Joovastava toimega Veega segunemisel esineb kontraktsioon - ruumala vähenemine. Destileerimisel ei saa veevaba piiritust vaid ~96% nn aseotroobi . Aseotroop keeb 780 ja tema tihedus on 0,800 g/cm3. Toidupiiritust ( kasutatakse ka meditsiinis tinktuuride valmistamiseks ja parfümeerias) valmistatakse toiduainetest. Lühidalt võib toidupiirituse tootmise kokku võtta järgmise skeemi abil Tärklis Maltaas Vees lahustuvad suhkrud Pärm Meski (kartul, teravili) (linnased) Maltoos C12H22O11 Käärimine ~14% piiritust destilleerimine (C6H10O5)n ja glükoos C6H12O6 Glükoosi käärimist kirjeldab järgmine võrrand 0 +IV -II C6 H12 O6 à 2 C O2 + 2 CH3-CH2OH seega käärimisel süsinik osaliselt oksüdeerub (süsinikdioksiidiks) ja osaliselt redutseerub (piirituseks)
Õhu lämmastiku sidumine toimub taime juurtes olevates mügarates. See on kõige aktiivsem bakteroidide elutegevusel ja mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete näol. Teatav osa seotud lämmastikust eraldatakse ka mulda ja nendest põhilise osa moodustuvad jällegi amiinihapped. Seega mügarbakterite ja peremeestaimede vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid toituvad taimedes orgaanilistest ühendites, suhkrud happed jne, mida sünteesivad taimed. Taimed aga omakorda saavad seotud lämmastikühendeid, peamisi amiinoühendeid, mida moodustavad bakterid kasutades õhu lämmastikku. Taimede ja mügarbakterite vahelised suhted, mis tagavad aktiivse lämmastiku sidumise, sõltub: 1. Mulla optimaalsest niiskusest 2. mulla õhustatusest 3. temperatuurist 4. pH-st 5. P, K ja mikroelementide sisaldusest Mügarbakterid võivad esineda ka ilma peremees taimeta, paljuneda seal ja elada
Õhu lämmastiku sidumine toimub taime juurtes olevates mügarates. See on kõige aktiivsem bakteroidide elutegevusel ja mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete näol. Teatav osa seotud lämmastikust eraldatakse ka mulda ja nendest põhilise osa moodustuvad jällegi amiinihapped. Seega mügarbakterite ja peremeestaimede vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid toituvad taimedes orgaanilistest ühendites, suhkrud happed jne, mida sünteesivad taimed. Taimed aga omakorda saavad seotud lämmastikühendeid, peamisi amiinoühendeid, mida moodustavad bakterid kasutades õhu lämmastikku. Taimede ja mügarbakterite vahelised suhted, mis tagavad aktiivse lämmastiku sidumise, sõltub: 1. Mulla optimaalsest niiskusest 2. mulla õhustatusest 3. temperatuurist 4. pH-st 5. P, K ja mikroelementide sisaldusest Mügarbakterid võivad esineda ka ilma peremees taimeta, paljuneda seal ja elada
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · ...
· Seguviskide puhul eristatakse standardviskit ja luksussegusid, milles sisalduvad linnaseviskid on vähemalt kaheksa aasta vanused. · Linnaseviski saab oma iseloomuliku turbasuitsuse lõhna ja maitse odrast, mis linnastatakse kuivatamise teel lahtistes turbaga köetavates ahjudes. Jahtunud linnased segatakse jämedaks jahuks jahvatatult kuuma vette, mis pumbatakse meskitünni ning segatakse, kuni linnastes sisalduvad suhkrud (maltoos, glükoos, sahharoos) on lahustunud. Kestad eemaldatakse ning magus virre, millele on lisatud pärm, fermenteeritakse. Saadud 5 9% alkoholisisaldusega pajaõlut e washi destilleeritakse kaks korda traditsioonilisel pada- destillatsioonimeetodil. Esimese, nn wash stillii käigus saadakse 1822% alkoholisisaldusega baasalkohol e low wine, millest vaid parimate omadustega keskosa e central cut suunatakse teistkordsele destilleerimisele
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. Mustamäe majades esineb osaliselt ja täielikult karboneerunud betooni. Katlamajade korstnate betoon-tsementkivi laguneb happelistes lahustes, lagundavad ka leelised ja rasvhapped-> moodustavad nn. Ca-seebi; Ka suhkrud lagundavad‡ tekivad Ca-seebi taolised ühendid. III tüüpi Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutused‡ maht suureneb. Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele. Tekib ettringiit (mineraal)-> seob vett->maht suureneb Tekivad soolade kristallhüdraadid IV Terasarmatuuri korrosioon
maatriksisse oluliselt ulatuslikum kui välismembraan – välismembraanist moodustavad 50% lipiidid ja 50% valgud, sisemembraan sisaldab 20% lipiide ja 80% valke (läbilaskvus väiksem) Membraanide vahele jääb intermembraanne ruum ja sisemembraanist sissepoole mitokondri siseosa e maatriks Mitokondrites toimub energia talletamine viisil, et rakul on võimalik kasutada seda oma elutegevuses Energia allikateks on suhkrud ja rasvhapped ning nende oksüdatsioonil vabanev energia muudetakse adenosiintrifosfaadiks ATP-ks paljudes rakkudes paikneb enamik mitokondreid seal, kus rakk tarvib intensiivselt ATP-d KUDEDE MÕISTE JA KLASSIFIKATSIOON Koed on ühtse tekke, struktuuri ja talitlusega rakkude ja nende rakkude poolt produtseeritava põhiaine kogumikud Ehituslike ja talitluslike tunnuste alusel jagatakse koed neljaks põhitüübiks: Epiteelkude Sidekude
Joovastava toimega Veega segunemisel esineb kontraktsioon - ruumala vähenemine. Destileerimisel ei saa veevaba piiritust vaid ~96% nn aseotroobi . Aseotroop keeb 780 ja tema tihedus on 0,800 g/cm3. Toidupiiritust ( kasutatakse ka meditsiinis tinktuuride valmistamiseks ja parfümeerias) valmistatakse toiduainetest. Lühidalt võib toidupiirituse tootmise kokku võtta järgmise skeemi abil Tärklis Maltaas Vees lahustuvad suhkrud Pärm Meski (kartul, teravili) (linnased) Maltoos C12H22O11 Käärimine ~14% piiritust destilleerimine (C6H10O5)n ja glükoos C6H12O6 Glükoosi käärimist kirjeldab järgmine võrrand 0 +IV -II C6 H12 O6 2 C O2 + 2 CH3-CH2OH seega käärimisel süsinik osaliselt oksüdeerub (süsinikdioksiidiks) ja osaliselt redutseerub (piirituseks)
Keskmine tihedus on 1,029. PIIMA KÜLMUMISTÄPP on -0,520 kraadi, võides varieeruda -0,51...-0,55 kraadi. Külmumistäpp läheneb ühele, kui piimale lisada vett. Külmumistäpi määramine (krüoskoopiameetod) aitab avastada piima võltsimist veega. Laktatsioonijärk ja kasutatud söödad muudavad külmumistäppi vähe. VESI · Vesi on toitaine, mis osaleb paljudes ensüümreaktsioonides reagendina või keskkonnana. · Vees on lahustunud piima koostisse kuuluvad suhkrud, mineraalsoolad, vitamiinid. · Vees on emulgeeritud piimarasv ja suspendeerunud valgud. · Piima koostisse kuuluv vesi on erakordselt suure füsioloogilise tähtsusega, sest sellega rahuldatakse imetaja järglase veetarve elu algperioodil. KUIVAINE · Piima kuivaineks nimetatakse jääki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temperatuuril 102...105 0C. · Piima kuivainesisaldus iseloomustab piima toiteväärtust ja mõjutab piima töötlemisel
:-:'.-nid,r,itamii- koostises. Riboosi ja desoksiiriboosi molekulide 2.7. Gliikoos ja fruktoos on looduses levinuimad .l.rlr r alku- ehitused on iisna sarnased' Ainuke erinevus kuuesiisinikulised monosahhariidid. Nad on enamiku - . .e toimega seisneb selles, et riboosis on teise stisiniku organismide p6hilised energiaallikad. M6lemad ' --- -.irendid- aatomiga seotud hi.idroksU[.ilriihm, desoksti- suhkrud kuuluvad ka mitmete oligo- ja poliisahha- riboosis aga vesinik. riidide koostisse. - : iined. 29 -riooclil),. - CH,OH CH
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrrel...
Energeetilise metabolismi rajad mitokondris: glükolüüs, Krebsi tsükkel. Elektroni transpordi ahela ensüümide ja tsitraaditsükli ensüümide paiknemine mitokondrites. On kahekordse membraaniga ümbritsetud on olemas oma genoom, ribosoomid. Mitokondrid on olemas kõigil eukarüootsetel rakkudel; tegeleb energia muundamisega eluprotsesside läbiviimiseks. Nende eripäraks on see, et nende sisemembraani hulk on märkimisväärselt suur. Mitokondrites on energia allikaks suhkrud või rasvhapped. Mitokondrite ja plastiidide päritolu tekkinud endosümbioosi teel ligikadu 1,5 mljrd. aastat tagasi. Eukarüootide eellane neelas enda sisse teatud bakterid; tekkis teatud sümbiootiline side, mis oli mõlemale poolele kasulik: sümbiont hakkas funktsioneerima kui ATP-d tootev kompartment, peremeesraku plasmamembraan aga polnud enam koormatud energiat tootvate ensüümide poolt ja sai arendada uusi funktsioone
difusiooni teel. Vesilahustes on difusioon väikeste vahemaade korral enamike molekulide puhul tähtsaim vahetusprotsess. Sama kehtib ka raku kohta seni, kuni difusiooni ei takista membraanid. Vesi ja lahustunud gaasid, samuti lipiidlahustuvad ained difundeeruvad läbi membraani vabalt. Siiski ei ole plasmamembraan permeaabel mitte ainult nendele ainetele, vaid läbi selle difundeeruvad ka ioonid, aminohapped, suhkrud, nukleotiidid. Need ained läbivad membraani pooride kaudu, mille moodustavad membraanis paiknevad transportvalgud. Difundeeruva aine mass ajas on võrdeline kihi pindala ning ainete sisalduste vahega lähte- ja lõppkohas ning pöördvõrdeline kihi paksusega. Maali-Liina, jaanuar 2012
Millist staadiumit iseloomustab iga konkreetne allpool toodud väide: 1. Selles staadiumis toimub kõikide lähteühendite oksüdatsioon samade reaktsioonide abil 2. Selles staadiumis toimub toidu koosseisu kuuluvate ühendite lagundamine väiksemateks molekulideks, nagu aminohapeteks, suhkruteks ja rasvhapeteks 3. Selles staadiumis vabaneb võrreldes teise staadiumiga vähem (rohkem) energiat 4. Selles staadiumis lagundatakse suhkrud, rasvhapped ja aminohapped väikeseks loetletud hulgaks vaheühenditeks 5. Selles staadiumis moodustub rakkudes enamus sünteesitavast ATPst ja CO2st. 5. Millised loetletud makromolekulide klassidest on kasutusel oksüdeeritava substraadina energiat produtseevivas katabolismis (valgud, nukleiinhapped, lipiidid, polüsahhariidid) 6. Kas toodud metaboolne reaktsioon (kirjeldatud reaktsioonivõrrandiga, mis esineb slaididel, loengus või konspektis) on
(vähe on neid ja selle vastu aitab munavalge ja piim). · Taimsete alkaloidide mürgitused.(palju rohkem ja aitab selle vastu munavalge ja piim). 11. Toiteline funktsioon · Loomorganismides täidab seda funkt. Muna ja piima valgud. Tamiedes aga seemnete varuvalgud. Nukleotiidid ja nukleiinhapped Nukleotiidid Koosnevad: · Pentoosijäägist- mis on 5C-lised suhkrud · Lämmastikualusest, mis on tsüklilised ja lämmastiku sisaldavad ühendid.jääki sisaldavad · 1 3 fosforhappe Biofunktsioonid: 1. Monofosfaatsed nukleotiidid on nukleiinhapete üksusteks. 2. 3 fosforhappejäägiga nukleotiidid salvestavad energiat ATP. 3. tsüklilised nukleotiidid vahendavad biosignaalne. Osad reageerivad oma vahel
Seetõttu rõhk väheneb. Moodustuv rõhu erinevus laadimise ja tühjakslaadimiskoha vahel põhjustab floeemivedeliku liikumist 92. Kuidas Münch'i rõhuvooluteooria seletab floeemivoolu liikumist erinevates suundades? Transport floeemis võib toimuda ülalt alla ja ka alt üles sõltuvalt tarbimiskoha paiknemisest. Münch'i rõhuvooluteooria floeemis liikumise põhjuseks on osmootsest potentsiaalist tingitud rõhkude erinevus. Suhkrud väljuvad floeemist (pungas, lehes, juures) vesi osmoosi teel järgi, turgorrõhk langeb, floeemivool liigub sinnapoole. C Kasv ja areng 1. Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine Aniklinaalne- rakujagunemine, kus uus vahesein paikneb terviktaime suhtes risti välispinnaga Periklinaalne- rakujagunemi, kus uus vahesein paikneb terviktaime suhtes paralleelselt välispinnaga 2. Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem??
Mitokonder Ühes rakus tavaliselt mitusada, suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel Olemas kõigis eukarüootsetes rakkudes Kuju varieerub niitjast ellipsioidini, väga plastilised ja kiire liikumisega Topeltmembraaniga: ◦ sisemine membraan moodustab kristad ehk harjakesed ◦ Välimine membraan sisaldab palju transportvalku Paljunevad jagunemise teel, mis toimub tuuma jagunemisest sõltumatult Muundavad energia rakus kasutatavasse vormi, energia allikaks suhkrud, põhimõttelised lõppproduktid on CO2 ja NADH Vakuool Enamike taimerakkude suurim kompartment. Ühes rakus võib olla ka mitu vakuooli; Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel; Vakuoolil on palju funktsioone: ◦ säilitusorganell (nii toitainete kui jääkproduktide jaoks) ◦ sisaldab rakumahla – orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete vesilahus ◦ lüsosoom, s.t. lagundav kompartment ◦ turgori reguleerimine ◦
CL-iooni, 1 adenosiini, 1 inosiini, 2 magusa, 2 mõru, 1 glutamaadi ja 1 vesinikkioonide retseptor. Maitsmisrakk reageerib oma spetsiifilisele ärritajale kas depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooniga. On võimalik eristada 4 maitsekategooriat : magus, hapu, mõru, soolane. Eelistundlikkus erinevate maitsekategooriate suhtes on koondunud keele eri piirkondadesse: mõru keele pära piirkonnas, hapu külgedel, magus ja soolane keele tipus. Magusa maitse põhjustavad suhkrud, glükoolid, alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, amiidid, aminohapped ja mõned teised orgaanilised ühendid. Hapu maitse põhjustavad happed, mida suurem on vesinikkioonide kontsentratsioon, seda hapum on maitse. Mõru maitse annavad pika ahelaga, lämmastikku sisaldavad orgaanilised ained, alkaloidid, ravimid. Loomad ega ka inimene ei söö mõru maitsega toitu, see on organismi kaitsereaktsioon ära hoidmaks mürgitust (paljud taimsed alkaloidid on mürgid)
permanganaatne hapnikutarve, pindaktiivsed ained. Orgaanilised ühendid ja huumusesisaldus · Pinnaveele on iseloomulik kõrge looduslike raskesti lagunevate orgaaniliste ühendite ehk huumuse sisaldus, mida iseloomustab nende oksüdeerimiseks kuuluva KMnO4 hulk, väljendatakse PHT või CODMn. Bakteriaalne lagunemine = Orgaanilise aineoksüdatsioon. · BHT - kergesti lagunevad orgaanilise ühendid, mis lagundatakse bakterite poolt mõne päeva jooksul, näiteks suhkrud, alkohol, tärklis, sipelghape, äädikhape ja teised lihtsad orgaanilised ühendid · PHT - sisaldab kõiki keemiliselt oksüdeeruvaid ühendeid, s.t. nii kergesti lagunevaid ühendeid (sama, mis BHT) kui ka püsivaid ühendeid, mille lagunemine võtab pika aja, näiteks ligniin, kloororgaanilised ühendid ja teised komplektsed orgaanilised ühendid. PHT on hea üldine parameeter, mis sisaldab erinevate orgaaniliste ühendite hulga mõõtmist, mis kahjustavad keskkonda erinevatel viisidel.
Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad, kui taimede lühijuured, ning kümme korda peenemad, kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone. Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse edasi seende. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi, mida kasutatakse seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. Arbuskulaarne mükoriisa on levinum mükoriisa tüüp, mis moodustub peremeestaimede ja obligatoorselt sümbiontsete ehk selliste seente vahel, mis ilma taimejuureta hukkuksid
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem,...
prootonite väljapumpamisel ja sel juhul toimub ATP hüdrolüüs. Kirjeldatud on ka P-tüüpi ATPaase, mis vastutavad K+, Ca+ või Mg2+ transpordi eest. Osmootse stressi korral osaleb K+ transpordil näiteks Kdp-ATPaas. Omaette alamklassi moodustab ATP-d tarbiv substraadiga seonduvate valkude kaudu vahendatud transportsüsteem (binding protein-dependent system). Periplasmaatilised valgud seonduvad spetsiifiliste substraatidega nagu näiteks sulfaadid, aminohapped, suhkrud ja kannavad need sobivatele membraanseoselistele kompleksidele. Edasi toimub nende transportimine tsütoplasmasse läbi ühesuunaliselt avaneva poori. Transportimisel hüdrolüüsitakse ATP-d. See süsteem ei toimi rakkudes, millel on osmootne shokk, kus välismembraan on muutunud läbilaskvaks ja selle kaudu saavad väljuda periplasmaatilised valgud. 3) klass 3 Na+ ioonide transport dekarboksüleerimisel vabaneva energia baasil. Sel viisil tekib
4) Rühma translokaatorid (group translocators) substraadi transportimisega kaasneb selle keemiline modifitseerimine (näiteks glükoosi fosforüleerimine glükoos-6-fosfaadiks PTS süsteemis). Järgnevalt kõigest täpsemalt. Passiivne difusioon Graamnegatiivsete bakteritel on välismembraanis kitsad kanalid, mis võimaldavad hüdrofiilsete ühendite (näiteks suhkrud, aminohapped, teatud ioonid) passiivset difusiooni periplasmasse. Sellistest kanalitest pääsevad läbi molekulid, mis on väiksemad kui 600-700 Da. See on ainuke transportsüsteem, mis ei vaja energiat. Osa välismembraanis asuvaid poore on mittespetsiifilised, nad on moodustunud üldistest poriinivalkudest OmpF, OmpC ja PhoE. Selliseid poore on E. coli raku välismembraanis üle 100 000. Paljud bakterite kasvuks vajalikud komponendid, näiteks oligosahhariidid, vajavad välismembraani
sobib küpsetamiseks. 60 Tükisuhkur – valmistatakse kristallsuhkrust. Tükisuhkrut on mugav kasutada kiirtoitlustuses tee ja kohvi lisandina. Tuhksuhkur - kasutatakse kookide, keekside ja saiakeste kaunistamiseks, glasuuride, beseede ja martsipani valmistamisel jne. Mesi. Mee koostise põhiosa moodustavad erinevad suhkrud, mineraalained ja vitamiinid. Mesi võib olla looduslik – õiemesi, kunstlik – saadakse suhkrusiirupi keetmisel. Looduslikku mett ei tohi kuumutada üle 60 kraadi, sest siis kaotab mesi oma toiteväärtuse. KORDAMISEKS Nimeta erinevaid suhkruid tervislikkusest lähtuvalt. Millise temperatuurini tohib mett kuumutada, et säiliksid selle kasulikud omadused? ÜLESANNE
tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon (ka Zn, Mn, Cu) ja antibiootikume. 36 Samuti toimub seenest taime vee transport. Vastutasuks saab seen taimelt orgaanilist süsinikku. Kuna seen ise fotosünteesiks võimeline pole, muudetakse taimes fotosünteesil tekkivad suhkrud sahharoosiks, mis apoplastis ehk taime- ja seenerakkude vaheruumis lagundatakse glükoosiks ja fruktoosiks ning suunatakse seende edasi. Hinnanguliselt jõuab fotosünteesil fikseeritud süsihappegaasist ligi 30% seenorganismi, mida kasutatakse ulatusliku mütseeli ehk seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. 44. Paljasseeme ja kaetud seeme - hõimkondade erinevus. Paljasseemnetaime seeme. Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete
maksast erituva sapi mõjul. Sissehingatavas õhus leiduvaid baktereid seob hingamisteede lima. Verre sattunud baktereid hävitavad nii antikehad kui ka õgirakud. * Miks kõik tõvestavad bakterid, millega inimene kokku puutub, ei satu tema organismi? Lisa Miks peab hambaid pesema? Inimese suuõõnes elab pidevalt palju mitmesuguseid baktereid. Pärast söömist jääb suhu alati mikrokogustes toitu. Bakterid muudavad selles sisalduvad suhkrud hapeteks, mis kahjustavad hambakude, vähendades selles kaltsiumisisaldust ja soodustades hambakoe lagunemist, s.o hambaaukude teket. --- 73 Vaktsiinid ja antibiootikumid Kõige lihtsam viis vähendada nakkushaigustesse haigestumise ohtu on käte pesemine vee ja seebiga. See küll ei tapa haigustekitajaid, kuid vähendab nende hulka nahal. Toidu säilitamine külmkapis aga pidurdab bakterite arengut ning toit säilib kauem värskena
· Kui glükogeenivarud ammendatakse, asub keha rasvaainevahetuse kaudu energiat hankima. Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks & energia vabaneb rasvhapete öksüdatsioonil. Rasvast energia kättesaamine on palju vaevalisem kui süsivesikutest, ehkki energiat on temas poole rohkem. Samas saab rasva ülejääke hõlpsasti naha alla kehasse hoiustada · Valgud lõhustatakse aminohapeteks & osasid neist saab muuta glükoosiks või glükogeeniks või isegi rasvaks · Aminohapped & suhkrud saadetakse kõigepealt maksa, mis kontrollib mõlemate kontsentratsiooni veres · Keha kasvamiseks, ainete asenduseks & energia saamiseks kasutatakse 20-t erinevat aminohapet. Neid nn asendamatuid aminohappeid saab ainult liha süües · Normaalseks elutegevuseks vajame veel arvukalt muid aineid, mida toidust ka saame juhul, kui selle koostises on 50 -60 % süsivesikuid, 10 - 20 % rasvu & 10 - 20 % valke. Sellisest toidust suudab keha kõik enesele vajalikud ained sünteesida
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
termostabiilsust. Vee kättesaadavus Vesi on solvent, milles on lahustunud eluks vajalikud toitained. Seetõttu on vesi oluline faktor, mis mõjutab bakterite kasvu. Vee kättesaadavus rakkude 14 jaoks sõltub õhuniiskusest või olemasolust lahustes. Vee kättesaadavus bakterite jaoks sõltub vee aktiivsusest (AW) ehk sellest kui palju on vees lahustunud aineid (soolad, suhkrud jne). Vee aktiivsus on suhtarv, mis leitakse, jagades vesilahuse kohal oleva veeauru osarõhu destilleeritud veeauru rõhuga, mis on mõõdetud samal temperatuuril. Destilleeritud vee AW = 1 ja veemolekule mittesisaldava aine AW = 0. Seega, mida rohkem lahustunud aineid vesi sisaldab, seda vähem saavad bakterid vett kätte. Mikroorganismid suudavad elada keskkonnas, mille A W jääb vahemikku 0,7 1,0. Inimese vere AW = 0,99; merevee AW = 0,98;
kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri • Ultraviolettkiirgus – väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone • Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks. • Fotosüntees – taimed seovad kiirgusenergia abil süsinikdioksiidi ja vee, tekivad süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. • Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. • Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul • Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele • Lühipäevataimed • Pikapäevataimed • Päevaneutraalsed taimed
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
