise aluste konspekt. [//www.tpu.ee/~montez/konspekt_juhtimise_alused.html 18 Veb 99], ptk. 13 277 Aune Past. Juhtimine ja suhtekorraldus. Kirjastus Pegasus 2005, lk. 59 Kommunikatsioon saab toimuda ainult siis, kui saatja ja saaja mõistavad lugeda samu sümboleid. Saaja. Kommunikatsiooniprotsess eeldab teate saaja olemasolu. Saajata kommunikatsiooni ei toimu. Tõhus kommunikatsioon eeldab, et lähetaja arvestab saaja dekodeerimisvõimet ja teab, millal saaja end "välja lülitab". Efektiivne kommunikatsioon on orienteeritud saajale, mitte sidekanalile. Tagasiside
Riiki ei jagata territooriumideks mitte seadusandlus-, vaid haldusfunktsiooni täitmiseks. Kuigi KOV-d on riigiga funktsionaalselt seotud põhiliselt riigihalduse kaudu, ei välista see, vaid eeldab KOV täiesti erinevat osa selle funktsiooni täitmisel. Seetõttu on riigi organiseerimisel vaja arvestada majanduslikke, geograafilisi, looduslikke, rahvuslikke, etnilisi, sotsiaalseid ja muid asjaolusid, et tagada kohaliku halduse stabiilne areng ning riigihalduse ja KOV kordineeritud suhtekorraldus. Funktsionaalse detsentralisatsiooni puhul säilib tavaliselt funktsioonide riiklik olemus ning neid täitvate riiklike kohaorganite, avalik-õiguslike korporatsioonide ja asutuste teenistuslik alluvusvahekord keskhaldusega. Kui aga tegemist on territoriaalse detsentralisatsiooniga, siis üleantavad riiklikud funktsioonid ja volitused lokaliseerivad ning transformeeruvad KOV üksuste funktsioonideks ja volitusteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
