spasmid, kangestumised, kehakaalu suurenemine, sügelemine, depressioon, ärrituvus, kurnatus, unetus, nägemise probleemid, kuulmise kaotamine, südame kloppimine, raskused hingamisel, ärevushood, kõnehäired, maitsemeele kaotamine, mälukaotus, liigestevalu ja palju muud. Järgnevad kroonilised haigused ägenesid aspartaami manustamisega: ajukasvajad, multiskleroos, kroonilise väsimuse sündroom, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi, lümfoom, sünnidefektid, suhkruhaigus ja mõned teised. Aspartaam koosneb kolmest kemikaalist: aspartaadist, fenüülalaniinist ja metanoolist. Seega saab aspartaami liigitada vaid keemiliste mürkainete hulka. Vaatleme lähedalt aspartaami koostisaineid: Aspartaat (aspartaat hape) 40% koostisest samuti sisaldub aspartaadis glütamaat hape. Mõlemad ained põhjustavad tõsiseid neuroloogilisi häireid ja tervet müriaadi muid sümptoome. Liiga palju glütamaati või aspartaati tapab teatud aju neuronid ja laseb ajurakkudesse...
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
Pikaajaline tarvitamine tekitab meestel impotentsust. MDMA põhjustab tantsimisel, rabelemisel ohtlikku kehatemperatuuri tõusu(kuni 41C). Seetõttu on aine kasutajatel kasulik juua liitreid vedelikku. Surma põhjustab lihaste kärbus ja neerupuudulikus. Eriti kahjustab ecstasy peaaju, maksa, sappi, veresoonkonda. Ecstasyt ei ole soovitav võtta, kui tarvitajal on halb olla, probleemid südamega või kõrge vererõhk, astma, langetõbi, suhkruhaigus , maksa- või neerukahjustused. Puuduvad andmed ecstasy raskest mõjust raseduse ajal. Kuna on tõestatud toime ajurakkudele, vererõhule, ülekuumenemisele ning ka anoreksiale, siis see peaks veenma rasedat naist ecstasyst loobuma. MDMA kasutamisel on naistel kirjeldatud menstruatsioonitsükli muutusi, aga need võivad olla seotud intensiivse füüsilise koormusega reivitantsul. MDMA kui armurohu maine ja temast tulenev avatus viib turvavaba seksini koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega...
Eesti toidusoovitustes on aluseks toidupüramiid Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil Lisaaineid kasutatakse nt. toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Diabeet e. suhkruhaigus on erinevatel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire Vere suhkrusisaldus püsib pikka aega kõrge ja esinevad häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses Diabeet on tingitud kas süsivesikute kasutamiseks vajaliku hormooni insuliini -vähesusest, selle toime nõrgenemisest v. neist mõlemast Insuliin on hormoon, mis aitab veresuhkrul imenduda rakkudesse ning aitab maksas kaasa kalorite muutmisele säilitusaineteks...
Ortoreksia Mõiste ortoreksia võttis 1997-ndal aastal kasutusele Steven Bratman ning see tuleneb kreekakeelsetest sõnadest orthos korrektne, õige ja orexis isu. Ortoreksia (Orthorexia nervosa) on toitumishäire, mille puhul ülehinnatakse terviliku toitumise tähtsust. Ortoreksia on uus haigus ning levinud arenenud riikides keskmisest jõukama elanikkonna seas. Riskigrupp on keskealised labiilse psüühikaga naised. Põhjusi, mis viivad inimese tervisliku toitumisega üle piiri, on mitmeid: vääramatu usk õige söömisega haigusi ennetada, arsti soovitus tervislikumalt toituda jms. Ortorektikuks ei saada üleöö, see on pikaajaline protsess, mis saab alguse inimese soovist tervislikult toituda. Haiguslikuks muutub olukord siis, kui söömistavad hakkavad tugevalt mõjutama inimese igapäevaelu tekivad sundmõtted ümber toidu, kannatab sotsiaalne elu jms. Ortorektikud on äärmiselt korrektsed ja järjekind...
traagilisi juhtumeid, näiteks tõsiseid füüsilisi vigastusi jm kuritegusid (mõrvu) · põhjendamatu ängistus · kergesti ärrituvus · hallutsinatsioonid · närvilisus, umbusklikkus Amfetamiini ei tohi tarvitada, eriti kui inimesel on: · kehv enesetunne, halb olla · probleeme südamega või kõrge vererõhk · astma, langetõbi või suhkruhaigus 4/7 Narkootikumid: Amfetamiin · maksa- või neerukahjustused Amfetamiini kasutamisest põhjustatud füüsilised ja psüühilised kahjustused: · pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku, ebapuhas aine võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi...
Insuliinivähesuse tõttu ei pääse veresuhkur rakkudesse, organismis on toitu piisavalt, kuid organism ei omasta seda. Organismis on kogu ööpäeva vältel. Süsivesikute rikka toidu tarvitamisel veresuhkru tase tõuseb ning see annab kõhunäärmele teada, et insuliini on vaja eritada. Suhkruhaigetel on veresuhkur kõrgem kui normaalsel inimesel.1 1 http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=1748 Tiit Halling, T. Mis on suhkruhaigus e. diabeet Kõrge veresuhkru tase on diabeedi peamisi tunnuseid, kuid diabeedile viitavad ka: ·tugev janu, inimene joob palju ·sagenenud urineerimine ja uriini hulga tõus ·väsimus ·nõrkus ·unisus ·naha sügelemine ·söögiisu langus või tõus ·kehakaalu langus ·oksendamine ja kõhuvalu ·võimalik teadvusekaotus rasketel juhtudel2 2 http://www.parnu.ee/raulpage/koolitus/diabeet.html Täht, E...
Kombinatiivne muutlikus mõjutab pärilike haiguste teket: selle tulemusena võivad lapse genotüüpi sattuda retsessiivsed alleelid. Mutatsiooniline muutlikus on muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Päriliku eelsoodumustega haigused on näiteks: - Kõrgvererõhutõbi - Suhkruhaigus - Rasvtõbi - Lühinägelikkus - Alkoholism - Kopsuvähk Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamine: - Saab välja selgitada vastava haiguse esinemise suguvõsas teistel liikmetel - Kui inimesel on tõenäosus haigestuda nendesse haigustesse, on võimalik teha täiendavaid biokeemilisi ja molekulaarseid uuringuid. - Olulisel kohal on ka iga inimese aluviiside ja harjumuste muutmine (tervislik eluviis). 2...
Hiljem avastati, et neil on ka sünteesimisvõime. Cech sõnastas RNA word', mis püüdis sõnastada elu teket maal. 32. Geen- ja kromosoommutatsioonid. Geenmutatsioon- hälve on mõnes nukleotiidis geeni sees. Nukleotiidid on rplikatsioonil: kaduma läinud; juurde tulnud; asendunud teise nukleotiidiga. Ei ole kahjulikud kuni selleni, millal mutatsioonid kuhjuvad ühte piirkonda. Selle tulemusena võib tekkida suhkruhaigus . Kromosoommutatsioonid- muutused kromosoomides- kromosoomide pikkuse või struktuuri muutused: 1) Deletsioon- kromosoomilõik on kaduma läinud. 2) Duplikatsioon- kromosoomilõik on kahekordistunud. 3) Iversioon- geenide järjestus on muutunud ümberpaiknemise tõttu. 4) Translokatsioon- geenide asukoht on muutund ümberpaiknemise tõttu. Nii võib tekkida näiteks skisofreenia. 33. Viiruste ehitus...
Pärilike haiguste hulka kuulub ainevahetushaigusi (suhkrutõbi, hüperkolesteroleemia), närvi-ja vaimuhaigusi (langetõbi, skisofreenia, nõrgamõistuslikkus), arengupuudeid ja väärarendeid (kääbuslus, huulelõhe, liigsõrmsus) ning kasvajaid (retinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse- või täiseas. Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: *geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid. *Kromosoommutatsioonid muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris. *genoommutatsioonid muutus...
1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik iood 4. kõrvalkilpnäärmed 0,1 g, väikseimad, Ca ja P omastamine 5. neerupealsed adrenaliin (hirm, põnevus, rõõm, ärritus jne) 6. kõhunääre insuliin, trandpordib glükoosi verest kudedesse, suhkruhaigus ehk diabeet (I insuliini ei ole, süstivad. II vanematel,ülekaalulistel, insuliini vähe, ravimitega) 7. sugunäärmed (munasarjad, munandid) murdeeas (ajuripats), sootunnused (karvad, häälemurre, kehakuju muutus) Närvisüsteem - vahendab infot keskkonna ja elundite vahel, liigutused, reageering, mõtlemine, mälu Koosneb 1. Piirdenärvisüsteemist ja 2. Kehanärvisüsteemist. 2. Kesknärvisüsteem: 1) peaaju (kaitseb kolju ja ajukelme; 1,4kg)...
Oma kolesteroolitaset peakshakkama regulaaselt jälgima iga inimene alates 30 eluaastast , kuid südame haiguste sageduse esinemise korral lägisugulastel peaks seda hakkama tegema veelgi varem. Lisaks kõrgenenud kolesteroolitasemel on ka teisi olulisi riskitegureid,mis südame-veresoonkonna haiguste teket soodustavad. · Nendeks on: · Suitsetamine · Ülekaalulisus · Kõrge vererõhk · Suhkruhaigus · Vähane kehaline aktiivsus Tavaliselt esineb inimesel korraga mitu riskifaktorit,mis kombineeritult südamehaiguse riski veelgi suurendada.Paraku kõrge kolesteroolitase veres osaliselt ummistunud veresooned ei põhjusta alguses mingeid tuntavaid vaevusi.Analüüside abil on lihtne tervislikku seisundit tõepäraselt hinnata.Rahvusvaheliselt on välja töötatud tervislikud piirmäärad kolesterooli sisaldusele veres,et vähendada südamehaiguste riski. Kolesterool - mis see on?...
Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude...
Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus . Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel. Mis on triglütseriidid? Oluliseks südame- ja veresoonkonna haiguste riskiteguriks on ka triglütseriidid, mis on kolesterooli kõrval üks vererasvade osa. Triglütseriidide suurenenud sisaldus pole nii tihedas seoses ateroskleroosi arenguga kui LDL-kolesterool, kuid märgatav seos on olemas...
Tulemuseks võib olla see, et segaduses organism hakkab ründama iseennast ehk siis organismi neid osi, mis on keemiliselt sarnased sissetunginud vaktsiini komponentidele. Nii tekivad autoimmuunhaigused, mille levik viimastel aastatel suisa plahvatuslikult suureneb. Laste seas levivad ,reumatoidne artriit, lasteea suhkruhaigus , bronhiaalastma, Crohn'i tõbi, GuillainBarre sündroom (progresseeruv lihaste nõrkus), mida varem põdesid vaid vanemad inimesed. Häiritud immuunsüsteemiga lastest kasvavad haiged inimesed, kes hakkavad tänu oma kroonilistele haigustele eluaeg ravimifirmadele kasumit tootma. üles 3. VAKTSIINID ANNAVAD KÕRVALNÄHTE. Absoluutselt kõik vaktsiinid võivad anda kõrvalnähte...
Tekib muteerunud genotüüp, mis võib esile kutsuda pärilikke haigusi. N: Downi sündroom. 2. Mittepärilikud haigused tekivad keskkonnategurite mõjul või last ootava ema haigustest. N: punetised rasedal, alkohol jne. 3. Päriliku eelsoodumusega haigused kujunevad keskkonnategurite ja pärilikkuse koostoimes. N: rasvtõbi, alkoholism, suhkruhaigus , kopsuvähk jt. Keskkonnatingimuste mõju: · kiirendav · pidurdav Nende haiguste ärahoidmiseks on oluline oma eluviiside tervislikumaks muutmine. Vähkkasvajaid põhjustavad: · geeniregulatsiooni häired valede geenide avaldumine (RNA süntees neilt). Tingitud keskkonnast, pärilikkusest või mõlemast korraga. ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE ÖKOLOOGILISED TEGURID lk 138-141 Ökoloogilised tegurid...
Valgud. Inimese organismis on ~50 000, eluslooduses ~10 astmes 12 erinevat valku. Valgud ehk proteiinid oon biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Amfoteerne ühend- nii aluseliste, kui happeliste olmadustega. Aminorühm ja karboksüülrühm on igas aminohappes. Peptiidsideme moodustamine kahe aminohappe ühinemisel. Kõhunääre ei sünteesi enam valku nimega insuliin suhkruhaigus . Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. Aluselised omadused määrab ära aminorühm. Aminohapped on amforteersed ühendid. Aminohappe jääkide vahele moodustub peptiidside. Valgu primaarstruktuur ehk aminohappejärjestus on esmane järjestus. Teisene, ehk sekundaarstruktuur, aminohappe keerdumine spiraaliks või voltumine. Kolmandane, ehk tertsiaarstruktuur, gloobul või fibrill....
tagajrjel) Huntingtoni tantstõbi Down'i sündroom Marfani sündroom Kassikisa sündroom kurttummus Klinefelteri sündroom hemofiilia Turneri sündroom soomustõbi Sh päriliku eelsoodumusega: suhkruhaigus reuma lühinägelikkus skisofreenia 2 Downi sündroom ehk Mongoloidne idiotism ehk 21-trisoomia · Põhjus: liigne 47. kromosoom (21. kromosoom on kolmekordne) · Esinemissagedus 1:800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus) · Keskmine eluiga: harva üle 30. eluaasta....
4 1. Adrenaliin .........................................................................5 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? ...................................................5 1.2 Mida adrenalin teeb? ... .........................................................5 Kokkuvõte.............................................................................6 Kasutatud kirjandus................................................................7 Sissejuhatus Hormoone võib nimetada meie keha "keemilisteks käskjalgadeks". Neid toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised h...
20) Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis. Tavaliselt normaaljaotuse kõver. 21) Variatsioonirida saame, kui paneme mingid mõõdetud tulemused koos esinemissagedusega kasvavasse või kahanevasse ritta (nt puulehed). 22) Päriliku eelsoodumusega haigus haigus, mis kujuneb välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes (nt kõrgvererõhutõbi, suhkruhaigus , rasvtõbi, lühinägelikkus, alkoholism, kopsuvähk). II VÕRDLUSED PÄRILIK MITTEPÄRILIK ehk geneetiline muutlikkus ehk modifikatsiooniline muutlikkus Organismide genotüüpide erinevus. Genotüüpe on Keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. sageli rohkem kui tunnuseid, mida need mõjutavad Elu jooksul omandatud tunnused, mis tekivad (nt AB0 vererühmad)...