normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. · Kombestiku ehk välise kultuuri normid viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine). Sotsiaalseid norme võib laias laastus jagada kahte rühma · Õigusnormid · Õigusvälised normid (tava, moraali, korporatsiooni, religiooni jne) Õigusnormi mõiste ja liigid Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. ...Ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu, esineb käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet.
Rapla Ühisgümnaasium Katrin Kampura XI a klass ,,PREILI JULIE" August Strindberg Referaat Juhendaja: Ülle Mäekivi Rapla 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................... 3 Autorist.............................................................................................. 4 Lapsepõlv............................................................................... 5 Õpingud Töö ja Eraelu............................................................ 6 Poliitilised vaated................................................................... 7 Teised huvid........................................
võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. 2 Eesti vabariigi välispoliitika Eesti Vabariigi välispoliitikat raamistasid geopoliitilised realiteedid ja paljuski suurvõimude poolt dikteeritud mängureeglid. Et välissuhtluse põhiülesandeks oli riigi julgeoleku tagamine, oli Eesti eluliselt huvitatud heanaaberlikest suhetest kõigi riikidega. Vabadussõja- aegse koostöö pinnalt orienteerus Eesti tihedale koostööle ja integratsioonile lääneriikidega, milles nähti peamist garanti noore riigi suveräänsusele. Peale Tartu rahulepinguga saadud tunnustust Nõukogude Venemaalt, tunnustasid 1920. aastal iseseisvat Eestit Soome ja Poola. 1919. aasta Pariisi rahukonverentsil peamiselt Prantsusmaa eestvõttel (Pariis soovis näha tsentralistliku Venemaa
saadakse sellest aru. See on kõigile tuntud et konflikt on halb ning tuleks sellest eemale hoida. Kuidas peaks konflikti lahendada? Ikka on hetki kus Sinu ideed, vajadused või eesmärgid ei sobi kokku Sind ümbritsevate inimestega.. Inimestel on kalduvus selliseid negatiivseid tundeid vältida või teha nägu nagu poleks neid olemas justkui lootes, et kõik laheneb iseenesest. Konfliktil on aga omadus kasvada kui seda ei lahendata ning samuti on ka tunnetega. Kuigi konflikt on osa suhetest, võime me muuta viisi, kuidas sellesse suhtuda ja sellega toime tulla. Enamasti pingeallikate täielik kõrvaldamine polegi mõeldav. Konflikti võiks algusest peale suhtuda kui lahendatavasse ning püüda säilitada teise poolega avatud suhtlemine. Tõenäoliselt on suuremad lootused arusaamatused lahendada, kui neist partnerile teada anda ning nendega tegelda. Enamasti ei ole konflikti haaratud teemad eluküsimuseks ning kui neid mitte üle tähtsustada, siis ei
Kohtus osaleb kostja ja hagejaga koos ka kolmas isik, kellelt ei nõuta midagi ja kes ka ise ei nõua midagi, aga kelle õigusi või kohutusi võib tehtav kohtuotsus siiski mõjutada. Nt kui hagi esitatakse kindlustushüvitise saamiseks, on kohal ka õnnetuse põhjustaja. Erikaebus on kaebus kohtumääruse peale. Tsiviilkohtumenetlus tegeleb eraõiguslike valdusega, halduskohtumenetlus lahendab avaliku võimu kandjate ja üksikisiku vahelistest avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidlusi, peamiselt haldusaktidele esitatud kaebusi. Halduskohtumenetlus erineb tsiviilkohtumenetlusest uurimisprintsiibi pärast. Selle kohaselt on halduskohus õigustatud ja isegi kohustatud tegema menetlusõigustoiminguid ja oma initsiatiivil. Kohus ei piirdu vaid nende tõenditega, mida esitavad pooled, sest on vajadus kaitsta üld- ja mitte erahuve.
PÕHISEADUSE PÕHIPRINTSIIBID SOTSIAALRIIKLUS-VÕRDSETE VÕIMALUSTE TAGAMINE Õiguse mõiste põhiseaduse kontekstis: õigust saab olla ühiskonnas niipalju, kui palju õiguse subjektid seda oma käitumise kaudu lõppastmes välja näitavad. Põhiseadusest arusaamine peab tuginema õigusmõtlemisel. Õigusmõtlemise vundamendiks on kujunenud väärtused. Meist igaühel on väärtuskogemusi, mida saab kas heaks kiita või hukka mõista. Põhiseaduses sisalduvad väärtused ei moodusta sellist väärtuskonda, mis oleks täiuslik ehk vaba lünkadest. Väärtused ise, nende kvaliteet on pidevas muutumises. Nii pole väärtused identsed põhisedusega, mille kaudu ja abil me neist teavet saame. Nii võib eristada kõlbelisi, sotsiaalseid, õiguslikke jm väärtusi. Kui aga küsida, kas me võime leida põhiseadusest mingi ülima väärtuse, mis on aluseks õigusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelisete...
mitmetes erinevates dimensioonides(ühiskondlikes-poliitilistes,majanduslikus ja hariduslik-kultuurilises).Sageli me jõume läbi raskuste selle olemuseni,kuid siis jääme toppama,kuna ei oska mõistusega enam edasi minna ja inimesi aidata.Algselt peeti tõrjutuse põhjuseks põhiliselt vaesust.Kui vaesus puudutab peamiselt indiviide ja majapidamisi,siis sotsiaalne tõrjutus tuleneb ühiskonna arengust ja indiviidi suhetest ühiskonnaga.Vaesus võib olla sotsiaalse tõrjutuse tagajärg,kuid sots.tõrjutus kätkeb endast ohtu,et vaesus taastekitab"uut ,, vaesust,mille tagajärjel inimene mässib ennast uuesti ja uuesti laenu salakavalasse võrku.See omakorda vähendab riigi tööjõu ressursse,kuna inimene ei suuda endale selgeks mõelda,kuidas ja kust ta abi saaks.Euroopa Liidus võttis kasutusele selle mõiste Jacques Delors,kes oli tollase EU komisjoni president(1985)
See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak. India õpetlane SANTIDEVA- jalgade kaitsmiseks okaste eest pole vaja niipalju nahka, mis kogu maa kataks. Piisab nahatükist, millega jalatallad katta.
· auto sacramental, püha armulaua sakrament oli keskne neis näidendites kes saab lunastatud, kes mitte (6) vs (A) :P · lüürilised näidendid · vahelepõimitud luuletused ja laulud: eriti loodusest (panteism) Inca Garcilaso de la Vega (1501-1536) · näitekirjanik · esimene kuulsam mestiits (eurooplane+indiaanlane) · pärit kuninglikust suguvõsast · ,,Kuninglikud kommentaarid" 1609 : inkade kuninglikest suhetest · ,,Peruu üldine ajalugu" · ekloogid: karjaseteema Juan Boscan (1492-1542) · panus luule uuendamisse · pärit Barcelonast, aadlik · ,,Castiglione" tõlkis · Sonetid, luuletused, kantsioonid Luis de Leon (1527-91) · Õppejõud Salamanca ülikoolis · 1572 vangi, süüdistati Vana Testamendi ülemlaulude liiga vabas tõlkes · tõlkis Petrarcat ja Bembot, Vergiliust, Europidest · luuletused ,,Noche Serena", ,,Vida netirada" Juan de la Cruz (1542-91)
artikkel ,,Maha sirelid ja aidroosid, elagu värske sõnnik!" 26. Siuru liikmed (NB! Liikmete nimetähtedest moodustub GUSTAV) · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu 27. Siuru seltsielu (siin saad rääkida nendest tuluõhtutest ja liikmete omavahelistest suhetest, mis mõjutas ka nende loomingut) · 1917 eht boheemlaslik loterii ja kirjandusõhtu ,,Estonia" saalis. Toimusid tuluõhtud et teenida raha kirjastamaks albumit. 28. Siuru tähtsus eesti kultuuripildis · Viis luule uuele tasemele · Avaldas vanu ja uusi teoseid · Astus välja vanamoodsa elukäsitluse vastu · Tõi luule rahva tähelepanu keskmesse 29
John Rawls- Õiglus kui ausameelsus John Rawls oli USA filosoof ja poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20.sajandi poliitilistest filosoofidest. Käesolevas essees käsitlen John Rawlsi artiklit "Õiglus kui ausameelsus", mis ilmus kogumikus "Kaasaegne poliitiline filosoofia. Valik esseesid". Käsitlusele võtan teema Rawlsi nimetatud õigluse printsiipidest. Kuidas Rawls käsitleb õiglust ja põhjendab väidet "õiglus kui ausameelsus"? Inimese loomusest, ebavõrdsusest ja ausast mängust kuni klassikalise utilitarismini. John Rawls on öelnud, et esmapilgul võib tunduda nagu tähendaksid õiglus ja ausameelsus sama asja ning, et pole mingit põhjust neid eristada. See mulje on autori meelest ekslik ja ma nõustun siinkohal tema arvamusega. Sest ühiskond üldse on kõike muud, kui õiglane. Tekstis käsitletakse õiglust osana ühiskondlike institutsioonide omadustest. Õigluse printsiipe vaatleb autor piirang...
· Skulptuur- saab luua ja näha asju (ja ka elusündmusi) ruumiliselt; · Savi - savi abil saab uurida inimese minapilti. Inimesel on võimalus savi kontrollida, tundeid saab väljendada erinevatel viisidel. Lihtne tehtut muuda, manipuleerida; · Kombineeritud modaalsused kunstiloomingu ja muusika kombineerimine, kunstiloomingu ja kirjanduse-luule sidumine; · Portree - arusaam oma käitumisest, välimusest, suhetest teistega. Kasutatakse ka ajukahjustuse korral, kui on probleeme lühimäluga. · Videod, lühifilmid, visualiseeringud teemana nt. ,,Unistused", ,,Mina ja minu unistuste keskkond" jne. Leidsin sellekohase 2009. aastal kaitstud magistritöö, mille autoriks Jonathan F. Ehinger. 2. Erinevad tehnikad 2.1. Skulptuur ,,Lemmikloom savist". · Kasutatav rühmatööna, individuaalteraapias, paariteraapias.
eesmärkide saavutamisel. · Osa vaenlastest on ka kiusaja-ohvri suhtes, kuid mitte kõik vaenusuhted ei piirdu kiu- samisolukordadega · Vastastikuseid antipaatiaid on kõige roh- kem vastuolulistel ja tõrjutud õpilastel . · Vaenusuhted saavad alguse sageli üllatuslikult, min- gi häiriva või vaenulikuna tõlgendatava sündmuse tagajärjel. Sotsiaalsete oskuste arendamine. 1. Käitumine on suunatud eesmärgile ning eesmärgid võivad lähtuda suhetest või vajadustest ning sõltuda lapse keelelisest võimekusest ja üldisest arengutasemest. 2. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitud, oluline õppimise mehhanism on teiste jälgimine ja jäljendamine 3. Sotsiaalsed oskused on olemuselt interaktiivsed ja toimivad kahesuunalises, vastasti- kuses inimsuhtes oluline on käitumise mõju teistele. 4. Käitumine on keskkonnaspetsiifiline, st tuleb arvestada ka ökoloogiliste tingimustega,
ja ta ei saa neid kriteeriume seadust rikkumata eirata. Seega määrab õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu seadusandja. Anglo-Ameerika õigusperekonnas on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes mõndadel juhtudel ei mõista õigust vaid õiglust, rakendades teatud piirkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aksepteeritud lahendit. Õigus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigluse inimestevahelistes suhetest väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus vaid moraal. Õiguse juriidiline käsitlus- õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Jur käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Sotsioloogiline käsitlus- õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid
4)Õigusnom annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5)õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi formaalne määratletus tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. ÕIGUSNORM on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 22. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: 1)tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2)subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise 3)normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni)
tuppa ju kapsaussi pannud, kuid uss liigutab oma saba, Martin lausub ehmudes: ,,Gordoni sõlm, elust ja surmast koosnev Goldoni surm." · Justus otsustab minna Narva-Jõesuhu, et näha oma tütart. Martin läheb hoolimata naise keelust tütrega jalutama, räägib talle armuafäärist Isebeliga, tütar on isas pettunud, kuid mõistab siis, et abielu emaga on vaid näitlemine, ta lubab, et ei räägi emale midagi ning mõistab isa valu, et Isebel end tappis. Martin mõistab Isebeli suhetest oma emaga, et enda tütre emal ta ei tohiks lasta lapse üle domineerida, sest muidu võiks juhtuda tema lapsega samasugune õnnetus nagu Isebeliga. Tütar loodab, et ehk tema vanemate suhted paranevad, kuid Martin ei loo selles osas lapsele illusioone. Justus läheb tütrega koju ning alustab oma lapse eest seismist.
Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama: lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised
Kui isik teab, et suhtlemisakt säilib, valetab ta vähem Valede liigid: Prosotsiaalne eesmärgiks kellegi kaitsmine Enesekasu eesmärgiks enese päästmine, karistusest hoidumine Isekas eesmärgiks enese kaitsmine teiste kulul Antisotsiaalne eesmärgiks kellelegi tahtliku kahju tekitamine 29. Meeldimine, millest oleneb Meeldimiseks tuleb täita nn minimax printsiipi: minimaliseeri kasu, maksimaliseeri tasu Võrdsuse printsiip: see, mida suhetest saadakse, peab olema tasakaalus sellega, mida sinna on panustatud (turusituatsioon). Erand pikaajaline sõprussuhe! Meeldimise faktorid: füüsiline lähedus nn jalutamisdistantsilt leitakse sageli abikaasad, meeldivad naabrid jne suhtlemissagedus mida sagedamini kohtutakse, seda enam meeldib inimene Eksponeerimise efekt üksnes mitmekordne nägemine suurendab objekti meeldivust. Üleeksponeerimine samas vähendab meeldivust.
milleks ta on kompetentne (omandatakse koos vastava haridusega) ja omab kvalifikatsiooni; 6) töö kulgeb ametialase sõltuvuse raamides ja on allutatud pidevale kontrollile (see tähendab seda, et igal töötajal on olemas oma ülemus, igal ülemusel oma juhataja. Töötaja saab ettekirjutused tema otseselt ametkonna juhilt, kes töötajat vajaduse korral ka kontrollib. Allutatud pidevale korrale); 7) töö on sõltumatu isiklikest suhetest, huvidest ja eraelust (reaalselt kannatab kõige rohkem erasektori töö. Tööajal tegeletakse nt. jutuajamisega teiste töötajatega, erakõnede tegemisega. Kui kõigist piirangutest kinni pidada, peaksid kõik ettevõtte kulutused väiksemateks muutuma); 8) töötaja karjäär sõltub täielikult tema kvalifikatsioonist ja tehtava töö kvaliteedist (nt. Tartus aastas tagasi lahendasid paljud tööandjaid asju/probleeme töötajate järsu vallandamisega
5 3.BRASIILIA KULTUURI ELEMENDID Brasiillased jäävad alati hiljaks. Nad küsivad teeneid oma sõpradelt, eriti väga lähedastelt aga samuti tuttavatelt. Kui keegi vajab teenet ja küsitaval ei ole aega siis ta ütleb, et kui esimene tõesti kedagi teist ei leia, siis ta võib ikkagi helistada. See on sellepärast, et brasiillased hoolivad inimeste tunnetest ja suhetest ja see muudab keeldumise raskeks. Samas ameeriklane aga ütleb kohe ei. Brasiillanna tervitab musiga, tavaliselt kummalegi põsele. Isegi kui ta tervitab käepigistusega, siis hüvasti jätab siiski põsemusiga. Kui mees suudleb naist tervituseks, siis seda ainult ühele põsele. Kui sa taganed ja ei lase end suudelda, siis sa solvad teiste tundeid. Brasiillased kasutavad äripartnerite puhul eesnimesid nagu näiteks ,,Senhor Angelo" või ,,Senhora Clarice"
HA +H2O = H3O+ + A A- + H2O = OH + HA Henderson-Hasselbalchi võrrand-pH = pK + logCNaA/CHA Puhverlahuste omadused- lahjenduste mõju:Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel tugevate hapete ja aluste lisamise mõju: happe aluse lisamisel pH muutub vähe puhvermahtuvus:tugeva happe või aluse moolide arv, mis muudab ühe liitri lahuse pHd 1 ühiku võrra. Sõltub puhverlahuse komponentide konsentratsioonist. Konsentratsioonide suhetest. Nõrkade hapete tiitrimiskõverad tugeva alusega- Karbonaatide tiitrimiskõverad- NaCO3+HCl Neutralisatsiooni tiitrmise kasutamine-Happe standardlahuste valmistamine ja standardiseerimine booraksiga Kõige levinum analüütiline meetod Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid, milledel on happe või aluse omadused Potentsiomeetria Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F N- Kjeldahli
.." Maailmavaim toimib sageli läbi üksiku vastu tema isiklikke eesmärke ja kavasi. Toimib vöib uskuda, et ta tegutseb puht isikliku eesmärgi nimel, näiteks isikliku vöimu laiendamise nimel - kuid on olemas "möistuse kavalus", mis kujutletavatest eesmärkidest körgemal toimib ajaloolist paratamatust teostades. On selge, et siin on suur vastuolu Hegeli ja kanti öpetuse vahel. Kanti jaoks on üksiku eetiline vastutus körgeim. Ka romantikutel kujuneb teistsugune arusaam üksiku ja ajaloo suhetest. Herderi jaoks kehastab näiteks iga rahvas Jumala mingit erilist külge. Hegeli jaoks on indiviidid, rahvad, ajastud vaid paratamatud ajaloolise protsessi staadiumid. Loomuliku7lt hädavajalikud! Üksikud ja rahvad astuvad ajalukku ja annavad maailmaajaloo valitsemise kepi edasi, kui nende aeg täis saab. Sellel silmapilgul aga kui nad esileastuvad ja toimivad, on nad sellised, nagu antud ajaloolisele silmapilgule see omane on.
Keskkonnanähtused, nt. kliimamuutused ei mõjuta ühsikonna toimimist. 4.20. sajandi II poole muutused keskkonnaprobleemides, nende teaduslikus ja ühiskondlikus käsitluses ja mõjud keskkonnasotsioloogia kujunemisele VAATA 1. Punkti Rachel Carlson „Hääletu kevad“, teadlikkuse suurenemine USA-s, energiakasutusepiiride ilmnemine, 1980, ndtae tagasilöök industrialiseerumisel, 1980ndatel keskksots. taastõus. 5.Modernistlik ja postmodernistlik käsitlus looduse ja inimese suhetest ning vastavatest teadmistest MODERNISTLIK- Algus „valgustusajastul ” : teadmised füüsikast jne aidaku ühiskonda ratsionaalsemalt ümber korraldada (sh riigivalitsemise eraldamine kirikust) Põhjuslikkuse otsimine –ÜKS TÕDE Kapitalistlike suhete domineerimine ja industrialiseerimine Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Loodus inimkonna arengut piirav tegur, mis tuleb alistada tehnoloogia abil.
Vastastikused suhted Kuna homoseksuaalidel puudub kindel mudel, mille järgi oma elu üles ehitada, eksperimenteerivad ja analüüsivad nad olukordi enam kui heterod. Siiski sarnanevad lesbid seksuaalkäitumiselt heteroseksuaalsete naistega ja homomehed heteromeestega, erineb vaid partneri sugu. Paljud homoseksuaalsed mehed elavad üksi, mis võimaldab neil omada mitut partnerit ja suuremat suhtlusringkonda. Erinevalt heteropaaride suhetest on meestevahelised paarisuhted tihti avatud, s.t partneritele lubatakse ka suhteväliseid seksuaalkontakte. Gei- ja lesbiliikumine Olulisima rahvusvahelise seksuaalvähemuste organisatsioonina tuleks nimetada 1978. aastal asutatud Rahvusvahelist Lesbi- ja Geiassotsiatsiooni (International Lesbian and Gay Association = ILGA), mille peakorter asub Brüsselis. ILGAsse kuulub üle 350 organisatsiooni enam kui 80 riigist, ka Eesti Gayliit ja Eesti Lesbide ja Binaiste Ühing
· ulmelised, fantaasiad 2) inimese ja ilu kohta · lauludest ja laulikutest · tähtpäevalaulud · kiige-, mängu-, tantsulaulud · õlletegemise ja joomise laulud 3) inimene ja ühiskond · töölaulud (ketruse, lõikuse, õitsilaulud) · orjust käsitlevad laulud (orjuselaulud, vaeslapselaulud) 4) inimene kodus ja perekonnas · kodusta ja lapsepõlvest · noorte suhetest · kosja, pulma ja abielulaulud · lastelaulud Regilaulu mõttemaailm on läbi naise silmade. Sündmus on tagaplaanil, eeskohal on tunded ja emotsioonid. Lood jutustavad tavaliselt lähiminevikus ja lähiümbruses toimunust. Uuema rahvalaulu tähtsaimaks liigiks oli nekruti e. Sõdurilaulud, aga hiljem lauldi ka mängu ja tantsulaule. Kõige rohkem kujundasid uuemat ragvalaulu saksa romantilise laadiga armastuslaulud ning ka vaimulik laul ja naabrite muusika
puudutada. Kui aga kahe erineva inimese ellu tulevad lisakohustused (lapsed, karjäär, elamisega seonduvad võlad), kirg väheneb. Argipäeva toimingutesse mattudes unustatakse ühtäkki, et partner vajab enda hästi tundmiseks puudutusi, ihkab olla igapäevaselt lugupeetud, armastatud ja ihaldatud. Kui seda ei saada paarisuhtes piisavalt, otsitakse enda meeleheaks ja enesetunde tõstmiseks võimalusi hobidest, karjäärist, sõpradelt, abieluvälistest suhetest ning suhet hakkab lõhkuma ka armukadedus. Paarisuhtele võib halvasti mõjuda juba kergem armukadedus seda eriti juhul, kui osapooled 4 suhtuvad ükteise erinevatesse iseloomujoontesse ja temperamenti mõistmatult. Näiteks lahknevad arvatavasti introverdi ja ekstraverdi arvamused, milline on vastassugupoolega suhtlemisel sobiv käitumine. Mis võib ühele paista sõbraliku zestina, võib teise jaoks näida flirtimisena. Siiani on
kuludega 3 kooli. · 1890.aastal püüdis Tsehhov jääda endiselt objektiivseks, kujutades tegeliikust kogu selle tõepäras ja mitte jagada ennatlikke nõuandeid. Novellid intelligentidest: ,,Duell" (1891), ,,Maja ärklitoaga" (1896), pseudointelligentlikust väikekodanlusest: ,,Suur Volodja ja väike Volodja" (1893), ,,Sõnaseadeõpetaja" (1894), talurahva elust: ,,Maamehed" (1897), intelligentsi ja rahva suhetest ,,Uus suvila". · Teisalt oli ta juba nii mõnegi oma mõtte kindluses veendunud ja pidas vajalikuks veenda ka lugejaid. Jutustus ,,Palat nr. 6" (1892), kus on vaatluse all aktiivse ja passiivse eluhoiaku probleem argikurjusega vastuvõitlemise mõttekus või mõttetus, mida ta arendas juba varasemas jutustuses ,,Tuled". Selles jutustuses seisneb mõte, et elu koledusi mitte teada tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata.
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha Platonist, kes on antiikfilosoofia üks tähelepanuväärsemaid suurkujusid, kelle teoseid ja saavutusi nii filosoofia, poeetika kui ka kunsti valdkondades on uuritud ning täiustatud läbi aegade. Tema nägemus, et vaim on primaarne ja kõik see on materiaalne ja sekundaarne ning, et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises, vaid mõtlemisest endast, tundus huvitav. Samuti oli põnev lugeda sellest, et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada, et uusi teadmisi saada. Platonil on ka väga palju huvitekitavaid arusaamu erinevatest asjadest. Elulugu Platon (427-347 e.m.a./eKr) kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel, Ateena lähedal umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Ta fil...
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s
Tuntud on ütlused "Tuu pole 7 häda peräst — tu om toreduse peräst", "Kord Vestmann all ja Piibeleht peal", "Vestmann Vestmanni uulitsast" jts. Vilde kolmas näidend „Side“ valmis 1916 a. märtsist kuni 1917 a. jaanuarini. Näidend esietendus 3. septembril 1917 „Estonias“, saavutamata erilist edu. Trükis ilmus näidend alles 1922 aastal. Juttu on siin on vanemate ja laste vahelistest suhetest, rahateemadest. Vanemad vaatavad sageli oma lastele kui ainult kapitalile, varandusele. Tekib draama, kus isa ja poja vaheline konflikt muutub traagiliseks kokkupõrkeks. Romaan „Mäeküla piimamees“ ilmus trükis 1916 aastal. Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. "Mäeküla piimamehe" käsikiri jõudis Kopenhaagenist Tallinna 1916
ühistranspordi inimesed kes t tasuta? tasuta eesmärk on igapäevaselt ühistra suurendada kasutavad nspordi ühistranspordi ühistranspordit. pollt kasutajate 75% hulka 8. Too tegelikkusest näiteid huvirühma ja erakonna suhetest Suhetemudel Näide Täielik mittesõltuvus Inimeste tarbimiskäitumine ei sõltu sellest, kas valitsus tõstab makse või finantseerib riigi kulutusi laenu võttes. Vahelduv toetus Taastuvenergia tootmismahud Eestis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud.Kuna taastuvenergia tootmine on oluliselt kallim kui
pääseda potentsiaalsetele klientidele lähedale. Teisest küljest vaadates, kuna puudub täpselt selline teenus, siis ei pea muretsema, et kliendid oleks lojaalsed teisele pakkujale. Tegevusvaldkonda sisenemiseks on seadusandliku poole pealt vaja taotleda ka taksoveoluba ja selle alusel taksodele sõidukikaardid. 5 Makrokeskkond ehk süsteem asjadest, suhetest ja tingimustest, mis mõjutavad ettevõtet kaudselt: Antud tegevusala mõjutavad kaudselt tänavate, maanteede seisundid. Kui teed on auklikud, siis võib see autot kahjustada, ning sealt tulevad siis kulutused auto paranduseks. Teetööde puhul on vaja ajaliselt või marsruudiliselt asju ümber kalkuleerida. Majanduslikult mõjutab ettevõtet kaudselt ka inflatsioon, töötus jne, näiteks võib selle tõttu vähemaks jääda maksejõulisi kliente.
autonoomsust. Põhimeetod:lähilugemine, detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid, keelekujundeid ja sümboleid; fookus teose terviklikkusel. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest. Kõigi kirjandusteoste (nii luules, proosas kui draamas) põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süžee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium). Teose vorm on ‘tähenduste struktuur’, mis väljendub autonoomse tervikuna läbi kujundite(thematic imagery) ja sümbolite kasutuse (sümbolic action). Strukturalism on
Sotsiaaliseid ilminguid uuritakse holistlikult. Pigem laiad panoraamvaated kui mikroanalüüsid. Erinevab kvanitatiivsest uuringust, kus kasutatakse meetodeid mis võimaldavad kvantitatiivset meetodit, arvulist mõõtmist, standard ankeedid, testid, mõõtmised vms. Järeldused statistilise analüüsi põhjal. Sageli püütakse kombineerida. Hea kasutada, kui ollakse huvitatud detailidest, tähendustest, teada põhjus-tagajärg suhetest. Ühesõnaga suunatud inimeste kogemuste, arusaamade, tõlgenduste mõistmisele ja viiakse läbi nende loomulikus keskkonnas 4. Kestvuse ja sageduse mõõtmise probleemid (lk. 18 ja 17 ülal). Mõõtmisühikuks on ajaskaalades kas kestvus (ajakulu) või sagedus. Selliste skaalade puuduseks on see, et osa vastuseid võib muutuda ebatäpseteks kuna küsimustikes ei saa ette anda väga pikki ja detailseid vastusevariantide loetelusid. Nii kestvuse kui sageduse
· nad tunnevad vastutustunnet grupi teiste liikmete ees, tegevus kujundatakse alati grupi kontekstist lähtuvalt. 17. Esmased ja teisesed grupid (Cooley) Esmased grupid on väikesed. Soojad, intiimsed ja isiklikud sidemed. Suur ühtsustunne (perekond). Liikmete eesmärkide ühtsus, sarnase ilmavaate jagamine. Esmases grupis tuntakse muret teiste heaolu pärast. Suhteliselt püsivad. Ei eeldata kindlaid hüvesid või kasu inimestevahelistest suhetest. Sekundaarsed grupid on suuremad. Vähesed emotsionaalsed sidemed. Kui esmases grupis valitsevad spontaansed suhted, siis teiseses formaalsed. Iga grupi liige ei pruugi suhelda teiste liikemetega. Kõigil liikmetel on küll mingi ühishuvi, kuid kontaktid on suhteliselt ajutised ja rollid on kindlalt määratletud. Suhtlemine on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele. 18. Kogukond ja uhiskond (Tsnnies) Kogukond ja ühiskond
vaimuomaduste kujunemist, vaid on keskkond, millega suhestudes inimesel arenevad uudsed omadused. 10 KULTUURISEMIOOTIKA 23. Kuidas erinevad Charles Sanders Peirce'i ja Ferdinand de Saussure´i märgimudelid? [Kultuurisemiootika, lk 170-174] Ameerika semiootiku Charles Sanders Peirce`i (1839 - 1914) märgimudel on triaad, koosneb kolme elemendi omavahelistest suhetest. Märk koosneb esitisest (representamen, tähistaja), objektist (tähistatav) ja tõlgendist/tõlgendajast (interpretant, tähistis). Peirce`i märk on meeleliselt tajutav objekt ehk esitis, mis esitab midagi muud, objekti või fakti ja mille vahel ilmneb tõlgendus. Oluline roll on märgi kogejal ehk tõlgendajal. Märgiloome protsess kannab semioosise nime. Märgilisus on funktsioon. Märk on objekti asendaja, substitutiivne. Üksik märk
- 5 ettevõtet (11% kõikidest uuritatavatest ettevõtetest) lühiajalise võlgnevuse kattekordaja väärtuse nõrga tasemega, ehk vahemikus 0,9 1,19; - 22 ettevõtet (48% kõikidest uuritatavatest ettevõtetest) lühiajalise võlgnevuse kattekordaja väärtuse mitterahuldava tasemega, ehk alla 0,9; Andmaks paremat ülevaadet lühiajalise võlgnevuse kattekordaja erineva väärtuse tasemega ettevõtete suhetest autori poolt oli koostatud järgmine histogramm: Histogramm 1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja väärtuste tasemed ettevõtetel aastatel 2005-2008, protsentides (autori koostatud) Selle histogrammi lähtuvalt saab teha järgmiseid järeldusi: Uuritatavate ettevõtete mitterahuldava ja nõrga väärtusega osakaal 2005. aastal (4 aastat enne pankrotistumist) on suur 52% (30% ja 22% vastavalt), kuid 2008. aastaks (viimane
rohelust täis..." Avamonoloogis astub Tom üles erapooletu jutustajana, kuid juba esimeses dialoogis avaldub hoopis kangekaelne poiss, kes oma ema sõna söögikommetest kuulata ei soovi. Ka toidulaud kinnitab Tom'i mustkunstniku vastandumust, kuna laualt puudub nii roog kui ka söögiriistad, näitlejad vaid markeerivad söömist. Söögistseen annab hea ettekujutuse kolme peategelase omavahelistest suhetest ja individuaalsetest omadustest. Poeg Tom, kes peab peale isa lahkumist oma ema nägemuses täitma perepea rolli, on kangekaelne, vaieldes emale vastu. Ema Amanda aga räägib oma minevikuaustajatest ning avaldab arvamust, et ka tütar Laural oleks vaja kosijat. Laura aga vastab sellele, et tema ei ole nii populaarne, kui ema oma mälestustes, tuues sellega välja oma tagasihoidlikkuse ja erakluse ning vastandudes emale.
soovimatust teada ja aru saada. Kodumaale jäänud ei taha teada paguluses elanute kogemustest ja vastupidi ning vääritimõistmised on paratamatud. Tegevuse keskpunkti asetab autor taas tsehhi pagulased, kes naasnevad pärast pikka eemlaolekut kodumaale. Elu eksiilis pole olnud kerge, põgenikud on kaotanud sideme oma sugulastega ja koju tagasitulek osutub mitmeti problemaatiliseks. Ühtlasi on ,,Teadmatus" lugu inimestevahelistest suhetest, kahest luhtunud abielust ja ühest juhuslikust kohtumisest. Peaaegu kõigis romaanides on Kundera iroonik, tema enda sõnutsi aga eelistab ta oma teoste kirjeldamisel kasutada pigem sõna ,,humoorikas" kui ,,irooniline". Eelkõige on tegu musta huumoriga, mis sisaldab nii irooniat kui ka pessimismi, sest teisiti ta tänapäeva inimesi kirjeldada ei oskavat. Kui Kunderalt kord küsiti, mis võiks olla tema romaanide juhtmõte, vastas ta: ,,See on protest unustuse vastu, ajaloolise unustuse vastu
sellesse tsentrisse suunduva kriipsu lõikepunkt 4) kui ringi läbimõõt on alla 12 mm, tõmmatakse sellele lühikesed pidevad, st ilma katkestuseta tsentrijooned. Normkiri Kehtestatud on kindlad kirja suurused, millest kasutatavamad on: 3,5; 5; 7 ja 10. Kaldkiri on vertikaali suhtes 15° paremale kaldu. Normkirja tegemisel peetakse kinni järgmistest suhetest: joone jämedus 1/10 h, tähtede vahe sõnas 2/10 h, väiketähtede kõrgus 7/10 h, väiketähtede üla- ja alapikendused 3/10 h, ridade alusjoonte vahe (min) 14/10 h. Pidev jämejoon nähtavad kontuurid, nähtavad ülemineku- ja servajooned. Peenjoon Mõõtjooned, Distantsjooned Viitejooned, Viirutusjooned, Keerme põhjajooned, Kujutletavad pindade üleminekujooned, Vaate peale joonestatud ristlõike kontuurid, Lühikesed tsentrijooned, Väljatoodud elemendi eraldusjoon. Pidev
sisuks on tõestatud teadmine, et sarnane tõmbab sarnast, meie mõtted ja tunded on justkui magnetid ja see toimib alati, hoolimata sellest, kas meie sellega arvestame või mitte. Aastatuhandete jooksul kinnitust saanud tarkused ei leia paraku aga tihtipeale kasutust, olgugi nad teada ja kättesaadaval. ,,Saladus" teeb loomisprotsessi ja selle olemuse lugejale nii arusaadavaks, et pärast lugemist on raske seda oma elus mitte kasutada. Ja kehtib see igas valdkonnas alates tervisest, suhetest, rahast, tööst, loomingust kuni maailma üldise heaoluni välja. Raamat meenutab lugejale ka seda, kui oluline on ära tunda ja endale selgeks teha oma tõelised kutsumused ja soovid, mis on juba pool teed eduni, mille saavutamine algabki järgmisest teadlikult mõeldud mõttest. ´´Saladus´´ läbib selgitusteekonna koos tänapäeva õpetajatega, teiste seas näiteks sellised mainekad tegelased nagu Neale Donald Walsch, John Hagelin, Bob Proctor, Jack Canfield ja
Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse keelt, ei õppinud rääkima Inglise keelt, Tema ajal koostati Viimsepäevaraamat- maksu- ja arveraamat. Tema välimusest: Tugevad käed Raevukas ilme Elu lõpus paksuke. U. 178 cm pikk William I abikaasa. 1053.a. abiellus Flandria Matildaga. Abielust sündis vähemalt 9-10 last, lisaks lapsed abieluvälistest suhetest. Tower of London. Riigi kindlustamiseks pustitati kindlustusi- Toweri rajamist alustati 1078.a. Asub Thames'i jõe kaldal. Henry VII Olukord Ingl nn Rooside sõda 15. Saj · Nim oli vappidel rooside pärast · Rooside sõda 1455-1485 Lancasteri suguvõsa · Toetajaks suurfeodaalid · Valitseja Henry Tudor · PUNANE ROOS Yorki suguvõsa · Oli võimul · Uusaadlikud ja kodanlased (inteligentsed) · Valitseja sel ajal Richard III, eduakas reformija
· Juhi liidristiili sobivusest oma alluvatega suhtlemisel. · Olukorra kontrollitavusest. · Sellest, mil määral mõjutab olukord liidrit. Fiedleri LPC- ankeet (Least preferred co-worker kõige vähem eelistatud kaastööline) määrab inimese orienteerituse ülesandele või inimsuhetele 16 vastandliku omadussõnade paari põhjal. Mida suurem on saadud lõpptulemus, seda enam on inimene huvitatud headest suhetest oma kaastöölistega. Madala tulemuse puhul on inimene eelkõige huvitatud tootlikkusest ja on seetõttu orienteeritud ülesandele. (Kotkas 1999: 172) 7 2.3.2 Hersey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria Arvestab peale inim- ja ülesandekeskuse ka alluvate (järgijate) valmisolekut ehk tegutsemisküpsust, eristades nelja olukorda. · Sundiv, käskiv stiil. Järgijal puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks
organistasioonis on võimalik hea töö korral ametiredelil tõusta. 8 3.2 Suhtlemine juhtidega Suhtlemine juhtidega näitab, kui vabalt tunnevad töötajad end juhtidega suhtlemisel. Küsimused: 1. Kirjeldage kui lihtne/raske on teil omaprobleemiga juhataja poole pöörduda? Küsimuse eesmärk: See küsimus annab küllaltki hea ülevaate alluva-juhi suhetest. Vastuste põhjal saame analüüsida milline õhkkond organisatsioonis valitseb, kui vastutulelikud juhataja on ja kas kardetakse juhataja poole pöörduda oma probleemidega või mitte. Vastused: Vastanute arvates ei ole raske juhi poole pöörduda, piisab vaid emailist või koputusest tema uksele, kuna tegemist on avatud inimesega. Kaks meie intervjueeritavatest ei allu otse juhatajale, aga sellest hoolimata on neil enamasti lihtne tema poole pöörduda, nagu ka oma otsese ülemuse poole. 2
c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil e) Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. f) Ökoloogia - on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. g) Geneetika - bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Viiruse mõiste ja ehitus. On nukleiinhappest ja valkudest koosnev bioloogiline objekt, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljuneb nakatades elusorganismide rakke. 4. Organismi kaitse viiruste vastu. IMMUUNSUS –organismi võime tõrjuda haigustekitajaid, nende mürke või mõnd muud antigeeni omadustega võõrainet. Immuunsus jaguneb:
väitmine, et ollakse liiga hõivatud selleks, et lõõgastuda halb autojuhtimine kiiruga söömine probleemide kasv kodus võimetus pingest vabaneda huvi kadumine seksi vastu töövõime alanemine ebaratsionaalne aja kasutamine enese eest mittehoolitsemine rahutus suurenenud suitsetamine või alkoholi tarbimine töö koju kaasa viimine või kodus tööasjadele mõtlemine hääle värisemine toetavatest suhetest tagasitõmbumine Stress (II osa) Inglise stressiuurija Taylor on välja toonud stressi kolm astet (Niitra, 2004): Esimese ehk sotsiaalse pinge puhul ei märka inimene ise muutusi, aga teised märkavad, et tema töövõime on langenud. Ta teeb rohkem vigu, ärritub kergesti, mõistus pole enam nii terav kui varem. Teises astmes tekib juba neuropsühholoogiline pinge: inimene võib ootamatult nutma või
rohelust täis...” Avamonoloogis astub Tom üles erapooletu jutustajana, kuid juba esimeses dialoogis avaldub hoopis kangekaelne poiss, kes oma ema sõna söögikommetest kuulata ei soovi. Ka toidulaud kinnitab Tom’i mustkunstniku vastandumust, kuna laualt puudub nii roog kui ka söögiriistad, näitlejad vaid markeerivad söömist. Söögistseen annab hea ettekujutuse kolme peategelase omavahelistest suhetest ja individuaalsetest omadustest. Poeg Tom, kes peab peale isa lahkumist oma ema nägemuses täitma perepea rolli, on kangekaelne, vaieldes emale vastu. Ema Amanda aga räägib oma minevikuaustajatest ning avaldab arvamust, et ka tütar Laural oleks vaja kosijat. Laura aga vastab sellele, et tema ei ole nii populaarne, kui ema oma mälestustes, tuues sellega välja oma tagasihoidlikkuse ja erakluse ning vastandudes emale.
2. (l.25-28) Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võuimudele lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament, vaitsus koos oma allasutustega ja kohtud. Mõnikord võib veel olla riigipea. 3. (l.66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt (ehk üldakt või õigustloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi
Gibbs keskendub kuuele tunnusele, mis iseloom. Üht või teist atmosfääri. 1. Hinnanguline suhtlemislaad-nähtus, mis ajendab liikmeid end pigem kaitsma kui ülsandega tegelema.Etendavad suurt osa sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid. 2. Kirjeldav suhtlemislaad-hinnaguvabad väljendused, mis ajendavad partnerit end avama. Koguneb teave sellest, mida grupiliikmed ülesandest ja omavahelistest suhetest arvavad. 3. Kontrollile orienteeritus- realiseeritakse grupis normide, konformsuste, täpsete reeglite jne vahendusel.Mõjutab see grupiliikmeid võtma oma kaaslasi kui otsustusvõimetuid, ebaküpseid, mitte eriti tarku ning ebasobivate hoiakutega inimesi.Sunnib liikmed kaitseseisundisse. 4. Probleemile orienteeritus 5. Strateegiline suhtlemine-tekitab salatsemise ja manipuleerimise õhustiku. 6. Spontaanne suhtlemine' 7
naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Suurim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Oma referaadis annan ülevaate L. Koidula eluloost. Tema lapsepõlvest, haridusest ja isiklikust elust. Tutvustan Lydia tähtsust Eesti kultuurimaastikul ja selle kujunemisel. Ja lõpuks annan põgusa ülevaate Koidula suhetest teiste tolleaegsete kultuuritegelastega. 3 ELULUGU Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
