Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"suguta" - 80 õppematerjali

suguta – klonaalne suguline – seemnetega *põhineb mitootilisel paljunemisel 1. sporofaas – faas viljastumisest meioosini *organism tekib kiiresti, kasutatak- (sugurakkude tekkeni) se sordiaretusel.
thumbnail
3
docx

Bakterid, algloomad, seened, vetikad

Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi. Pagaripärm (nagu ka mitmed teised pärmseened) hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks. Mitmeid pärmseene liike on kasutatud ka veini jt toodete valmistamiseks. Looduses asustavad nad peamiselt mulla- ja veekeskkondi. Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. Hallitusseened on mikroorganismid, mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Kasvama hakkavad siseruumidesse sattudes ainult need hallitusseene eosed, mis satuvad soodsale pinnale ­ niiskust saanud kipsplaadid ja puit, tolm, tapeet,...

Hügieen
30 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Paljunemine ja areng

Spermi ja Sperm Munarakk munaraku võrdlus Sisaldab Y-kormosoomi Sisaldab vaid X-kromosoome Väiksem Suurem Saba Sabata Liikuv Ei liigu Sarnasused Sugurakud Päristuumsed Suguta ja suguline Suguta paljunemine Suguline paljunemine paljunemine võrdlus Toimub eostega või Toimub gameetidega vegetatiivselt Uus organism pärineb Gameedid võivad ühest vanemast pärineda ühelt või kahelt vanemalt...

Bioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

3.4. Homöostaas - organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. 4. Sigimise tüübid I Suguta sigimine ­ järglane saab alguse ühe vanema kehaosast. Spetsiaalseid sugurakke ei teki. ainuraksetel, primitiivsetel hulgiraksetel. Suguta sigimine avaldub põhiliselt 3 viisil: Pooldumine ­ ripsloomadel, viburloomadel. 2. Pungumine ­ ainuõõssetel. koloonia N. kurdhüdra. Sisepungumisel (N. mageveekäsnadel ja sammalloomadel) 3. Hulgijagunemine (skisogoonia)­ väga levinud eosloomadel. 4. Arhiotoomia/paratoomia Arhitoomia korral ussi keha jaguneb mitmeks osaks või üksikuteks...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Paljunemine ja areng

Väheneb konkurents biotoobi suhtes (nt kullesed ja konnad); 2. Väheneb konkurents toiduobjekti suhtes (liblikaröövik toitub haljasmassist, valmik nektarist); 3. Moondega areng kindlustab organismide parema leviku (kinnitunud või väheliikuvate organismide puhul nt polüüpide vastsed ja karpide vastsed); 4. Kindlustab ka teatud juhtudel ebasoodsate tingimuste üleelamise. Nukustaadium paljudel putukatel on ka talvitumiseks; 5. Toimub sageli ka suguta ja sugulise põlvkonna vaheldumine. See on metagenees ja iseloomulik ainuõõssetele (polüüp ja meduus); 6. Arengu vältel toimub järk-järguline üleminek ja kohastumine uute elutingimustega. Nt ainevahetus kullesel ja konnal ­ kullese arengu algul eritub NH 3, arengu lõpu poole aga kusiaine kujul. 7. Võib kindlustada järgmised muutused: · Üleminek vabalt elavalt eluviisilt substraadile kinnitunud eluviisile;...

Bioloogia
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vetikad

Optimaalne kasuvala on 40- 60 meetrit. Enamikule punavetiktaimede kasvuks on vaja suhteliselt ühtlast aastast temperatuuri. Punavetiktaimede pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni paari meetrini. Suur hulk punavetikaliike elab troopilistes meredes. Paljunemine: Punavetiktaimed paljunevad nii suguliselt kui suguta . Viimase puhul toimub see aplanospooridega. Sugulisel paljunemisel ühineb viburita spermaatsium oogooniumis valminud valminud ühe munarakuga. Pärast viljastumist areneb välja kohe sügoot. Kasutamine tööstustes: Punavetiktaimedel on rakukestades sisalduvate kallerduvate ainete tõttu majanduslik tähtsus. Tuntuim kallerduv aine on agar, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja mitmes tööstusharus....

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Bioloogia konspekt

Vegetatiivses faasis on rakud haploidsed, jagunevad mitoosiga. Enamus seentest kasvab "hallitusena", koosneb seeneniitidest (hüüfid) ja neil olevatest koniidiatest, kuid osa esineb ka ainuraksete vormidena (blastospoorid ehk pärmid). (Osa seene on suutelised muutma oma morfoloogiat - dimorfsed seened. Näiteks Candida spp. - kasvab pärmina 37°C juures ja hallitusena 25°C juures.) Reproduktiivses faasis paljunevad suguliselt või suguta . Suguta paljunemine toimub koniidiatega (ka spoorid e. eosed), suguline nõuab keeruliste rakustruktuuride olemasolu. Seente hôimkonnad. Nende hôimkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud...

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Eoseline paljunemine

Mõnede bakterite ja seente eosed taluvad keetmist üle tunni. Nad peavad vastu kuivamisele, tugeva toimelistele kemikaalidele ja pikaajalisele seismisele Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine toimub spetsialiseeritud rakkude - spooride või zoospooride abil. Eostel e. spooridel on kõva kest ja nad levivad tuulega, zoospooridel e. rändeostel kõva kesta ei ole ja nad liiguvad viburite abil. Eoseline paljunemine Nad tekivad suguta paljunemise elundites - sporangiumides ehk eoslastes või zoosporangiumides ehk rändeoslates. Alamatel taimedel on need elundid üherakulised, kõrgematel - hulgarakulised. Eoseline paljunemine Klõpsake ke juhtslaidi teksti laadide juhtslaidi teksti laadide redige redigeerimiseks tase Teine tase Kolmas tase...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

Endospoor säilib idanemisvõimelisena peremeesraku lüüsimiseni. Nt New Mexico kõrbest 800 m sügavuselt endise ookeani alalt välja kaevatud soolakristallidest isoleeriti idanemisvõimelised bacilluse spoorid. Need soolasetted olid 250 milj. aastat vanad. 59. Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Mõned mittesuguliselt paljunevad seened võivad paljuneda spooridega. Ka aktinomütseetidel moodustuvad suguta paljunemise spoorid. Merisea soolebakter Metabacterium polyspora moodustab rakus mitu endospoori. Seega on tal endospoorid ka paljunemisvahendiks. 60. Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Toimub DNA replikatsioon, moodustub 2 kromosoomi, mis moodustavad niiditaolise struktuuri. Kromosoomid liiguvad raku eri poolustele ja moodustub rakuvahesein, mille tulemusel tekib 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast osast moodustub...

Mikrobioloogia
148 allalaadimist
thumbnail
34
docx

GENEETIKA

Soo määramise kaks põhilist mehhanismi: 1. Genotüübil põhinev (Y kromosoom; X kromosoom) 1. Keskkond määrab soo: e.g., kilpkonnadel näiteks (> 32°C saame emased; < 28°C saame isased). Ka keskkond võib määrata ära millisest soost isendid tulevad. Arvatakse, et soo tekkimine on evolutsioonis olnud juhuslik protsess ja ta on lihtsalt edasi arenenud. Kui peaks juhtuma, et see lõppeks ära ja jääks suguta paljunemine, siis tõenäoliselt ei tekiks uut sugulist paljunemist. Suguline paljunemine on paljunemise mõttes ebaefektiive, sest järglase saamiseks peab olema kaks erineva sooga indiviidi. Y kromosoomi olemasolu ükipäini ei mõjuta sugu, vaid tähtis on see, palju on X-kromosoome sugukromosoomide suhtes. Üks x-kromosoom annab meile elujõulised isendid, kes on küll teatud puuetega, kuid on siiski elus. Y kromosoomi roll: Y kromosoom määrab arengu isase suunas. 1...

Geneetika
91 allalaadimist
thumbnail
92
ppt

Bakterite kujurühmad

Mõnes neist leiti ka suured lineaarsed plasmiidid. Mudelorganismiks aktinomütseetide molkulaarbioloogias on Streptomyces coelicolor A3(2). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseedid Aktinomütseetide kolooniad on tugevasti söötmes kinni ning mati "kriidise" ja hüdrofoobse pinnaga. Koloonia moodustab pinda sisse kasvav substraadimütseel ja selle kohal arenev õhumütseel. Õhumütseelil arenevad suguta paljunemise spoorid Mikrobioloogia ehk koniidid.I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Streptomyces'e koloonia vetthülgav pind Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseedid Koloonia moodustab pinna sisse kasvav substraadimütseel ja...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

IV töö - seened ja samblikud

· Fototrapism- esineb sõnnikuhallikul, keerab end valguse liikumise suunas. Sparangium moodustub hüüfi tippu ja see paisub, kuni lõhkeb. Elutsüklis peab sõnnikuhallik läbima veise seedekulgla(eosed peab veis ära sööma). Kottseened- eosed valmivad eoskottides. Kottseente hulka kuulub nii hallitusseeni kui söögiseeni(kevadkogrits). Vaheldub suguline ja suguta elutsükkel. Viljakehas paiknevad eoskotid, mille sees on eosed 8 kaupa. Mittesugulisel koniidid(pintselhallik). Sugulisel askused. Nt prk punaliudik, prk kerahallik. Askuses paiknevad eoskottidega, eostel on haploidne(ühekordne) kromosoomistik. Eostel arenevad seeneniidid, mis võivad areneda koniididega(mittesuguline paljunemine). Seeneniidid võivad omavahel ühineda, sellisel juhul arenevad viljakehad. NT: prk...

Bioloogia
57 allalaadimist
thumbnail
21
docx

VETERINAARGENEETIKA

Kui eelnevatel perioodidel uuriti parilikke nahtusi eelkoige korgematel, suguliselt sigivatel organismidel, siis tanapaeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja mikroseened). Mikroobide isearasused: 1) luhike elutsukkel (viirustel ja bakteritel 20...30 min, mikroseentel 1...2 tundi). See voimaldab uurida geneetilist sidet vaga paljude polvkondade jooksul. 2) suur paljunemiskiirus 3) suguta sigimise korval esineb ka suguline sigimine 4) lihtne kasvatada. Bakteritest koige enam on uurimistoos kasutanud soolekepikest ­ Escherichia coli ja tema faage. DNA ehitus DNA paikneb rakutuumas kromosoomides. Erandiks on munarakud, kus osa DNA-st paikneb ka tsutoplasmas. DNA sisaldab adeniini, guaniini, tsutosiini ja tumiini (puudub uratsiil). E. Chargraff toestas1950.a, et puriin-ja purimidiinaluste suhe DNA-s on alati vordne:...

Geneetika
36 allalaadimist
thumbnail
13
docx

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ­ ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu ­ paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus ­ Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) ­ Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid...

Füsioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Zooloogia eksam 2012 konspekt

CL karikloomad ­ scyphozoa CL täringmeduusid ­ cubozoa CL karikmeduusilised ­ staurozoa LIIKIDE ARV: 10 000 LEVIK: merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - radiaalsümmeetrilised - 2 eluvormi: polüüp ja meduus - 2 rakukihti: ekto- ja entoderm, vahel mesoglöa - suuava viib gastraalõõnde, mille harud igale poole kehasse - olemas lihaskude, närvirakkude võrgustik - meduusil algelised meeleelundid - esinevad kõrverakud PALJUNEMINE: suguline ja suguta ELUTSÜKKEL: 5 ANATOOMIA JOONISED: hüdraloomad hüdralaadsed kurdhüdralised ebaputkelised 6 putkloomad õisloomad karikloomad täringmeduusid karikmeduusilised 7 ÜKSUSTE VÕRDLUS:...

Zooloogia
146 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Bioloogia. Loeng 1

Heitlehelised (lehis) palu-, karu-, laanik, Soojalembelised (küpressid) metsakäharik, Troopilised okaspuud tüvik-, (araukaaria) Juur, leht, vars, õis, vili, Okkad, igihaljad, käbid ja Eelleht, suguta Eelniit, risoid, Rootsuta seeme; Tolmlemine ja seemned; ühe- ja kahekojalised põlvkond, eospesad, rakis, eosed taimed; tallus, viljastumine; üheaastased, taimed vegetatiivne veeõitseng kaheaastased ja püsikud paljunemine Maakera taimeriigi areng...

Loodus- ja keskkonnakaitse
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Selgroogsed, selgrootud, käsnad, peajalgsed, ussid, limused, karbid, ainuõõssed, usside mitmekesisus

Järvekäsn ise sureb sügisel. Käsnad on looduses kui biofiltrid, mis puhastavad vett orgaanilist hõljumist. Kõige rohkem on käsnaliike soojades meredes. Nad elavad üksikult või kolooniana. Eestis elavad koloonialised on jõekäsn ja järvekäsn. Tugirakud ­ toes moodustavad rakud taimel või loomal, käsnal kas niidi või nõelakujulised. Pungumine ­ üks suguta sigimise viis, kui organismi kehal tekib uueks isendiks arenev väljasopistis, see kas eraldub ja muutub iseseisvaks või jääb vanemorganismiga ühendatuks ning saab koloonia osaks. KÄSNADE PALJUNEMINE Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel...

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Evolutsioonimehhanismid

3. Liik, liigiteke, liigi säilumine Liik- organismide populatsioon, mille liikmed looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimelisi järglasi ning ei paardu organismidega teistest populatsioonidest. Kuid tihti on raske täpselt liiki määrata, näiteks suguta paljunemise puhul. Kasutatakse ka fülogeneetilist liigikontsepsiooni. LIIGITEKE Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. Kuid varieeruvus on pidevas tasalülitumises seal, kus puuduvad reprodultiivsed barjäärid. Liigitekkele võib arvatavasti viia ka kromosoomide muutus. sõltuvalt geograafilisest seosest lähteliigiga -allopatriline ­ geogr. isolatsioon ­ ilmselt põhiline -parapatriline ­ külgnev tsoon...

18 allalaadimist
thumbnail
6
doc

KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK

Sammalloomade (Bryozoa) ja käsijalgsete (Brachiopoda) ehituse ja eluviisi võrdlus; näiteid Eesti vetest. 42. Kummarloomade (Kamptozoa) ja sammalloomade (Bryozoa) ehituse ja eluviisi võrdlus. 43. Vähkide (Crustacea) tähtsamad rühmad, nende ehituse erinevusi, näiteid Eesti vetest. 44. Aerjalgsed (Copepoda), vesikirbulised (Cladocera) ja karpvähid (Ostracoda): ehituse ja eluviisi võrdlus. 45. Sugulise ja suguta põlvkondade vaheldumine ning tsüklomorfoos vesikirbulistel ja keriloomadel ­ miks ja kuidas. 46. Kõrgemad vähid (Malacostraca) Eesti vetes: tähtsamad seltsid, nende erinevused, näiteid. 47. Lõugtundlased (Chelicerata): millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti vetes elavatelt, mõni näide ka mujalt. 48. Vesilestade (Hydracarina) eluviis ja elutsükkel. 49. Vähkide (Crustacea), lõugtundlaste (Chelicerata) ja üheharuste (Uniramia) suiste võrdlus. 50...

30 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Puidu bioloogiline lagunemine

Esimedes sümptomid ei pruugi olla tegutseda aeroobses keskkonnas. surmavad. Seen toitub hüüfidega. Seente Anaeroobses keskkonnas on puidu elutsükkel: A)joonis: 1)Zoospoorid, mädanemise kiirus ääretult väike ja seda sporangiospoorid, koniidid, keamüdospoorid tekitavad anaeroobsed bakterid. Kottseened 2) Suguta paljunemine- geneetiliselt identne võivad ka puitu lagundada. Puitu nakkusallikas massiliseks lagundavad ka putukad-mehaaniline produtseerimiseks. 3) vegetatiivne kasv- lagundamine. Kandseened ei ole ainult hüüfid, mütseel (toitub hüüfidega) 4) halvad. Kui lõpeks puidu lagundamine, siis suguline paljunemine- et tagada geneetiline elu lõpeks 40 a jooksul...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

8. klassi kontrolltöö teemal "Vetikad" vastused

Vetikad Kontrolltöö küsimused ja vastused 1) Milline on vetikate tähtsus inimestele? · Vetikaid kasutatakse toiduks · Adrut kasutatakse väetisena · Vetikaid kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamisel · Vetikatest valmistatakse toidulisandeid 2) Kuidas saab vetikate abil hinnata veekogu puhtust? Puhtas vees on toitainete sisaldus enam-vähem ühesugune aasta läbi, see tähendab et vesi on puhas. Mida rohkem on vees vetikaid, seda toitaineterikkam ja puhtam on vesi. 3) Koosta neljalüliline toiduahel järgmistest organismidest: haug, ahvena maim, klorella (vetikas), vesikirp Klorella -> vesikirp -> ahvena maim -> haug 4) Koosta tabel rohevetikate, punavetikate ja pruunvetikate sarnasuste ja erinevuste kohta. Vetikad Sarnasused Erinevused Rohevetikad Kõik elava...

Bioloogia
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun