SisukoRD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted.............
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea.", ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole,". Ta otsib elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, on ta valmis pöörduma maagia poole. Fausti majanduslik seis on ka kehv. ,,Ka muuga hoobelda ei saa, puudub au ja toredus, maja ja maa. Kas on koerapõligi nõnda hale? Seepärast ma andun nüüd maagiale, et kuuleksin mõne vaimu käest maailma juhtivast imeväest, et ena...
leidsidki. Usa üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada. Usa president Harry truman esitas 1947 aastal Trumani doktsiini , sisaldas seisukohta ,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Selle doktsiiniga pidas ta silmas eelkõige kommunistlike jõudude rühmitusi,kes üritasid võimule pääseda. Sellele järgnevalt külmenesid rahvusvahelised suhted veelgi. Külm sõda kestis tervelt üle 40 aasta. Üks olulisemaid sõja tekkeid oli 13. Augustil 1961 aastal ehitatud Berliini müür , mis oli Külma sõja ning ka Saksamaa eraldamise üks tutntumaid ning ka mõjuvamaid põhjuseid. Berliini müüri tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndil 500km2 betoonist vall , okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoon perimeeter. Õnneks polnud see sõda , kus
NATASA ROSTOVA Natasa on raamatus üks peategelastest, esmalt mainitakse teda alles tema nimepäeval, kus ta oli alles kolmteist aastat vana. Nimepäevaks sai neiu Marja Dimitrijevna (kes kutsus natasat kasakaks) käest pirnikujulised rubiin kõrvarõngad, mille üle neiu äärmiselt õnnelik oli. Kolme tistkümne aastasena ei olnud natasa veel tüdruk, kuid ka mitte laps. Ta oli väga elava, ning elurõõmus ning eriti uudishimulik. Sel ajal oli tema joaks tähtis nuku nimega mimi ning poiss nimega boriss, kes oli tema nn noorpõlve armastus. Neiu oli juba varases nooruses Borissiga kokkuleppinud, et poiss palub neiu kätt nelja aasta pärast, kokkuleppe tehti alles peale suudlust, mis oli natasale esimene. Natasa lapselikus väljendus raamatu alguses, tema julgest kohati ka häbematust käitumisest, kui ta nn langes oma väikse venna lõksu, et neiu ei julge ema käest terava ja valju häälega küsida, mis magustoiduks on. Lisa...
Hruštšovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hruštšov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MBД ja MГБ) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hruštšov juba alates 1949. aastast. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta...
tegelikult oli ta rpane ja ei armastanud korda. Holdenile tundus see silmakirjalik, et Stradlater pdis jtta endast paremat muljet kui ta tegelikult on. Teine on Robert Ackley. Ackely elab Holdeni krvaltoas. Ta on vga pealetkkiv ja ei tee vlja Holdeni vihjetest, kuigi ta saab nendest suureprast aru. Samuti valetab ja ilustab ta mitmeid oma jutte. ldiselt ei peatu Holden eriti oma koolikaaslaste kirjeldamisel ja need on ainult ajutised tegelased. 2) Vana Spenceri ja Mr. Antoliniga olid tal suhted head. Vana Spencer oli Holdeni ajaloopetaja. Ta meeldis Holdenile, kuigi ta oli eakas ja tema petamismeetodid olid vanamoelised. Ta ritas Holdenit aidata ja suunata teda tagasi ppimise ja kooli juurde, kuid poiss ei vtnud teda kuulda. Mr. Antolini oli Holdeni endine inglise keele petaja, kellele ta New Yorki klla lheb. Mr. Antolini meeldis Holdenile, sest ta kitus temaga nagu vrdsega ning ei pannud Holdenile pahaks, et ta ji ja suitsetas. Holdenile ei meeldinud
Eksamitemaatika 1. Personalijuhtimise eesmärgid ja funktsioonid EESMÄRGID: Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine Personali planeerimine Töö analüüs Personali värbamine Personali valik Personali efektiivsuse suurendamine Personali koolitus Personali arendamine Personali hindamine Efektiivse tööjõu säilitamine Töötajate tasustamine Organisatsioonikultuur Töötajatevahelised suhted Eesmärgid on omavahel tihedasti seotud ja üksteisest sõltuvad. FUNKTSIOONID: Töö analüüs Personali planeerimine Personali värbamine Personali valik Personali hindamine Personali hüvitamine Personali arendamine Tööandjate ja töövõtjate vahelised suhted 2. Personalijuhi rollid kaasaegsetes organisatsioonides, millist väärtust loob personalitöötaja Rollid ja väärtus:
Kahe sõja vahel Rahvusvahelised suhted 1920. 1. Rahulolematus sõja tulemustega : 2. Saksamaa ja Venemaa lähenemine : Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping Rapallo leping : 1922, taastati riikide vahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ning lepiti kokku kaubandus ning majandussuhete arendamises enamsoodustuste põhimõttel, lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaad( Eesti esimene Tartu Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide
ordu nõrgenenud Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. Riia piiskop moodustas 1228. a Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna ning 1236. a ühinesid Mõõgavendade riismed Saksa orduga ning varasemad Mõõgavendade vallutatud aladest ning nende ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru, mis lisas omakorda sõjalisele jõule tublisti rahvusvahelist kandepinda, arvestades, et Saksa ordul oli valdusi nii Pühal Maal kui ka Itaalias ja Saksamaal ning veel lisaks head suhted paavsti ja keisriga. Põhja-Eesti saatus oli 1238. a Stensby lepinguga Taani kuninga kätes, kes andis Saksa ordule Järvamaa tingimusel, et viimased ei raja sinna linnuseid. 2.Eestlaste suhted vallutajatega Vallutajad tunnistasid esialgu eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele ning ehki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte kohalikud sakslased, avas see talurahvale oma toodangu turustamiseks laiemad võimalused
ka elu keerdkäikudes. Oma lapsi me armastaksime tingimusteta. Kindlasti jagame lastega seonduva omavahel, sest lapsed on ju meie pere lahutamatu osa ja võrdsed meiega. Tütred ma paneks tantsutrenni ja poja(d) korvapalli mängima, et nad ei igavleks kodus ja liigutaksid ennast ja oleksid tervisilike eluviiside pooldajad .Ma oleks nende üle koguaeg uhke, sest ma usun neist tulevad väga tublid lapsed. Oma vanematega ja ka mehe vanematega hoiaks samuti head suhted, sest nemad on ju ka meie pere liikmed. Kuulaksime vanema põlvkonna soovitusi ja arvestaks nendega. Kindlasti on siin omakorda väga tähtis osa peretraditsioonidel, et me saaks tähtpäevad koos veeta ja oma muresid ja rõõme üksteisega jagada. Usun, et minu elu saab olema selline, nagu ma seda olen unistanud.
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Õiguse alused (töösuhteid reguleerivad seadused) Kirjalik arvestustöö Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 1. Kelle kaitseks see seadus on loodud? Käesolev seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. 2. Mis on tarbija põhiõigused. Too iga õiguse kohta ka näide, kas omal nahal kogetu või oletatud? Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; Näiteks: Tarbija ei tohi saada riknenud või vana kaupa. 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja ab...
saj pKr) * linnuste rajamine sõjaline oht *relvad haudades elu ohtlikkus *tarandkalmed põletamismatused! *soomaagist raua sulatamine käsitöö ja põllumajanduse areng *varandusliku ebavõrdsuse kasv vanemate esilekerkimine 9. Rahutud aastasajad (6.saj-11.saj) *7.saj- 8.saj oli linnuste ehitamise kõrgajaks. * mägilinnused (Otepää) *neemiklinnused (Rõuge) *Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alatskivi) *ringvall-linnused (Saaremaa) 10. Suhted naaberrahvastega ( 6.saj- 13.saj) *Läänenaabrid: Läänemere kalda rahvad (nt: viikingid) suhted olid vahelduvad, vahel rahulikud, olid olemas kaubandussidemed, tehti üksteise juurde sõja- ja röövretki. *Lõunanaabrid: latgalid, liivlased sõjaline aktiivsus oli märgatav ( oli rohkesti linnuseid). *Idanaabrid: Soome-Ugri rahvad, idaslaavlased suhted olid võrdlemisi rahumeelsed 11. Põhitegevused muinasaja lõpus * maaharimine *karjakasvatus
film, kus võtab sureliku ja vampiiri armastus sootuks uued mõõtmed kui seda esimeses filmis näha võis. Bella Swan, keda kehastab Kristen Stewart, satub ihaldatud üleloomuliku maailma saladuste keerisesse, mässides end ülepeakaela veelgi suuremasse hädaohtu. Oma analüüsi aluseks võtsin tuntud kirjaniku Stephine Meyeri romaanisarjast tulnud teise filmi nimega ,,Twilight: The New Moon" , kus põimuvad mitme erineva rassi esindajate suhted. · Suhted üldiselt. Filmi peategelane Bella Swan on pilgeni armunud vampiiri nimega Edward Cullen, kelle pere on samuti vereimejatest koosnev, filmis kutsutakse neid veel ka kahvanägudeks. Peale vereimejate eksisteerib filmis kiljuutide hõimu nime kandev grupp, kes on mütoloogias tuntud kui libahundid. Kuna kljuutide hõimust pärit poisile nimega Jacob Black, kes on muide ka peategelase lapsepõlvesõber, meeldib kohutavalt Bella, siis tekib vampiiride ja libahuntide vahel konkurents
Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m
EESTLASED VENEMAAL Kelly Käsper 10 a FAKTE VENEMAA KOHTA • Pealinn: Moskva • President: Vladimir Putin • Rahvaarv: 143 657 134 • Rahvuste arv: Üle 160 rahvuse elab Venemaal AJALUGU • Põhjasõda hakkas 1700 aastal ja kestis 21 aastat • Eesti ja Venemaa sidemed lõhkus ära Põhjasõda. Peale sõda jäid Eesti ja Venemaa üheks riigiks EESTLASTEST TALUPOJAD • Enamus eestlasi sõitsid Venemaale peale pärisorjuse kaotamist, kui oli ikaldus ja nälg, kui nad said passid ja perekonnanimed. • Haridust omandati Sankt-Peterburis • Mõned Eesti mehed teenisid sõjaväeteenistuses Peterburis, tsaari õukonnas EESTLASED VENEMAAL • Palju inimesi sõitsid sinna 19 sajandi keskel • Palju vaba maad ja see oli väga viljakas. Maa oli tasuta või müüdi väikese raha eest • Jakob Hurt oli Peterburis pastor • Eesti külad/kommuunid Venemaal •...
tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks. 2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi öelda, et ta oli mehe eluarmastus, kuid siiski ei saanud nad peale Jette lahkumist Võisikult enam kokku. Põhiliselt sellepärast, et Jakob ei usaldanud tüdrukut, sest ta isaks oli Laming, kes oli Võisikul keisrile nuhiks. *Jakob abiellus Annaga ning nad said ka kaks last, kellest esimene suri sündides, teise nimeks sai Eeva. Vaatamata selleni, et nad olid koos kuni Anna surmani, ei armastanud Jakob Annat kunagi nii palju kui ta armastas Jettet
Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses Actus- isiku õigusi tekitav tegevus Negotium-igasugune tegevus Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste. Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud, mis rahuldasid selle aja vajadusi. Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus- pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud. mancipatio-vormiline võõrandamistehing
Kes on Hamleti sõbrad, kes vaenlased, miks? Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ja Guildenstern. Tõeliseks sõbraks võib pidada siiski ainult Horatiot, sest ta jäi Hamletile surmani truuks ning ta oli ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Rosencrantz ja Guildenstern muutusid vaenlasteks, sest nad olid kuninga nuhiks ning reetsid Hamleti. Samuti olid vaenlasteks kuningas Claudius, sest ta mõrvas Hamleti isa ning Polonius, sest ta samuti nuhkis Hamleti järele. 5.Millised olid ta suhted Ophelia ja emaga, kuidas mõista ta hullust? Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada ning samuti oli ka Ophelial tunded Hamleti vastu. Sellele vaatamata, Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletile oli see suureks kurvastuseks ning ta väljendas seda külmade sõnadega armastatu vastu. Hamlet oli vihane oma ema peale, sest ta abiellus liiga kiiresti pärast Hamleti isa surma
Iisaku jaoks tundus maja kaugelt vaadatuna SoriaMoria lossina. Lõpuks ehitas Iisak sinna ka saeveski. Milline meeleolu on teose lõpus? Meeleolu oli selline rahulolev Iisak oli saavutanud oma eesmärgi. Ta kündis, kõndis kodukootud rõivais, vill oma lambailt, saapanahk oma vasikailt. Ta teadis harva, milline kuupäev täna on, polnud vajagi. Metsad ja mäed vaatasid pealt ja kõik oli ülev ja võimas, siin on seos ja eesmärk maa oli õnnistanud Iisakut. Inimese ja looduse suhted romaanis: Inimene ja loodus on tihedallt seotud. Loodus mitte ainult ei ümbritse inimesi, vaid voolab meis pidevalt läbi, täiustades ja rikastades meid. Romaanis hinnatakse ja väärtustatakse loodust. Looduses peitub inimese jaoks paljut: mägioja, mille vee langemise jõud võib tööle panna mitmeid vesiveskeid; rikkalikult metsa; mägede põu varjab endas mitmesuguse väärtusega metalle; mägede nõlvad sobivad põllumaaks; karjamaid, kus kitsed ja lehmad toitu otsivad jne
Sunduslik arbitraaz. Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Riikliku ideoloogia propaganda. Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. Pariisi rahukonverents ja Versailles` rahuleping 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine, teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest, määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, seada tingimused kaotanud Keskriikidele. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA juhtide poolt. Tehtud otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. Pariisi rahukonverents kestis 21
Tunneb, et kogu tema töö ja vaev ei loe enam midagi. Andres muutus aastate jooksul, sest maa Vargamäe ümber polnud eriti viljakas, tema järeltulijad kas lahkusid või tegid talle häbi (algul sündisid talle ju vaid tütred, aga tema soovis poega). Kakskümmend aastat Vargamäel tööd rüganud Andres ei ole sarnane sellega, kes Vargamäele tuli. Andres oli nüüd kuri, tülpinud ja kibestunud. Tema töö oli jooksnud liiva ja ta töövõime oli langenud. Inimestevahelised suhted Talude päriseksostmine tekitas inimestes soovi rikastuda. Tunne öeldes ,,minu talu" ja ,,minu maa" oli nii ihaldusväärne. Inimesed ärplesid oma varandusega, eriti Oru Pearu ja Kassiaru Jaska(nt kõrtsis, nemad istusid saksatoas). Raha oli tähtsam kui moraal ja käitumine, peaasi oli, et sa näitaksid, kui kõva mees sa oled. Andrese ja Pearu koostöö ei õnnestunud, sest nad mõlemad olid nii kangekaelsed isiksused,
aastal iseseisvat Eestit Soome ja Poola. 1919. aasta Pariisi rahukonverentsil peamiselt Prantsusmaa eestvõttel (Pariis soovis näha tsentralistliku Venemaa taastamist) Eesti iseseisvumise tunnustamisest hoidunud lääneriikide seisukohad muutusid koos Vene valgete vägede kokkuvarisemisega ja bolevikkude võimu kindlustumisega: 1921. aastal tunnustasid Eesti Vabariiki de iure Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja Belgia, 1922. aastal ka USA. Suhted Venemaaga Eesti suhted Nõukogude Liiduga olid väliselt enamasti korrektsed, ent tegelikult üsna pingelised ja ebastabiilsed. Aastail 19201939 reguleeris Eesti suhteid idanaabriga Tartu rahulepingule tuginev lepingute süsteem. Aastail 19201921 oli Eesti peamine vahendaja Nõukogude Venemaa (Nõukogude Liidu) kaubanduses läänega. 1920. aastate esimesel poolel püüdis "maailmarevolutsiooni" mahitamisele keskendunud Nõukogude Vene kommunistlik juhtkond
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt ...
1. Kujuta Oidipuse erinevaid rolle teose tegelaskonda haaraval mõttekaardil, mille keskmes on Oidupus. Mees Mõrvar Kuningas KUNINGAS Verepilastaja Poeg OIDIPUS Abikaasa Isa Silmadeta Tegelastevahelised suhted: Kreon Oidipuse nõunik Iokaste Oidipuse naine ja ema Laios Oidipuse isa Treiseias Kreoni saatja Polypos idipuse nn isa, kes tema eest hoolitses 2. Analüüsi Oidipust kui 1) polise liiget ja valitsejat; 2) abikaasat ja isa. Mis juhivad tema tegevust kahes erinevas rollis. Teeba kuningas, ta kaitses oma rahvast ning oli oma rahva eest alati väljas . Ta oli armastav isa ja väga hea abikaasa. Kuid talle oli rahvas siiski kõige tähtsam, sest
Kui ma oleksin töötaja, millist paindlikkust vajaksin töösuhetes Olen olnud restoranis tööl juba terve aasta ja olen märganud erinivaid aspekte, kuidas tööandja on mulle vastu tulnud või kuidas oleks võimalik paremini oma töötajate eest hoolitseda. Inimestel on raske vaadata maailma läbi teiste silmade, kuid hea tahtmise juures on kõik võimalik. Minu jaoks on tähtis graafikus tööpäevade valmine, sest olles üliõpilane ei sobi mulle kõik päevad ja kellaajad. Tööanda jaoks on loomulikult tähtis, et töö saaks korralikult tehtud ja kliendid oleksid rahul, kuid minu jaoks on kõige tähtsam haridus. Õnneks on mul vedanud ja minu tööanda paneb mind graafikusse siis, kui mul on võimalik tulla. Töötades teenindussektoris moodustab poole minu teenitud rahast jootraha ning tööle tulles saan alati olla kindel, et tühja taskuga koju minema ei pea. Samas on meil palgapäev 20-ndal kuupäeval ning olen märganud, et osad töötajad ...
Norra, Ungari ja Suurbritannia. Norra. 1.Naaberriigid- nende arengutase ja suhted! Norra on riik Euroopas, mis kuulub põhjamaade hulka. Norra ametlik nimi on Norra Kuningriik. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik on piiratud läänest ja loodest Rootsiga, põhjaosas omab maapiiri Venemaaga ja Soomega. Norra arengutaseme indeks on väga kõrge see on ligikaudu 0.93. Norra kuulub kõrge arengutaseme maade hulka, kui olla täpsem, siis Norra on teisel kohal maailmas arengutaseme kõrguse poolest
Kõige selle töötas välja väga armastatud Konrad Adenauer. Saksa majandusime seisneski hämmastavas majandustõusus ja -edus. Tööpuudust polnud, inimeste elatustase tõusis ning tööstus toimis. Paraku aga kõik hea ei püsi igavesti. 1960. aastate II poolel puhkes majanduskriis. Tuli teha ümberkorraldusi: 1980. aastal sekkus riik majandusellu. Sel ajal oli Saksamaal võimule pääsenud Kristlik-Demokraatlik Liit eesotsas Helmut Kohliga. 2. Kahe Saksa riigi suhted 70.-80. aastatel (lk 28) 1960. aastate lõpul hakati ajama uut idapoliitikat, milles kõige enam tegi ära Willy Brandt. Idapoliitika seisnes suhete parandamises mitmete itta jäävate riikidega: Poola, Tšehhoslovakkia, NSVL jt. Berliini müür lammutati 1989. aastal ning alates 1990. aastast on Euroopas ühtne Saksamaa Liitvabariik. 3. Ameerika. Riigikorraldus (lk 22) Sisepoliitiline võitlus. USA parteid olid Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei, kellede vahel oli võimuvõitlus.
HAGIMENETLUS TSIVIILASJAS Raamatu autor Uido Truija Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades..................................................................................4 2. Menetlusosalised ja pooled........................................................................................ 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulu...
*Vanem poeg Arno, tal ei olnud kõige parem iseloom, ta ihkas vabadust ja ei tahtnud kodukohta jääda, sellepärast ta ka teose alguses lahkus maailmamerele tööle, perele vahel kirjutades ja raha saates, kuid hiljem ei andnud ta endast märku ning keegi ei teadnud temast enam midagi. *Keskmine poeg Klaus, kes ei olnud just kõige suurem töö rügaja, kuid ta siiski oli abiks igapäevatöödel. *Noorim poeg Hannes · Omavahelised suhted erinevate pereliikmete vahel: Tervikuna oli pere üsna kokkuhoidev. Kuid siiski oli Klaus pidevalt trotsiv Hannese suhtes, sest talle ei meeldinud isa pidev kiidulaul Hannese tublidusest. Lisaks tekitab erimeelsusi nende vahel Klausi naine Luise. Muidu saavad aga vennad hästi läbi. Samuti ei saanud Hannese isa ja Luise eriti hästi läbi. Samas Hannes ja isa said väga hästi läbi, sest neil olid sarnased arusaamad elust.
peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. o Ökoloogiline amplituud on 4...40 °C o Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Organismide vahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Inimtegevuse mõju antropogeenne tegur. Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? o Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. o Näited: liblikõieline taim ja mügarbakter taimed ja seened o Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm. (sipelgad ja lehetäid)
Kasutatud on infomaterjalina internetist leitud erinevaid artikleid, peamiselt Saksa-Balti Kaubanduskoja konjunktuuriuuringud. Tehtud on samuti Saksamaaga seotud ettevõtete seas anonüümne kirjalik küsitlus Google Docsis. Andmed firmade kohta sain Saksa-Balti Kaubanduskoja nõunikult Elo Saarilt. 4 1 Saksamaa ettevõtted Eestis Saksamaa tunnustas Eestit suveräänse riigina de jure 9. juulil 1921. Diplomaatilised suhted taastati kahe riigi vahel 28. augustil 1991, mille järel rajasid mõlemad riigid oma diplomaatilised esindused vastavalt Bonni ja Tallinnasse. 1999. aasta veebruaris avati Tallinnas Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna uus hoone. Eesti ajalooline saatkonnahoone Berliinis avas taas oma uksed 27. septembril 2001, pidulikul tseremoonial osales president Lennart Meri. Saksamaa kui Eesti peamise kaubanduspartneri majanduse hea käekäik mõjutab otseselt ka Eesti
Igaüks on isemoodi. Inimesed on erinevad individuaalselt ja ka rahvuslikult. On rahvaid, kes tunduvad väga sõbralikud ja saavad hästi üksteisega läbi, kuid eestlased pole midagi niisugust. Meie kõigi iseloom paneb meid üksteisele halbu asju tegema ja osad isegi elavad ainult selle nimel. Eriti kurjad on vanemad inimesed, kes enamus ajast kodus passivad. Nad riidlevad iga ettejuhtuvaga, kelleks tihtipeale on samasugune naaber. Miks naabrite/inimeste suhted keeruliseks muutuvad? Need ei muutu, vaid need on keerulised juba enne, kui üksteisega tuttavakski saadakse. Eestlane ei oska näha teistes häid omadusi ega ka neid kiita. Selline iseloom teeb inimese pahuraks, sest on vajadus suhelda ja kuna midagi head öelda ei osata, siis öeldaks halba. Niisiis ei saagi midagi paremat inimeste, vähemasti eestlaste, omavahelistest suhetest oodata. Kas headus on ilmast kadunud või ei ole seda kunagi olnudki? Tänapäeval on raske headust
Külm sõda 1960.-70. aastatel sarnasused ja erinevused Külm sõda, mis sai alguse jõudude vahekordade muutumisega pärast Teist maailmasõda, oli demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku maailma vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, ilma otsese sõjategevuse toimumiseta. Kuigi tegemist oli ülemaailmse vastasseisuga, põrkusid kõige teravamalt Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu huvid. Kuidas muutusid nende kahe üliriigi suhted läbi kahe aastakümne ning mis oli kümnenditel sarnast, mis erinevat? USA ning NSV Liit püüdsid külma sõja jooksul üksteist edestada erinevatel viisidel, neist üheks olulisimaks kujunes võidurelvastumine: mõlemad riigid proovisid teisest kiiremini ja efektiivsemalt välja töötada uusi ja võimsaid relvi. 1950.aastatel töötati nii USA-s kui ka Nõukogude Liidus välja erinevaid tuumapomme ning seetõttu muutusid riikidevahelised kriisid eriti ohtlikuks ja maailm seisis 60
Eestlaste kujunemine, elu-olu ja suhted naabritega läbi muinasaja Muinasaeg on Eesti ajaloo pikim periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu praegustele Eesti territooriumitele x at. eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 13. sajandil. Muinasaeg jagunes järgmiselt: kiviaeg(paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum), pronksiaeg(vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg) ja rauaaeg(varane rauaaeg, vanem ehk rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg). Kiviaeg Paleoliitikum Jää sulamine, inimasutus Eesti alal puudub. Mesoliitikum Esimesed elanikud olid lõuna poolt sisse rännanud Euroopast ehk europiidid. Neid oli tol ajal Eesti alal umbes 1500 inimest, kes elasid kogukondadena 2-4 perekonda koos. Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja puust. Kivist valmistati ilma auguta kivikirveid, kõõvitsaid, uuritsaid ja nooleotsasid. Inimesed meisterdasid veel kalatõkkeid, algeliseid võrke, luus...
Perekond kõigi ja kõige algus Perekond kujundab inimese elu mingi määral,aga mitte täielikult .Perekond kujundab algsed moraalnormid, tõekspidamised, aga need üldiselt elu jooksul muutuvad, kuna sõbrad mõjutavad ka algseid arusaamu elust. Kas kumbki pool mõjutab rohkem ja kui mõjutab, siis kuidas? Iga inimene vajab hoolivust oma igapäevasesse ellu. Ilma perekonna ja sõprade hoolivuseta kasvab noorukist välja kinnine, mõtlik, ennastsalgav isiksus, kes tihti ei leia endale kaaslast, kes täidaks selle, mis eelnevalt lapsepõlves on puudu jäänud. Mõnel lapsevanemal pole oma nooruki jaoks aega ja sagedasti tunneb nooruk sellepärast, et temast ei hoolita. Seejärel otsitakse hoolivust sõpradelt, kui on head ja hoolivad sõbrad, siis tihti peale aitavad sõbrad kõigega toime tulla ja proovivad noorukit arusaama panna,et iga vanem siiski hoolib oma lapsest. Juhul kui on halvad sõbrad, ei aita nad sind vaid annavad noorukile k...
Laiedatud perekond-Neg:perekonnaliimeid rakse asendada,1lapsevanema haigus vi pikaldane äraolek muudab perekonna toimetuleku keeruliseks. POS:ühine majapidane ja töödejaotus võimaldab hoolitseda laste ning vanurite eest.Üksikvanemapere-Pos:vanem saab rohkem lapse tähelepanuNEG:last võidakse koolis või kuskil norida et tl ühs vanemat pole.Lasteta abielupaar-POS:neil on aega rohkem teineteisele,saavad teha mida iganes tagavad.NEG:siis ei ole inimesed vb nii vastutustundlikud kui ad on siis kui neil on laps.R.Sternberg-keskendunud komponentidele.Arastus sisaldab intiimsust,pühendumist ja kirge.Tema aravtes erinevad armastussuhted selle poolest,mil määral armastajad neid suhteid kogevad.Intiimsust iseloomustab avatus,usaldus ja julgus olla aus partneri ja enda vastu.Ideaalse armastuse korral palub suhe sügavat intiimsust,kaaslane on seksuaalselt kõitev ja armastajd on valmis hoidma suhet ka tulevikus.Nii pole aga tühjas armastuses,kus part...
Kaubandus ja meresõit jäeti linlastele. Eriti kurb ol isee saarlastele ja teistele rannikulalastele. Põlluharimis viisid ja tööriistad jäid samaks. Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus(naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid. Võõrvõimude omavahalised suhted. Linnad, linnused kirikud Võõrvõimud omavahel Võitlus võimu parast jätkub. Riia peapiiskopi suhted kiskusid orduga tülile, kuna ta arvas, et ta valitseb. 1297 puhkes kodusöda. Ordu vs Riia peapiiskop ja saarelääne ja tartu peapiiskop. Võitis liiviordu. Moodustati konöderatsiooni liit 1304 riia linna ja peapiiskopi vastu. Sündmused sunnivad saatma riiast siia paavsti eriesindajat, mis toob välja köik ordu patud. Ordu taotles kokkulepet ,
Hakkasid kujunema riigid ja see mõjutas ka eestlasi. Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki: põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tnapäeva Põhja-Läti alasid, slaavlased lainedasid tunduvalt oma asuala, taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövhetked. Eestis peetud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja Salme laevamatus 5) Eestasd muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambakülad olid põhja- Eestis ja saaremall, lõuna Eestis oli ülekaalushajuv asustus. Põlli harimine, karja kasvatus, väliskaubandusega tegelemine (vahetuskaup), kaupa veeti sisse ning välja, rõivastele hakati tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Hakkasid tekkima linnused. Tekkisid linnad. Revala Järvamaa Hiiumaa Saaremaa Alempois Harjumaa Läänemaa Sakala
4) Kirjutamata ajalugu. Eesti ajaloost Euroopa keskajal jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogilised allikad. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid. Oma asuala laiendasid slaavlased. Taastus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked. Linnused oli palju. Kaheväljasüsteem. Peitleiud, hõbemündid. 5) Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambkülad olid Põhja- Eestis ja Saaremaal, Lõuna-Eestis oli ülekaalus hajuv asustus. Põllu harimine, karja kasvatus, väliskaubandusega tegelemine(vahetuskaup), kaupa veeti sisse ning välja, rõivastele hakati tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Hakkasid tekkima linnused ja tekkisid linnad. 6) Muinasusund. VAATA KAARTE LK.38 ja 48!
Ökoloogiline amplituud ja selle näitajad Ökoloogiline amplituud nim. ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab arenenda. Ökoloogiline amplituud jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. (taimedel 4C-40C). Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavad tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Sõltuvalt organismide vastastikmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: - Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. a.)endosümbioos tihe kooseluvorm, kumbki osapool teineteiseta hakkama ei saa. Nt: samblik seente/vetikatega b.)eksosümbioos nõrk kooselu, kus mõlemad osapooled saavad ka üksi hakkama. Nt:
Lapsepõlv (1904-1920) Salvador Felipe Jacinto Dalí sündis 11. mail 1904. aastal Figueresi väikelinnas Hispaanias Vahemere ranniku ja Prantsusmaa piiri lähedal. Tema isa oli kohalik notar, mõjukas ühiskonnaliige, ema Felipa Domenech Dalí pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast. Dalí sündis vaid vähem, kui aasta pärast ta venna surma, kes ei jõudnud kolmeaastasekski saada. Kuna vendadel oli sama eesnimi, tundis Dalí end sageli vaid surnud venna asendajana. Dalil oli ka kolm aastat noorem õde Ana Maria. Esimest õpetust sai ta vaid kümne aastaselt impressionistist maalikunstnikult, kes oli ta isa tuttav. Edaspidi kuulus joonistamine Dalí igapäevasesse õppekavva. Esimest korda pandi tema tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitikutelt väga kiitva hinnangu. 15- aastasena asutas Dalí koolilehe, millele kirjutas artikleid El Greco, Goya, Michelangelo, Velazquezi ja teiste suurte meistrite loomingu...
Mahepõllundus Geograafia Märt Jargo Mahepõllundus Mahepõllumajanduseks nimetatakse loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestavat tootmisviisi, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalukad suhted. Selline süsteem on isereguleeruv, kuid ta tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös. Mahepõllundus Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomakasvatuses arvestatakse igati loomade heaoluga. Ei kasutata hormoonpreparaate ega
NATO · PõhjaAtlandi lepingu organisatsioon ehk NATO on sõjaline allianss · Loodi 4.aprill 1949 Washingtonis · 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Itaalia, Island, Kanada, Taani, USA, Suurbritannia, Portugal, Norra, Prantsusmaa, Luksemburg · Alates 1.aprillist 28 liikmesriiki PõhjaAtlandi lepingut võib nimetada ka Washintongi lepinguks. Kõige tähtsam on 5.artikkel, mille ülesanne on kindlustada ja kaitsta poliitilisi vabadusi ja vajadusel kaitsta sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Washingtoni leping: · Pani aluse kollektiivkaitsele, mis tähendab, et kui ühte riiki rünnatakse, siis ka kõik teised liikmesriigid võtavad seda, kui rünnakut · Ühiskaitse põhimõte toetub ÜRO harta 51.artiklile, mis lubab riike ennast kaitsta, kui rünnak on relvastatud ja ÜRO abi ning väed pole veel saabunud. Eesti ja Nato 1996 Eesti j...
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks
teadlikult tundeid, mille kallal ta on töötanud. Teised inimesed on neist tunnetest haaratud ja saavad neid kogeda." Lev Tolstoi ,,Kunst on aken inimese hinge. Selleta ei suudaks ta iial näha ümbritsevast maailmast kaugemale; samuti ei näeks maailms tema sisse." Claudia Johnson SUHTED ,,Iga mees, kes saavutanud kõtge positsiooni, armastab mõelda, et kõik see on tema enda töö. Tema naine aga muigab ja laseb tal niiviisi mõelda." James Matthew Barrie ,,Poisikesena tahtsin olla Elvis. Nüüd tahan olla koos oma parima sõbraga ja mu parim sõber on mu naine. Kes võiks midagi enamat tahta?" Jonh Lennon
Üksiklus kui eluviis? Mis on üksiklus? Üksiklus ehk vallalisus on eluperiood, mil inimesel ei ole püsivat paarisuhet ning ei ole abielus Enamasti elatakse sellisel puhul üksinda või vanemate/sugulaste/sõprade juures Vallalisus võib ka olla eluviisiks, kus ei otsitagi kaaslast Alalise üksikluse juured ulatuvad kaugele minevikku, näiteks ei ole läbi aegade lubatud preestritel, munkadel ning nunnadel omada kaaslast. Selle eesmärgiks on pühendada end täielikult Jumala teenimisele. Tänapäeval on aga usu asemel selle põhjuseks validavalt majanduslikud eelised ning omaenda tõekspidamised. Mis on vallalisuse plussid? Vabadus. Olles üksik, võid teha mida tahad, millal tahad. Ei ole kompromisse. Isegi sobivas suhtes on vaja aegajalt teha järeleandmisi. Üksikelus ei pea millegi suhtes järele andma, kui seda ei soovi. Rohkem...
Konkurent ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni, et enamik ärilisi ettevõteid kulub erakapitalile. Ja sellest nim. erasektor. Erasektori osakaalu ühiskonnas mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete või nendes hõivatud töötajate hulga järgi. Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tugevuslubade, kauplsemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. KODANIKUÜHISKONNA JA RIIGI SUHTED: Ühiskonna iga koostisosa toimib ja areneb, elab oma elu. Samal ajal on nad omavahel seotud ning sõltuvad üksteisest. Nõnda ei moodusta ühiskonda ainult kolm sektorit , vaid ka suhted sektorite sees ja vahel. Partenlus avaliku ja kolmanda sektori vahel teostub erinevates maades erinevas vormis, ent põhimõtted, millest riigi ja kodanikuühenduste suhted peaksid lähtuma on sarnased: Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad
õigustega. Föderalistid olid need, kes rõhutasid tugeva liitriigi vajadust (tänapäeval Vabariiklased), antiföderalistid tahtsid osariikide õiguste laiendamist (tänapäeval Demokraadid). Rahvusvahelised suhted 17. ja 18. sajandil 17. sajandi alguses valitses Euroopas üleüldine kriis. Kriisi põhjusteks: usulised (katoliiklus ja reformatsiooni läbinud riigid), poliitiline (riikide vaheline võimuvõitlus, võitlus mõjuvõimu üle), sotsiaalmajanduslikud (linnades olevat käsitööndusliku tootmise lükkas kõrvale manufaktuurid). Kriis leidis lahenduse kolmekümne aastases sõjas (1618-1648). Sõda algas kui ususõda, kuid lõppes poliitilise ülemvõimu sõjana
1. Eestlased muinasajal: elanikkond: umbes 150 000 inim. eesti alal. -elatusalad: maaharimine, maaviljelus, põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba) loomapidamine, -kasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa ka...
2. Ülemine taluvuslävi- ökoloogilise teguri maksimaalne intensiivsus, millega võrdse või suurema väärtuse juures organism enam elada ei saa. 3. Optimum- ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsamalt- suur juurdekasv, kiire paljunemine- organismide biomass kasvab 4. Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED EHK BIOOTILISED TEGURID 1. PARASITISM- toitumissuhe, kus üks organism (parasiit) toitub organismi (peremees) kehavedelikest või kudedest. See on ühele kasulik ja teisele kahjulik. - Ektroparasitism(nt soojavereliste loomade verd imevad putukad) Koer --- toit, elupaik -----põhjustab sügelust, imeb verd (kirp) - endoparasitism (nt bakterid, soolenugilised ja viirused) Inimene -------> toit, elupaik ---- toitainete puudus, mürgised ühendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
